PP30
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Kes tagab<br />
vaimupuudega<br />
töötaja<br />
ohutuse?<br />
Mida sisaldab<br />
uus sotsiaalhoolekande<br />
seadus?<br />
Kelle jaoks<br />
on uus<br />
rehasüsteem?<br />
Kust saab<br />
infot<br />
töövõimereformi<br />
kohta?<br />
September 2014<br />
Sõltumatu ajakiri, mis võitleb erivajadustega inimeste õiguste eest<br />
Kõik Eesti puuetega inimesed, nende lähedased ja<br />
nendega tegelevad spetsialistid – ühinege!<br />
Nr 30<br />
Mari Luud<br />
Kas<br />
töötab<br />
või<br />
ei tööta?<br />
Põletavaid teemasid järgmises numbris:<br />
Milliste eelduste loomisest võiks alustada töövõimereformi?<br />
Kas töötukassa antud abivahend on ainult töötamise jaoks?<br />
Kuidas näeb välja autistide klassiruum USA tavakoolis?
2 Petitsioon 3<br />
Et tühjus<br />
meid aitaks<br />
Eesti ebaefektiivset ja<br />
ressurssi raiskavat rehabilitatsioonisüsteemi<br />
on<br />
kirutud pikki aastaid. Need, kel<br />
veel huumorimeelt jagub, on kutsunud<br />
seda isegi rehabilitatsioonisüsteemituseks.<br />
Nüüd siis lõpuks<br />
on valminud uus süsteem, mis<br />
plaanitakse koos töövõimereformiga<br />
käivitada.<br />
Esialgu on tegemist alles seaduseelnõuga<br />
ja seepärast tasub asja<br />
luubiga uurida. Teeme otsa lahti<br />
uue süsteemi tutvustamisega.<br />
Kuna aga materjal on väga mahukas<br />
– ainuüksi muudetava seaduse<br />
seletuskiri on ligi 100 lehekülge<br />
pikk –, jagub meil juttu küllap terveks<br />
sügiseks.<br />
Uue rehasüsteemi alused on<br />
valminud Astangu kutserehabilitatsiooni<br />
keskuse ja paljude teise<br />
ekspertide koostöös ning rahvusvahelist<br />
praktikat kaasates. Selle<br />
kavandi on omakorda aluseks võtnud<br />
sotsiaalministeerium hoolekandeseaduse<br />
muudatusi välja<br />
töötades. Kõik kõlab uhkelt, aga …<br />
süsteemi asemel on jälle välja kukkunud<br />
süsteemitus!<br />
Ressursi efektiivseks kasutamiseks<br />
ja teenuse kasuteguri tõstmiseks<br />
(nagu seisab eelnõus) hakkab<br />
riik nüüd rehateenuse saajate ringi<br />
otsustavalt piirama. Astangu spetsialistid<br />
on oma kirjelduses väga<br />
selgelt välja öelnud, et neil, kes uues<br />
süsteemis rehabilitatsiooni saama<br />
ei kvalifitseeru, peab olema võimalus<br />
kasutada oma murede seljatamiseks<br />
raviteenuseid (taastusravi,<br />
hooldusravi) või muid sotsiaalja<br />
tugiteenuseid (omavalitsustest).<br />
Just selle olulise koha peal on aga<br />
ministeerium töövõimereformi<br />
seadusi kirjutades silmad kinni<br />
pigistanud. Seega hakkab riigi tugi<br />
paljude abivajajate jaoks uues süsteemis<br />
põhinema tühjusel – nüüd<br />
aga juba täiesti seaduslikult.<br />
Tiina Kangro, peatoimetaja<br />
30 numbrit<br />
Puutepunkte<br />
on ilmunud!<br />
Kõik varasemad ajakirjad leiad internetist<br />
www.vedur.ee<br />
või oma kodukandi raamatukogust<br />
Ajakirja saab lugeda<br />
ka täiskujundusega<br />
PDF-failina<br />
6 Elu lugu<br />
Ilmub alates oktoobrist 2011<br />
Väljaandja<br />
MTÜ Puutepunktid<br />
Faehlmanni 12,<br />
10125 Tallinn<br />
Tel 628 4405<br />
E-post info@vedur.ee<br />
Heiko Kruusi<br />
Ellinor, kelle unistuseks on<br />
elada tavalise inimese elu<br />
Ellinor Roosimägi on<br />
inimene, kelle kohta<br />
tavatsetakse öelda:<br />
uskumatult tubli! Kõike<br />
jõuab, kõigega saab<br />
hakkama! Kasvatab üksi<br />
13-aastaseid kaksikuid<br />
poisse, kellest üks on<br />
sügava liitpuudega.<br />
Ning jaksab olla toeks<br />
ka täiseas tütrele. On<br />
koristusfirma omanikuna<br />
tööandja 60 inimesele<br />
ning üritab pingelise<br />
töö kõrvalt seista puuetega<br />
laste hoolekande<br />
arendamise eest.<br />
Lisaks käib Ellinor kolm korda<br />
nädalas spordiklubis trennis, on<br />
kursis Eesti elu päevasündmustega<br />
jne.<br />
Ellinor ise nimetab oma tublidust<br />
pigem tubliduseks jutumärkides,<br />
sest tegelikult on see sundseis.<br />
Karm ja halastamatu iseendale<br />
antud käsk jalul püsida ja kohustusi<br />
täita.<br />
Number üks Ellinori elus on puudega<br />
poja Mihkli vajadused, number<br />
kaks terve poja Taneli vajadused.<br />
Õnneks ei vaja 27-aastane Ethel<br />
praegu enam palju muud, kui vahetevahel<br />
ärakuulamist ja kinnitust, et<br />
ema on siiski olemas, kui peaks tekkima<br />
vajadus abi järele mõnes konkreetsemas<br />
mõttes.<br />
Ja töö – see on tegelikult hädavajadus,<br />
millest tuleb kas või hambad<br />
ristis kinni hoida, sest kõnetu,<br />
lamaja, krambitava ning ööpäev läbi<br />
hoolt ja jälgimist vajava lapse kasvatamine<br />
on kulukas ning kui Ellinor<br />
si, aga ta muudkui rääkis ja seletas.<br />
jääks koju kasina hooldajatoetuse isiklik, igasugused tunded on välja aja. Aga kolm nädalat haiglas olla ei<br />
on paigast ära. Laps viidi intensiivravipalatisse,<br />
siis aga seiskus tal süda lastehaiglas ja kui hakati koju minesin<br />
lõpuks Mihkli olukorda aduma.”<br />
tab Ellinor. Kuu aega oli ta poistega Minu jaoks oli see väga tähtis, hakka-<br />
peale, tähendaks see kriipsu pealetõmbamist<br />
ka terve kaksiku elukulu.<br />
Aga aina sagedamini on mul<br />
ning teda tuli elustada. Tal tekkisid ma, küsis ta sealselt massöörilt, Visalt otsisid vanemad Mihkli-<br />
lülitatud – see oleks liigne energia-<br />
tuleks kõne allagi,” lausub ta.<br />
kvaliteedile ja hobidele, eriti muusikakoolile.<br />
Võimlemissaaligi ei lähe kokku,” ütleb Ellinor.<br />
Ellinori elu muutus pöördu-<br />
Tanel intensiivravisse jälgimisele, „Tema pakkus, et ehk see, kui poiss si. Kõik see käis muidugi oma raha<br />
siiski tunne, et ma lihtsalt varisen Seljataga<br />
krambihood. Igaks juhuks viidi ka mis võiks olla kõige hullem variant. le järjest uusi taastusravivõimalu-<br />
Ellinor lõbu pärast, vaid kindla plaaniga<br />
keha vormis hoida, et järjest raskekujulise depressiooni, mida 30.10.2000. Sel päeval sai temast<br />
ei ilmnenud.<br />
kaare suunas loperdades kõndima. USA professor konsulteerib Soo-<br />
Psühhiaater on tal diagnoosinud matult ümmargusel kuupäeval –<br />
aga temal õnneks ühtki terviseriket hakkab vaevaliselt, kõige nelja ilma-<br />
eest. Juhuslikult saadi teada, et üks<br />
suuremaks kasvava Mihkli tõstmise-tassimisega<br />
hakkama saada. ravikuur kestab kolm nädalat. Mina sündisid 33.–34. rasedusnädala pai-<br />
üsasisene hapnikupuudus. Ajupilt kui ta selliselt käiks,” ohkab Ellinor. mis sest, et Eesti inimese arusaama-<br />
tavaliselt ravitakse haiglas. „Üks enneaegsete kaksikute ema. Poisid<br />
„Ilmselt sai Mihklile saatuslikuks Nojah, nüüd oleksin küll üliõnnelik, mes tserebraalparalüüsiga lapsi ja<br />
saaksin lapsehoidjate palkamise, ku ja esialgu näis nende tervis korras<br />
olevat. Ent teisel elupäeval tekkis<br />
temast saab, oli ebaselge. Vaata-<br />
pärast haiglast lahkumist otsis ta le pääs üle mõistuse kallis, otsustati<br />
näitas ulatuslikke kahjustusi. Mis Ent ta pole allaandja tüüp. Kohe de (ja rahakoti) järgi oli vastuvõtu-<br />
Programm<br />
oma 75-aastase isa ja kaksikute isa<br />
„Olen nagu robot! Programm on abiga kombineerides endale kuidagi<br />
ehk korraldada nädalase ravisid,<br />
et vere elektrolüütide sisaldus<br />
ki nii hull, kui esialgu näis,” meenutelt<br />
hangitud teadmiste pinnal vähe-<br />
„Tegime Mihklist filmid ja saat-<br />
Mihklil paistetus ja analüüsid näitame,<br />
ütlesid arstid, ehk pole asi siis-<br />
massööre ning üritas enda ja tuttava-<br />
Mihkliga siiski see ära teha.<br />
sisse pandud ja muudkui edasi! Kõik<br />
Juuni 2014 www.vedur.ee/puutepunkt 7% töövõimekaoga inimestest on kasutanud töötukassa teenuseid. Juuni 2014<br />
Liitu „Puutepunkti”<br />
sõpradega Facebookis<br />
Tule Eesti Hooldajate Liidu<br />
toetajaliikmeks www.ehol.ee<br />
© OÜ Haridusmeedia 2014<br />
Peatoimetaja Tiina Kangro<br />
Toimetajad Anne Lill,<br />
Kaidor Kahar<br />
Keeletoimetaja Kaja Türk<br />
Trükiarv 10 000<br />
Tellimine www.vedur.ee<br />
7<br />
malt midagi Mihkli heaks ära teha.<br />
„Tohtrite meelest sel suurt mõtet polnud.<br />
Öeldi, et massaaž on passiivne<br />
mõjutus ja ajukahjustusega last palju<br />
ei aita, targem oleks talle pakkuda<br />
füsioteraapiat,” meenutab Ellinor.<br />
„Aga mina olin sel ajal neis asjus veel<br />
nii roheline, et ma ei teadnud isegi<br />
seda, kes see füsioterapeut on või<br />
mida ta teeb. Ma polnud kuulnudki<br />
asendiravist, mida tegelikult liikumisvõimeta<br />
lapsele tuleks kohe tegema<br />
hakata jne. Vaid seda olin kuulnud,<br />
et nõrgukestele beebidele tehakse<br />
massaaži, ja muidugi lasin siis<br />
masseerida juba mõlemat last. Perearst<br />
ka eriti midagi soovitada ei osanud.<br />
Käisin igal kuul titasid näitamas,<br />
aga tema aina kiitis, et oi kui pontsakad<br />
põngerjad, oi kui tubli emme!”<br />
Tõde<br />
Kui kaksikud said pooleaastaseks,<br />
oli selge, et Mihkliga on lood väga<br />
halvasti. Terve lapse arengu mõõdupuu<br />
oli Taneli näol ju kõrvalt võtta.<br />
Kui Tanel hakkas kärmelt pead tõstma,<br />
keerama-pöörama ja istuma,<br />
siis Mihkli areng püsis nullis. Ta oli<br />
spastiline ja krambitas. „Krampe oli<br />
erinevaid ja mul oli esialgu keeruline<br />
krambihooge äragi tunda. Mõnikord<br />
ta käed lihtsalt tõmblesid veidi,<br />
tuli välja, et seegi oli kramp,” räägib<br />
Ellinor. „Epilepsia täpsemaks diagnoosimiseks<br />
ja ravi korrigeerimiseks<br />
soovitasid Tallinna arstid meil<br />
minna Tartusse Inga Talviku konsultatsioonile.<br />
Läksime ja jäimegi<br />
aastateks Tartusse käima. Imetlen<br />
siiamaani dr Talviku kannatlikkust:<br />
kümneid ja kümneid kordi küsisin<br />
tema käest ühtesid ja samu küsimu-<br />
Pöördumine tööealiste puudega<br />
inimeste, töövõimetuspensionäride<br />
ja omastehooldajate kaitseks<br />
töövõimereformi rakendumisel<br />
12. september 2014<br />
Head inimesed!<br />
Puudega inimesed, nende perekonnad<br />
ja neid esindavad<br />
organisatsioonid on juba pikemat<br />
aega tõsises mures Eestis läbiviidava<br />
töövõimereformi pärast.<br />
Muretseme selle pärast, et juba<br />
teine valitsus püüab vildakatele alustele<br />
rajatud ja terve ühiskonna jaoks<br />
ohtlikke komistuskive sisaldavat<br />
reformi jõustada liiga kiirelt ja läbimõtlemata.<br />
Töövõimereformi läbiviimiseks<br />
plaanib riik kulutada järgmisel kuuel<br />
aastal üle 350 miljoni euro. Pool sellest<br />
on Euroopa Liidu abiraha. Ülejäänu<br />
võetakse töötukassa reservidest,<br />
mida Eesti töövõtjad on sinna<br />
kindlustusmaksete näol hoolega<br />
kogunud. Reformikava on koostatud<br />
pealiskaudselt ning kohati lausa<br />
vastutustundetult.<br />
Reformiga paisutatakse töötukassa<br />
administratiivaparaati ning plaanitakse<br />
juurutada mitmeid kulukaid<br />
hindamis- ja kontrollimehhanisme<br />
puudega inimestele. Eeldusi, mis<br />
võimaldaksid reformil õnnestuda,<br />
aga ei looda.<br />
Eesti puudega inimesed, oma tervise<br />
töökohale jätnud kutsehaiged,<br />
noored ja eakad töövõimetuspensionärid,<br />
aga ka omastehooldajad ja<br />
puudega laste vanemad vajavad lihtsaid<br />
asju – hästi toimivaid avalikke<br />
teenuseid, rehabilitatsiooni ja taastusravi,<br />
ligipääsetavat keskkonda ja<br />
inimsõbralikku tööturgu.<br />
Seepärast nõuame aja mahavõtmist,<br />
reformikava uut ja süsteemset<br />
läbitöötamist ning õigetele alustele<br />
seadmist. Selleks on tarvis arvestada<br />
järgmist:<br />
Reformiga peavad kaasnema<br />
puudega inimestele ja<br />
neid hooldavatele perekondadele<br />
kogu Eestis kättesaadavad sotsiaalja<br />
tugiteenused. Nende tagamiseks<br />
peab riik saavutama omavalitsustega<br />
vettpidava kokkuleppe.<br />
Tööandjatele tuleb luua asjakohased<br />
soodustused ja stiimulid,<br />
mis kompenseerivad erivajadustega<br />
töötajate rakendamisega<br />
seotud lisakulud. Sotsiaalse ettevõtluse<br />
tekkeks on vaja tõukemeetmeid.<br />
Ühe esmase prioriteedina<br />
tuleb koduseinte vahelt<br />
vabastada omastehooldajad, et nad<br />
saaksid tööle naasta. Selleks tuleb<br />
nende hoolealustele tagada vajalikud<br />
hoolekandeteenused. Ka ülejäänud<br />
sihtgrupp on vaja prioriteetideks<br />
jagada. Tuleb tagada kooli<br />
lõpetavate puudega noorte ligipääs<br />
tööturule, samuti tõhustada juba<br />
töötavate puudega inimeste kaitset<br />
tervisevigade tõttu tööturult väljalangemise<br />
vastu.<br />
Töövõimereformile tuleb<br />
koostada kulu-tulususe analüüs<br />
ja rakenduskava ning teha riski-<br />
ja finantsanalüüs. Vaja on lähtuda<br />
reeglist, et kui süsteemi muuta,<br />
tuleb seda teha informeeritult ja<br />
teadlikke meetmeid valides.<br />
Praegu kardame, et töövõimereformiga<br />
luuakse vaid kuvand vilkast<br />
tegutsemisest, mille efekt jääb<br />
kasinaks ja mille juures võib paljude<br />
puudega inimeste olukord isegi halveneda.<br />
Töövõimereform on väga<br />
suur riiklik projekt, mis puudutab<br />
otseselt enamat kui 100 000<br />
puude või püsiva terviserikkega<br />
inimest. See puudutab ka nende<br />
tulevasi saatusekaaslasi, hooldajaid,<br />
lähedasi, pereliikmeid ja<br />
nendega töötavaid spetsialiste.<br />
Riigi majandusarengu ja finantsilise<br />
jätkusuutlikkuse kaudu on<br />
reform seotud meie kõikide elukeskkonna<br />
ja elukvaliteediga.<br />
Kutsume kõiki, kes jagavad<br />
meie muret, liituma petitsiooniga,<br />
mille anname üle Eesti Vabariigi<br />
Valitsusele, Riigikogule ja<br />
Eesti Vabariigi presidendile – taas<br />
kord lootuses, et meie häält võetakse<br />
kuulda ja seekord sellega ka<br />
arvestatakse.<br />
Eesti Hooldajate Liit<br />
Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühing<br />
Eesti Kurtide Liit<br />
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit<br />
Eesti Nägemispuuetega Inimeste<br />
Keskliit<br />
Eesti Patsientide Esindusühing<br />
Eesti Puuetega Inimeste Koda<br />
Eesti Vaegkuuljate Liit<br />
Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit<br />
Erakond Eestimaa Rohelised<br />
Juht- ja Abikoerte Kool<br />
MTÜ Händikäpp<br />
MTÜ Pane oma meeled proovile<br />
„Puutepunkt”/Puutepunktid<br />
Tallinna Puuetega Inimeste Koda<br />
Terviseleht<br />
NB! Loetletud organisatsioonid<br />
on petitsiooni algatanud. Üksikisikud<br />
saavad toetust avaldada<br />
veebilehel petitsioon.ee, aga ka<br />
paberil (selle kohta saab täpsemat<br />
infot aadressil toovoimereform@gmail.com<br />
või telefonil<br />
5383 7653)<br />
September 2014 www.vedur.ee/puutepunkt Töövõimereformiga suureneb töötukassa tegevuskulu 2,1-kordseks. September 2014
4 Probleem<br />
5<br />
Sotsiaalministeeriumis<br />
on valminud uus<br />
rehabilitatsioonisüsteem<br />
Esialgu on uus süsteem kirjas vaid sotsiaalhoolekande<br />
seaduse muutmise eelnõus. Kuna see on aga<br />
töövõimereformi teine tähtis seadus, soovib riik<br />
selle kiiresti vastu võtta. Kuigi üht-teist võib seaduse<br />
menetlemise kestel veel muutuda, on ilmselt<br />
tark kursis olla, mida plaanitakse.<br />
Me kõik teame, et aastaid tagasi Eestis käivitatud rehasüsteem pole<br />
soovitud tulemust andnud. Selle põhimõtteks on olnud, et kõigil puuetega<br />
inimestel on võrdne õigus teenust saada ja ise tegevusloaga teenuseosutajate<br />
seast valida, kelle juurde seda kasutama minna. Enne rehabilitatsioonini<br />
jõudmist on aga tulnud läbida nii suur hulk bürokraatiat ja<br />
järjekordades ootamist, et paljude puuetega inimeste jaoks on rehateenuse<br />
saamine lõppenud üksnes rehaplaani kokkupanekuga. Paljusid on<br />
keeruline süsteem ka hirmutanud ja nad on teenuse taotlemisest üldse<br />
loobunud. Ja mis seal salata, kui rehameeskond pakub käeproteesi vajavale<br />
lapsele igaks juhuks logopeediteenust, mida nende maja spetsialist<br />
siis riigilt saadava raha eest osutaks, on ikka asjad sassis küll. Lisaks on<br />
senise rehasüsteemi – või pigem süsteemituse – puuduseks vähese raha<br />
killustamine paljude vahel nii, et inimene küll saab oma loetud teenusetunnid<br />
kätte, aga mingit tulemust tihti ei järgnegi. Veel hullem on aga see,<br />
et mitte keegi ka rehabilitatsiooni tulemuse eest ei vastuta, sest mõõdikuks<br />
on olnud üksnes kliendile osutatud teenusetund.<br />
Lühidalt – nüüd siis lõpuks, pärast aastaid kestnud kriitikat ongi otsustatud<br />
süsteemi muuta. Uued põhimõtted on võetud nõuks jõustada koos<br />
töövõimereformiga. Uue rehabilitatsioonisüsteemi alused on välja töötatud<br />
Astangu kutserehabilitatsiooni keskuses.<br />
Uurime, mis sotsiaalhoolekande seaduse muutmiseelnõus uue süsteemi<br />
kohta kirjas on. Tiina Kangro<br />
laura Oks, (Õhtuleht)<br />
Kaks erinevat siht <br />
gruppi ja kaks eesmärki<br />
Kõige tähtsam muudatus<br />
uues eelnõus on, et riigi<br />
rahastatav rehabilitatsiooniteenus<br />
jagatakse<br />
nüüd kahte lehte: puuetega<br />
lastele, eakatele ja<br />
töövõimetutele pakutavaks<br />
sotsiaalseks rehabilitatsiooniks<br />
ning tööealistele<br />
osalise töövõimega<br />
inimestele pakutavaks<br />
tööalaseks rehabilitatsiooniks.<br />
Tähtis on teada, et üks välistab<br />
teise – ehk kel tekib õigus tööalasele<br />
rehabiliteerimisele, see sotsiaalset<br />
rehabilitatsiooni ei saa, ja vastupidi.<br />
Riigikogu valmistub töövõimereformi<br />
esimesi seadusi vastu<br />
võtma ja puuetega inimesed<br />
valmistuvad uuteks pikettideks.<br />
Tööalane<br />
rehabilitatsioon<br />
Tööalase rehabilitatsiooni teenuse<br />
üle hakkab otsustama (seda määrama<br />
ja jagama) töötukassa. Tööalane<br />
rehabilitatsioon on mõeldud tööealistele<br />
inimestele, kel töövõime hindamise<br />
käigus tuvastatakse osaline<br />
töövõime. Õigus rehabilitatsiooniteenusele<br />
ei teki aga automaatselt,<br />
vaid üksnes siis, kui eelhindamise<br />
ajal leitakse, et inimest on vaja rehabiliteerida,<br />
parandamaks ta töövõimet<br />
ja aitamaks tal kiiremini tööturule<br />
jõuda. Seega on uues süsteemis<br />
tööealiste inimeste jaoks rehabilitatsiooni<br />
ainus eesmärk seostamine<br />
tööeluga ja tööle aitamine.<br />
„Kuna kõiki teisi töö leidmiseks<br />
või töövõime säilitamise soodustamiseks<br />
mõeldud teenuseid osutatakse<br />
töötukassast, on põhjendatud,<br />
et ka tööalane rehabilitatsioon<br />
on meede, millega tegeleb töötukassa,”<br />
seisab seletuskirjas. Niisiis jääbki<br />
töötukassa kontaktisiku otsustada,<br />
kellele ja millises mahus töölesaamist<br />
toetavat rehabilitatsiooni määratakse.<br />
Aluseks võetakse muidugi<br />
ka töövõime hindamise kestel hindajate<br />
tehtud soovitused.<br />
Enam ei pea teenuse saamiseks<br />
olema ilmtingimata puuet, piisab<br />
ka terviserikkest, mis on töövõimet<br />
vähendanud.<br />
Tööalane rehabilitatsioon ongi<br />
mõeldud eeskätt neile, kes tööle<br />
minekuks valmistuvad ja vajavad<br />
selleks paremasse vormi saamist.<br />
Neile, kes juba töötavad (praegugi<br />
käib tööl ligi 40 000 töövõimetuspensionäri),<br />
on töövõimereformi<br />
eelarves planeeritud vaid sümboolne<br />
pool protsenti tööalase rehabilitatsiooniteenuse<br />
mahust.<br />
Ja veel. Tööealiste all nimetatakse<br />
eelnõus 16-aastaseid kuni vanaduspensioniealisi<br />
inimesi. See tähendab,<br />
et ka paljud koolinoored hakkavad<br />
kuuluma töötukassa alla, kuna<br />
puuetega lapsed käivad koos lisaaastatega<br />
vahel koolis ka 20 või 21<br />
aasta vanuseni. Kuidas täpselt töötukassa<br />
koolilaste tööalast rehabiliteerimist<br />
läbi viima hakkab, eelnõus<br />
veel ei seletata.<br />
Kui palju raha?<br />
Reformi eelarvest plaanitakse sellele<br />
tööalasele rehabilitatsioonile<br />
kulutada 3–4 miljonit eurot aastas –<br />
see on euroraha. Töövõimereformi<br />
startides kuulub teenuse sihtgruppi<br />
Puuetega inimesed kingivad<br />
kuldse reha poliitikule või erakonnale,<br />
kes töövõimereformi<br />
õigesse paika lükkab.<br />
ilmselt 30 000 – 40 000 tööle pürgivat<br />
ja teist samapalju juba tööl käivat<br />
inimest. Nagu aga öeldud, pääseb<br />
teenust kasutama vaid eelhindamise<br />
tiheda sõela kaudu.<br />
Võrdluseks: tänavu ehk siis veel<br />
vanas süsteemis kulutab sotsiaalkindlustusamet<br />
puuetega tööealiste<br />
ja eakate rehateenuseks 3,5 miljonit<br />
eurot. See eelarve hõlmab siis nii<br />
töölesaamist kui ka kodust toimetulekut<br />
toetavat rehabilitatsiooni.<br />
Sihtgruppi kuulub ligi 125 000 inimest<br />
(50 000 puudega töövõimetuspensionäri<br />
ja 75 000 puudega eakat),<br />
kellest aga jõuab mingitki teenust<br />
kasutama alla 10 000.<br />
Sotsiaalne<br />
rehabilitatsioon<br />
Sotsiaalset rehabilitatsiooni jääb<br />
endiselt haldama sotsiaalkindlustusamet.<br />
Sellele rehabilitatsiooni liigile<br />
on uues süsteemis õigus kuni<br />
16-aastastel puuetega lastel, puuduva<br />
töövõimega täiskasvanutel, puuetega<br />
vanaduspensionäridel, aga ka<br />
alaealistel õigusrikkujatel.<br />
Eelnõu alusel on sotsiaalse rehabilitatsiooni<br />
teenus kompleksne teenus<br />
ehk rehabiliteerivate tegevuste<br />
kogum, mille kaudu püütakse saavutada<br />
inimese elukvaliteedi muutus:<br />
uute oskuste omandamine, toimetuleku,<br />
tegevusvõime ja osalusvõime<br />
paranemine. Teenust osutatakse<br />
siis, kui inimene vajab mitme<br />
valdkonna spetsialistide sekkumist,<br />
näiteks sotsiaalsete oskuste ja<br />
enese eest hoolitsemise õpetamist<br />
tegevusterapeudi ja sotsiaaltöötaja<br />
juhendamisel, paralleelselt sellega<br />
psühholoogilist nõustamist puudest<br />
tingitud toimetulekupiiranguga<br />
kohanemisel jne. Eelnõu seletuskirjas<br />
selgitatakse, et kui inimesel on<br />
näiteks kroonilise haiguse leevendamiseks<br />
tarvis üksnes üht konkreetset<br />
protseduuri, näiteks soojavõi<br />
külmaravi või massaaži, ei ole<br />
see rehabilitatsiooniteenus, vaid siis<br />
peaks inimest aitama raviteenus.<br />
Kui puuetega lastel on ka uues<br />
süsteemis õigus rehateenusele igal<br />
juhul, ka puude tuvastamise käigus,<br />
siis täisealistel muutub asi natuke<br />
keerulisemaks. Eakatel tuleb kõigepealt<br />
pöörduda oma kodukoha<br />
sotsiaalkindlustusameti rehabilitat-<br />
September 2014<br />
www.vedur.ee/puutepunkt<br />
Töötukassal on praegu 533 töötajat ja ligi 33 000 tööotsijast klienti.<br />
September 2014
6<br />
Probleem<br />
7<br />
sioonieksperdi poole, kes tuvastab,<br />
kas neil üldse on rehabilitatsioonivajadus<br />
olemas.<br />
Kui ekspert leiab vastavaid kriteeriume<br />
kasutades, et rehabilitatsiooniteenus<br />
on just see, mida<br />
eakas oma toimetuleku parandamiseks<br />
vajab, tuleb läbida järgmine<br />
faas – oodata, kas rehabilitatsioonikulude<br />
hüvitamise taotlus<br />
rahuldatakse. See tähendab, kas<br />
või millal on riigil raha teenuse<br />
kulusid katta. Seejärel soovitab<br />
ekspert eakale sobivat rehabilitatsiooniprogrammi<br />
või kui talle<br />
vajalikud programmid puuduvad,<br />
siis pöördumist mõne tegevusloaga<br />
rehabilitatsioonimeeskonna<br />
poole individuaalse tegevuskava<br />
(rehabilitatsiooniplaani)<br />
koostamiseks.<br />
Töövõimetutel täisealistel käib<br />
aga ka sotsiaalse rehabilitatsiooni<br />
teenuse taotlemine siiski töötukassa<br />
kaudu, kuigi teenust pakub<br />
ka neile sotsiaalkindlustusamet.<br />
Töötukassa suunab inimese sotsiaalkindlustusameti<br />
eksperdi<br />
poole, kes hindab töövõime<br />
tuvastamise ajal saadud teabe ja<br />
seaduses sisalduvate kriteeriumite<br />
alusel ta rehabilitatsioonivajadust.<br />
Teenuse hüvitamise taotluse<br />
rahuldamise korral läheb<br />
protsess edasi täpselt samamoodi<br />
nagu eespool kirjeldatud eakate<br />
puhul.<br />
Kui palju raha?<br />
Kui heldelt või kitsilt riik sotsiaalset<br />
rehabilitatsiooni rahastama<br />
hakkab, pole veel teada, sest<br />
sotsiaalkindlustusamet saab raha<br />
siis, kui riigieelarve on paika pandud.<br />
Ka ühe inimese kohta aastas<br />
maksimaalselt hüvitatava summa<br />
fikseerib sotsiaalminister iga-aastaselt<br />
oma käskkirjaga.<br />
Võrdluseks võib tuua, et näiteks<br />
laste rehateenuse eelarve on<br />
tänavu 4,4 miljonit eurot ja puuetega<br />
lapsi on pisut üle 10 000.<br />
Laste rehabilitatsiooni eelarvet<br />
on aastate jooksul õnneks siiski<br />
suurendatud, mitte vähendatud.<br />
Loodetavasti on see nii ka tulevikus.<br />
Kuidas hinnatakse,<br />
kas inimene vajab<br />
rehabilitatsiooni?<br />
Astangu kutserehabilitatsiooni keskus on välja töötanud juhendmaterjalid sotsiaalse<br />
rehabilitatsiooni teenuse vajaduse hindamiseks ning need on lisatud uue eelnõu seletuskirjale.<br />
Tööalase rehabilitatsiooni vajaduse hindamine peaks käima samamoodi, üksnes<br />
rehabilitatsiooni eesmärk on töötamiskeskne. Siin on sellest väike kokkuvõte.<br />
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on sotsiaalhoolekande seaduse alusel<br />
reguleeritud riiklik sotsiaalteenus, mis on aktiivne, kindla alguse ja<br />
lõpuga protsess, mille raames<br />
• hinnatakse inimese ressursse ja vajadusi<br />
• seatakse eesmärk konkreetsete muutuste saavutamiseks inimese elus<br />
• planeeritakse ja viiakse läbi terviklikud sekkumised (tegevused, teenused)<br />
• programmi lõpus hinnatakse eesmärgi saavutamist<br />
• vajadusel korrigeeritakse tegevusi juba teenuste saamise ajal<br />
Rehabilitatsioonivajaduse hindamine on inimese terviseolukorrast<br />
põhjustatud tegevus- ja osalusvõime piirangute ning olemasolevate<br />
ressursside hindamisele tuginedes tema rehabilitatsioonivajaduse<br />
väljaselgitamine, mille juurde kuulub inimese seostamine<br />
vajalike teenuste või tegevustega.<br />
Hindamine käib nii:<br />
• ekspert kohtub inimesega või ta eestkostjaga<br />
• ekspert hindab inimese tegevus- ja osalusvõimet, selgitamaks välja, kas<br />
rehabilitatsiooniteenus võiks ta toimetulekut (tööalase rehabilitatsiooni<br />
korral töövõimet) parandada<br />
• kui ilmneb rehabilitatsioonivajadus, sõnastab inimene ise koos eksperdiga<br />
oma esmase rehabilitatsioonieesmärgi<br />
• lähtudes inimese eesmärgist ning eksperdi hinnatud osalus- ja tegevusvõime<br />
arendamise vajadustest seostatakse ta tema jaoks sobivaimate rehabilitatsiooni-<br />
ja/või sotsiaalkaitsemeetmetega või muude osalus- ja tegevusvõimet<br />
aktiviseerivate meetmetega, mis loovad eelduse püstitatud eesmärkide<br />
täitmiseks.<br />
• rehabilitatsiooni mittevajamise korral konkreetset eesmärki ei sõnastata,<br />
vaid ekspert annab selgituse, miks rehabilitatsioon ei ole vajalik või otstarbekas<br />
Rehabilitatsiooniprotsessi läbimise järel tuleb anda hinnang osutatud<br />
sekkumiste tulemuste kohta. Niisuguse hindamise viib läbi rehabilitatsiooniteenuseid<br />
pakkunud asutus, rehabiliteeritule peaks sellest sugenema<br />
järgmine kasu:<br />
• paraneb ta teadlikkus oma tegevus- ja osalusvõimest ning nende<br />
arendamise võimalustest<br />
• paraneb ta kaasatus ühiskonda, kuna ta saab just talle sobivaid ja vajalikke<br />
teenuseid<br />
Seega on rehabilitatsioonivajaduse hindamise otsesteks tegevusteks<br />
• inimese vajaduste hindamine<br />
• kaalutlusotsuse langetamine<br />
• inimese seostamine meetmetega<br />
Mida tähendab seostamine teenustega?<br />
See tähendab kliendi kokkuviimist talle vajaliku teenuse ja meetmega. Selleks<br />
võib olla vajalik näiteks teenuseosutajaga ühenduse võtmine, kontaktide<br />
vahendamine, kliendi vajadustest info edastamine teenuseosutajale, vajadusel isegi<br />
konkreetse aja paikapanemine, kokkuleppe korraldamine või veendumine, et klient<br />
saab minna kokku lepitud teenusele.<br />
Mille alusel<br />
kaalutakse<br />
sotsiaalse<br />
rehabilitatsiooni<br />
vajadust?<br />
Teenuse sihtgruppi kuuluvad täisealised inimesed, kelle tegevus-<br />
ja osalusvõime on olulisel määral piiratud ning piirangud<br />
tulenevad terviseolukorrast, kusjuures lisanduda võivad<br />
ajutine või püsiv töövõimekaotus, puude risk või puude raskusaste.<br />
Mida tähendab aga „oluline” määr? Rahvusvaheliselt<br />
kokku lepitud põhimõtete järgi tähendab „oluline määr”<br />
seda, et inimene teeb igapäevaelulisi tegevusi või toiminguid<br />
mõõdukate või tõsiste raskustega.<br />
Teenuse kasutajateks ei kvalifitseeru inimesed, kelle tegevusvõime<br />
piirangud tulenevad olukorrast, mis ei ole tervisega<br />
seotud (näiteks isiklikud faktorid või ümbritsev keskkond).<br />
Siinkohal tuuakse juhendmaterjalis kaks näidet:<br />
• Näiteks võib inimene küll olla haigestunud (ta terviseolukord<br />
on halvenenud), kuid see ei ole mõjutanud püsivalt ta<br />
tegevus- ja osalusvõimet. Sel juhul vajab ta hoopis tervishoiuteenuseid,<br />
mitte rehabilitatsiooni.<br />
• Kui inimese sotsiaalne toimetulek ja osalusvõime on vähenenud<br />
aga muudel, mitte terviseolukorrast tingitud põhjustel<br />
(ta on teisest kultuurist, ta sotsiaalsete oskuste tase on ebapiisav,<br />
ta on kaotanud töö, kuid tervis on korras), siis ei kuulu<br />
ta rehabilitatsiooniteenuse sihtgruppi, vaid võib vajada muid<br />
meetmeid.<br />
Eelnõu materjalidest selgub, et rehabilitatsiooniteenusele<br />
ei kvalifitseeru ka see puudega inimene, kelle hindaja on<br />
hindamise käigus jõudnud järeldusele, et rehabiliteerimine<br />
ei paranda ta toimetuleku-, tegutsemis-, osalus-, õppimisega<br />
töövõimet. Sel juhul peaks ta saama abi hoopis mujalt,<br />
näiteks tervishoiusüsteemist või hooldusteenustest.<br />
Kasutatud materjalid: sotsiaalhoolekande seaduse,<br />
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste<br />
muutmise seaduse eelnõu, seletuskiri ja selle lisad<br />
Spordiklubi Meduus<br />
kutsub erivajadustega lapsi,<br />
noori ja täiskasvanuid ujuma<br />
Treeningud toimuvad Tallinnas Õismäe ujulas<br />
(Ehitajate tee 109A) ja Nõmme ujulas<br />
(Vabaduse pst 156)<br />
Info ja registreerimine<br />
skmeduus@gmail.com, tel 514 3006<br />
(Õnne Pollisinski), www.skmeduus.ee<br />
Mati Hiis, Tiina Kõrtsini, Teet Malsroos (Õhtuleht)<br />
Kes need on ja kuidas nad on seotud töövõimereformiga?<br />
Saatke vastus info@vedur.ee – viiele<br />
esimesele õigesti vastanule auhind!<br />
Tööturuteenused<br />
töövõimelangusega<br />
inimestele<br />
Pärast töövõimereformi käivitumist hakkab töötukassa<br />
pakkuma reformi sihtgrupile järgmisi teenuseid:<br />
• teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja<br />
-toetustest<br />
• töövahendus<br />
• tööturukoolitus<br />
• karjäärinõustamine<br />
• tööpraktika<br />
• avalik töö<br />
• tööharjutus<br />
• palgatoetus<br />
• ettevõtluse alustamise toetus<br />
• tööruumide ja -vahendite kohandamine<br />
• töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada<br />
andmine<br />
• abistamine tööintervjuul<br />
• tugiisikuga töötamine<br />
• tööalane rehabilitatsioon<br />
September 2014<br />
www.vedur.ee/puutepunkt<br />
Aastaks 2020 on töötukassal 1014 töötajat ja ligi 60 000 klienti.<br />
September 2014
8<br />
Elu lugu<br />
9<br />
Töövõimereform:<br />
kas Argole või<br />
tema vanematele?<br />
Vanemate<br />
kaitsva hoole<br />
all toimetava<br />
Argo töövõimekus<br />
on praeguses<br />
süsteemis<br />
hinnatud<br />
20-protsendiseks.<br />
Kas uus<br />
süsteem kuulutab<br />
mehe töövõimetuks<br />
või<br />
paneb tööle?<br />
Mari Luud<br />
Argo on 38-aastane, vaimupuudega, praeguse süsteemi järgi 80-protsendise töövõimetusega<br />
keskeale lähenev mees. Tal on jaksu ja rammu ja tegutsemistahet<br />
ning päris töövõimetu ta küll välja ei näe. Aga oma vanemate jaoks on ta jätkuvalt<br />
laps, vähemalt selles mõttes, et vajab enamiku tegemiste juures käest hoidmist<br />
ja järelevaatamist. Mida toob Argole ja tema perekonnale kaasa lähitulevikus<br />
startiv töövõimereform?<br />
„Mis muud, kui et meie vanematena<br />
saame jälle kohustusi juurde!”<br />
vastab Argo isa Illart küsimuse peale,<br />
kuidas võiks plaanitav töövõimereform<br />
Argo ja terve nende pere elu<br />
mõjutada.<br />
„Argo on Argo. Mis tema sellest<br />
aru saab, kas talle on määratud pension<br />
või hüvitus või mis seos sel kõigel<br />
üldse on sellega, kas ta kõht on<br />
täis ja riie seljas. Aga kõik need uued<br />
hindamised ja tõestamised ja aktiviseerimismeetmed<br />
– eks meil tuleb<br />
siis jälle poeg käekõrvale võtta ja ta<br />
tirinal kohale viia, kuhu vaja. Mina<br />
ilmselt pean teda siis edasi-tagasi<br />
vedama hakkama, sest mina sõidan<br />
autoga. Või siis läheb abikaasa bussiga.<br />
Aga siit Võnnu tagant lähimasse<br />
töötukassasse, Tartusse sõit võtab<br />
ikka omajagu aega ja sekeldamist.<br />
Ma ise käin ju veel tööl – ega ma ei<br />
saa ju töötukassasse ka nädalavahetusel<br />
minna, ma pean sinna ikka äripäeval<br />
minema –, järelikult häirivad<br />
need käigud ka minu tööd.”<br />
Argo ema Aita tunnistab otsesõnu,<br />
et teda hirmutab see, mida ta<br />
on töövõimereformi kohta kuulnud<br />
ja lugenud. „Püüan reformi arengutega<br />
kursis olla ja jälgin hoolega<br />
iga teadet ja uudist, mis selle kohta<br />
tuleb. Muidugi vajame uut ja targemat<br />
sotsiaalpoliitikat, aga tundub,<br />
et töövõimereform praegusel kujul<br />
“Kui õpilane<br />
kooli nõudmistega<br />
sammu ei pidanud,<br />
hinnati ta<br />
õpetamatuks.<br />
küll vaid suurendab segadust. Segadust<br />
on niigi palju, võtame kas või<br />
praeguse rehabilitatsioonisüsteemi<br />
selle plaanide ja olematute teenustega.<br />
Ja kuidas Argo siit maalt kuhugi<br />
töökohta käima hakkab? Teiseks –<br />
temal peab ikka pidevalt olema kõrval<br />
keegi, kes kontrollib ja korraldab,<br />
suunab ja juhendab. Missugune tööandja<br />
lepiks seesuguse töötajaga?<br />
Või kust tekiks see tugiisik? Tugiisik<br />
on ju ajutine. Aga kui inimese hallid<br />
ajurakud on kord hävinud, ega ühegi<br />
reformiga neid enam „kupli alla”<br />
tagasi ei pane!”<br />
Sünnitusel sai viga<br />
Argo aju sai kahjustada vaevalise<br />
ilmaletuleku käigus. Esimese lapse<br />
sünniks valmistuv Aita läks haiglasse<br />
neljapäeva hommikul, aga<br />
emaks sai alles neli ööpäeva hiljem<br />
– esmaspäeval. Esialgu ei avastanud<br />
tohtrid beebil ühtki terviseviga ning<br />
noored vanemad läksid kauaoodatud<br />
pojaga õnnelikena koju. Ka Argo<br />
esimestel elukuudel ei viidanud miski<br />
hilisematele probleemidele.<br />
See, kui laps normist kuu jagu hiljem<br />
istuma tõusis ja roomama hakkas,<br />
ei andnud samuti muretsemiseks<br />
veel põhjust. „Ega ma siis nii<br />
haritud neis asjus polnud ka nagu<br />
nüüd,” räägib Aita. „Praegu tajuksin<br />
pikaleveninud sünnituses, kus mulle<br />
aina hapnikku anti ning liikumast<br />
manitseti, hoopis tõsisemat ohumärki.<br />
Aga tollal... Kui Argot asusid<br />
esimese sünnipäeva eel kimbutama<br />
igaõhtused palavikud, ikka nii<br />
38–39 kraadi kandis, siis hakkasime<br />
arstide vahet käima ja riburada tulid<br />
siis ka diagnoosid. See mõjus šokina,<br />
ma polnud kunagi sellise variandi<br />
peale isegi mõelnud, et lapsel võiks<br />
midagi viga olla.”<br />
Aita meenutab, et pärast karmi<br />
tõe teadasaamist oli ta nii endast<br />
väljas, et ei suutnud haiglas last isegi<br />
süles hoida. Ta on siiani tänulik lasteneuroloog<br />
Tiina Talvikule, kes lapsega<br />
tegelemise kõrval leidis mahti<br />
emale toeks olla. „Kord ühe järjekordse<br />
uuringu eel olin väga närvis<br />
ja mäletan, et dr Talvik tuli, pani<br />
käe mulle õlale ja ütles: ei ole midagi,<br />
kõik läheb hästi, ema! Pisiasi, aga<br />
teravalt on meeles, kui hingekosutav<br />
võib selline pisiasi olla!”<br />
Elu keerdkäigud<br />
Argo hakkas kõndima aasta ja<br />
kaheksa kuu vanuses. Tartu lastehaiglas<br />
nähti kõvasti vaeva ta kõne<br />
arendamisega, aga rääkima hakkas<br />
ta alles neljaselt. Järgnesid taastuskuurid<br />
Haapsalu haiglas. Oma tosin<br />
korda oli Argo Haapsalus ja tänu<br />
sellele on tema füüsiline seisund<br />
praegugi üsna hea. Pisikesena astus<br />
ta parema jalaga tugevalt sissepoole,<br />
nii et kõik saapad-sandaletid olid<br />
mõne nädalaga nässus ja vajasid väljavahetamist.<br />
Poja eelkooliiga oli Aitale ja Illartile<br />
pingeline aeg. Seda enam, et veidi<br />
enne Argo kaheaastaseks saamist<br />
sündis perre tütretirts. Õnneks kulges<br />
teise lapse sünd vaevata ning<br />
tervest ja tublist tüdrukust sirgus<br />
õige pea Argole seltsiline ja „noorem<br />
vanem õde”, kes vajadusel ka poisil<br />
silma peal hoidis. Aga paratamatult<br />
tuli kogu pere elu sättida Argo erivajaduste<br />
järgi.<br />
„Kolisime maalt Tartu külje alla<br />
Luunjasse, sest Tartus oli erilasteaed,<br />
kuhu oldi nõus Argo vastu võtma,”<br />
meenutab Illart. „Pidin loobuma<br />
oma tööst Ahja kolhoosi osakonnajuhatajana,<br />
kus olin töötanud<br />
ülikooli lõpetamisest alates.<br />
Ka uue töökoha leidmisel oli kõige<br />
tähtsam tingimus see, et saaksin<br />
kolm korda nädalas poissi lasteaeda<br />
viia. Õnneks leidus Luunja sovhoo-<br />
September 2014<br />
www.vedur.ee/puutepunkt<br />
Töötukassa maakondlike töötajate arv kasvab 400-lt 800-le.<br />
September 2014
10<br />
Elu lugu<br />
11<br />
“Muidugi vajame<br />
uut ja palju targemat<br />
sotsiaalpoliitikat.<br />
sis vaba töökoht ning ka juhtkonna<br />
suhtumine minu erivajadusse oli<br />
mõistev,” jätkab ta. „Mul vedas selle<br />
elu- ja töökohavahetusega,” võtab<br />
jutuotsa üle Aita. „Olen eluaeg töötanud<br />
õpetajana ja see kortermaja,<br />
kuhu elama asusime, oli Luunja<br />
kooli külje all. Kui Argo üksi kodus<br />
oli, jooksin söögivahetundide ajal<br />
koju vaatama, kas kõik on korras,<br />
ja vahel kasvatasin poega ka otse<br />
klassist, näiteks hõigates talle, et ta<br />
paneks kohe akna kinni.”<br />
Ei sobi kuhugi<br />
Argo koolitee algus oli väga vaevaline.<br />
Aasta oli siis 1984. Poiss läks<br />
kaheksa-aastaselt Tartu abikooli 1.<br />
klassi, käis seal 1. klassis jutti kolm<br />
aastat ja siis sai pere linna haridusosakonnast<br />
kirja, et Argo on tunnistatud<br />
õpetamatuks ning on alatiseks<br />
õppetööst kõrvaldatud.<br />
„Täpselt nii oligi kirjutatud: alatiseks<br />
kõrvaldada! See oli üks väga<br />
valus kiri. Meile mõlemale ja eriti<br />
mulle kui õpetajale,” meenutab Aita<br />
üht mustemat aega poja kasvatamisel.<br />
„Olime ju alates sellest, kui Argo<br />
ajukahjustuse olemasolu selgeks sai,<br />
pidanud kõige tähtsamaks, et ta ei<br />
jääks koju istuma, et ta saaks korralikku,<br />
kohandatud haridust. Aga<br />
mida teha, kui pea ei võta matemaatikat,<br />
ei võta eesti keelt? Tol ajal ei<br />
räägitud hariduslikest erivajadustest.<br />
Kui õpilane kooli nõudmistega<br />
sammu ei suutnud pidada, hinnati<br />
ta õpetamatuks.”<br />
Vanemad ei jätnud asja niisama<br />
ning suure kauplemise hinnaga<br />
õnnestus Argo lõpuks panna<br />
Kroonuaia kooli, mõõduka vaimse<br />
mahajäämusega õpilaste klassi. Siis<br />
sai aga Argo täisealiseks ja sellega<br />
lõppes kooliaeg. Edasi käis ta veel<br />
lühikest aega toimetulekukursustel<br />
Tartu vaimse tervise keskuses.<br />
Ta osales puutöörühmas ning Aita<br />
Kõikjalt, kuhu<br />
vanemad<br />
on püüdnud<br />
Argot sobitada,<br />
on alati tulnud<br />
mõne aja<br />
pärast vastus:<br />
ta ei sobi meile!<br />
Mari Luud<br />
ja Illart elasid jälle lootuses, et ehk<br />
ta elu kuidagi sujub. Kui koolitarkus<br />
pojale pähe jääda ei tahtnud, ehk siis<br />
õnnestub talle lihtsamaid töövõtteid<br />
õpetada ja vahest saab Argost<br />
nii veel töömeeski. Kuid needki lootused<br />
ei kestnud kaua. Õige kärmelt<br />
tuli keskusest teade, et Argo ei sobi<br />
toimetulekukursustele.<br />
„Nüüd jõuamegi töövõimereformini,<br />
mille hüüdlause on, et kõik<br />
osalise töövõimega inimesed mingu<br />
tööle,” on Aita nõutu. „Me oleme<br />
kõike proovinud. Nii palju, kui<br />
neid variante üldse Argo-taolistele<br />
inimestele olemas on. Ja ongi see elu<br />
kulgenud nüüd nii, et alates 1997.<br />
aastast, kokku juba üle 17 aasta, on<br />
Argo olnud kodune.”<br />
Tubli tegelane<br />
Samas kinnitavad Aita ja Illart, et<br />
lastevanematena on nad siiski väga<br />
õnnelikud. „Puutepunkti” saadetestki<br />
on jäänud neile mällu ja silme ette<br />
sünnikahjustustega lapsi, kes jäävad<br />
elu lõpuni voodisse, veedavad<br />
oma päevi valus ja vaevas ning kellest<br />
on raske aru saada, kuivõrd nad<br />
üldse ümbritsevat tajuvad või sellest<br />
aru saavad. Argo on rõõmsameelne<br />
ja toimekas, ta käib ja räägib. Suudab<br />
end ise riietada, pesta ja tualetis<br />
käia. Muidugi peavad isa-ema tal<br />
kogu aeg, kõigis toimingutes silma<br />
peal hoidma ja kontrollima, kas see<br />
või teine vajalik asi tehtud. Aita naerab,<br />
et riietumise juures on Argol<br />
see häda, et rõivad valib ta alati eelmise<br />
päeva ilma või isegi eelmise<br />
aastaaja järgi. Kui ilm kevadel järsku<br />
soojaks läheb, tõttab Argo ikka<br />
õue kasukaga. Ning esimest sügisjahedust<br />
trotsib ta nii kaua kui vähegi<br />
võimalik suviselt T-särgis ja põlvpükstes,<br />
enne kui nõustub midagi<br />
soojemat ülle võtma.<br />
Kella Argo ei tunne. Isa-ema on<br />
küll püüdnud kindlate tegevuste<br />
kaudu õpetada teda ära tundma<br />
vähemalt täistunde, näiteks et kell<br />
üks süüakse lõunat, kell kolm tuleb<br />
minna ja postkastist lehed ära tuua<br />
jne, aga seosed aja kulu ja kella liikumise<br />
vahel pole siiski temani jõudnud.<br />
„Kui veel mõlemad tööl käisime<br />
ja Argo paratamatult üksi koju<br />
Kes kaitseb<br />
ärakasutamise<br />
ja ohtude eest?<br />
Argo ema tõstatab probleemi, et töövõimereformi<br />
aruteludest on seni<br />
pea täiesti välja jäänud intellektipuudega<br />
inimeste ohutuse tagamine<br />
töötamise juures.<br />
Need inimesed on väga erinevad. Igaüks neist on<br />
täiesti isesugune sõltuvalt sellest, mis puuded tal on<br />
ja mis on need puuded põhjustanud. Ka töö tegemise<br />
juures vajab igaüks just oma erivajadustest lähtuvat<br />
juhendamist ja ütleme otse välja – ka turvamist.<br />
Argol on keskendumisvõime väga kehvakene. Kui<br />
tahta teda pikemalt mõne pingutust nõudva või üksluise<br />
tegevuse juures hoida, tuleb kogu aeg välja mõelda<br />
nippe, kuidas ta tähelepanu töö küljes hoida. Sellega<br />
ei pruugi isegi eripedagoog alati hakkama saada.<br />
Viimase rehabilitatsiooniplaaniga nähti Argole ette<br />
eripedagoogi teenus, tund aega korraga. Juba esimesel<br />
korral talle pärast tundi järele läinuna leidsime aga<br />
Argo eripedagoogi ukse tagant igavlemas. Spetsialist<br />
põhjendas tunni varasemat lõppu sellega, et klient<br />
pole suuteline üle 30 minuti sihipärasele tegevusele<br />
keskenduma. Kas tugiisikud, kes tulevikus puuetega<br />
töötegijaid töötamise juures abistama hakkaksid,<br />
on selles suhtes ülikooli haridusega eripedagoogidest<br />
suutlikumad?<br />
Nõrk keskendumisvõime ning oskamatus jagada<br />
tähelepanu olulise ja mitteolulise vahel ei põhjusta<br />
aga üksnes seda, et Argol jääb käsil olev toimetus alailma<br />
pooleli. See võib olla ka ohtlik. Argo on nagu<br />
väike laps, kes jagab tähelepanu korraga nelja ilmakaare<br />
vahel ning iga uus signaal ümbritsevast, olgu<br />
selleks siis möödasõitev auto, kinga sisse pudenenud<br />
liiv või kuurikatusel kätsatav harakas, kisub teda käsil<br />
oleva tegevuse juurest eemale. Mis juhtub aga siis,<br />
kui parasjagu on käsil puulõhkumine ja maanteele<br />
ilmub võõras auto hetkel, kui kirves juba tõstetud?<br />
Ohtlikke olukordi ja isegi päris ehmatavaid õnnetusi<br />
on meil endilgi olnud Argoga küll ja küll. Ühest<br />
õnnetust puulõhkumisest on käel suur arm, hea veel,<br />
et pöial üldse külge jäi. Teine suurem õnnetus juhtus<br />
aiaväravaga, mille Argo rapsakaga kinni lõi, nii et<br />
nimetissõrm värava vahele jäi. Sel korral sai sõidetud<br />
kiirabisse, sõrmejupp kilekotiga kaasas.<br />
Tööl käimine nõuaks aga Argolt muidki oskusi ja<br />
omadusi, mida senine elu hoolitsevas ja toetavas perekonnas<br />
pole temalt nõudnud. Ilmselt ei tule ta selle<br />
pealegi, et ühel päeval võiks tema kõrvale sattuda keegi,<br />
kes tema lihtsat meelt ära kasutada tahab. Kas töövõimereformi<br />
kavandajad on mõelnud selle peale, kuidas<br />
Argo-taolisi inimesi, ka palju tublimaid, nii füüsiliste<br />
kui ka vaimsete ohtude eest kaitsta? Aita Arjukene<br />
September 2014<br />
www.vedur.ee/puutepunkt<br />
Töötukassa keskkontori töötajaskond kasvab 130-lt ligi 200-le. September 2014
12<br />
Elu lugu<br />
13<br />
Töövõimeline<br />
või töövõimetu?<br />
Vanemate elu keerleb Argo vajaduste rütmis, sest koduvälist tegevust pole pojale leidunud. Aitat ja Illartit<br />
huvitabki nüüd, kas töövõimereform toob leevendust ka süsteemi jaoks kõige tülikamatele. Mari Luud<br />
jäi, jätsime talle lõunasöögi külmkappi<br />
ja ütlesime, et selle sööb ta ära<br />
kell üks,” räägib Aita. „Panime isegi<br />
äratuskella selleks ajaks helisema. Et<br />
kui kell heliseb, on õige aeg käes ja<br />
siis söödki lõunat. Aga ka nii see asi<br />
ei toiminud. Kui isa mingi ootamatu<br />
asja pärast juba kell kümme koju<br />
tagasi tuli, oli kella ühene lõunasöök<br />
Argol kenasti söödud. Võib siis ette<br />
kujutada, kui näljane see suur mees<br />
oli kella kuueks, kui me töölt koju<br />
jõudsime ja õhtusööki valmistama<br />
hakkasime!”<br />
Tugi on hädavajalik<br />
Argo magamistuba on ülakorrusel<br />
ja kui ta end ööunele asutab,<br />
tuleb vanematel kindlasti kontrollida,<br />
kas tal on hambad pestud ja tualetis<br />
käidud. Ja oi kui palju on neid<br />
kordi, kui pojal tuleb siis uuesti kolinal<br />
trepist alla tulla.<br />
Hullem on lugu siis, kui olulise<br />
“Mis protsess<br />
see on, kui ühe töö<br />
eest tuleb välja käia<br />
kaks palka?<br />
toimingu unustamise tagajärg tabab<br />
noormeest rahvarohkes paigas. Hiljaaegu<br />
oli pere väljasõidul lähedalasuvasse<br />
väikelinna ning poetrepile<br />
hetkeks ootama jäetud Argo saabus<br />
oma „hädateatega” ema juurde just<br />
hetkel, kui Aita kassas ostude eest<br />
maksis. Ema „Kannata natuke, kohe<br />
tulen!” paraku seda ei leevendanud.<br />
„Noh, kui poeuksest välja sain, ootas<br />
ees hale pilt! Mis mul üle jäi, ümberpöörd<br />
ja poodi tagasi: pojale uusi<br />
pükse hankima,” naeratab Aita.<br />
Illart lisab, et aastakümneid Argoga<br />
koos elamine on õpetanud taolistes<br />
olukordades rahulikuks jääma<br />
ja kõrvalolijate kõõritavaid pilke<br />
ignoreerima. Lahendad hädaolukorra<br />
ja lihtsalt kõnnid rahulikult<br />
edasi, nagu poleks midagi juhtunud.<br />
Mõelgu siis igaüks asjast,<br />
mida tahab. Kõige tähtsam on juhtunust<br />
ehmunud Argot veel omakorda<br />
mitte ärritada, sest see muudaks<br />
asja üksnes halvemaks. „Argo<br />
parimaid jooni ongi tegelikult sõbralikkus,<br />
empaatia ja hea suhtlemisoskus,”<br />
räägib Illart. „Ta oli näiteks<br />
väga hea lapsehoidja meie nelja-aastasele<br />
tütrepojale, kes tänavu<br />
suvel mitu kuud meie juures suvitas.<br />
Aga kui Argo ärritub, siis muutub ta<br />
tõrksaks, hakkab oma „raiuma” ja<br />
siis pole ta enam sugugi see sõbralik<br />
ja koostöövalmis inimene kui muidu.<br />
Abi on jällegi elust õpitud tarkusest:<br />
jätad ta omaette pirisema, küll<br />
ta peagi tujutsemisest tüdib ja jälle<br />
sõbralikuna välja ilmub.” Anne Lill<br />
Kümmekonna aasta eest<br />
otsustasid Argo vanemad<br />
uuesti maale kolida.<br />
Elukohamuutuse taga<br />
olid taas suuresti Argo<br />
vajadused: maal leidub<br />
ikka jõukohast toimetamist<br />
mehekasvu, aga<br />
vaimse suutlikkuse mõttes<br />
väikelapse mõõtu<br />
pereliikmele.<br />
Tegutseda Argole meeldib. „Ma<br />
ei hoia teda ühestki kodusest tööst<br />
kõrvale,” räägib Aita. „Paar aastat<br />
tagasi loobusin õpetajatööst täielikult<br />
ning nüüd kulgebki meie elu<br />
nii, et hommikul saadame isa tööle<br />
ja siis küsib Argo: „Emme, mis me<br />
täna teeme?” Siis hakkame siin maja<br />
ümber ja aiamaal tatsama ja me tatsame<br />
kogu päeva koos. Just nimelt<br />
koos, sest see on möödapääsmatu<br />
– tal peab kogu aeg suunaja ja vigade<br />
parandaja kõrval olema. Kapsamaad<br />
kõblates liigume alati „paarisrakendis”,<br />
Argo ees ja mina paar<br />
meetrit tagapool. Minu ülesanne<br />
on siis need Argo kõplamata jäänud<br />
alad üle kõblata. Tema on ju<br />
nagu kolmeaastane – kärsitu, hakkab<br />
vao otsast pihta ja juba on ta vao<br />
lõpus, aga vahepeal rohetab umbrohi<br />
meetriste juppide kaupa.”<br />
Isegi selliseid asju tegema, mida<br />
Argo hästi oskab, ja neid töid on<br />
üsna palju, ei saa teda päris omapead<br />
jätta. Kord pidi Aita kodust väljas<br />
asjatoimetustel käima ja enne äraminekut<br />
andis Argole korralduse vahepeal<br />
lõunakartulid ära koorida. Kuigi<br />
vajalik kartulikogus oli välja mõõdetud,<br />
leidis Aita koju jõudes eest usinalt<br />
kartulite kallal rassiva poja koos<br />
... mitme suure kausitäie kooritud<br />
kartulitega. „No kas täna hakkame<br />
tervele külale kartuliputru keetma<br />
või?” jäi emal üle vaid imestada.<br />
Hea meelega käib Argo emal abiks<br />
ka Luunja roosiaias, kus endine bioloogiaõpetaja<br />
Aita nüüd pensionipõlves<br />
aednikuametit peab. Ja sealgi<br />
käib töö nii, et ema muudkui näitab<br />
näpuga ja Argo aina teeb. Kui<br />
ema ütleb: „Näe, lõika siit lehe juurest<br />
kuivanud õisik ära!”, siis naksab<br />
Argo kiiresti oksakääridega vajalikust<br />
kohast. Kui ema ütleb: „Pane<br />
siia väetist!”, siis Argo panebki. Roosiaia<br />
teede pühkimisega kordub alati<br />
üks ja sama: „Ütlen talle, et mingu<br />
sinna tee otsa, alustagu sealt! Tema<br />
kõnnib poole peale ja hakkab pühkima.<br />
Igal sammul, sõna otseses mõttes<br />
igal sammul tuleb tal kõrval olla.<br />
Kellel peale oma ema veel selleks<br />
kannatlikkust jagub?”<br />
Töötu töövõimeline<br />
Tõtt-öelda ei kujuta Aita ja Illart<br />
oma poega palgatöö tegijana ette,<br />
kuigi ... kui paljulubav reform seda<br />
kuidagi teha suudaks, oleksid nad<br />
nõus sotsiaalministrit kas või kättpidi<br />
tänama sõitma. Praegu on aga<br />
teada vaid see, et Argost saab töövõimereformi<br />
jõustumise järel ilmselt<br />
osalise töövõimega inimene,<br />
kellest töötukassa hakkab oma imeliste<br />
oskustega töötegijat vormima.<br />
„Missugune tööandja tahab tööle<br />
võtta inimest, keda tuleb minutist<br />
minutisse jälgida, juhendada ja kelle<br />
kehvasti tehtud tööd tuleb pidevalt<br />
ringi teha?” imestab Illart. „Kusjuures<br />
juhendaja või jälgija tahab ju ka<br />
Argo juhendamise eest inimväärset<br />
palka saada, ega siis mingi sümboolse<br />
tugiisiku toetusraha eest nagu<br />
praegu ei hakka keegi sellist tööd<br />
tegema.”<br />
„Aga see ei lähe ju kokku ühegi<br />
majandusloogikaga, kui ühe tööoperatsiooni<br />
tegemine läheb kahekordselt<br />
kulukaks. Ma ei oska seda<br />
sõnastadagi, mis protsess see siis<br />
on, kui ühe töö eest tuleb välja käia<br />
kaks palka. Töö see igatahes küll ei<br />
ole! Pigem vaimupuudega inimese<br />
erihoolekanne, mille siis nüüd peaksid<br />
üle võtma firmad ja ettevõtted.<br />
Aga see on ju hoopis teine teema –<br />
seda poleks vaja seostada aktiivsusega<br />
tööturul, töövõime hindamise<br />
ja jumal teab veel missuguste tähtsa<br />
nimetusega protseduuridega töötamise<br />
valdkonnas,” on ka Aita hämmeldunud.<br />
Tegutsev töövõimetu<br />
Argo vanemate meelest võikski<br />
riik selle asemel et aastakümneid<br />
oma puudega last hooldanud vanemaid<br />
läbimõtlemata reformidega<br />
ärevusse ajada ning neile veel vanuigi<br />
lisaülesandeid õlgadele laduda,<br />
hoopis aidata neil nende kõige suuremat<br />
muret lahendada. Töövõimereformiks<br />
kuluva raha eest võiks<br />
luua juurde inimväärseid, näiteks<br />
Maarja küla sarnaseid ühiskodusid<br />
ka ammugi täiseas, aga endiselt igal<br />
sammul kõrvalabi vajavate poegade-tütarde<br />
jaoks. Kuhu nad siis ükskord<br />
panna, kui endal jaks otsas?<br />
Seal võiks siis neile ka muu kõrval<br />
aja sisustamiseks jõukohast tööd<br />
pakkuda.<br />
„Aina loeme lehest, et neile, kes<br />
juba aastakümneid hooldekodus<br />
elavad, ehitatakse uusi ja moodsaid<br />
peremaju. Kus on Argo jaoks<br />
see peremaja, kuhu ta kolida võiks,<br />
kui meid enam ei ole? Oleme ju hulga<br />
riigi raha kokku hoidnud sellega,<br />
et pole oma puudega last riigi hõlma<br />
sokutanud. Ja nüüd peame veel,<br />
poeg näpus, töötukassa vahet jooksma<br />
hakkama. Ega ma ei imestaks ka,<br />
kui ühel päeval tehakse ettepanek<br />
hakata koos pojaga kuskil tööl käima,<br />
tema eest tööd tegema seal töötukassa<br />
leitud töökohal!”<br />
September 2014<br />
www.vedur.ee/puutepunkt<br />
Töövõime hindamiseks hakkab aastas kuluma 4 miljonit eurot.<br />
September 2014
14<br />
Haridus<br />
15<br />
Mida teha,<br />
kui kodukoolis<br />
pole<br />
autismist<br />
kuuldudki?<br />
Eestis on võetud suund kaasavale haridusele ja ka<br />
kooliseadus ütleb, et kõigile lastele on tagatud õppekoht<br />
kodulähedases üldhariduskoolis. Puuetega lastele<br />
leidub ka erikoole, kuid on vähe lootust, et kõik<br />
hariduslike erivajadustega lapsed sünniksid nende<br />
lähedusse. Paljud tavakoolid pole aga eritingimusi<br />
vajavate õpilaste kaasamiseks kaugeltki valmis.<br />
31. augusti hommikul postitas meeleheitel ema<br />
Ennike „Puutepunkti” Facebooki lehele abipalve, et<br />
hankida oma pojale kooliminekuks laud, paar tooli<br />
ja tahvel.<br />
Kaheksa-aastasel Sebastianil on sügav puue ja<br />
autism, nõustamiskomisjoni otsusega on talle soovitatud<br />
õpetamist väikelassis või isegi ühele õpilasele<br />
keskendunud õpet, sest tal on väga suuri probleeme<br />
keskendumise, pilkkontakti hoidmise, iseseisva töötamise<br />
ja teistega suhtlemisega. Kuigi poiss arvutab<br />
hästi, ei ole tähed tema sõbrad ning muusikatunnis<br />
võib teda tabada hüsteeriahoog. Lasteaias käimist on<br />
Sebastian aasta vältel katsetanud, aga nüüd on vanus<br />
sealmaal, et paratamatult algab koolitee.<br />
Perekond elab väikeasulas keset Eestit ja nii teataski<br />
Ennike kevadel kodukoolile, et selliste erivajadustega<br />
laps tuleb sügisel nende kooli. Ühtlasi sai kool<br />
emalt hulga dokumente, milles Sebastianiga tegelenud<br />
psühhiaatrid, eripedagoogid-logopeedid, tugiisikud<br />
ja kasvatajad ta probleeme ja erivajadusi kirjeldavad.<br />
Kolm päeva enne kooliaasta algust sai aga<br />
Ennike teada, et kool siiski polnud koos Sebastianiga<br />
saabuvat väljakutset õigesti mõistnud.<br />
Edasi aga laseme Ennikesel endal jutustada. Olgu<br />
siinkohal ka öeldud, et ootuspäraselt pani kodukool<br />
tõrksale emale pahaks, et too oma muret sotsiaalmeedia<br />
abil lahkama hakkas. Ennike jäi aga endale<br />
kindlaks ning loodab, et avalikust arutelust sünnivad<br />
mõtted ja kogemused, mis on abiks paljudele koolidele,<br />
erivajadustega laste peredele ja isegi haridusministeeriumile,<br />
kes töö tavakoolide ettevalmistamisel<br />
puuetega laste kaasamiseks on tegemata jätnud.<br />
Sebastian on tegelikult väga vahva laps<br />
ja hästi hea laps. Ta on suur jutupaunik,<br />
kui tal on hea ja turvaline olla. Tal<br />
on oma kiiksud ja neid on palju, kuid meie<br />
oleme kaheksa aastaga õppinud temaga<br />
koos elama ja neid arvestama. Tema väga<br />
suur puudus on aga sotsiaalne külg ehk<br />
teiste sõnadega – ta on täiesti „asotsiaalne”.<br />
Tema jaoks poleks vaja ühtegi inimest,<br />
ei täiskasvanuid ega lapsi – lapsi veel kõige<br />
vähem. Olen sellest kõigest palju kirjutanud<br />
oma blogis ennike-eluonlill.blogspot.<br />
com. Seal on juttu meie kohustuslikust lasteaias<br />
käimisest, muudest veidrustest ja<br />
muidugi jalgpallist.<br />
Niisiis teatasime 3. aprillil kodukoolile, et<br />
Sebastian on tulekul ja vajalik on luua väikeklass,<br />
sest tavaklassi ta ei sobi ning koduõppele<br />
ma ei ole nõus teda jätma. Juunis oli<br />
meil kohtumine ja rääkisime veel kord üle,<br />
et ta ei saa tavaklassis hakkama, tema sotsiaalsed<br />
oskused on väga viletsad ja kuigi ta<br />
on matemaatikas tugev, on ta keeleline tase<br />
nõrk – ta ei oska jätkuvalt lugeda ning ajab<br />
tähti segamini. Selleks ajaks oli ka nõustamiskomisjonis<br />
käidud ja ka nende otsus oli<br />
väikeklass.<br />
Juunis leppisime kokku, et 22. augustil<br />
on uus kohtumine, kus vaatame kõik üle<br />
– klassi ja õpetaja, ja paneme paika, kuidas<br />
õppetöö toimuma hakkab. 21. augustil teatati,<br />
et kohtumine on lükatud 28. augustile.<br />
Kohtumisel osalesid Sebastiani tulevane<br />
õpetaja, õppealajuhataja, sotsiaalpedagoog<br />
ja üks elukogenud<br />
eas klassiõpetaja. Laps kästi ka kaasa võtta,<br />
et ta saaks näha oma tulevast õpetajat ja<br />
klassiruumi. Läksin siiras usus, et nüüd on<br />
lahendused olemas. Meid juhatati söökla<br />
taga asuvasse pimedasse nurka, kust pääses<br />
2 × 3 ruutmeetri suurusesse ruumi, millel<br />
polnud akent, mis oli ühtlaselt halli värvi.<br />
Laes põles päevavalgusti, mis valgustas<br />
äärmiselt viletsalt. Ruumi keskele oli pandud<br />
viimase vaba pinnani täis soditud laud<br />
ja tool, kõrval tool õpetajale. Ei tahvlit, ei<br />
tähestikku… Sellest pidi saama meie poja<br />
esimene klassiruum.<br />
Õpetajaks sai tudeng, kes ütles: „Ma vajan<br />
mõtlemisaega, ma ei tea midagi ei autismist<br />
ega ka sellest, kuidas autismiga inimesi õpetada,<br />
ma pole kindel, kas ma selle töö üldse<br />
võtan!” – seda kolm päeva enne õppetöö<br />
algust! Seal me siis seisime, selles luuakapis, ja<br />
laps kükitas nurka ning sisises õppealajuhataja<br />
suunas rea tobedaid küsimusi, näiteks laest<br />
võetud lause: „Mis see sinu asi on?!” Õppealajuhataja<br />
oli muidugi sellest häiritud ja vastas:<br />
„Siin majas on kõik asjad minu ajada!” Järgmisel<br />
päeval käis isa Sebastianiga perearsti juures<br />
(see kohustuslik koolieelne tervisekontroll) ja<br />
lugupeetud vallavolikogu liige ütles, et kõik on<br />
hästi, kõik asjad on korraldatud.<br />
Aga mina ei olnud nõus oma last viima<br />
„luuakappi”. Just seda see ruum meenutaski<br />
– Harry Potteri filmist tuttavat<br />
luuakappi. Siis läksime koos abikaasaga<br />
veel kord seda „tulevast klassiruumi” vaatama,<br />
enne olin korralikult läbi lugenud internetist<br />
leitava dokumendi „Tervisenõuded koolile”, ja<br />
koos astusime ka õppealajuhataja juurde sisse.<br />
Usun, ta ei tahtnud meid näha ... aga ma siiski<br />
ütlesin, et me ei ole nõus selle ruumiga ega<br />
selle ruumi sisustusega, kuhu meie laps peab<br />
tulema 1. klassi, sest see on vastuolus seadusega.<br />
Ja inimlikkusega. Ning siis ütles õppealajuhataja,<br />
et mingu me siis Tartu Masingusse –<br />
kaks päeva enne õppetöö algust!<br />
Edasi otsisime ise oma lapsele ruumi. Ühe<br />
sotsiaalasutuse juhataja eraldas meile toa maja<br />
ülemisel korrusel, aknaga päikese poole. Suure<br />
aknaga. Esmaspäeval, meie lapse esimesel<br />
1. septembril, tühjendasime ruumi, värvisime<br />
seinu, ostsime mööblit, pesime, kraamisime.<br />
Facebookis esitatud abipalve tulemusena<br />
saime vajalikke asju ja natuke raha, sest meil<br />
endal nii suureks väljaminekuks varu ei olnud.<br />
Head inimesed annetasid märksõnaga „Seebu<br />
toetuseks”. Seebul on palju sõpru... Kuigi ta ise<br />
seda ei tea.<br />
Järgmisel hommikul, kui läksime esimesele<br />
õppepäevale, ootasid meid Seebu uues klassis<br />
ette hoiatamata kooli sotsiaalpedagoog ja<br />
õppealajuhataja. Viimane nokkis Sebastiani<br />
kallal, sest poiss ei tahtnud talle tere öelda<br />
ja teatas siis, et „küll me selle asja talle selgeks<br />
õpetame!”. Sotsiaalpedagoog ütles, et probleemid<br />
tuleks lahendada ikkagi kooli sees, mitte<br />
Facebookis. Aga kas mul oli mingeid võimalusi,<br />
kui kool ei olnud 1. septembriks lahendusi<br />
leidnud? Kui välja pakutud lahendus oli<br />
Masingu kool? Ja luuakapp...<br />
See kõik on niiiiiiiiiii väsitav... Nii kohutavalt<br />
väsitav. Miks peab nii raskelt kõik<br />
tulema? Niipea kui oled natukene normist<br />
erinev, on su tee kohe kaikaid täis.<br />
Ma tunnen end tegelikult väga viletsalt, et<br />
pidin selle jama suure kella külge panema.<br />
Kuid nad ei andnud mulle teist võimalust ... ei<br />
kool ega vald. Praeguseks on tuldud välja juba<br />
ka versiooniga, et ma ise olevat kevadel koolilt<br />
nõudnud oma pojale aknata klassiruumi… Just<br />
sellised on lood väikeses maakohas, kus erivajadusega<br />
laps = ainuüksi perekonna mure.<br />
Kuid hea on see, et Seebu sai oma õpetajaga<br />
täna hästi hakkama. Otsustasime, et tuttav<br />
logopeed käib lapsega koolis kaasas, ning tema<br />
rahustas õpetaja maha ja ütles, et on nii kaua,<br />
kuni vaja.<br />
Seebul ongi nüüd väikeklass, ilus ja puhas,<br />
ilusa mööbliga. Tänase tunniga sai selgeks,<br />
et matemaatikas pole tal 1. klassi materjaliga<br />
enam midagi teha, see on liiga lihtne. Eesti<br />
keeles aga vajab ta suurt tähelepanu, kuigi<br />
üllatuseks luges ta täna isegi kokku mõned<br />
lihtsamad sõnad. Ingli pean veel tegema, et ta<br />
valvaks... Ja tahvel saabub reedel. Tähestikku,<br />
mis läheb seinale, juba teen. Olen koolis ja vallas<br />
kindlasti halvas nimekirjas, kuid mida ma<br />
tegin valesti?<br />
Sebastiani ema Ennike<br />
Uurime probleemi<br />
laiemalt<br />
Kuigi see lugu juhtus ühe konkreetse<br />
perega ühes konkreetses koolis,<br />
on Puutepunktide toimetuse arvates<br />
tegemist olukorraga, mis võib juhtuda<br />
igas Eestimaa nurgas.<br />
Järgmises ajakirjas palume kommentaari<br />
haridus- ja teadusministrilt. Jutuks<br />
olevale koolile anname võimaluse kaasa<br />
rääkida või varju jääda.<br />
Sebastiani-vanuse autistist tütrega<br />
välismaal elavalt Eesti emalt kuuleme<br />
aga, kuidas on korraldatud õppetöö tema<br />
lapse kodukoolis.<br />
September 2014<br />
www.vedur.ee/puutepunkt<br />
Uued kliendid saavad aastas 36 miljoni euro eest tööturuteenuseid.<br />
September 2014
ISSN 2228-1312<br />
SAAJA AADRESS:<br />
Loe, uuri ja ole kursis!<br />
Ajakirja väljaandmist<br />
toetavad ka<br />
Riiklik töövõimereformi<br />
veebileht asub siin:<br />
toovoime.sm.ee<br />
Töövõime<br />
arendamisest ja<br />
rehabilitatsioonist:<br />
astangu.ee<br />
Kui saad aidata.<br />
Või kui tead<br />
kedagi, kes saab:<br />
MTÜ Puutepunktid<br />
arveldusarve<br />
EE452200221053907379<br />
MTÜ Puutepunktid on<br />
riiklikus tulumaksusoodustusega<br />
mittetulundusühingute<br />
ja sihtasutuste<br />
nimekirjas.<br />
Mõttekäike reformi<br />
telgitagustest leiab siit:<br />
toovoime.wordpress.com<br />
Täname kõiki toetajaid!<br />
Suvekuudel olite need teie: Anne Toots, Maria Praats, Renee Kukk, Kaja Linder, Kristy Kalmus,<br />
Ketlin Ravel, Minia Pääslane, Monika Miller, Kalev Märtens, Rika Joala, Sander Saat,<br />
Heldi Käär, Karolina Antons, Reet Jepisova, Anne Arula, Chris-Helin Loik, Mari Nuut, Õie<br />
Männik, Liina Rand, Kristi-Isabella Kaldoja, Anneli Trepp, Stella-Helena Kaasik, Tiina Miilpalu,<br />
Kairi Tiikmann, Piibe Lõhmus, Leila Lahtvee, Eva-Ly Pärna, Imbi Suun, Kairi Rohtmets,<br />
Ande Etti, Merle Lints, Aivar Pärljõe, Sigrid Kristin, Maris Luik, Tarmo Leheste, Anneli Saat,<br />
Tiia Zeigo, Vitali Madison, Ere Tött, Küllike Lain, Katti Aumeister, Ülle Urbanik, Raili Veskilt,<br />
Ülle Väina, Virve Kaasik, Imbi Rego, Marilin Prants, Kristel Krischka, Kairi Kippar, Triin Pärnpuu,<br />
Liina Aavik, Sirje Peterson, Maris Tamm, Mare Oja, Evely Press, Evelin Peda, Ly Hollo,<br />
Annely Akkermann, Kajar Lember, Helmen Kütt ja MTÜ Spordiklubi Meduus.<br />
Annetusi kogunes 1184 eurot, millega on trükitud see ajakiri.
Change language