HOOAEG 2009/2010 - Vanemuine

HOOAEG 2009/2010

Sisukord 

Saatesõnad hooajaks 2009 / 2010 4 

Draamalavastused. Hooaja uuslavastused 11 

Draamalavastused. Eelmistest hooaegadest repertuaaris 36 

Muusikalavastused. Hooaja uuslavastused 64 

Muusikalavastused. Eelmistest hooaegadest repertuaaris 78 

Kontserdihooaeg 2009 / 2010 94 

Tantsulavastused. Hooaja uuslavastused 99 

Tantsulavastused. Eelmistest hooaegadest repertuaaris 106 

Noortetöö 117 

Muud üritused 126 

Müügiinfo 127 

Vanemuise meeskond 2009 / 2010 133 

Vanemuise mängukava 2009 / 2010 143 

Contents 

Foreword to the 2009 / 2010 season 4 

Drama productions. The premieres of the season 11 

Drama productions. In the repertoire from past seasons 36 

Music productions. The premieres of the season 64 

Music productions. In the repertoire from past seasons 78 

Concert season 2009 / 2010 94 

Dance productions. The premieres of the season 99 

Dance productions. In the repertoire from past seasons 106 

Youth work at the Vanemuine theatre 117 

Other events 126 

Sales information 127 

Vanemuine team in the 2009 / 2010 season 133 

Programme of the 2009 / 2010 season 143 

3

Foto: Alan Proosa 

VANEMUINE on Eesti vanim teater, mis sai alguse 1870 “Vanemuise” laulu- ja mänguseltsist. 

Poolkutselisel etapil (1878-1903) toodi esimest korda eesti keeles lavale algupärandeid, laulumänge, 

aga ka maailmaklassikat ning pandi alus eesti muusikateatrile. 1906 muutus “Vanemuine” 

kutseliseks teatriks ja Karl Menningu juhtimisel viidi sisse psühholoogilis-realistliku ansamblimängu 

põhimõtted. Menningu äraminek Vanemuisest 1914 oli seotud konfliktiga muusikateatri 

pärast – õieti tema leppimatusega ajaviitelise teatritegemisega. Paraku võttiski 1920tel maad just 

kergemakaaluline repertuaar ning domineerivaks žanriks sai operett. Murrang kogu Vanemuises, 

sealhulgas ka selle muusikaosas toimus 1935 kui vahetus teatri juhtkond – dirigendiks sai Juhan 

Simmi kõrval Eduard Tubin ja alaliseks liikumisjuhiks Ida Urbel. Ooper sai jälle repertuaari regulaarseks 

osaks ja 1939 sündis kutseline balletitrupp. 1944-1985 juhtis “Vanemuist” Kaarel Ird. 

Asjatundliku ja osava teatripoliitikuna suutis Ird “Vanemuisele” kui Nõukogude Liidu ainsale 

mitmežanriteatrile võita üleliidulise ja rahvusvahelise tunnustuse. Olulise etapina võiks esile tõsta 

1960. aastate lõppu ja 70. aastate algust, kui noored lavastajad Jaan Tooming ja Evald Hermaküla 

viisid Tartus läbi teatriuuenduse, millest toitub ka tänane Eesti teater. Praegune “Vanemuine” 

pakub oma repertuaaris ligi 30 lavastust kõigis teatrikunsti žanrites - draama, ooper, operett, 

muusikal, ballett, andes etendusi kolmel laval: suures ja väikses teatrimajas ning Sadamateatri 

black boxis. “Vanemuise” draamajuht on Sven Karja, balletijuht Mare Tommingas, muusikajuht 

Mihkel Kütson ning teatrijuht on Paavo Nõgene. 

TARTU is the second largest town in Estonia with the population of 100 thousand. Lying 185 km 

from Tallinn, Tartu is also the centre of South-Estonia. 

THE VANEMUINE, named after the old Estonian god of music and poetry in the romantic pseudomythology 

of 19th-century national awakening, is the oldest Estonian theatre. It was born in 1870 

within an amateur singing and acting society in the old university centre Tartu, which at present 

has ca 100,000 inhabitants and is the second-largest city in the country. The Vanemuine held a 

leading position during the amateur phase of Estonian theatre, being usually the place where new 

native plays were first staged. In 1906 it was the first Estonian company to turn professional, and 

its new building, a symbol of national aspirations, was opened with great pomp and circumstance. 

Karl Menning, its artistic director from 1906 till 1914, formed the new troupe on the then novel 

principles of ensemble acting and psychological realism. In the 1920s and 1930s the opera, operetta, 

and ballet troupes became independent branches of the theatre. The Vanemuine is the 

only Estonian theatre, which has retained this combined music-and-drama character. Indeed, 

during the almost fifty years of Soviet occupation it was the only theatre of this type in the immense 

empire: a fact that its long-time (from 1944 till 1985) leader Kaarel Ird cleverly used for 

creating wide-spread interest in its work. Ird was also far-sighted enough to support the iconoclastic 

approaches of the young directors Jaan Tooming and Evald Hermaküla, both working in the 

Vanemuine of the early 1970s. 

The theatre’s building had been bombed during the war; for decades the company worked in the 

small but cozy building of the former German Theatre, which now houses its 440-seat small stage. 

In 1967 the new building of the theatre was completed. It has a 700-seat auditorium and also 

houses a big concert hall. In 2001 the Vanemuine acquired an additional 300-seat flexible blackbox 

auditorium in a former river-port building, now called Sadamateater. 

The current repertoire of the Vanemuine consists of ca 30 productions: plays, operas, operettas, 

and ballets. The overall managing director is Paavo Nõgene, the drama troupe is led by Sven 

Karja, the ballet troupe by Mare Tommingas, and the opera troupe by the chief conductor Mihkel 

Kütson. 

4 5

Solarises mängime muusika- ja lastelavastusi ning teater suurendab oma külastajate arvu 

lähiperspektiivis eeldatavasti kuni 250 000 külastajani (praegu 170 000-180 000 külastust 

aastas). Loodame pakkuda teatrielamusi võimalikult suurele hulgale teatrisõpradele. 

Tere tulemast Vanemuise teatrisse – me hoolime teist! 

Paavo Nõgene, teatrijuht 

Dear Theatre Lovers! 


Head teatrisõbrad! 

Algamas on Vanemuise teatri ja Eesti rahvusliku teatri 140. juubelihooaeg. Väärikas daatum 

paneb kõigile vanemuislastele topeltkohustuse teha head ja huvitavat teatrit – nii head, et 

tulevikus oleks põhjust tähistada veel suuremaid ja ümmargusemaid juubeleid. Teatri juubel 

on sattunud majanduslikult keerulisele ajale, kuid püüame raskustest üle olla ning loodame, 

et ka meie publik leiab oma igapäevamuredele teatrist leevendust. Teeme kõik selleks, et meie 

repertuaar oleks rikkalik ja teatripileti hind kättesaadav kõigile, kellel huvi teatrikunsti vastu. 

Vanemuise teatrit ootab ees väga huvitav ja mõneti ka murranguline hooaeg. Huvitavaks teevad 

meie teatriaasta väga erinevad lavastajad, keda algaval hooajal on väljastpoolt Eestit kogunenud 

eriti rohkearvuline nimistu. Uus hooaeg toob erinevaid välislavastajaid lausa kõikidesse meie 

žanritesse. Hooaja esimeses pooles töötab draamatrupiga Suurbritannia üks hinnatumaid 

Shakespeare’i lavastajaid Barrie Rutter, kes lavastab Sadamateatris tragöödia „Kuningas Richard 

Kolmas“. Kevadhooajal töötab draamatrupiga hinnatud Bulgaaria päritolu lavastaja Mladen 

Kiselov. Vanemuise balletitrupp saab tööd teha Rootsi koreograafi Pontus Lidbergi käe all ning 

muusikatruppi ootavad ees suisa kolm välislavastajat – Saksa lavastaja Roman Hovenbitzer 

toob lavale auhindadega pärjatud muusikali „Ämbliknaise suudlus“, Georg Malvius lavastab 

maailma muusikaliklassika hulka kuuluva „Evita“ ning Läti lavastusmeeskond toob lavastaja 

Indra Roga juhtimisel lavale ooperi „Figaro pulm“. Lisaks eelnimetatuile on tulemas veel 

mitmeid uuslavastusi, eriti suur rõhk on uuel teatriaastal lastelavastustel – tahaksime, et lastel 

oleks aasta jooksul põhjust teatrisse tulla rohkem kui üks kord. Kasutasin algava hooaja kohta 

eelpool ka sõna “murranguline”. Vanemuise teater on seoses majanduses toimuvaga leidnud 

ühe toimetuleku võimalusena hoopis teatri tegevuspaikade laiendamise geograafilises mõttes. 

Käesoleval teatriaastal anname pea 30 etendust Tallinna uues multifunktsionaalses keskuses 

Solaris, seega tekib ka Harjumaa inimestel parem võimalus Vanemuise etenduste külastamiseks. 

The 140th jubilee season is about to begin for the Vanemuine Theatre and the Estonian national 

theatre. 

The dignified date sets the people of Vanemuine extra responsibility to make good and interesting 

theatre – so good that in the future there would be reason to celebrate even greater and more 

rounded jubilees. 

The theatre’s jubilee has happened to come at economically complex times but we try to stay 

above the economical difficulties and we hope that also our audience can find in theatre some 

relieve to everyday worries. We will strive to do everything to keep our repertoire abundant and 

the price of the theatre ticket obtainable for everyone who has interest in the art of theatre. 

Theatre Vanemuine anticipates a very interesting and somewhat revolutionary season. Our 

season will be made interesting by the various directors of whom a considerable number come 

from outside of Estonia. The new season brings diverse foreign directors to downright all our 

genres. During the first half of the season one of the most respectable Shakespeare directors in 

Great Britain, Barrie Rutter, works together with the drama troupe, he will be staging the tragedy 

“Richard III” at the Harbour Theatre. In the second half of the season the reputable Bulgarian 

origin director Mladen Kiselov will work with the drama troupe. The Vanemuine ballet troupe 

gets to work together with the Swedish choreographer Pontus Lidberg and the music troupe can 

anticipate outright three foreign directors – the German director Roman Hovenbitzer brings 

on stage the musical “Kiss of the Spider Woman” that has merited a number of awards; Georg 

Malvius will direct “Evita” that is considered as the world’s musical classic, and the Latvian 

directing crew under the management of director Indra Roga bring the opera „The Marriage of 

Figaro“ on stage. In addition to the aforesaid, a number of other new productions will be staged, 

next theatre season we have put a special emphasis on children’s productions – we would like to 

see that children had more than one reason to come to the theatre during a season. 

I used the word revolutionary when characterizing the new season. Theatre Vanemuine has found 

another opportunity to cope with the economical situation – the expansion of theatre’s operation 

sites in a geographical sense. During the current season we give almost 30 performances at 

the Tallinn’s new multifunctional centre Solaris, therefore the people of the Harju County 

gain a better opportunity to visit the Vanemuine performances. We play music and children 

performances at the Solaris and the theatre will augment the number of visitors presumably to 

250 000 visitors in the short-run (currently 170 000-180 000 visitors per year). We hope to offer 

theatre experiences to as many theatre lovers as possible. 

Welcome to the Vanemuine Theatre – we care about you! 

Paavo Nõgene, General Manager 

6 7

DRAAMALAVASTUSED 

HOOAJA UUSLAVASTUSED 

DRAMA PRODUCTIONS 

PREMIERES 

Foto: Anton Tarassov

Algav hooaeg joonistab meie ette ümmarguse numbri, 140. Maailmateatri mõõdupuuga mõõtes 

polegi vist teab mis juubeldamisväärne arv, küll aga meie omateatri kontekstis: Vanemuise kui 

alustaja juubel märgib loomuldasa kogu Eesti teatri juubelit. Ühtlasi peaks lähenev pidupäev 

aitama paremini orienteeruda Eesti teatriloo tähtsamates terminites: kui aastal 2006 saime 

maha hüüda „Sada aastat Eesti teatrit!”, siis pidasime silmas professionaalse teatrikunsti algust, 

2010. aastal saab täis 140 aastat rahvusliku teatri arengulugu. Sestap on nüüd põhjust enam 

mõelda ja rääkida sellest neljakümnest aastast, mis kutselise teatri sünni pinda ette valmistasid. 

Need jäljed viivad meid majja aadressiga Jaama 14, tänasesse Laulupeomuuseumi, kus 1870. 

aasta jaanipäeval Lydia Koidula „Saaremaa onupoja” sädemest süüdati Eesti teatri tuletungal ja 

mille leeke järgnev August Wiera teatri epohh omakorda tagant õhutas. 

Seda arvestades tundus loomulik, et draamahooaeg 2009/2010 tahab eelnevatest enam vaadata 

maailma ja eesti draama alusvundamendi poole, eriti silmas pidades Vanemuise ajaloos 

märgilise kaaluga autoreid. Siit settisid välja autorinimed Shakespeare, Luts, Koidula, Unt. 

Klassikud par excellence. Kui termin „klassikahooaeg” ei kõla liiga suureliselt, siis saame 

selle mõiste alla mahutada suure osa teisigi hooaja uudisnimetusi: kolm klassika kullaprooviga 

lastelugu, üks klassikaline komöödia, üks klassikalise müüdi kaasaegne töötlus, üks klassikaline 

psühholoogiline suhetedraama. Kindlasti ärgu mõistetagu siinkohal klassika-sõna kui luitunud 

akademismi ja tolmust värsilugemist. Tegijate tahe saab olla ikka ja ainult täiuslikult elus teater, 

olgugi et tänaseid päevateemasid lahatakse möödaniku autorite kirjasõna abil. Ja ei jää ka uuem 

draama sel hooajal meist puutumata. Heas lootuses, et britt Martin Crimp ja soomlane Mika 

Myllyaho on just need autorid, keda aastate pärast põhjust klassikute riiulile asetada. 

Rahvusliku teatri juubeliaasta 2010 tervikuna tingib rahvusliku ainese suurema osakaalu ja 

algupärandeid on oodata ka aasta teise poolde. Teisalt eeldab aeg ka rahvusvahelist avatust: 

Shakespeare’i „Kuningas Richard Kolmas” toob lavale Barrie Rutter, aukartustäratava 

Shakespeare’i kogemusega lavastaja Inglismaalt. 

Hooaja lõppedes, täpselt juubelipäeva aegu, on aga plaanis kogu Vanemuisega – lisaks 

draamatrupile ka ooperisolistid, orkester ja tantsurahvas – minna koju. Päris-päris sünnikoju. 

Ikka aadressiga Jaama tänav 14. Majja, kust kunagi alustati ja kust Vanemuine lahkus aastal 

1903, pärast põlengut, mis Eesti teatriloos on saanud külge nime kui „kõige õnnelikum tulekahju” 

– sest siis tekkis praktiline vajadus alustada uut arengujärku. Lugu, mida juubeliõhtul mängida, 

polnud vaja kaugelt otsida: jäägu seesama Koidula „Saaremaa onupoeg”, millega kunagi sai 

algust tehtud. Ainult et seekord on kaasa võtta 140 aasta pikkune kandam kogemusi. Üritame 

need kokku koguda ja rahvusliku teatri avanäidendi peal tööle rakendada. 

Nooruslik 140-aastane ootab teid! 

Sven Karja, 

draamajuht 


11

The coming season draws a round number of 140 before us. Measuring it in the world theatre 

standard, it might not be a number worth too much celebration but very much so in the context of 

our own theatre: the jubilee of the Vanemuine as the founder marks in essence the jubilee of the 

whole Estonian theatre. At the same time, the approaching celebration should help us to better 

navigate in the more important terms of the Estonian theatre history: when in 2006 we shouted 

out „A hundred years of Estonian theatre!”, we kept in mind the beginning of professional 

theatre art, in 2010 we mark the passing of 140 years of national theatre evolution. Therefore 

there is more reason to think and talk about the forty years that made ground for the birth of 

professional theatre. These traces lead us to the building at Jaama Street 14, the current Song 

Festival Museum where on St. John’s Day in 1870 the torch of Estonian theatre was lit from 

the sparks of Lydia Koidula’s „Saaremaa onupoeg” (Saaremaa Cousin) and which flames the 

following August Wiera theatre era respectively fuelled. 

Considering that it seemed natural that the drama season 2009/2010 wants to look towards the 

drama foundation of the world and Estonia more than the season before, keeping especially in 

mind the authors with notable importance in the Vanemuine history. Thus, such author names 

emerged like Shakespeare, Luts, Koidula, Unt. Classics par excellence. If the term „classics 

season” does not sound too grand, we could fit under it a large number of other new names 

of the season: three children’s stories with a classic’s gold proof, one classical comedy, one 

modern treatment of a classical myth, one classical psychological relationship drama. The word 

“classic” should not be comprehended here as discoloured academism and dusty verse reading. 

The wish of the makers can only be perfectly alive theatre, although the topical themes are 

interpreted with the help of the past authors’ writings. We will also be touching the newer drama 

this season. In good faith that the British Martin Crimp and the Finn Mika Myllyaho are exactly 

the authors who to put on the classics shelf in years to come. 

The national theatre jubilee year 2010 on the whole conditions a greater percentage of national 

themes and originals can be anticipated also in the second half of the year. On the other hand, 

the times also presume international openness: Shakespeare´s „King Richard III” is brought on 

stage by Barrie Rutter, a director with an awe striking Shakespeare experience from England. 

At the end of the season, exactly at the time of the jubilee day, we are planning to go with 

the whole of Vanemuine – in addition to the drama troupe also opera soloists, orchestra and 

dance folk – home. To the veritable home of birth. To Jaama Street 14. The building where they 

once started and from where the Vanemuine left in 1903 after the large fire that has also been 

called as “the most fortunate fire” – for now a practical need to start a new development stage 

emerged. We did not need to look far to find the story to play on jubilee night: let it be the same 

Koidula’s „Saaremaa onupoeg” (Saaremaa Cousin) that once started it all. Only this time it has 

the 140 year-old burden of experiences. We will try to gather these experiences and put them 

into practice in the opening play of the national theatre. 

The youthful 140-year-old waits for you! 

Sven Karja, 

Drama Director 

Foto: Anton Tarassov 

12

Brian Friel 

Imearst 

Faith Healer 

Tõlge / Translator Krista Kaer 

Lavastaja / Director Priit Pedajas (Eesti Draamateater / 

Estonian Drama Theatre) 

Kunstnik / Designer Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater / 


Osades / In roles: Külliki Saldre või/or Merle Jääger, Hannes 

Kaljujärv või/or Aivar Tommingas, Riho Kütsar või/or 

Peeter Volkonski 

Iiri kaasaegse kirjandusklassiku näitemäng koosneb neljast monoloogist: mööda külasid ringi 

rändav imearst, tema naine ja tema mänedžer jutustavad meile oma elu pöördelise tähtsusega 

sündmustest. Sündmused ise on sageli korduvad, erinev on see, millistena jutustajad neid 

mäletavad ja edasi räägivad. Imearst Frankil on loodusest antud võime inimesi ravida, anda 

neile usku, lootust ja armastust. Paraku ei ilmuta see võime end iga päev. Kehvade päevade 

pettumus ja purunenud lootused imelisele tervenemisele puudutavad nii haiget kui ravijat, aga 

ka nende lähedasi. Kuidas ravida ravijat ennast? See on näidend mälestustest, teostunud ja 

teostumata unistustest, elujaatusest kõigi pettumuste kiuste. 

Priit Pedajasele on see juba õige mitmes, Vanemuisele alles esmakordne kokkupuude Frieli 

loominguga. Kammerlikud õhtud Tammistul annavad võimaluse nautida kaht erinevat 

näitlejakoosseisu. 

The play by the Irish contemporary literary classic consists of four monologues: faith healer 

travelling through villages, his wife and his manager tell us about the events with pivotal 

significance. The events are often recurrent, the manner the storytellers remember and narrate 

them is different. Faith healer Frank has been given the power to cure people, give them faith, 

hope and love. Unfortunately this power doesn’t exhibit itself every day. The disappointment 

of bad days and broken hopes of miraculous healing touch the sickly as well as the healer and 

his close-ones. How to cure the healer himself? This is a play about memories, fulfilled and 

unfulfilled dreams, optimism against all frustration. 

Priit Pedajas has already had several connections with Friel’s creation, for the Vanemuine it 

is only the first. Chamberlike evenings at Tammistu give the opportunity to enjoy two different 

casts of actors. 

Aivar Tommingas 


Esietendus: 12. juunil 2009 Tartumaal, Tammistu küün-kontserdisaalis 

Premiere on June 12, 2009 at Tammistu Barn-Concert Hall, Tartu County 

Etendused / Performances: 

10.09.2009 19:00, 11.09.2009 19:00, 12.09.2009 19:00, 13.09.2009 19:00 Tartumaal, Tammistu 

küün-kontserdisaalis 

14 15

William Shakespeare 

KUNINGAS RICHARD KOLMAS 

KING RICHARD the third 

Tragöödia / Tragedy 

Tõlge/ Translator Anu Lamp 

Lavastaja / Director Barrie Rutter (Suurbritannia / Great Britain) 

Kunstnik / Designer Lilja Blumenfeld 

Helilooja, muusikaline kujundus / composer, musical design Conrad Nelson (Suurbritannia / 

Great Britain) 

Nimiosas / Title role Jüri Lumiste 

Teistes osades / Other roles: Marika Barabanštšikova, Merle Jääger, Kais Adlas, Maria 

Soomets, Riho Kütsar, Ao Peep, Aivar Tommingas, Margus Jaanovits, Hannes 

Kaljujärv, Raivo Adlas, Ott Sepp, Toomas Täht (Augsburgi Linnateater, Saksamaa / 

Augsburg City Theatre, Germany), Martin Kõiv, Tarmo Tagamets (Võru Linnateater / Võru 

City Theatre), Markus Luik, Tanel Jonas, Leino Rei, Alo Kurvits 

Muidugi on see lugu kuningas Richard Kolmandast, kes valitses Inglismaal aastatel 1452-1485. 

Viimasest Yorki suguvõsa kuningast. Viimasest Inglismaa kuningast, kes langes lahinguväljal. 

Kuningast, kelle teed troonile palistasid laipade read ja verised võimuintriigid. Kuningast, 

kelle tapakirve all langesid naised ja mehed, vennad ja vastased, süüdi ja süütud troonipärijad. 

Kuningast, kellest kirjutas näidendi William Shakespeare tõenäoliselt 1591. aastal. 

Poleks aga mõtet elustada sedavõrd ammu elanud kuninga elulugu, kui me ei märkaks otse 

tänasesse jooksvaid paralleele ja sõlmküsimusi. Kuidas saab kuningaks tõusta ebardlik türann? 

Mida teeb võim inimesega? Selles on küsimus. 

Richard Kolmanda lugu jõuab Vanemuise lavale esimest korda. Esimest korda Eesti teatriloos 

toob Shakespeare’i näidendi lavale lavastaja Shakespeareí kodumaalt. 

Naturally, the story is about King Richard the third who ruled England during the years 1452- 

1485. About the last York family king. The last king of England who perished at the battlefield. 

About the king whose road to the throne was lined by rows of corpses and bloody power intrigues. 

About the king whose killing axe saw the fall of women and men, brothers and enemies, the 

guilty throne heirs and the innocent. About the king who was written into a play by William 

Shakespeare probably in 1591. 

There would be no point in reviving the life of a king who lived so long time ago if we didn’t see 

parallels and nodal questions running directly to today’s life. How can a freaky tyrant rise to 

become a king? What does power do to a man? That is the question. 

The story about Richard III reaches the Vanemuine stage for the first time. For the first time 

in the Estonian theatre history, a Shakespeare play is put on stage by a director coming from 

Shakespeare’s homeland. 

Foto: Andrus Kannel 

Esietendus 17. oktoobril 2009 Sadamateatris 

Premiere on October 17, 2009 at the Harbour Theatre 


17.10.2009 19:00, 20.10.2009 19:00, 21.10.2009 19:00, 28.10.2009 19:00, 19.11.2009 19:00, 


16.02.2010 19:00, 30.03.2010 19:00, 31.03.2010 19:00, 08.04.2010 19:00 Sadamateatris 

16 17

Uku Uusberg 

Kuidas kuningas kuu peale kippus 

How the King Wished to go to the 

Moon 

Lastekas / Children play 

Lavastaja / Director Uku Uusberg (Eesti Draamateater / Estonian Drama Theatre) 

Kunstnik / Designer Jaanus Laagriküll (Ugala) 

Muusika / Composer Peeter Volkonski 

Koreograaf / Choreographer Janek Savolainen 

Osades / In roles: Maarja Mitt, Markus Luik, Martin Kõiv, Ao Peep, Tanel Jonas, Janek 

Joost, Janek Savolainen jt 

Uku Uusberg: 

Vaadake. Ei ole ju mingi naljajutt, et meie kõigi emad ja isad olid kunagi ka ise väikesed lapsed. 

Lapsed, kellele meeldis mängida ja lugeda muinasjutte. Selge see, et kõigil jõuab ükskord kätte 

aeg olla ise ema, olla ise isa. Olla täiskasvanud. Üks päev ikka tuleb aeg ja siis oledki. Aga... 

Ega ükski laps siin maamuna peal k a s v a eal n i i t ä i s, et millelegi muule tema sees enam 

ruumi ei jätku. Ükski täiskasvanu pole nii t ä i s k a s v a n u d, et see laps tema sees lihtsalt ära 

haihtub. Ei haihtu loomulikult, täiskasvanud lihtsalt varjavad seda last enda sees. Sest muidu 

oleks maailm üleni üks suur liivakast, kus kõik jookseks liiva. See poleks nii hea. 

Selles loos otsustavad täiskasvanud loobuda sellest varjamisest ning ollagi lapsed ja minna 

muinasjutu sisse. Nad tahavad kahurikuulidega kosmosesse sõita, imetaburettidega lennata, 

maa all käia, kuu otsa ronida. Nad tahavad unistada. 

„Kuidas kuningas kuu peale kippus” on vana Pärsia muinasjutu ainetel ning Joachim Knauthi 

samanimelisest näidendist inspireeritud uus lugu lastele. Nii neile, kes lapsed olnud, kui neile, 

kes on praegu lapsed. Lavastuses kõlavad Peeter Volkonski viisistatud laulud Dagmar Normeti 

sõnadele, mis loodi aastal 1976 etendunud samanimelise telelavastuse jaoks. Need laulud on 

suur ja mõjus, aga suuresti ainus ühisosa selle 1976. aasta telelavastusega. 

Uku Uusberg: 

Look. It is no joke that our mothers and fathers were once small children themselves. Children 

who loved to play and read fairy tales. It is clear that one day it is time for everyone to be a 

mother, to be a father. To be an adult. One day the time will come and then you are. But... 

Not one child on Earth will ever g r o w u p so much that there is no room left inside for 

anything else. Not one grown-up has grown so up that the child inside him/her just vanishes. 

Naturally it doesn’t vanish, adults just hide that child inside them. Because otherwise the world 

would all be one big sandpit where everything goes wrong. That wouldn’t be so good. 

In this story adults decide to stop hiding and be children and go inside a fairy tale. They want 

to travel to outer space with cannon balls, fly with magic stools, go underground, climb to the 

moon. They want to dream. 

„How the King Wished to go to the Moon“ is a new story for children based on an old Persian 

fairy tale and inspired by the namesake play by Joachim Knauth. For those who have been 

children as well as for those who are children currently. The songs in the performance are 

set to music by Peeter Volkonski and lyrics written by Dagmar Normet, and were created for 

the namesake TV-production in 1976. These songs are great and effective but largely the only 

common element with the 1976 TV-production. 

Esietendus 28. novembril 2009 Vanemuise suures majas 

Premiere on November 28, 2009 at the Vanemuine Grand Building 






21.04.2010 18:00, 06.05.2010 12:00 Vanemuise suures majas 

18 19

Martin Crimp 

Linn 

The City 

Tõlge / Translator Laur Kaunissaare 

Lavastaja / Director Robert Annus 

Kunstnik / Designer Pille Jänes 

Osades / In roles: Maria Soomets, Margus Jaanovits, Merle Jääger, Hanna Brigita 

Jaanovits 

Koduperenaine Clair unistab suudlusest – kuid mitte kohe ja kindlasti mitte oma mehe 

suudlusest. Tema abikaasa Chris plaanib pühitseda oma töökoha vahetust. Naabrinaine Jenny 

tuleb kaebama aias lärmavate laste üle – kuid aed on tühi ja lastetoa võtmedki kadunud. Mida 

see jamps peaks tähendama?! 

Briti kaasaegse draama ühe tuntuma autori, Eesti teatrisse esmakordselt jõudva Martin Crimpi 

koomilise müsteeriumi vormis värske näidend (esietendus Londonis 2008) toob vaataja ette 

hulgaliselt küsimusi ja mõistatusi. Kuigi Crimpi käekiri on täiesti originaalne ja ainult talle 

ainuomane, võime temas soovi korral näha mitme inglise dramaturgi (Harold Pinter, Michael 

Frayn) mantlipärijat. Absurdselt sürreaalse stiili ja napi, lihvitud dialoogi kaudu ehitab autor 

üles maailma, mis on jõudnud kokkuvarisemise äärele. Nagu kohane parimale inglise näidendile, 

leidub siin tubli annus mustemast veel mustemat huumorit. 

Housewife Clair dreams of a kiss – but not at once and certainly not the kiss of his husband. 

His husband Chris plans to celebrate his swop of jobs. The woman next door, Jenny, comes to 

complain about the children making noise in the garden – but the garden is empty and even the 

keys to the nursery are missing. What does all that nonsense mean?! 

One of the best known authors of the British contemporary drama, Martin Crimp, arrives in the 

Estonian theatre for the first time. His fresh comical-mysterious play (premiere in London in 

2008) puts forth a lot of questions and mysteries. Although Crimp’s handwriting is completely 

original and unique, we can, if we wish, to see in him the successor of several English dramaturges 

(Harold Pinter, Michael Frayn). Through the absurd-surreal style and scarce, polished dialogue 

the author builds up a world that has arrived to a point of collapse. As suitable for the best 

English play, you may also find a fair portion of the blackest humour. 

Esietendus 5. detsembril 2009 Sadamateatris 

Premiere on December 5, 2009 at the Harbour Theatre 




25.04.2010 16:00, 07.05.2010 19:00 Sadamateatris 

Lavastaja Robert Annus 


20

Rein Pakk 

DON JUAN 

Koolitus teatripileti hinnaga / Training for the price of a theatre ticket 

Idee ja lavastus / Idea and Director Ain Mäeots, Rein Pakk 

Kujundus / Designer Rein Pakk 

Kostüümid / Costumes Triinu Pungits 

Osades / In roles: Ott Sepp, Ragne Pekarev, Jüri Lumiste, Marika Barabanštšikova, 

Rein Pakk, Eva Püssa, Ain Mäeots 

Jah, mina olengi don Juan. 

Ilus, pikka sihvakat kasvu, nägus, 

tihedate tumedate juuste ja tumepruunide 

kirglike silmadega...niikuinii naised 

armastavad kõrvadega. 

Don Juan ei ole inimene, ka mitte kübara ja mõõgaga tegelane kaugete aegade Hispaaniast. 

Don Juan on programm. Koolitusprogramm, mille läbija saab teada kuidas armastada, keda 

armastada, kuidas saada armastatud, kuidas olla edukas armastaja ja armastada võimalikult 

efektiivselt, mis on seks armastusega ja ilma ja vastused veel paljudele olulistele küsimustele. 

Paljud konkureerivad koolituse pakkujad on nimetanud meie programmi kergemeelseks, isegi 

kabareelikuks, kuid keegi ei ole seadnud kahtluse alla meie koolitusel jagatava info kvaliteeti. 

Inimsuhete keerulisse probleemidevõrgustikku juhivad Teid dr. Sepp, dr. Pekarev, dr. Pakk, dr. 

House ja paljud teised oma ala asjatundjad. 

“Julge avantüür igatahes, kohati hea maitse piiril, niiöelda sütel käimine. Jään huviga tulemust 

ootama” / „A bold adventure in any case, occasionally on the edge of good taste, like walking 

on hot coals“ 

Koolitaja / Trainer Peep V. 

murtud südamed 

“Väga värvikas ja lõbus retk inimloomuse intiimsfääri. Vahest ehk liiga sügavalegi...” 

„A very colourful and funny trip to the intimate sphere of the human nature. Perhaps even too 

deep...“ 

Psühholoog / Psychologist Mare P. 

“Kas me sellist teatrit tahtsimegi? Kui see on teater, siis olen mina lõvitaltsutaja!” 

„Is that the kind of theatre we wanted? If this is theatre then I am a lion tamer!“ 

Kultuuripoliitik / Culture politician Jaak A. 

“Nagu terve kari ürgmehi ja -naisi!” / „As if a whole pack of primitive men and women!“ 

Kriitik / Critic Andres K. 

“Liiga lõbus... Minu jaoks.” / „Too funny... for me.“ 

Kontseptualist / Conceptualist Andreas W. 

“*****!” 

Mongolian Cabaret Today 

Don Juan is not a man, not a character with a hat and a sword from Spain long ago. Don Juan is a 

programme. A training programme that teaches how to love, who to love, how to be loved, how to 

be a successful lover and to love as efficiently as possible; what is sex with love and without love, 

and answers to many other important questions. Several competitive training tenders have called 

our programme frivolous, even cabaret-like but nobody has questioned the quality of information 

distributed at our sessions. The complex problem network of human relations is lead by dr. Sepp, 

dr. Pekarev, dr. Pakk, dr. House and many other specialists of the field. 

Esietendus 12. detsembril 2009 väikeses majas 

Premiere on December 12, 2009 at the Vanemuine Small Building 


Vanemuise väikeses majas: 


26.02.2010 19:00, 02.03.2010 19:00, 18.03.2010 19:00, 06.04.2010 19:00, 05.05.2010 19:00 

01.02.2010 19:00 Eesti Draamateatris 

22.04.2010 19:00 Jõhvi Kontserdimajas 

22 23

Ole Lund Kirkegaard 

Ninasarvik Otto 

Rhino Otto 

Lastelavastus / Children play 

Tõlge / Translator Arvo Alas 

Dramatiseerija / Dramatist Viljo Saldre 

Lavastaja / Director Ott Sepp 

Kunstnik / Designer Nele Sooväli 

Osades / In roles: Kais Adlas, Martin Kõiv, Rein Pakk, Kristo Toots, Anatoli Tafitšuk, 

Rauno Kaibiainen, Merilin Kirbits 

Suvevaheaja esimesel päeval leiab koolipoiss Topper värvilised kriidid ja kirjutab plangule 

oma suure saladuse: „Sille, ma armastan sind!“. Sillele vahele jäämisest päästab teda ainult 

ime – selgub, et tegemist on võlukriitidega, sest kiri on kustunud. Topper ja tema sõber Viggo 

joonistavad Topperi toa seinale ninasarviku, kes aga ei mõtlegi kaduda, vaid hoopis ellu ärkab 

– tahab süüa ja juua ning tekitab linnakeses hulga segadust. 

Taani lastekirjaniku teos on eestikeelsena trükis ilmunud 1982. aastal ning olnud korra varem 

ka teatrilaval Viljandi Ugalas. 

On the first day of the summer break the schoolboy Topper finds colour chalks and writes his big 

secret on the plank: „Sille, I love you!“. Getting caught by Sille can be avoided only by a miracle 

– it appears that he has magic chalks for the writing had faded away. Topper and his friend Viggo 

draw a rhino on the wall of Topper’s room who is not about to fade away but becomes alive – he 

wants to eat and drink and creates a lot of confusion in the town. 

The work by the Danish children’s writer was published in Estonian in 1982 and has once been 

staged at the Viljandi Ugala Theatre. 

Esietendus 12. veebruaril 2010 väikeses majas 

Premiere on February 12, 2010 at the Vanemuine Small Building 




Vanemuise väikeses majas 

Ole Lund Kirkegaardi illustratsioon raamatule 

24 25

Mati Unt 

Huntluts 

Lugu Lutsu teemadel / Story on Luts-themes 

Lavastaja / Director Ingo Normet 

Kunstnik / Designer Liina Unt 

Osades / In roles: Robert Annus, Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Jüri Lumiste, 

Tanel Jonas, Janek Joost, Markus Luik, Raivo Adlas, Margus Jaanovits, Eva Püssa, 

Maria Soomets, Maarja Mitt, Ragne Pekarev, Herta Elviste 

„Huntluts” on Mati Undi raamatu pealkiri, milles on avaldatud kolm näidendit Oskar 

Lutsu teemadel. Neist kõige mahukam on „Täna õhta viskame Lutsu”, milles tulevad lavale 

Lutsu tuntud tegelased „Kevadest”, „Suvest”, „Sügisest” ja ka Luts ise. See näidend saabki 

„Vanemuise” uuslavastuse aluseks. 

Ingo Normet: Unt oli 9-aastane poiss, kui Luts suri. Neid ühendab see, et mõlemad olid pärit 

Vooremaalt, kus taevas on suur ja lai ning see, et mõlemad on kõnekeelse kirjanduse meistrid. 

Nende tegelased on luust ja lihast inimesed. Kiire ja Tootsi aastakümnetepikkune võitlus ja 

võistlus küll maa, küll naise, küll tõe ja õiguse eest, tunneb eesti kirjanduses vaid ühte vastet – 

Andrese ja Pearu maadejagamist. 

Unt on kirjutanud: „Tammsaare ja Luts põle mitte ilmaasjata meie tähtsaimad kirjanikud. Miskit 

väga salajast peitub neis.” Ja Mati Undis ka. 

„Huntluts“ is the title of a book by Mati Unt where three plays on the Oskar Luts theme are 

published. The most spacious of them is „Tonight We Throw Luts“ where the well-known Luts 

characters from „Spring“, „Summer“, „Autumn“ as well as Luts himself come on stage. This 

play will be the basis of the Vanemuine new production. 

Ingo Normet: Unt was a 9-year-old boy when Luts died. They can be associated with each other 

with the fact that they both come from Vooremaa where the sky is big and wide, and they are both 

masters of spoken literature. Their characters are people with flesh and blood. The decade-long 

fight and competition between Kiir and Toots over land, woman, truth and justice only recognizes 

one equivalent in the Estonian literature – the dividing of land of Andres and Pearu. 

Unt has written: „Tammsaare and Luts are not our most important writers in vain. There is 

something very secret in them both.“ And in Mati Unt as well. 

Foto O. Lutsu majamuuseumi arhiivist 

Esietendus 20. veebruaril 2010 suures majas 

Premiere on February 20, 2010 at the Vanemuine Grand Building 


Vanemuise suures majas: 


24.04.2010 19:00, 06.05.2010 19:00 


26 27

Mika Myllyaho 

Paanika 

Panic 

Tragikomöödia / Tragicomedy 

Tõlge / Translator Maimu Berg 

Lavastaja / Director Taago Tubin (Ugala) 

Kunstnik / Stage Designer Jaanus Laagriküll (Ugala) 

Osades / In roles: Raivo E. Tamm, Riho Kütsar, Ain Mäeots 

Näidend räägib kolmest keskealisest mehest ning pingetest, mida kaasaegne ühiskond meessoos 

tekitab. Leo, Max ja Joni on edukad isased, kes ühtäkki ei saa oma eluga enam hakkama. 

Ühiskond ja lähedased ootaksid neilt justkui midagi enamat. Mida ometi?! Hädaolukorras 

mõeldakse välja kodune rühmateraapia, mis võtab nii kummalisi vorme, et ajab kõrvaltvaataja 

ühtaegu nii nutma kui naerma. 

Mika Myllyaho on soome noorema põlvkonna lavastaja ja näitekirjanik, tema esiknäidend 

„Paanika“ jõudis ülimenukalt lavale 2005. aastal Helsingi Ryhmäteatteris. Teost on tänaseks 

edukalt lavastatud mitmetes erinevates Soome teatrites kui ka mujal maailmas. 

Ain Mäeots 

Riho Kütsar 

The play is about three middle-aged men and the tensions that the contemporary society 

generates in the masculine gender. Leo, Max and Joni are successful males who all of a sudden 

cannot handle their lives any more. The society and their close-ones as if expect something more 

from them, What more?! In the state of emergency they form a home group therapy session that 

takes very bizarre forms and make the bystanders cry and laugh at the same time. 

Mika Myllyaho is a Finnish younger generation director and playwright, his first play „Panic“ 

reached the Helsinki Ryhmäteatteri stage in great success, the piece has been successfully 

staged in many different Finnish theatres as well as elsewhere in the world. 

Raivo E. Tamm 

Esietendus 6. märtsil 2010 Sadamateatris 

Premiere on March 6, 2010 at the Harbour Theatre 




Sadamateatris 

28

David Pharao 

Külaline 

The Dinner Guest 

Komöödia / Comedy 

Tõlge / Translator Triin Sinissaar 

Lavastaja / Director Jüri Lumiste 

Kunstnik / Designer Marge Martin 

Osades / In roles: Ott Sepp, Maria Soomets, Markus Luik, Riho Kütsar 

Vaimukas komöödia päevakajalisel teemal! Kolmandat aastat töötu Gerald, kes kodus oma vaba 

aega elektrirongidega mängides sisustab, saabub tööintervjuult lootustest tulvil. Uus töökoht 

Indoneesias on tema, veel on vaja vestelda vaid uue ülemusega, kes soovib tulla õhtusöögile. 

Väga tore, ainult et….. Hätta sattunud abielupaarile ruttab appi üliagar naabrimees Alexander 

ja segadus kasvab sekunditega. 

Riho Kütsar 

Ott Sepp 

A witty comedy on a topical theme! Gerald, unemployed for the third year, who fills his spare 

time at home playing with electric trains, comes from a job interview with high hopes. The new 

job placement in Indonesia is his, he only needs to speak with his new superior who wishes to 

come over for dinner. It is all very nice, only... The married couple in trouble is rescued by the 

eager beaver man next door, Alexander, and the chaos grows in seconds. 

Maria Soomets 

Markus Luik 

Esietendus 17. aprillil 2010 Vanemuise suures majas 

Premiere on April 17, 2010 at the Vanemuine Grand Building 


17.04.2010 19:00 Vanemuise suures majas 





30

Sam Shepard 

Maetud laps 

Buried Child 

Draama / Drama 

Tõlge / Translator Jaak Rähesoo 

Lavastaja / Director Mladen Kiselov 

Kunstnik / Designer Airi Eras 

Osades / In roles: Aivar Tommingas, Külliki Saldre, Maarja Mitt, Margus Jaanovits, 

Martin Kõiv, Raivo Adlas 

Nimeka ameerika näitekirjaniku Sam Shepardi 1979. aastal Pulitzeri preemiaga pärjatud näidend 

on sünge pilguheit Kesk-Ameerika perekonnafarmi. Esmalt näeb Shelly, kelle Vince toob oma 

sugulastega tutvuma, tavalist traditsioonilis-armsat peremaja ning alles seejärel kohtub tema 

hullumeelse perekonnaga – alkohoolikutest vanavanemate Dodge ning Haliga ning nende kahe 

pojaga – poolidioodist Tildeni ja ühejalgse Bradleyga. Keerulised suhterägastikud, kus segamini 

kõik värvitoonid armastusest vihkamiseni, võimendavad igast majasopist vastuvaatavat aastaid 

hoitud hirmsat saladust. 

The play by the renowned American playwright, Sam Shepard, merited the Pulitzer award in 

1979. It is a grim glimpse at a Central-American family farm. Shelly, who Vince brings to meet 

his relatives, sees a traditional-lovely family house at first and only then meets his crazy family – 

the alcohol addict grandparents Dodge and Hal, and their two sons – the half-idiot Tilden and the 

one-legged Bradley. A complex relationship maze where all the colour tones from love to hatred 

are mixed, and from every creek of the house the horrible secret kept for years intensifies. 

Esietendus 30. aprillil 2010 Sadamateatris 

Premiere on April 30, 2010 at the Harbour Theatre 


30.04.2010 19:00 Sadamateatris 



Fragment Rita Raave maalist 

32

DRAAMALAVASTUSED 

EELMISTEST HOOAEGADEST 

REPERTUAARIS 

DRAMA PRODUCTIONS 

IN THE REPERTOIRE FROM 

THE PREVIOUS SEASONS 


Donald Margulies 

KOGUTUD TEOSED 

COLLECTED STORIES 

Tõlge / Translators Sven Karja, Laur Kaunissaare 

Lavastaja / Director Eva Klemets 

Kunstnik / Stage Designer Aime Unt 

Osades / In roles: Külliki Saldre, Hilje Murel (Eesti 

Draamateater / Estonian Drama Theatre) 

Kirjanikuks saada ihkav tudengineiu tuleb oma õppejõu, eduka naiskirjaniku koju õppetunnile. 

Õpilase pühendumine ja kirjandushuvi on nii jäägitu, et õpetaja nõustub võtma neiu oma 

erasekretäriks. Kas omavaheline sõprus ja usaldus ning muudki eetilised parameetrid tuleks 

jätta tahaplaanile, kui kõne all on midagi palju tähtsamat - kirjandus? 

Ootamatuid, pingsaid sündmuspöördeid sisaldav lugu kahe kirjandusele pühendunud naise 

sõprusest kergitab üles intrigeerivaid küsimusi loomingulisest konkurentsist, õpilase ja õpetaja 

vahekorrast, kirjanduse ja elu suhetest. 

“Nauditav on lavastaja Eva Klemetsi võime pigem tekitada küsimusi kui anda konkreetseid 

vastuseid või edastada teatud eelistusi. 

Donald Marguliesi «Kogutud teoste» vaatajale on antud vabadus kuulata hästi argumenteeritud 

seletust tekkinud loomekonfliktile, mille lahenduse katkestab lavastuse lõpp. Küsimusele, 

kellel on õigus, ei peagi vastama, sest see on ainult nii palju oluline, kui see on seda igale 

saalist lahkunud inimesele.” 

Lähedus vallutas Sadamateatri (29.09.2008) Grete Nellis, Tartu Postimees 

A young student, wishing to become a writer, comes to have a private lesson with her teacher, 

a successful female writer. Her dedication and interest in literature is so absolute that the 

writer agrees to take her on as her private secretary. Should reciprocal friendship and trust and 

other ethical parameters be left to the background when something much more important – the 

literature – is at stake? 

A story with unexpected, tense twists about the friendship of two women dedicated to literature, 

surfaces intriguing questions about creative competition, the relationship between the student 

and the teacher and the relations between literature and life. 

“The director Eva Klemets has an enjoyable capability to rather raise questions than to give 

concrete answers or to pass on certain preferences. 

The viewer of «Collected Stories» by Donald Margulies has been given the freedom to listen to a 

well reasoned explanation to an emerged creativity conflict that is disrupted with the end of the 

Külliki Saldre, Hilje Murel 


production. The question who is right needn’t be answered for it is only as important as it is for 

the people leaving the hall.” 

Intimacy conquered the Harbour Theatre (September 29, 2008) 

Grete Nellis, Tartu Postimees 

Esietendus 27. septembril 2008 Sadamateatris 

The premiere on September 27, 2008 in the Harbour Theatre 


Sadamateatris: 


16.11.2009 19:00 Rakvere Teatris 

36 37

Robin Hawdon 

Sviit 

Birthday Suite 


Tõlge / Translator Jüri Karindi 

Lavastaja / Director Andres Dvinjaninov 

Kunstnik / Stage Designer Maarja Meeru 

Osades / In roles: Marka Barabanštšikova, Indrek 

Taalmaa (Pärnu Endla / Theatre Endla), Karin Tammaru 

(Pärnu Endla / Theatre Endla) või/or Alina Karmazina, Ott 

Sepp, Margus Jaanovits 

Pöörane naljalugu, kus vahetusse lähevad nii mehed kui naised, hotellitoad, voodid ja kõik muu, 

mis vähegi võimalik. Tobedad ja koomilised situatsioonid ning värvikad tegelaskujud on selle 

näitemängu võtmesõnadeks. Naer on terviseks! 

A hilarious story in which both men and women, hotel rooms, beds and everything else possible 

gets mixed up. Silly and comical situations, colourful characters are the keyword in this play. It 

is healthy to laugh! 

Esietendus 11. oktoobril 2008 Vanemuise väikeses majas 

The premiere on October 11, 2008 in the Small Building of the Vanemuine 






12.05.2010 19:00 


Margus Jaanovits, Karin Tammaru 


38

Billy Roche 

VAENE LOOM VIHMA KÄES 

Poor Beast in the Rain 

Tõlge / Translator Krista Kaer 

Lavastaja / Director Liisa Smith (London) 

Kunstnik / Stage Designer Jaanus Laagriküll 

Osades / In roles: Ragne Pekarev, Merle Jääger, Hannes 

Kaljujärv, Jüri Lumiste, Riho Kütsar, Martin Kõiv 

Kaasaegse iiri näitekirjaniku näidend viib meid 1970-ndate 

aastate lõpu Iirimaa väikelinnas Wexfordis asuvasse kihlveokontorisse. Seal veedavad oma 

päevi kihlveokontori omanik Steven koos oma tütre Eileeniga, viimase sala-austaja Georgie, 

kohalik mees Joe ning kihlveokontoris koristajana töötav Molly. Omavahelisi suhteid pingestab 

kümne aasta tagune juhtum, mil Molly suur armastus Danger Doyle ta maha jättis ning Steveni 

naise, Eileeni emaga, Londonisse põgenes. Siis aga jõuavad kihlveokontorisse kuulujutud, et 

Danger Doyle on linna tagasi tulnud...… 

Näidend otsibki vastust küsimusele, mis on siis parem – kas julgus oma elus muutusi teha ja 

edasi liikuda või vastuseid minevikust otsida. Lopsaka iiri huumoriga tembitud nukkerpoeetiline 

suhetedraama on Eesti soost Londonis tegutseva lavastaja debüüt kodumaises teatris. 

“Nii või naa jaguneme me kõik kahte leeri: jääjateks või minejateks. Ja tegelikult viib see 

lavastus meid lõpuks välja palju suuremasse sfääri – inimese eksistentsi, mis ulatub ühe (väike) 

linna piiridest palju kaugemale. Mingil hetkel mandume me igas kohas, sest ükski idüll ega 

ideaal ei püsi lõpmatuseni.” 

Väikelinn pigistab mahlatuks (18.11.2008) Kadri Selge, Tartu Postimees 

Martin Kõiv, Ragne Pekarev 


This play by a modern Irish playwright takes us to a betting shop in a small Irish town called 

Wexford in the end of the 1970s. This is the place where the owner of the betting shop, Steven, 

spends long days with his daughter Eileen, the latter’s secret admirer George, a local man called 

Joe and Molly who worked as a cleaning lady in the shop. The reciprocal relationships of the 

characters are strained by a case dating back to ten years ago when Molly’s great love Danger 

Doyle left her and eloped with Steven’s wife, Eileen’s mother, to London. But then rumours 

reached the betting house that Danger Doyle had returned to town... 

The play tries to find an answer to the following question – which is better – whether the courage 

to make changes in one’s life and move on or to look for answers from the past. This exuberant 

and sad-poetic relationship drama spiced with Irish humour is the Estonian origin – but Londonborn 

and London-based – director’s debut in her native theatre. 

“This way or another we are all divided into two groups: the coming or the going. And, actually, 

this production finally takes us into a much greater sphere – the human existence that extends 

far beyond the borders of one (small) town. At one point we deteriorate in any place for not one 

idyll or ideal is eternal.” 

Small town squeezes all juice out (November 18, 2008) Kadri Selge, Tartu Postimees 

Esietendus 15. novembril 2008 Sadamateatris 

The premiere on November 15, 2008 in the Harbour Theatre 


Sadamateatris: 




40 41

Franz Kafka 

LOSS 

The Castle 

Dramatiseering ja lavastus / Dramatist and director Hendrik 

Toompere (Eesti Draamateater / Estonian Drama Theatre) 

Kunstnik / Stage Designer Ervin Õunapuu 

Muusikaline kujundus / Music Designer Andreas W 

Osades / In roles: Marika Barabanštšikova, Maria 

Soomets, Maarja Mitt, Kais Adlas, Külliki Saldre, Ragne 

Pekarev, Margus Jaanovits, Hannes Kaljujärv, Jüri 

Lumiste, Riho Kütsar, Raivo Adlas, Tanel Jonas, Markus Luik, Martin Kõiv, Alo 

Kurvits 

Maailmakirjanduse suurnime Franz Kafka kummastav maailm jõuab teatrilavadele üliharva. 

Seekord elustub kirjaniku ühe tuntuima romaani, postuumselt (aastal 1926) ilmunud “Lossi” 

tegevustik. Teos, mis paigutub ekspressionismi ja sürrealismi piirimaile. Kafkale tüüpiliselt 

kulgeb välises plaanis kõik igati realistlikult: kellegi ametniku eksitav (?) kiri on toonud kohale 

maamõõtja K, kelle ülesandeks on pääseda lossi mõõtmistöödele. Aegamisi ilmneb, et pealtnäha 

lihtne ülesanne käib võõrale üle jõu: lossi pääsemine eeldab aina uute ja uute takistuste 

ületamist, uute ja uute bürokraatlike kontrollinstantside läbimist. Miskipärast ei soovi lossi 

valdajad, et võõras pääseks nende territooriumile ja teostaks seal mingeid mõõtmisi. Märkamatult 

on maamõõtja K unenäoliste sündmuste keerises, mille keskel tema esialgne ülesanne jääb 

sootuks tagaplaanile… Märkamatult on Kafka maailma sulandunud vaatleja pääsenud uitama 

oma alateadvuse pimedamatesse labürintidesse, kannustamas küsimused: mis maailm see on?, 

mis on selle mõte?, kes olen ma ise ja mis on minu olemise mõte selles maailmas? 

“Hannes Kaljujärve mängitud maamõõtja kannab endas sama hästi kui naabrimehe kuju, 

kes, kuulnud hommikul börsikrahhist, üritab nüüd tuhvlite ja hommikumantliga paneelmaja 

trepikojas otsi kokku panna, et mis paganama maailmas me õieti elasime. Samamoodi nagu 

keegi ei tea, kuidas tekkinud kaoses edasi käituda, jääb oma vastuseid otsima ka maamõõtja 

Kaljujärv. Isegi vandumine ei aita.” 

Kafka maailm aitab mõtiskleda arengu üle (21.02.2009) Riho Laurisaar, Eesti Päevaleht 

The strange world of the literary classic Franz Kafka very rarely reaches the theatre stages. This 

time the plot of one of the most well-known novels of the writer, published posthumously (1926), 

becomes alive. This is a piece of work which places itself on the borderline of expressionism 

and surrealism. Typically to Kafka, outwardly everything proceeds in every way realistically: 

as a result of a misleading (?) letter written by an official a surveyor K arrives at the castle with 

the task to get into the castle and take part in the surveying works. It gradually turns out that 

this apparently simple task is out of his depth: getting into the castle requires the overcoming 

Hannes Kaljujärv, Ragne Pekarev, Markus Luik 


of new obstacles, the passing of new bureaucratic inspection instances. For some reason the 

proprietors of the castle do not want to let a stranger into their territory to perform some kind of 

measurements there. Unnoticed, the surveyor K is drawn to a dreamlike whirl of events amongst 

which his initial task is pushed to the background, instead... Unnoticed, an observer who has 

melted into the Kafka world, has been let to wander in the darkest labyrinths of his unconscious, 

driven by the questions: what world is it? what is the point of it? who am I and what is the idea 

of my being in this world? 

“The surveyor played by Hannes Kaljujärv bears in himself also the figure of a man next door 

who, having heard in the morning about the stock exchange collapse, wearing slippers and a 

bathrobe, now tries to figure out what kind of a world were we living in after all. The same way 

nobody knows how to behave in the collapse situation, also the surveyor Kaljujärv remains to 

search for answers. Even swearing is not helping.” 

Kafka’s world helps to think about developments (February 21, 2009) 

Riho Laurisaar, Eesti Päevaleht 

Esietendus 18. veebruaril 2009 Vanemuise väikeses majas 

The premiere on February18, 2009 in the Small Building of the Vanemuine 




13.02.2010 19:00, 19.03.2010 19:00, 01.04.2010 19:00 

03.10.2009 19:00 Pärnu Kontserdimajas 

42 43

Ödön von Horvath 

Lood Viini metsadest 

Tales from the Vienna 

Woods 

Tõlge / Translator Peeter Tulviste 

Lavastaja / Director Robert Annus 

Kunstnik / Stage Designer Nele Sooväli 

Osades / In roles: Maria Soomets, Merle Jääger, Herta 

Elviste, Marika Barabanštšikova, Kristel Leesmend, 

Martin Kõiv, Markus Luik, Aivar Tommingas, Ott Sepp, Tanel Jonas, Riho Kütsar, 

Raivo Adlas, Grete Reimand 

“Mitte ükski asi ei tekita lõpmatuse tunnet nii hästi kui rumalus” on autor kirjutanud oma 

näidendi motoks. Süütu tütarlapse meeleheitlik unistus armastusest saab asises ja materiaalses 

maailmas väärilise karistuse, näidendi tegelaste pealiskaudsus, tuimus ja ükskõiksus kannatava 

ja hukkuva inimese vastu omandab grotesksed mõõtmed. 

“See tulivihane rahvatükk tabab otse lagipähe, südamesse ja makku seda osa teatrikülastajaist, 

kes täissöönutena ja lõbustusalteina soovivad vaid kergeid emotsioone ning kes mõttelaiskadena 

ei suuda end lahti rebida armsakssaanud läbileierdatud teemadest” (Austria teatrikriitik pärast 

maailmaesietendust). 

Herta Elviste 


“Paremat ajastatust „Lugudele Viini metsadest” ei saagi olla. See 20. sajandi näitekirjanduse 

üks pärleid on tulvil dialoogi, kus kurdetakse kriisiaja raskuste üle. 

Muidugi ei ole Ödön von Horvathi teatritükk majanduskriisist. See on väikesest inimesest, kes 

püüab ennast leida raske elu tõmbetuules. Eelkõige noorest ärksast neiust Mariannest (Maria 

Soomets) ja tuulepeast Alfredist (Markus Luik), keda mõlemat tabab Cupido nool ja kes võinuks 

seeläbi kogeda inimlikku õnne. Mis aga pudeneb laiali, sest selle loo teistel tegelastel on oma 

ettekujutus elust.” 

Viini metsades kajab kriisiaeg (28.04.2009) Andres Laasik, Eesti Päevaleht 

“Nothing creates the feeling of infinity better than stupidity,” has the author written as the motto 

of his play. An innocent girl’s desperate dream of love receives a merited punishment in the 

wealthy and material world and the superficiality, insensitivity and indifference of the characters 

towards a suffering and perishing person reach grotesque dimensions. 

“This furious folk piece hits hard the heads, hearts and stomachs of those members of the 

audience who – being overfed and amusement oriented – only desire to experience light emotions 

and who – being lazy thinkers – cannot tear themselves away from the beloved hackneyed 

themes” (Austrian theatre critic after the world preview). 

“There cannot be a better timing for „Tales from the Vienna Woods”. This 20th century dramatic 

literature pearl is full of dialogue where people are complaining about the difficulties of a 

crisis. 

Naturally, the theatre piece by Ödön von Horvath is not about the economical crisis. It is about 

little people trying to find themselves in the draught of the complex life. Above all, about a young 

wakeful lady Marianne (Maria Soomets) and about a scatterbrain Alfred (Markus Luik) who are 

both struck by Cupid’s arrow and who could have experienced humane happiness. But it all 

crumbles for the other characters in this story have a different vision of life.” 

Crisis echoes in the Vienna woods (April 28, 2009) Andres Laasik, Eesti Päevaleht 

Esietendus 25. aprillil 2009 Vanemuise suures majas 

The premiere on April 25, 2009 in the Grand Building of the Vanemuine 




13.03.2010 19:00, 11.04.2010 16:00, 23.04.2010 19:00, 08.05.2010 19:00 Vanemuise suures 

majas 

44 45

KAUNIMAD HETKED SU 

ELUS 

MOST BEAUTIFUL 

MOMENTS OF YOUR LIFE 

Soovikontsert / Request concert 

Tekst / Text Mart Kivastik 

Lavastaja / Director Andres Dvinjaninov 

Kunstnik / Designer Maarja Meeru 

Osades / In roles: Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste, Andres 

Dvinjaninov, Toomas Lunge, Indrek Kalda 

Järg 1993. aastal Vanemuise väikese maja ovaalsaalis esietendunud Kulno Süvalepa laulude 

õhtule „Kaunimad aastad su elus“ toob taas publiku ette Kaunimate Aastate Vennaskonna. 

Aastad on möödunud ja õhtuses teatrisaalis hõljub nii nukravõitu mälestusi kui pisarateni 

naerma ajavaid meeleolusid – on tülisid, on kirgi, irooniat, huumorit, igatsusi ja palju, palju 

muud. 

Jüri Lumiste: „16 aastat hiljem olen ma avastanud, kui neetult erinevad me oleme.“ Hannes 

Kaljujärv: „16 aastaga muutub palju – tekivad kiilaspea ja punnkõht, võivad muutuda 

suhtumised ja soovid, vahetuvad eelistused ja erakonnad.“ Andres Dvinjaninov:“16 aastat 

hiljem on 16 aastat koostööd ja kooselu…// Ja taaskord kummardus maestro Süvalepale, meie 

ristiisale.“ Toomas Lunge: „Igatahes on kindel, et anname endast parima ja lehvigu meie 

kohal suure Süvalepa vaim!“ Indrek Kalda: „Tunnen rõõmu kaunimatest aastatest oma elus!“ 

Sequel to the Kulno Süvalep songs’ night „Most Beautiful Years of Your Life“ that premiered 

in 1993 at the Vanemuine Small Building oval hall brings the Fraternity of the Most Beautiful 

Years before the audience once more. Years have passed and the evening theatre hall is floated 

by sorrowful memories as well as moods that make you laugh until you cry – there are fights, 

there is passion, irony, humour, longings, memories and many, many more. 

Hannes Kaljujärv, 

Andres Dvinjaninov, 

Jüri Lumiste 


Jüri Lumiste: „16 years later I have discovered how damn different we are.“ Hannes Kaljujärv: 

„In 16 years many things change – bald head and puffed belly come into being, attitudes and 

desires may change, preferencies and political parties exchange.“ Andres Dvinjaninov: “16 

years later means 16 years of cooperation and cohabitation…// And again, obeisance to maestro 

Süvalep, our godfather.“ Toomas Lunge: „Anyway, it is clear that we give our best and may the 

spirit of the great Süvalep fly above us!“ Indrek Kalda: „I feel glad about the most beautiful 

years in my life!“ 

Esietendus 30. aprillil 2009 Vanemuise väikeses majas 

Premiere on April 30, 2009 at the Vanemuine Small Building 





27.04.2010 19:00, 04.05.2010 19:00, 09.05.2010 19:00 Vanemuise väikeses majas 

46 47

Reko Lundán 

SUUREMA KURBUSETA 

WITH NO GREATER 

SADNESS 

Tõlkija / Translator Maimu Berg 

Stsenaarium / Scenario by Ingo Normet 

Lavastaja / Director Ingo Normet 

Kunstnik / Stage Designer Airi Eras 

Osades / In roles: Helena Merzin, Merle Jääger, Riho 

Kütsar, Kersti Heinloo (Eesti Draamateater / Estonian Drama Theatre), Markus Luik, 

Ragne Pekarev, Martin Kõiv, Külliki Saldre, Tanel Jonas, Marika Barabanštšikova 

Aki ja Liisa, kelle vanemad on lahku läinud, elavad koos oma sõjaväelasest isaga. Isa Ripa 

püüab luua uut perekonda Juttaga. Jutta omakorda üritab vabaneda võimuka ema kontrolli alt. 

Lapsed igatsevad normaalse perekonna järele, kus oleksid nii isa kui ema. 

Näidendi tegevus toimub paarikümne aasta vältel 20. ja 21.sajandi Soomes. See on perekonnalugu, 

mis jõuab vaatajateni lastest täiskasvanuteks sirguvate Aki ja Liisa silmade läbi. 

Reko Lundán (1969 – 2006) esindab Soome näitekirjanike uut põlvkonda, kes on õppinud nii 

näitlemist kui lavastamist. Lavastus on tehtud kahe autobiograafilise näidendi ja samal ainesel 

kirjutatud romaani järgi. 

“Vastutustundetud vanemad ja vastutust võtvad lapsed, alkohol, liigne klammerdumine 

lähedaste külge, vaimuhaigus ja murdeea probleemid – nende valupunktidega tegeldes näitab 

lavastus kätte inimliku mõistmise võime(tuse) ja sotsiaalse tundlikkuse piirid.” 

Probleemid probleemidevabas lavastuses (10.09.2007) 

Anu Jalas, Tartu Postimees 

Aki and Liisa whose parents are divorced live with their father who is a member of the armed 

forces. Father Ripa tries to build a new family with Jutta. Jutta on the other hand tries to break 

free of the hold of a domineering mother. The children long for a normal family in which they 

would have both a father and a mother. 

The plot is set in the period of a couple of dozen years in 20th and 21st century Finland. This is 

a story about a family which is brought to the audience through the eyes of the children Aki and 

Liisa in the course of their growing up. 

Reko Lundan (1969-2006) belongs to the younger generation of Finnish drama writers. He 

studied both acting and directing. The production is based on two autobiographical plays and a 

novel written about the same theme. 

Merle Jääger, Helena Merzin 


“Irresponsible parents and children taking responsibility, alcohol, over clinging to close-ones, 

mental illness and puberty problems – dealing with these trouble spots the production leads to 

show the limits of human comprehension (dis)ability and social sensitivity.” 

Problems in a problem-free production (September 10, 2007) 

Anu Jalas, Tartu Postimees 

Esietendus 3. septembril 2007 Vanemuise suures majas 

The premiere on September 3, 2007 at the Vanemuine Grand Building. 



majas 

48 49

Edward Taylor 

JÄINE MÕRV 

Murder by 

Misadventure 

Tõlkija / Translator Peeter Volkonski 

Lavastaja / Director Leino Rei 

Kunstnik / Stage Designer Rosita Raud 

Osades / In roles: Hannes Kaljujärv, Jaan Rekkor, Maria 

Soomets, Riho Kütsar 

Kas on võimalik sooritada ideaalset mõrva? Kes oskaks sellele küsimusele vastata paremini kui 

hea kriminaalkirjanik? 

Harold Kent ja Paul Riggs on edukad telekriminullide autorid. Pärast pikki aastaid kestnud 

koostööd soovib Harold oma napsulembesest partnerist lahku lüüa. Riggs ei ole ettepanekust 

vaimustatud ning püüab partnerit iga hinna eest sundida edasisele koostööle. Vahendid, mis 

võitluseks valitakse, on erialased. 

Edward Taylor on tuntud TV-seriaalide autor ja lavastaja, kes alates 1955. aastast 36 aastat 

töötas BBCs. Sarnaselt oma näidendi “Jäine surm” tegelasele Harold Kentile otsustas ta 

viimaks TV-karussellilt lahkuda ja kirjutada ka midagi muud. “Jäine surm” on tema teine töö 

vabakutselise kirjanikuna. 

“Jaan Rekkor ja Hannes Kaljujärv on laval suurepäraselt koos mängiv paar. Nende reageeringud 

on kiired ja täpsed, partneritunnetus on hea, dialoog mõjub ehedalt.” 

Vanemuise “Jäine mõrv” pakub kerget meelelahutust (25.09.2007) 

Liina Valdre, Eesti Päevaleht 

Is it possible to commit a perfect murder? Who could answer this question better than a good 

crime writer? 

Harold Kent and Paul Riggs are successful TV crime writers. After working together for many 

years Harold wants to break up the partnership with Paul who loves to drink. Riggs is not 

enchanted by the idea and tries to force his partner to keep on working with him at all costs. The 

tools chosen for the fight are related to their profession. 

Edward Taylor is a well-known author of TV series and a director who since 1955 has worked for 

the BBC for 36 years. Similarly to the character in his play Murder By Misadventure – Harold 

Kent – he decided to jump off the TV carousel and write something else as well. Murder By 

Misadventure is his second attempt as a freelance writer. 

“Jaan Rekkor and Hannes Kaljujärv is a fantastic pair playing together on the stage. Their 

Jaan Rekkor, Hannes Kaljujärv 


reactions are fast and precise, their partner sense is good, dialogue seems genuine.” 

“Murder by Misadventure” by Vanemuine offers light entertainment (September 25, 2007) 

Liina Valdre, Eesti Päevaleht 

Esietendus 21. septembril 2007 Vanemuise väikeses majas 

The premiere on September 21, 2007 at the Vanemuine Small Building 



21.09.2009 19:00 Pärnu Endlas 

50 51

Viktoria Nikiforova 

JOOKSVAD KULUD 

A PLAY ABOUT MONEY 

Näidend rahast / Play about money 

Tõlkija / Translator Sven Karja 

Lavastaja / Director Aljona Anohhina (Moskva / Moscow) 

Kunstnik / Stage Designer Dmitri Razumov (Moskva / 

Moscow) 

Valgus ja muusika / Light and Music Designer Aleksander 

Zedeljov 

Osades / In roles: Tanel Jonas, Marika Barabanštšikova, Ott Sepp, Alina Karmazina, 

Jüri Lumiste, Helen Hansberg, Raivo Adlas, Martin Kõiv. 

Vene noorema põlve ajakirjaniku Viktoria Nikiforova debüütnäidend teeb ausa ja halastamatu 

sisselõike kaasaegse (suur)linnaelaniku sisekosmosse. 

Mis meile sealt vastu vaatab? Orjastavad pangalaenud, kappav inflatsioon, ebaausad tehingud, 

ülbed müügimehed, ärivaistuga surrogaatemad, labasteks sulideks mandunud kirikuisad. 

Esmapilgul pööraselt naljakateks, kiireteks sketšideks jaotuv näitemäng räägib kaasaegse 

maailma nihestunud väärtushinnangutest, elavateks kalkulaatoriks muutunud inimestest. 

“Maailmast, mida valitsevad lõbujanu ja raha, peabki rääkima mänguliselt. Vanemuise teatri 

lavastus „Jooksvad kulud” on õnnestunud viis seda teha. /…/ Inimesed, kes elavad justkui vaid 

selleks, et teenida raha ja seda kulutada, on iseenesest eemaletõukavad. „Jooksvate kulude” 

tegelased on kõik äärmiselt sümpaatsed. Kuigi nad arvestavad kõike pidevalt rahaks, pole nad 

seda süsteemi ise välja mõelnud ega seda maailma valinud. Nad elavad küünilises maailmas, 

aga saavad hakkama. See on näidend inimliigist, kes jääb süsteemis ellu– kes paremini, kes 

halvemini. Ja nagu ikka korralikus näidendis kombeks, on nende tegelaste elu eesmärgiks õnn. 

Aga mis on õnn? Jah, nad elavad normaalset elu, aga osa neist tahab rohkem – ja riskib – ja 

kaotab. Kas oleks võimalik ka teisiti? Autor ilmselt natuke arvab, et ikka oleks, aga tegelastel 

pole aega ega tahtmist ega usku, et saab.” 

Nagu hane selga vesi (21.12.2007) Ivar Põllu, Sirp 

The debut play by the member of the younger generation of Russian journalists, Viktoria 

Nikiforova, gives an honest and merciless incision into the inner cosmos of a modern (large) 

city inhabitant. 

What do we see? Enslaving bank loans, racing inflation, dishonest transactions, arrogant 

salespeople, surrogate mothers with a business instinct, church fathers who have regressed into 

vulgar crooks. 

The play which at first sight is divided into funny and quick sketches, talks about the shifted 

values of the modern world, it talks about people who have turned into living calculators. 

Jüri Lumiste, Raivo Adlas 


“A world ruled by thirst for pleasure and money is bound to speak playfully. The Vanemuine 

Theatre production „A Play About Money” is a successful way to do that. /…/ People who 

apparently live only to make money and to spend money are repellent by itself. The characters 

of „A Play About Money” are all very nice. Although they constantly calculate everything into 

money, they haven’t invented that system themselves nor chosen that world. They live in a 

cynical world but they cope. This is a play about human species who survive in the system – 

some better, some worse. And as custom to a proper play, the characters’ life goal is happiness. 

But what is happiness? Yes, they lead a normal life but some of them want more – and take a 

chance – and lose. Could it be some other way? The author probably thinks a little that it could 

be but the characters have neither the time nor belief that it could.” 

Like water off a duck’s back (December 21, 2007) Ivar Põllu, Sirp 

Esietendus 20. oktoobril 2007 Sadamateatris 

The Premiere on October 20, 2007 in the Harbour Theatre 



Sadamateatris 

52 53

Mark Ravenhill, Hilary Fannin, 

Stephen Greenhorn, Abi Morgan 

VÕTA MIND! 

Sleeping Around 

Tõlkija / Translator Martin Algus 

Lavastaja / Director Ingomar Vihmar (Eesti Draamateater / 


Kunstnik / Stage Designer Kristiina Münd 

Osades / In roles: Hilje Murel (Eesti Draamateater / Estonian 

Drama Theatre), Helena Merzin, Margus Jaanovits, 

Markus Luik 

Eesti lavade uueks menunimeks kujunev briti näitekirjanik Mark Ravenhill kutsus 1998. aastal 

kokku kolm kolleegi ning workshopi korras valmis nelja dramaturgi ühistööna 12 stseenist 

koosnev näidend, mille tegevusajaks- ja kohaks suvine nädalalõpp ühes Inglismaa linnas. Igas 

stseenis kohtuvad noor naine ja noor mees. Nende ametid ja eluviisid on piisavalt erinevad: 

üks töötab edukas suurfirmas, teine põeb surmavat haigust, kolmas on psühholoogiatudeng, kes 

teenib elatist laohoones. Kõiki tegelasi ühendab aga nukker vaade inimsuhetele, neid rusub 

moodsa elu keerulisus ja kurnavad inimeste igapäeva-mured ning üksindusemasendus. Ometi 

mõistame, et need lõpmatud kõrvalehüpped uutesse ja uutesse lähisuhetesse on sisimas kantud 

soovist ka ehtsa tunde järele – kas või hetkeks, kas või enesepetteks. 

Ingomar Vihmarile, kes tõi Eesti lavale ka Ravenhilli läbimurdenäidendi “Shopping & Fucking”, 

on käesolev lavastus juba kolmas kokkupuude Ravenhilli loominguga. 

“Vanemuise uuslavastus “Võta mind!” ei ole seksist – kes nii arvavad, peavad pettuma. 

Kes loodavad leida lavastusest perversset seksistseeni, mida saaks eraldi mõne firmapeo 

meelelahutusprogrammi tellida, lähevad noruspäi koju tagasi ning peavad peo kavalehelt 

selle variandi heaga maha tõmbama. Jääb loota, et etendused on lähikuudeks välja müüdud, 

sest tegemist on põneva dramaturgiaga (nelja autori koostöö), hea lavastajaga ning huvitava 

trupiga.” 

Mis ajab inimesi enne koidukiiri piima ostma? (03.03.2008) Katrin Ruus, Eesti Päevaleht 

The British playwright who is becoming a new success on the Estonian stages, Mark Ravenhill, 

gathered three colleagues in 1998 and in the form of a workshop these four people prepared 

a 12-scene play which is set in a town in England during a summer weekend. In every scene 

a young woman and man meet. They have quite different jobs and lifestyles: one works for a 

successful company, the other suffers from a deadly illness, the third is a student of psychology 

working in a warehouse. Still, all the characters are united by a sad look on relationships – they 

all are crushed by life’s difficulty, exhausted by the everyday worries and suffer from loneliness 

Laura Peterson, Margus Jaanovits 


depression. Yet we understand that the underlying reason for endlessly rushing into new 

relationships is the wish to feel the real thing – if only for a moment, if only to deceive oneself. 

For Ingomar Vihmar, who also staged Ravenhill’s break-through play Shopping & Fucking, the 

present production is already the third contact with Ravenhill’s work. 

“The new production of the Vanemuine, “Sleeping Around”, is not about sex – those, who think 

that will be disappointed. Those, who wish to find a perverse sex scene and to order it to some 

entertainment programme of a company party, will go home downhearted and must cross this 

variant off the party’s programme for sure. We can hope that performances are sold out for the 

nearest future for it is truly a fascinating dramaturgy (cooperation of four authors), good directing 

and an interesting cast.” 

What drives people to buy milk before dawn? (March 03, 2008) Katrin Ruus, Eesti Päevaleht 

Lavastust ei soovitata alla 14-aastastele / Not recommended for those younger than 14 

Esietendus 29. veebruaril 2008 Sadamateatris 

The premiere on February 29, 2008 at the Harbour Theatre 



12.01.2010 19:00, 03.02.2010 19:00, 10.03.2010 19:00 Sadamateatris 

54 55

Loone Ots 

KOIDULA VERI 

KOIDULA’S BLOOD 

Rääkimata lugu / Untold story 

Lavastaja / Director Ain Mäeots 

Kunstnik / Stage Designer Liina Tepand 

Osades / In roles: Ragne Pekarev, Rein Pakk, Ott Sepp, 

Indrek Taalmaa (Endla / Endla Theatre), Riho Kütsar, 

Marika Barabanštšikova, Merle Jääger, Raivo Adlas, 

Tanel Jonas, Martin Kõiv, Alina Karmazina, Jüri 

Lumiste, Marko Mäesaar 

Lennukas fantaasia Eesti kultuuriajaloo teemadel, kus tegelasteks palju mineviku suurkujusid. 

Ehk ei olnudki Juhan Liiv hull, kui pidas ennast Poola kuningaks? Näidendi autor pakub välja 

põneva versiooni ammutoimunust, kus tegelasteks Lydia Koidula, tsaar Aleksander II, Johann 

Voldemar Jannsen, Johann Köhler, Carl Robert Jakobson, Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 

paljud teised nimekad eesti kultuuritegelased. 

Loone Otsa debüütnäidend sai 2005. aastal Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistlusel 

ergutusauhinna. 

“Filosoofiadoktor, wagneriaan ja literaat Loone Ots on hakkama saanud julge ja särava teoga: 

võtnud ette ühe Eesti kultuuri puusliku, sajakroonise pühaku Lydia Koidula, ning laiali 

lammutanud lisaks suurnaisele ka tema ajastu. Tulemuseks palju kiitust, aga ka solvumist 

“ajaloovõltsimise” pärast, nagu näidendi autor eravestluses tunnistas.” 

Koidulast, kompleksivabalt (05.06.2008) Barbi Pilvre, Eesti Ekspress 

A high-spirited fantasy about Estonian cultural history – the characters being the many great 

figures of the past. Maybe Juhan Liiv was not crazy thinking that he was the King of Poland? 

The author of the play offers an exciting version of the events that took place long time ago, 

the characters in the play being such as Lydia Koidula, Czar Aleksander II, Johann Voldemar 

Jannsen, Johann Köhler, Carl Robert Jakobson, Friedrich Reinhold Kreutzwald and many other 

well-known Estonian people in the field of culture. 

The debut play by Loone Ots was awarded the encouragement prize in the play-writing 

competition organised by the Estonian Drama Agency in 2005. 

“The philosophy doctor, Wagnerian and writer Loone Ots has accomplished something brave and 

brilliant: she has taken on an idol of the Estonian culture, the hundred-kroon-saint Lydia Koidula 

and dismantled the great lady as well as her era. The result is a lot of praise as well as offence for 

the „fabrication of history“ as the author of the play admitted in a private conversation.” 

About Koidula, free of complex (June 05, 2008) Barbi Pilvre, Eesti Ekspress 

Tanel Jonas, Raivo Adlas 


Esietendus 11. aprillil 2008 Vanemuise suures majas 

The premiere on April 11, 2008 at the Vanemuine Grand Building 



majas 



56 57

Edward Albee 

KÕIK AIAS 

EVERYTHING IN THE 

GARDEN 

Näidend / Play 

Tõlkijad / Translators Lydia Mölder, Jaak Rähesoo 

Lavastaja / Director Roman Baskin 

Kunstnik / Stage Designer Kristiina Münd 

Osades / In roles: Hannes Kaljujärv, Helena Merzin või/ 

or Maarja Jakobson, Merle Jääger, Jüri Lumiste, Külliki Saldre, Ott Sepp, Margus 

Jaanovits, Riho Kütsar, Leino Rei, Ragne Pekarev, Marika Barabanštšikova 

Millist hinda oleksite teie nõus maksma hea elu eest? Lugu koduperenaiste üllatavatest 

lahendustest maksmaks üle jõu käivaid arveid noobli elu eest heas elurajoonis. 

Ameerika näitekirjanduse vapikirjaniku Edward Albee 1967. aastal kirjutatud näidend püsib 

tänini menukana maailma näitelavadel. 1950ndate aastate lõpus oma esimesed näidendid 

kirjutanud Albee on vormis püsinud tänase päevani, tema viimane näidend on ilmunud 2004. 

aastal. Suure loomingu tuntuimad näidendid räägivad enda eest ise: “Loomaaialugu” (1958), 

“Bessie Smithi surm” (1959), “Ameerika unistus” (1960), “Kes kardab Virginia Woolfi?” (1961), 

“Habras tasakaal” (1966), “Kõik aias” (1967). Eesti teatrites on Albee näidendeid lavastatud 

palju, Vanemuises on tema looming laval esmakordselt. 

“Olen veendunud, et Albee näidendi vaatajate ette toomine on sattunud väga õigesse aega 

– aega, kus inimeste õiglustunne ning moraalsed tõekspidamised parema tuleviku nimel 

veel kaasa räägivad. Roman Baskini lavastatud «Kõik aias» võiks olla see must ameerikalik 

tulevikustsenaarium, kus inimesed muutuvad üha pinnapealsemaks, egoistlikumaks ja 

võltsimaks.” 

Roman Baskin tõi lavale ohudraama (25.09.2006) Lennart Peep, Tartu Postimees 

What is the price you would be willing to pay for a good life? A story about the surprising 

solutions of a housewife struggling to pay the out-of-her-depth bills for a posh life in a good 

neighbourhood. 

The play by the symbol of American drama, Edward Albee, written in 1967, continues to be 

successful on the drama stages of the world. Albee wrote his first plays in the end of the 1950s 

has not lost his touch even today – his last play was published in 2004. The most well-known 

examples of his numerous plays speak for themselves: The Zoo Story (1958), The Death of 

Bessie Smith (1959), The American Dream (1960), Who’s Afraid of Virginia Woolf? (1961), 

A Delicate Balance (1966), Everything in the Garden (19669. Albee’s plays have been widely 

Hannes Kaljujärv 


directed in Estonia. In the Vanemuine his work is being staged for the first time. 

“I am convinced that the bringing of Albee’s play before the audience has happened to come at 

a very right time – the time when peoples’ sense of justice and moral beliefs in the name of a 

better future still have a say. “Everything in the Garden” directed by Roman Baskin could be 

that black American future scenario when people change to become more and more shallow, 

egotistic and insincere.” 

Roman Baskin brought a danger drama on stage (September 25, 2006) 

Lennart Peep, Tartu Postimees 

Esietendus 22. septembril 2006 Vanemuise suures majas 

The premiere on September 22, 2006 at the Vanemuine Grand Building. 




58 59

Neil Simon 

SEKSTETT Á LA CARTE 

THE DINNER PARTY 


Tõlkija / Translator Hannes Villemson 

Lavastaja / Director Jüri Lumiste 

Lavakujundus / Stage Designer Marge Martin 

Kostüümid / Costume Designer Ene-Liis Semper (Teater 

NO99 / Theatre NO99) 

Osades / In roles: Helena Merzin, Külliki Saldre, Liina 

Tennosaar, Hannes Kaljujärv, Indrek Taalmaa (Endla / 

Theatre Endla), Jüri Lumiste 

Pariisi luksusrestoranis õhtusöögil kohtuvad kuus mitte enam verinoort inimest. Kolm meest ja 

kolm naist. Põnevust lisab asjaolu, et keegi neist ei tea, kes on õhtusöögi korraldaja. 

“Päikesepoiste”, “Piparkoogileedi” ja teiste menukomöödiate autor Neil Simon ei ole teinud 

saladust, et uue näidendi kirjutamisel andsid talle inspiratsiooni tema enda kolm abielu. Ja 

muidugi ka nende lahutused. Laheda farsina algav lugu kasvab üle melodramaatilistel nootidel 

mängivaks absurdikomöödiaks. Nagu abielud ikka. 

Six people not in the first flush of youth meet during dinner at a luxury restaurant. Three men 

and three women. The fact that none of them knows who organised the dinner adds excitement. 

Neil Simon, the author of The Sunshine Boys and The Gingerbread Lady, has made it no secret 

that when writing the new play he was inspired by his own three marriages. And of course by 

the divorces. The story that starts out as a farce turns into an absurd comedy that touches some 

melodramatic tones. As marriage does. 

Esietendus 26. novembril 2005 väikeses majas 

The premiere on November 26, 2005 at the Vanemuine Small Building 


24.10.2009 19:00 Vanemuise väikeses majas 




22.01.2010 19:00 Vanemuise väikeses majas Liina Tennosaar, Jüri Lumiste 


60

MUUSIKALAVASTUSED 


MUSIC PRODUCTIONS 

PREMIERES 


Lastele tutvustavad lustakas muusikatunnis lähemalt orkestrit Lotte ja Bruno. Vanemuise 

väikses majas ootab lapsi muusikal „Nukitsamees“, mille muusika on loonud Olav Ehala. 

Muusikateatri oodatuimaks sündmuseks peaks saama tartlastele juba varasemast tuttava läti 

lavastaja Indra Roga lavale toodav Mozarti ooper „Figaro pulm“. Sügisel esietenduvad kaks 

muusikali: „Ämbliknaise suudlus“, mille lavastab Roman Hovenbitzer Saksamaalt ja „Evita“, 

lavastajaks Georg Malvius Rootsist. 

Jätkuvalt on kavas meie muusikalavastuste paremik. 

Loodan, et kohtume teiega peatselt nii kontserdi- kui teatrisaalis. 

Teie 

Mihkel Kütson, 

Vanemuise peadirigent 

Dear music and theatre friends, 

Kallid muusika- ja teatrisõbrad! 


Saabuv hooaeg toob taas teieni mitmekesise kontserdiprogrammi paljude noorte muusikutega, 

neist mitmetele on koostöö Vanemuise Sümfooniaorkestriga esmakordne. 

Mul on rõõm avada hooaeg kontserdiga, milles soleerib noor tšellist Indrek Leivategija. Mitmete 

konkursside võitjana on ta suundumas maailmalavadele ning tema esituses kõlav Dvoráki 

tšellokontsert ning sellele järgnev Brahmsi 2. sümfoonia on kindlasti väärikas algus meie uuele 

hooajale. 

Traditsiooniline advendikontsert, Vanemuise teatri pikaajalise peadirigendi Endel Nõgene 

juubeligala ning hooaja lõppkontsert pakuvad loodetavasti mitmekülgseid muusikaelamusi. 

The coming season brings along a versatile concert programme together with many young 

musicians, some of them have their debut with the Vanemuine Symphony Orchestra. 

I am glad to open the season with a concert where the young cellist Indrek Leivategija solos. 

As the winner of several contests he is heading towards the world stages and the Dvořák cello 

concert followed by Brahms’ Symphony No 2 performed by Leivategija is surely a dignified 

beginning to our new season. 

The traditional advent concert, the jubilee gala of the long-time Vanemuine theatre Chief 

Conductor Endel Nõgene, and the season finale concert hopefully offer wide-ranging musical 

experiences. 

Lotte and Bruno introduce orchestra more closely to children in a jovial music lesson. The 

Vanemuine Small Building invites children to see the musical “Nukitsamees” (The Imp) where 

the author of the music is Olav Ehala. 

The most anticipated event of the music theatre could be the Mozart’s opera “The Marriage 

of Figaro” staged by the Latvian director Indra Roga who is well known to the people of Tartu 

already from earlier times. In autumn, two musicals have a premiere: “Kiss of the Spider 

Woman”, director Roman Hovenbitzer from Germany and „Evita“, director Georg Malvius from 

Sweden. 

The programme continually contains the best of our music productions. 

I hope to meet you soon in the concert as well as the theatre hall. 

Your 

Mihkel Kütson, 

Head Conductor of the Vanemuine 

64 65

LOTTE JA BRUNO 

MUUSIKATUND 

LOTTE AND BRUNO AT THE 

MUSIC LESSON 

Tekst / Text Janno Põldma 

Kunstnik / Designer Heiki Ernits 

Muusikajuht ja dirigent / Musical Director and Conductor 

Tarmo Leinatamm 


Osades / In roles: Gerli Padar (Lotte), Robert Annus (Bruno), 

Vanemuise Sümfooniaorkester 

Lotte ja Bruno tahavad saada muusikuteks. Aga missugune pill on kõige põnevam? Või on 

huvitavam hoopis dirigendiamet? Otsustamisel abistab neid Vanemuise Sümfooniaorkester 

eesotsas dirigent Tarmo Leinatammega. Kuulates orkestri esituses erinevaid muusikateoseid ja 

katsetades mitmeid pille, teevad Lotte ja Bruno viimaks oma valiku. 

Lotte and Bruno wish to become musicians. But which instrument is the most exciting one? Or 

is it more exciting to be a conductor? Vanemuine Symphony Orchestra together with conductor 

Tarmo Leinatamm help them to make up their minds. Listening to various musical pieces 

performed by the orchestra and trying out different instruments, Lotte and Bruno finally come 

up with a decision. 

Esietendus 5. septembril 2009 Vanemuise väikeses majas 

Premiere on September 5, 2009 at the Vanemuine Small Building 




29.09.2009 11:00 ja 13:00 Vanemuise väikeses majas 









Robert Annus, 

Gerli Padar 


66

John Kander 

ÄMBLIKNAISE SUUDLUS 

KISS OF THE SPIDER WOMAN 

Muusikal / Musical 

Manuel Puigi romaan El Beso de la Mujer Araña ainetel / Based on the novel El Beso de la 

Mujer Araña by Manuel Puig 

Libreto / Libretto by Terrence McNally 

Laulusõnad / Lyrics by Fred Ebb 

Tõlge / Translators Leelo Tungal, Andrus Lauringson 

Muusikajuht ja dirigent / Musical Director and Conductor Tarmo Leinatamm 

Lavastaja / Director Roman Hovenbitzer (Saksamaa / Germany) 

Kunstnik / Stage and Costume Designer Walter Perdacher (Austria) 

Valguskunstnik / Light Designer Palle Palmé (Rootsi / Sweden) 

Koreograaf / Choreographer Antton Laine (Soome / Finland) 

Osades / In roles: Tanja Mihhailova, Lauri Liiv, Koit Toome, Siiri Koodres, Karmen 

Puis, Märt Jakobson või/or Taisto Noor, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai jt. 

„Ämbliknaise suudlus“ jõudis esmakordselt lavale 1992. aastal Torontos, samal aastal vallutas 

ta lava Londoni West Endis ning 1993. aastal ka Broadway. Tony auhindade jagamisel tunnustati 

„Ämbliknaise suudlust“ parima muusikali tiitliga, kokku võitis lavateos toona auhindu seitsmes 

kategoorias. 

Muusikali tegevus toimub ühes Ladina-Ameerika vanglas. Homoseksuaalist Luis Alberto 

Molina istub kolmandat aastat alaealise ärakasutamise eest. Ta elab fantaasiamaailmas, püüdes 

niimoodi põgeneda vanglaelu õudustest - piinamistest, hirmust ja alandamisest. Tema kujutlusi 

toidavad kunagi nähtud filmid ja filmistaarid, eelkõige vampnaine Aurora. Just üks selle naise 

roll köidab ja hirmutab teda eriliselt: ämbliknaine, kes tapab suudlusega. 

Ühel päeval tuuakse kongi uus vang: Valentin Arregui Paz, marksistist revolutsionäär. 

Pikkamööda saavad need kaks täiesti erinevat meest lähedasteks ning jagavad viimaks omavahel 

saladusi, millest on huvitatud ka vangla juhtkond. Õnnelikku lõppu sel lool aga olla ei saa, sest 

ämbliknaine ootab üksnes hetke surmavaks suudluseks … 

„Kiss of the Spider Woman“ was first brought on stage in Toronto in 1992, in London West End 

on the same year and in 1993 on Broadway. In 1993 at the Tony Award Ceremony „Kiss of the 

Spider Woman“ was recognized as the best musical production, the play then won an award in 

seven categories all together. 

The musical’s activity takes place in a Latin-American prison. The homosexual Luis Alberto 

Molina is serving time for the third year for the abuse of a juvenile. He lives in a fantasy world in 

order to escape from the prison life, tortures, fear and humiliation. His imagination is mostly fed 

by movies and stars that he has seen, primarily the vamp woman Aurora. Specifically one role of 

Koit Toome, Lauri Liiv 

Foto: Madis Palm 

that woman fascinates and terrifies him in particular: a spider woman who kills with a kiss. 

One day a new prisoner is brought into the cell: Valentin Arregui Paz, a Marxist revolutionary. 

Gradually these two completely different men become close. Finally they share secrets that 

would interest even the prison management. There cannot be a happy ending to that story for the 

spider woman waits only for the moment of the deadly kiss… 

Eesti keeles, ingliskeelsete subtiitritega / In Estonian with English subtitles 

Esietendus 31. oktoobril 2009 Vanemuise suures majas 

Premiere on October 31, 2009 at the Vanemuine Grand Building 






Tallinnas, Nokia Kontserdimajas: 

03.01.2010 13:00 ja 19:00, 20.05.2010 19:00, 21.05.2010 19:00 

68 69

Andrew Lloyd Webber / Tim Rice 

EVITA 


Tõlkijad / Translators Peeter Volkonski, Hannes Villemson 

Lavastaja / Director Georg Malvius (Rootsi / Sweden) 

Muusikajuht ja dirigent / Musical Director and Conductor Tarmo Leinatamm 

Kunstnik / Stage and Costume Designer Ellen Cairns (Šotimaa / Scotland) 

Valguskunstnik / Light Designer Palle Palmé (Rootsi / Sweden) 

Koreograaf / Choreographer Igor Barberic (Horvaatia / Croatia) 

Osades / In roles: Maarja-Liis Ilus, Marko Matvere, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas, 

Anna Põldvee 

Muusikali sisuks on Argentiina presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni elu, jutustatuna teise 

moodsa ikooni, Ché Guevara poolt. „Evita“ anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina, 

plaadi edu viis lavastusteni Londoni West Endis 1978 ja aasta hiljem Broadwayl. 1996. aastal 

valmis filmiversioon, mille staarideks olid Madonna Evita ja Antonio Banderas Ché Guevara 

osas. Nii Evita kui Ché sümboliseerivad popkultuuris teatud naiivseid uskumusi: usku 

paremasse maailma; elu, mis ohverdatakse vaeste ja alandatute eest. Need on müüdid, mis omal 

moel järgivad Kristuse eeskuju. Tegelikult pole teada, kas Ché Guevara ja Evita Perón üldse 

kunagi kohtusid … 

Andrew Lloyd Webberi „Evitast“ on aga tänaseks päevaks saanud muusikaliklassika selle sõna 

kõige paremas mõttes. 

The musical is about the life of Eva Perón, wife of the Argentine president Juan Perón as told 

by Ché Guevara, another modern icon. „Evita“ was first published in 1976 as a musical album. 

The success of the album lead to the production in London West End in 1978 and a year later in 

Broadway. In 1996 a movie version was produced where Madonna starred as Evita and Antonio 

Banderas as Ché Guevara. Evita as well as Ché symbolize certain naive beliefs in the popular 

culture: faith of a better world; life sacrificed for the poor and the humiliated. These are the 

myths that in their own way follow the example of Christ. Actually, it remains unknown whether 

Ché Guevara and Evita Perón ever even met each other… 

Maarja-Liis Ilus 

Foto: Madis Palm 


Esietendus 27. novembril 2009 Tallinnas Nokia kontserdimajas 

Premiere on November 27, 2009 at the Nokia Concert Hall (Tallinn) 


Tallinnas Nokia Kontserdimajas: 







70 71

Olav Ehala / Oskar Luts 

NUKITSAMEES 

Lastemuusikal / Children musical 

Libreto / Libretto by Leelo Tungal 

Oskar Lutsu samanimelise jutustuse järgi / based on the namesake story by Oskar Luts 

Laulusõnad / Lyrics by Juhan Viiding, Leelo Tungal 

Lavastaja / Director Eva Klemets 

Muusikajuht ja dirigent / Musical Director and Conductor Lauri Sirp 

Kunstnik / Stage and Costume Designer Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater / Tallinn City 

Theatre) 

Osades / In roles: Marylin Jurman, Laura Peterson, Merle Jääger, Jaan Willem Sibul, 

Liina Tennosaar, Karmen Puis, Tõnu Kattai jt 

Lugu metsa eksinud Itist ja Kustist, kes satuvad Metsamoori majja ning peavad seal tegema rasket 

tööd ning hoolitsema pisikese Nukitsamehe eest, on tuttav paljudele eesti laste põlvkondadele. 

Eesti lastekirjanduse klassikasse kuuluvast Oskar Lutsu „Nukitsamehest“ sai film 1981. aastal. 

Filmile kirjutas muusika Olav Ehala ning 1999. aastal jõudis samanimeline lastemuusikal 

Rahvusooper Estonia lavale. „Nukitsamehe“ laule tuntakse ja armastatakse – „Päikeseratas“, 

„Valulaul“ ja „Kodulaul“ on olnud ka laulupidude kavas. Muinasjutt, mis räägib armastuse, 

headuse ja hoolimise jõust, jõuab kõigi väikeste ja suurte rõõmuks Vanemuise lavale! 

Story about Iti and Kusti lost in the forest who run into the Woods Crone house. They are forced 

to do hard work there and take care of the small Imp. It is familiar to many Estonian children 

generations. “Nukitsamees” (The Imp) by Oskar Luts belongs to the Estonian children’s 

literature classics and was made into a film in 1981. Olav Ehala wrote the music for the film 

and in 1999 the namesake children’s musical reached the stage of the Estonian National Opera. 

The songs of „Nukitsamees“ (The Imp) are well known and loved – „Päikeseratas“, „Valulaul“ 

and „Kodulaul“ have been in the programme of the song festivals. The fairy tale that talks about 

love, the power of goodness and care reaches the Vanemuine stages for the joy of all the small 

and the big. 

Esietendus 6. märtsil 2010 Vanemuise väikeses majas 

Premiere on March 6, 2010 at the Vanemuine Small Building 


Vanemuise väikeses majas : 


ja 18:00, 18.05.2010 12:00 ja 18:00 

Marylin Jurman 

Foto: Ivo Reinok 


29.04.2010 13:00 ja 18:00, 30.04.2010 13:00, 16.05.2010 13:00 ja 18:00 

72 73

Wolfgang Amadeus Mozart 

FIGARO PULM 

THE MARRIAGE OF FIGARO 

Ooper / Opera 

Muusikajuht ja dirigent / Musical Director and Conductor Mihkel Kütson 

Dirigent / Conductor Aivo Välja 

Lavastaja / Director Indra Roga (Läti / Latvia) 

Dekoratsioonid / Stage Designer Mãrtinš Vilkãrsis (Läti / Latvia) 

Kostüümikunstnik / Costume Designer Anna Heinrihsone (Läti / Latvia) 

Valguskunstnik / Light Designer Igor Kapustin 

Koreograaf / Choreographer Elias Girod 

Osades / In roles: Atlan Karp, Alla Popova või/or Karmen Puis, Taimo Toomast, Valentina 

Kremen, Taisto Noor või/or Märt Jakobson, Mati Kõrts, Tõnu Kattai, Merle Jalakas, 

Jaan Willem Sibul 

Lorenzo da Ponte libreto Pierre-Augustin Beaumarchais’ näidendi “La folle journée, ou Le 

mariage de Figaro” järgi 

Ooperi sündmustik on otsesene jätk Beaumarchais’ näidendile ning Rossini ooperile „Sevilla 

habemeajaja“. Ooperi tegevus toimub 18. sajandi Andaluusias krahv Almaviva lossis ühe 

päeva jooksul. Rosinast on saanud krahvinna Almaviva, Figaro on krahvi teenistusse astunud 

ja valmistub pulmadeks Rosina kammerneitsi Susannaga, kellele ka krahv silma heidab … 

Tunnete ja intriigide pöörane virr-varr, koomilised ja frivoolsedki situatsioonid ning Mozarti 

imekaunis muusika on „Figaro pulma“ publikut vaimustanud juba mitu sajandit. 

Beaumarchais’ näidendi ettekanne oli Viinis keelatud, kuigi raamatu trükkimiseks oli luba 

olemas. Mozartile esitas tellimuse ooperi kirjutamiseks aga keiser Joseph II isiklikult. Mozarti ja 

da Ponte itaaliakeelne tekst oli mõõdukam, kuigi toonases ajas üsna tundlikust sisust ei jäetud 

midagi välja. Ooperisõprade poolt võeti teos vaimustunult vastu, ent Viini aadel protesteeris, 

kuna neile näis, et keiser naeruvääristab neid. 

Mãrtinš Vilkãrsise makett 

Libretto by Lorenzo da Ponte, based on the Pierre-Augustin Beaumarchais play La folle journée, 

ou Le mariage de Figaro 

The opera’s activities are a direct continuation to the play “The Barber of Seville” by Beaumarchais 

and also in relation to the namesake opera by Rossini. Rosina has become countess Almaviva, 

Figaro has entered into the count’s employment and prepares for his marriage to Rosina’s 

chamber maid Susanna who is also eyed up by the count… 

The performance of the Beaumarchais play was forbidden in Vienna although they had permission 

to publish the book. Emperor Joseph II personally placed an order to Mozart. The Italian text 

of Mozart and da Ponte was more reasonable although the content that was quite sensitive at 

the time was brought out in full. Opera lovers embraced the piece with delight but the Viennese 

aristocracy protested against it for it seemed to them that the emperor had ridiculed them. 






74 75

MUUSIKALAVASTUSED 

EELMISTEST 

HOOAEGADEST 

REPERTUAARIS 

MUSIC PRODUCTIONS 

IN THE REPERTOIRE 

FROM THE PAST SEASONS 


Giacomo Puccini 

MADAME BUTTERFLY 

Ooper / Opera 

Muusikajuht / Musical Director Hendrik Vestmann 

Dirigent / Conductor Mihkel Kütson 

Lavastaja / Director Guntis Gailitis (Läti Rahvusooper / 

Latvian National Opera) 

Kunstnik / Stage Designer Anita Znutina (Läti Riiklik 

Nukuteater / Latvian National Puppet Theatre) 

Osades / In roles: Alla Popova, Valentina Kremen, 

Atlan Karp, Jaan Willem Sibul või/or Taisto Noor, Tõnu Kattai, Merle Jalakas, Märt 

Jakobson jt 


Libreto Giuseppe Giacosa ja Luigi Illica 

Aluseks John Luther Longi novell ja David Belasco draama „Geisha“ 

Kurb, kaunis ja dramaatiline lugu noore jaapanlanna Cho-cho-sani (Butterfly) ja ameerika 

mereväelase Pinkertoni armastusest. 

Pärast pulmi lahkub Pinkerton oma ametikohustusi täitma. Butterfly aga jääb teda ootama 

Nagasakisse. Kolme aasta pärast naaseb Pinkerton koos ameeriklannaga, kellega ta on vahepeal 

abiellunud ning soovib vahepeal sündinud poja kaasa viia. Armastava jaapanlanna Cho-chosani 

süda puruneb ning ta tapab end. 

„Madame Butterfly” draamaversioon esietendus suure menuga 1900. aastal New Yorgis. Edu 

kandus üle Atlandi ookeani Euroopasse ning Puccini ooperi esmaettekanne toimus 1904. aastal 

La Scala ooperiteatris. 

„Nimiosalisena teeb suurepärase rolli Alla Popova. Ulatuslikust, nõudlikust ja väga mitmekesisest 

partiist on ta muretult üle. Eriti vaimustav oli tema plastilisus – iga mõte, meeleolu kajastus 

miimikas ja keha liikumises. Palju värve oli ka hääles.“ (Virge Joamets, Sirp) 

„Kes vähegi püüab, saab pisara lahti küll – sada aastat tagasi muusikasse valatud lugu on 

julmalt liigutav.“ (Mart Sander, Eesti Ekspress) 

„Gailitise „Butterfly“ ei püüa kaanoneid üle kirjutada ega epateerida. Lätlane näib uskuvat 

olemasoleva materjali jõudu – Giacomo Puccini muusikat ning Giuseppe Giacosa ja Luigi Illica 

kirjutatud libretot.“ (Alvar Loog, Postimees) 

Libretto by Giuseppe Giacosa and Luigi Illica. 

Based on John Luther Long’s novel and David Belasco’s drama Geisha. 

A sad, beautiful and dramatic love story of a young Japanese woman called Cho-cho-san 

(Butterfly) and an American marine called Pinkerton. 

After the wedding Pinkerton leaves to perform his duties. Butterfly stays behind and waits for 

him in Nagasaki. Three years later Pinkerton returns with an American woman whom he has 

married in-between and wishes to take away his son. The heart of this loving Japanese woman, 

Cho-cho-san, breaks and she puts an end to her life. 

The drama version of Madame Butterfly premiered with great success in 1900 in New York. This 

success spread over the Atlantic Ocean to Europe and the premiere of Puccini’s opera took place 

in 1904 in La Scala Opera Theatre. 

“In the lead-role Alla Popova performs a wonderful role. She is airily above the extensive, 

demanding and extremely diverse part. What is especially enchanting is her plasticity – every 

thought, every mood was expressed in her mimics and body movement. There were many colours 

in her voice too.” (Virge Joamets, Sirp) 

“Anyone who tries even a little will cry – this story painted in music a hundred years ago is 

cruelly moving.” (Mart Sander, Eesti Ekspress) 

“The Butterfly by Gailitis does not attempt to overwrite canons or amaze unexpectedly. The 

Latvian seems to believe in the power of the material in hand – in the music of Giacomo Puccini 

and the libretto by Giuseppe Giacosa and Luigi Illica.” (Alvar Loog, Postimees) 

In Italian with Estonian subtitles / Itaalia keeles, eestikeelsete subtiitritega 

Esietendus 24. septembril 2004 Vanemuise väikeses majas 

Premiere on September 24, 2004 at the Vanemuine Small Building 



78 79

Jules Massenet 

Manon 

Ooper / Opera 


Lauri Sirp 

Lavastaja / Director Marko Matvere 

Kunstnik / Stage and Costume Designer Maarja Meeru 

Koreograaf / Choreographer Marika Aidla 

Osades / In roles: Alla Popova või/or Kädy Plaas, Kristian 

Benedikt (Leedu / Lithuania) või/or Deniz Leone (Türgi / 

Turkey), Atlan Karp, Mati Kõrts, Taavi Tampuu, Merle Jalakas, Karmen Puis, 

Valentina Kremen, Taisto Noor või/or Märt Jakobson, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, 

Erkki Rebane, Siiri Koodres 

Henri Meilhaci ja Philippe Gille’i libreto Antoine-François Prévost’ romaani “L’histoire du 

chevalier des Grieux et de Manon Lescaut” järgi 

Esietendus toimus 1884. aastal Pariisi Opera Comique’is. Ooper saavutas momentaalse edu 

ning oli Opera Comique’i repertuaaris 1959. aastani. Massenet’ “Manon” on üks kõigi aegade 

populaarsemaid prantsuse oopereid. Loo sisuks on Manon Lescaut’ ja ševaljee Des Grieux’ 

traagiline armastuslugu. Ooper on suurepäraseks näiteks Pariisi belle époque’i ajastu muusikast 

ja kultuurist. 

“Marko Matvere ooperilavastajana pole õnneks unustanud, et head ooperiartistid – nii solistid 

kui ka koorilauljad – oskavad lisaks laulmisele ka näidelda. Tulemuseks on terviklik lugu, mis 

omakorda näitab, et ka romantilise või traagilise sisuga teose võib lavale tuua huumoriga, ilma 

et see naeruvääristaks sügavaid tundeid ja inimlikke kannatusi.” 

(Toomas Zupping, Eesti Ekspress) 

Libretto by Henri Meilhac and Philippe Gille based on the novel by Antoine-François Prévost 

“L’histoire du chevalier des Grieux et de Manon Lescaut” 

The premiere took place at Opera Comique in Paris in 1884. It was an instant success and it 

remained in the repertoire of Opera Comique until 1959. Massenet’s Manon is one of the most 

popular French operas of all times. It talks about the tragic love affair of Manon Lescaut and 

Le Chevalier des Grieux. It is a marvellous example of the music and culture of the Paris belle 

époque. 

“Marko Matvere as an opera director has fortunately not forgot that good opera artists – soloists 

Alla Popova 

Foto: Priit Mürk 

as well as choir singers – can act in addition to singing. The result is an integral story that in turn 

shows that even a romantic or tragic piece can be put on stage with humour without ridiculing 

deep emotions and humane sufferings.” (Toomas Zupping, Eesti Ekspress) 

Prantsuse keeles, eestikeelsete subtiitritega / In French with Estonian subtitles 






20.02.2010 19:00 Rahvusooperis Estonia 

80 81

Giuseppe Verdi 

Rigoletto 

Ooper / Opera 


Lauri Sirp 

Dirigent / Conductor Mihkel Kütson 

Lavastaja / Director Taisto Noor 

Kunstnik / Stage and Costume Designer Aime Unt 

Koreograaf / Choreographer Rufina Noor 

Osades / In roles: Eduards Cudakovs (Läti / Latvia) või/or 

Atlan Karp, Alla Popova või/or Viktorija Stanelyte (Leedu / 

Lithuania), Juhan Tralla või/or Kristian Benedikt (Leedu / Lithuania), Valentina Kremen, 

Karmen Puis, Märt Jakobson või/or Taisto Noor, Taavi Tampuu, Tõnu Kattai, Merle 

Jalakas, Jaan Willem Sibul 

See on lugu pimedast armastusest, reetmisest ja kättemaksust. Õuenarr Rigoletto püüab kiivalt 

oma armastatud tütart Gildat kurja maailma eest kaitsta. Paraku ei suuda ta märgata, kuidas 

tema vahendid selles võitluses on muutunud ebainimlikuks. Pimestatud kättemaksuihast toob 

ta enese teadmata ohvriks oma tütre.… 

“Nii psühholoogiliselt kui dramaturgiliselt originaalmaterjali usaldav Taisto Noor järgib 

traditsioonilist joont ning hoiab lavastajana ehk seega ka pisut varju. Tema ajastutruu 

«Rigoletto» on maitsekas, tundeline ja täpne, ent samas ilma visuaalsete dominantide, esteetilise 

provokatsiooni, topeltmängu ning suurte sümboliteta.” 

(Alvar Loog, Postimees) 

This is a story of blind love, betrayal and revenge. The court jester, Rigoletto, tries vehemently 

to protect his beloved daughter, Gilda, from the evil world. Unfortunately he does not notice how 

his own instruments have become inhuman in this fight. Blinded by revenge, he unknowingly 

sacrifices his own daughter. 

“Taisto Noor confiding in the original material psychologically as well as dramaturgically 

is following the traditional manner and thus stays slightly in the shadow as a director. His 

“Rigoletto” is true to the era, tasteful, sensitive and accurate but at the same time without visual 

dominants, aesthetic provocation, double play or great symbols.” 

(Alvar Loog, Postimees) 

Itaalia keeles, eestikeelsete tiitritega / In Italian with Estonian subtitles 

Kristian Benedikt 


Esietendus 13. oktoobril 2007 Vanemuise väikeses majas 

Premiere on October 13, 2007 at the Vanemuine Small Building 


04.12.2009 19:00, 16.12.2009 19:00, 28.01.2010 19:00, 25.02.2010 19:00 Vanemuise väikeses 

majas 

82 83

Jacques Offenbach 

Hoffmanni lood 

The Tales of Hoffmann 

Fantastiline ooper / Fantastic opera 

Jules Barbier’ libreto Barbier’ ja Michel Carré näidendi järgi / 

Jules Barbier’s libretto based on the play by Barbier and Michel 

Carré 


Lauri Sirp 

Lavastaja / Director Dmitri Bertman (Venemaa, Ooper Helikon / Russia, Theatre Helikon) 

Lavastaja assistent / Director’s Assistant Ekaterina Oblezova (Venemaa, Ooper Helikon / 

Russia, Theatre Helikon) 

Kunstnik / Stage Designer Igor Nežnõi (Venemaa, Ooper Helikon / Russia, Theatre Helikon) 

Kostüümikunstnik / Costume Designer Tatjana Tulubjeva (Venemaa, Ooper Helikon / 

Russia, Theatre Helikon) 

Koreograaf / Choreographer Polina Žukova 

Osades / In roles: Kristian Benedikt (Leedu / Lithuania), Atlan Karp, Annaliisa Pillak või/ 

or Riina Airenne (RO / NO Estonia), Svetlana Trifonova (Venemaa / Russia), Alla Popova, 

Karmen Puis, Mati Kõrts, Valentina Kremen, Märt Jakobson, Taisto Noor, Tõnu 

Kattai, Jaan Willem Sibul, Merle Jalakas 

Nürnbergi veinikeldris jutustab poeet Hoffmann oma värvikaid, kuid pettumusega lõppevaid 

armulugusid kolme naisega: nukk Olympia, mis näis Hoffmannile elavana; nooruke tiisikust 

põdev lauljanna Antonia, kelle isa on tal keelanud laulmise, et mitte meenutada kadunud 

abikaasat; kurtisaan Giulietta, kes on õela nõia Dapertutto meelevalla all, soovides saada 

Hoffmanni varju. 

2007 pälvis Dmitri Bertman lavastuse eest Eesti Teatriliidu aastapreemia. 

“Bertmani satiiriline stiil pole ainult fenomenina huvitav, ta on tõsiseltvõetav võimusuhete 

analüütik ja lavastaja, kes paneb tegevusliinides rõhu põhilise väljatoomisele. Ta üldistab ja loeb 

moraali, aga ta ei tee seda publiku suhtes pealetükkivalt.” (Harry Liivrand, Eesti Ekspress) 

“Etenduse üheks kõrghetkeks oli ettearvatult nukk Olympia aaria esimeses vaatuses. Svetlana 

Trifonova tõi tartlastele taas maailmatasemel esituse koju kätte. Diivade paraad jätkus väärikalt 

ka teises (Alla Popova) ja kolmandas (Karmen Puis) vaatuses.” (Alvar Loog, Postimees) 

In a wine cellar in Nuremberg the poet Hoffmann tells about his colourful love stories with three 

women that ended in disappointment: an automation called Olympia which seemed alive to 

Hoffmann ; a young singer, Antonia, suffering from tuberculosis, whose father has forbidden her 

to sing so that it does not remind him of his late wife; a courtesan called Giulietta who is under 

the power of the wicked witch, Dapertutto, and wants to be sheltered by Hoffmann. 

In 2007 Dmitri Bertman merited the Estonian Theatre Union Annual Award for best 

production. 

“Bertman’s satirical style is not only interesting as a phenomenon but he is also a credible 

analyst of power relations and a director who lays emphasis on getting out the principal in 

activity lines. He generalizes and moralizes but his not intrusive towards the audience.” (Harry 

Liivrand, Eesti Ekspress) 

“One of the culminations of the performance was, as predicted, the doll Olympia aria in the 

first act. Svetlana Trifonova brought world class presentations home for the people of Tartu. The 

parade of the divas continued with dignity in the second (Alla Popova) and third (Karmen Puis) 

act.” (Alvar Loog, Postimees) 

Prantsuse keeles, eestikeelsete subtiitritega / In French with Estonian subtitles 

Esietendus 10. märtsil 2007 Vanemuise suures majas 

Premiere on March 10, 2007 at the Vanemuine Grand Building 


24.09.2009 19:00, 02.10.2009 19:00, 18.10.2009 16:00 Vanemuise suures majas 


Mart Madiste, 

Svetlana Trifonova; 

Mati Kõrts 


84 85

Paul Ábrahám 

Savoy ball 

Ball at the Savoy 

Operett / Operetta 

Lavastaja / Director Georg Malvius (Rootsi / Sweden) 


Lauri Sirp 

Dirigent / Conductor Endel Nõgene 

Kunstnik / Stage Designer Ellen Cairns (Šotimaa / Scotland) 

Koreograaf / Choreographer Antton Laine (Soome / Finland) 

Osades / In roles: Urmas Põldma (RO / NO Estonia), Margit Saulep, Merle Jalakas, Aivar 

Tommingas, Alla Popova või/or Helen Hansberg, Tanel Jonas, Tõnu Kattai, Ao Peep, 

Kristel Leesmend, Toomas Kolk, Rasmus Kull 

„Savoy balli“ esiettekanne toimus 1932. aastal Berliini Metropoli teatris. Tegemist on Paul 

Ábrahámi kõige džässilikuma helikeelega operetiga. 

Lavastuse tegevus toimub 20. sajandi I kolmandikul Prantsusmaal. Äsja pulmareisilt naasnud 

Madelene’ile ja Aristide’ile saabub külla juba kuuendat korda abielus temperamentne Mustafa 

Bei. Tema tuleku põhjus on iga-aastane Savoy ball. Ballil aga tahab Aristide’iga kohtuda kuum 

tantsijanna Tangolita. Kas Aristide suudab värske abielumehena oma kaasale truuks jääda? 

Eesti publik mäletab veel ülimenukat Ago-Endrik Kerge lavastust, mis esietendus 1982 

Estonias. 

„... Aivar Tommingas Mustafa rollis on erakordselt ainulaadne, kindlasti kordumatu nähtus meie 

teatrilaval, tal on stiili- ja mõõdutunnet kõiges, mis ta laval teeb! Ta on kindlasti absoluutselt 

teine tüüp, kui oli Jüri Krjukov, kuid ta täidab samuti lava, hoiab pilku endal ning tal on väga 

meeldiv lauluhääl. Kindlasti jääb see „Savoy ball” pikalt lavale just tänu Tomminga mõnusale 

humoorikusele ning tema ja Merle Jalaka särtsu täis duettidele.“ (Tiiu Levald, Sirp) 

The opening night of the Ball at the Savoy took place at Metropol Theater in Berlin in 1932. It 

is the most jazzy sounding operetta by Paul Ábrahám. 

This story takes us to the first half of the 20th century France and describes the events in the 

lives of the married couple Aristide and Madeleine after their return from their honeymoon. 

The Estonian audience still remembers the extremely popular production by Ago-Endrik Kerge 

which premiered in Estonian National Opera in 1982. 

„... Aivar Tommingas as Mustafa is exceptionally unique, surely a non-recurrent phenomenon 

on our theatre stage, he has sense of style and tact in everything that he does on stage! He is 

Aivar Tommingas 


absolutely another type than what Jüri Krjukov was but he also fills the stage, keeps the eye on 

himself and has a very pleasant singing voice. Certainly, this „Ball at the Savoy“ will remain on 

stage for a long time especially because of Tommingas’ enjoyable humour and the duets with 

Merle Jalakas full of beans.“ (Tiiu Levald, Sirp) 

Eesti keeles, ingliskeelsete subtiitritega / In Estonian with subtitles in English 

Esietendus 1. novembril 2008 Vanemuise suures majas 

The premiere on November 1, 2008 at the Vanemuine Grand Building 





86 87

Jule Styne 

Sugar 


Lavastaja / Director Mare Tommingas 



Dekoratsioonid / Stage Designer Jaanus Laagriküll 

Kostüümikunstnik / Costume Designer Ester Kannelmäe 

Valguskunstnik / Light Designer Palle Palmé (Rootsi / 

Sweden) 

Koreograafid / Choreographers Janek Savolainen, Mare Tommingas 

Osades / In roles: Gerli Padar, Andero Ermel (Tallinna Linnateater / Tallinn City Theatre), 

Veikko Täär, Marika Barabanštšikova, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul, Alo Kurvits, 

Merle Jääger 

Muusikali laulusõnade autor on Bob Merrill. Libreto kirjutas Peter Stone Robert Thoereni 

jutustuse ning Billy Wilderi ja I.A.L. Diamondi filmi “Some like it Hot” järgi. 

Muusikali tegevus toimub nagu parimas seebiooperis - kunagi ei tea, kes on tegelikult kes ja 

millega lugu lõpeb. 

Ka kõige esinduslikumas bändis võib tegutseda FBI agent ja hommikune voodikaaslane ei 

pruugi sugugi olla see, kellega sa magama läksid. 

Igalühel on oma unistused ja need on määratud täituma kõige kummalisemaid teid pidi. 

SOME LIKE IT HOT! 

The author of the lyrics of the musical is Bob Merrill. The libretto was written by Peter Stone 

based on Robert Thoeren’s story and Billy Wilder and I. A. L. Diamond’s film Some Like It 

Hot. 

The plot of the musical is like in the best of soap operas – one never knows who is actually who 

and how the story ends. 

Even the most presentable band could include an FBI agent as a band member and the person 

you wake up with is not necessarily the one you went to bed with. 

Everyone has their dreams and these dreams are meant to come true in the strangest of ways. 

SOME LIKE IT HOT! 

Eesti keeles, ingliskeelsete subtiitritega / In Estonian, with subtitles in English 

Esietendus 5. juunil 2008 Vanemuise suures majas 

The premiere on June 5, 2008 at the Vanemuine Grand Building 

Veikko Täär, Andero Ermel 





majas 

88 89

Janno Põldma / Heiki Ernits / Priit Pajusaar 

Detektiiv Lotte 

Detective Lotte 

Lastemuusikal / Children’s musical 

Laulusõnad / Lyrics by Leelo Tungal 




Dirigent / Conductor Lauri Sirp 

Kunstnik / Stage Designer Iir Hermeliin 

Koreograaf / Choreographer Janek Savolainen 

Osades / In roles: Gerli Padar, Robert Annus, Aivar Tommingas või/or Leino Rei, Maria 

Soomets, Maarja Mitt, Margus Jaanovits või/or Marko Mäesaar, Jaan Willem Sibul või/ 

or Ain Mäeots, Veikko Täär või/or Tanel Jonas, Markus Luik, Atlan Karp või/or Märt 

Jakobson, Hanna Brigita Jaanovits või/or Saara Kaljujärv, Marika Aidla, Rita Dolgihh, 

Maarja Paugus, Vanemuise ooperikoor, Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased, bänd 

Lotte seiklused jätkuvad! Sedakorda püüab koeratüdruk Lotte välja mõelda, kelleks ta suurena 

saada võiks ning algav päev annab talle suurepärase idee, sest ootamatult läheb kaotsi isa Oskari 

leiutatud suhkrumasin. Lotte ja ta sõber Bruno ei jää käed rüpes istuma, vaid otsustavad hakata 

detektiivideks ning suhkrumasina üles otsida. 

Lotte starts her stage adventures again! This time the friendly and affectionate dog called Lotte 

tries to decide who she will be when she grows up. The day which has just begun gives her 

a marvellous idea when her father Oskar finds out that the sugar machine he has invented 

has gone missing. Lotte and her friend Bruno decide not to wait doing nothing, but to become 

detectives and find the machine themselves. 




Rahvusooperis Estonia: 

28.08.2009 13:00 ja 18:00, 29.08.2009 13:00 ja 18:00, 30.08.2009 13:00 ja18:00 


06.09.2009 12:00 ja 18:00, 20.09.2009 12:00 ja 18:00, 10.10.2009 12:00 ja 18:00, 24.10.2009 

12:00 ja 18:00, 05.11.2009 12:00 ja 18:00, 06.11.2009 12:00, 01.12.2009 12:00, 12.12.2009 

12:00 ja 18:00, 16.12.2009 12:00, 17.12.2009 12:00, 22.12.2009 12:00, 05.01.2010 12:00 

ja 18:00, 09.02.2010 18:00, 10.02.2010 12:00, 14.03.2010 12:00 ja 18:00, 07.04.2010 

12:00,13.05.2010 12:00 

Gerli Padar, Robert Annus 


06.02.2010 13:00 ja 18:00, 07.02.2010 13:00 ja 18:00, 13.06.2010 13:00 ja 18:00 


90 91

VANEMUISE 

KONTSERDIHOOAEG 

2009 - 2010 

THE CONCERT SEASON 

2009 - 2010 

OF THE VANEMUINE 


Kontserdid hooajal 2009 / 2010 

Eri Klasi meistrikursuste lõppkontsert 

4. septembril 2009 kl 19 Tartu Jaani kirikus 

Nikolai Rimski-Korsakov Hispaania capriccio op. 34 

Johannes Brahms Variatsioonid Haydni teemale 

Dmitri Šostakovitš Sümfoonia nr 5 

Vanemuise Sümfooniaorkester. Dirigeerivad kursustel osalejad 

Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontsert 

18. septembril 2009 kl 19 Vanemuise kontserdimajas 

Antonin Dvořák Tšellokontsert h-moll op. 104 

Johannes Brahms Sümfoonia nr 2 D-duur op. 73 

Indrek Leivategija (tšello). Dirigent Mihkel Kütson 

Vanemuise Sümfooniaorkestri advendikontsert 

13. detsembril 2009 kl 19 Vanemuise kontserdimajas 

Wolfgang Amadeus Mozart Kontsert flöödile ja orkestrile nr 2 D-duur, KV 312 

Pēteris Vasks Musica adventus 

Franz Schubert Sümfoonia Nr 9 C-duur, D 944 

Oksana Sinkova (flööt). Dirigent Mihkel Kütson 

Muusikalikontsert „Memory 2010“ 

8. jaanuaril kl 19 Vanemuise kontserdimajas 

9. jaanuaril kl 19 Vanemuise kontserdimajas 

10. jaanuaril kl 19 Pärnu kontserdimajas 

15. jaanuaril kl 19 Jõhvi kontserdimajas 

16. jaanuaril kl 19 Estonia kontserdisaalis 

Ooperigala Endel Nõgene 60 

12. märtsil 2010 kl 19 Vanemuise suures majas 

Alla Popova, Annely Peebo (Viini Rahvaooper), Karmen Puis, Oliver Kuusik (RO Estonia), Jassi 

Zahharov (RO Estonia), Atlan Karp, Taisto Noor 

Vanemuise Sümfooniaorkester. Dirigent Endel Nõgene 

Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert 

8. mail 2010 kell 19.00 Vanemuise kontserdimajas 

Richard Wagner Sissejuhatus ooperile „Parsifal“ 

Richard Strauss Neli viimast laulu 

Urmas Sisask Missa nr 1 

Heli Veskus (RO Estonia), Alla Popova, Karmen Puis, Oliver Kuusik (RO Estonia), Märt 

Jakobson 

Dirigent Lauri Sirp. Vanemuise Sümfooniaorkester ja ooperikoor, Tartu Noortekoor 

Concerts in 2009 / 2010 

Eri Klas masterclass final concert 

September 4, 2009 at 19:00 in St. John’s Church in Tartu 

Nikolai Rimsky-Korsakov Spanish Capriccio op. 34 

Johannes Brahms Variations on a Theme by Joseph Haydn 

Dmitry Shostakovich Symphony No. 5 

The Vanemuine Symphony Orchestra. Conducted by course participants 

Vanemuine Symphony Orchestra Season Opening Concert 

September 18, 2009 at 19:00 at Vanemuine Concert Hall 

Antonin Dvořák Concerto for Cello and Orchestra in B minor, Op. 104 

Johannes Brahms Symphony No. 2 in D major, Op. 73 

Indrek Leivategija (cello). Conductor Mihkel Kütson 

Vanemuine Symphony Orchestra Advent Concert 

December 13, 2009 at 19:00 at Vanemuine Concert Hall 

Wolfgang Amadeus Mozart Concerto for Flute and Orchestra nr 2 D major, KV 312 

Pēteris Vasks Musica adventus 

Franz Schubert Symphony No. 9 in C major, D 944 

Oksana Sinkova (flute). Conductor Mihkel Kütson 

Musical Concert „Memory 2010“ 

January 8 at 19:00, Vanemuine Concert Hall 

January 9 at 19:00, Vanemuine Concert Hall 

January 10 19:00, Pärnu Concert Hall 

January 15 at 19:00, Jõhvi Concert Hall 

January 16 at 19:00, Estonia Concert Hall 

Opera Gala Endel Nõgene 60 

March 12, 2010 at 19:00, Theatre Vanemuine Grand Building 

Alla Popova, Annely Peebo (Volksoper Vienna), Karmen Puis, Oliver Kuusik (NO Estonia), Jassi 

Zahharov (NO Estonia), Atlan Karp, Taisto Noor 

Vanemuine Symphony Orchestra. Conductor Endel Nõgene 

Vanemuine Symphony Orchestra Season Final Concert 

May 8, 2010 at 19:00, Vanemuine Concert Hall 

Richard Wagner Prelude to opera „Parsifal“ 

Richard Strauss Four Last Songs 

Urmas Sisask Mass No. 1 

Heli Veskus (NO Estonia), Alla Popova, Karmen Puis, Oliver Kuusik (NO Estonia), Märt 

Jakobson 

Conductor Lauri Sirp. Vanemuine Symphony Orchestra and the opera choir, Tartu Youth Choir 

94 95


TANTSULAVASTUSED 


DANCE PRODUCTIONS 

PREMIERES

Vanemuise balleti 2009/2010 hooaeg tõotab tulla süvafilosoofiline ja mitmepalgelise 

koreograafilise keelega. 

Esietendub kaks väga erilist projekti - Janek Savolaineni „Vanamees ja meri“ (E. Hemingway 

samanimelise lühiromaani ainetel) Sadamateatris ja Ballets Russesí Pariisi hooajast (1911) 

inspireeritud balletiõhtu “Petruška pärastlõuna” Stravinski, Debussy ja Raveli muusikale, mille 

toob lavale Rootsi nüüdistantsu tunnustatumaid koreograafe Pontus Lidberg koostöös Eesti noore 

andeka moedisaineri Triinu Pungitsaga, kelle käe all valmivad viiskümmend erilist kostüümi. 

Hooaja avaetendus, Vanemuise balleti juubeligala, 22. augustil Tartu laululaval, kutsub külla 

kõiki klassikalise balleti ja nüüdistantsu austajaid. Meenutame video vahendusel Vanemuise 

balleti 70 aastat, pakume publikule parimat Vanemuise balletitrupilt ja külalistelt RO Estoniast, 

Rootsi Kuninglikust Balletist ja Peterburi Maria teatrist. 

Vanemuise ballett tänab oma publikut usalduse eest, mis on andnud meile jõudu minna edasi ja 

otsida üha huvitavamaid väljakutseid, et tantsukunsti piire veelgi avardada. 

Mare Tommingas, 

Vanemuise balletijuht 

The Vanemuine ballet season 2009/2010 looks like to become in-depth philosophical and with 

a multifaced choreographical language. 

Two very special projects have a premiere - Janek Savolainen’s “The Old Man and the Sea” (on 

the basis of the E. Hemingway namesake short novel) at the Harbour Theatre and the ballet 

night “Petrushka’s Afternoon” of Russian ballet (Ballets Russes) inspired by the Parisian 

season (1911) on the music by Stravinsky, Debussy and Ravel that is staged by one of the most 

appreciated Swedish contemporary dance choreographers Pontus Lindberg in 

cooperation with the talented young Estonian fashion designer Triinu Pungits under whose lead 

fifty exceptional costumes will be made. 

The season opening performance, the Vanemuine ballet jubilee gala, on August 22 at the Tartu 

Song Festival Ground invites all classical ballet and contemporary dance admirers. We reminisce 

the 70 years of the Vanemuine ballet with video materials, we offer the audience the best of the 

Vanemuine ballet troupe and guests from the Estonian National Opera, Swedish Royal Ballet, 

Moscow Bolshoi Theatre and St. Petersburg Maria Theatre. 

The Vanemuine ballet is grateful for its audience for the trust you have given us to go forward 

and to look for ever more interesting challenges in order to broaden still the borders of the art 

of dance. 

Mare Tommingas, 

Ballet Director of the Vanemuine Theatre 


99

VANAMEES JA MERI 

THE OLD MAN AND THE SEA 

Ernest Hemingway lühiromaani ainetel / By Ernest Hemingway´s novella 

Lavastaja-koreograaf, video idee ja teostus / Director-Choreographer, video Janek Savolainen 

Libretist / Libretto Katrin Pärn 

Kunstnik / Designer Liina Unt 

Operaator / Operator Kalju Nugin 

Muusika / Music Johnny Greenwood 

Osalised / Cast: Aivar Kallaste, Silas Stubbs 

Lavastuse muusika on pärit 2007 aasta filmist „There Will Be Blood”(režissöör Paul Thomas 

Anderson) ja sisaldab lõike Greenwoodi orkestriteosest „Popcorn Superhet Receiver”. Töö eest 

selle filmi heliloojana sai ta Kriitikute Valiku auhinna (Critics Choice Award). 

„Ta oli vana mees, kes püüdis üksinda oma väikese paadiga Golfi hoovuses kala.” 

Ei. 

Ta on üks vana ja imelik mees, kes kardab vett ning kes on teatrit teinud juba aastast, mil ma 

sündisin. Ta on suurepärane, ta on artist. ARTIST! Ja hea sõber. Aivar Kallaste. Tema see on! 

Kes siis veel? 

Olen Aivariga koostööd teinud, teda oma üllitistesse ja lavastustesse kaasanud juba… 1, 2, 3, 4, 

5, 6…käesolev on koguni seitsmes kord, mil ta on taaskord „Jah!” öelnud. 

See lavastus on pühendatud Sulle, Aivar. 

Aitäh taaskord ja veelkord! 

Janek Savolainen 

„Vanamees ja meri” on Hemingway lühiromaan, kirjutatud Kuubal 1951 ja avaldatud 1952. 

See oli viimane tema tähtsamatest ilukirjanduslikest töödest ja ilmus veel kirjaniku eluajal. 

Loo tegevus keskendub eakale Kuuba kalurile Santiagole, kes võitleb ookeanil hiiglasliku 

marliiniga. Tegemist on olulise teosega 20. sajandi ilukirjanduses, mis kinnitab veelkord 

Hemingway staatust maailmakirjanikuna ja oli samas ka suure tähendusega talle 1954. aasta 

Nobeli kirjanduspreemia omistamisel. 

Greenwood composed the score for the 2007 film, There Will Be Blood, from director Paul 

Thomas Anderson. The soundtrack contains excerpts from “Popcorn Superhet Receiver”. His 

work as the composer for this film earned him an award at the Critics’ Choice Awards. 

“He was an old man who was fishing alone in his little boat at the Gulf Stream.” 

No. 

Pilt: Janek Savolainen 

He is an old and weird man who is afraid of water and who has made theatre already since the 

year I was born. He is magnificent, he is an artist. ARTIST! And a good friend. Aivar Kallaste. 

He is the one! Who else? 

I have worked together with Aivar, involved him in my publications and productions already... 1, 

2, 3, 4, 5, 6... the current one is already the seventh time that he has said “Yes!” again. 

This production is dedicated to You, Aivar. 

Thank you again, and once more! 

Janek Savolainen 

The Old Man and the Sea is a novella by Ernest Hemingway, written in Cuba in 1951 and 

published in 1952. It was the last major work of fiction to be produced by Hemingway and 

published in his lifetime. One of his most famous works, it centers upon Santiago, an aging 

Cuban fisherman who struggles with a giant marlin far out in the Gulf Stream. It is noteworthy 

in twentieth century fiction, reaffirming Hemingway’s worldwide literary prominence as well as 

being a significant factor in his selection for the Nobel Prize in Literature in 1954. 

Esietendus 16. jaanuaril 2010 Sadamateatris 

Premiere on January 16, 2010 at the Harbour Theatre 



13.03.2010 19:00, 13.04.2010 19:00 Sadamateatris 

100 101

PETRUŠKA PÄRASTLÕUNA 

Igor Stravinski PETRUŠKA / “Petrushka” 

Claude Debussy FAUNI PÄRASTLÕUNA / “LÁpres-midi dún Faune” 

Maurice Ravel Laulutsükkel ŠEHEREZADE / Cycle of songs „Sheherazade“ 

Ballett / Ballet 

Lavastaja-koreograaf / Director-Choreographer Pontus Lidberg (Rootsi / Sweden) 

Muusikajuht ja dirigent / Musical Director and Conductor Aivo Välja 

Kostüümikunstnik / Costume Designer Triinu Pungits 

Valguskujundaja / Light designer Patrik Bogårdh (Rootsi / Sweden) 

Vanemuise balletitrupp ja sümfooniaorkester / Vanemuine ballet and symphony orchestra 

„Fauni pärastlõuna” ja „Petruška” on kaks kõige ilusamat ja loomingulisemat muusikapala, mis 

eales tantsu jaoks kirjutatud. Peaaegu sajand hiljem tahan ma taasluua nende tantsude esialgset 

olemust – midagi, mis puudutab alati olulisi teemasid - inimese identiteeti ja kuuluvust. 

Pontus Lidberg 

„Petruška” on ballett, mille muusika kirjutas vene helilooja Igor Stravinski 1910-11 talvel Sergei 

Djagilevi Ballets Russes´le. See esietendus Pariisis Châtelet teatris 13. juunil 1911. Dirigendiks 

Pierre Monteux, koreograafiks Mihhail Fokin, kunstnikuks Alexandre Benois. Nimiosa tantsis 

Vaslav Nižinski. See on lugu vene rahvalikust käpiknukust, õlgedest ja saepurust tehtud 

Petruškast, kes elab ja tunneb. Lugu ise sarnaneb kaudselt Pinocchio omale, kuid kummatigi 

on sel rohkem ühist Mary Shelley Frankensteiniga. 

„Petruška” sulatab täiuslikus tasakaalus kokku muusika, balleti, koreograafia ja ajaloo. See 

sarnaneb millelegi, mida Richard Wagner nimetas Gesamtkunstwerkíks (kunstide süntees e. 

totaalne kunst), kuid esitatuna venepärase lähenemisnurga alt. 

Balleti “L’après-midi d’un faune” (Fauni pärastlõuna) koreograafia lõi Vaslav Nižinski Ballets 

Russes´le ja selle esmaettekanne toimus Pariisis Châtelet teatris 29. mail 1912. Peaosa tantsis 

Nižinski ise. Partituurina kasutati Claude Debussy prelüüdi “L’après-midi d’un faune”. Nii 

libreto kui muusika olid inspireeritud Stéphane Mallarmé´poeemist „Fauni pärastlõuna”. 

“Afternoon of a Faune” and “Petrushka”, two of the most beautiful and inspired pieces of music 

ever written for dance. Almost a century later, I would like to bring them back in their most 

essential form, as dances that touches on the ever important themes of identity and belonging. 

Pontus Lidberg 

Petrushka is a ballet with music by the Russian composer Igor Stravinsky. Stravinsky composed 

the music during the winter of 1910–11 for Sergei Diaghilev’s Ballets Russes. It was premièred 

in Paris at the Théâtre du Chatelet on June 13, 1911 under conductor Pierre Monteux, with 

choreography by Mikhail Fokine and sets by Alexandre Benois. The title role was danced by 

Vaslav Nijinsky. Petrushka is a story of a Russian traditional puppet, Petrushka, who is made 

Jonathan Ammerlaan 


of straw and with a bag of sawdust as his body, but who comes to life and develops emotions. 

The story superficially resembles that of Pinocchio, but perhaps has more in common with Mary 

Shelley’s Frankenstein. Petrushka is a work that fuses music, ballet, choreography and history 

in perfect balance. It resembles Richard Wagner’s Gesamtkunstwerk (total artwork), but with a 

Russian approach. 

The ballet L’après-midi d’un faune (or The Afternoon of a Faun) was choreographed by Vaslav 

Nijinsky for the Ballets Russes, and first performed in the Théâtre du Châtelet in Paris on May 

29, 1912. Nijinsky danced the main part himself. 

As its score it used the Prélude à l’après-midi d’un faune by Claude Debussy. Both the music 

and the ballet were inspired by the poem L’après-midi d’un faune by Stéphane Mallarmé. 

Esietendus 20. märtsil 2010 Vanemuise suures majas 

Premiere on March 20, 2010 at the Vanemuine Grand Building 



Vanemuise suures majas 

102 103

TANTSULAVASTUSED 

EELMISTEST HOOAEGADEST 

REPERTUAARIS 

DANCE PRODUCTIONS 

IN THE REPERTOIRE 

FROM PAST SEASON 


Pjotr Tšaikovski / Pyotr Tchaikovsky 

Uinuv kaunitar 

Sleeping Beauty 


Koreograaf-lavastaja, libretist / Choreographer-Director, 

Libretto Pär Isberg (Rootsi Kuninglik Ballett / Royal Swedish 

Ballet) 

Kunstnik / Set Designer Bo Ruben Hedwall (Rootsi / 

Sweden) 

Kostüümikunstnik / Costume Designer Emma Gauffin 

(Rootsi / Sweden) 

Muusikajuht ja dirigent / Musical Director and Conductor Aivo Välja 


Osades / Cast: Hayley Jean Blackburn, Nashua Mironova, Mai Kageyama, Saori 

Nagata, Janika Suurmets, Steven Melendez, Ilja Mironov, Takuya Sumitomo, 

Vanemuise balletitrupp ja sümfooniaorkester / The Vanemuine Ballet troupe and symphony 

orchestra 

Lavastaja Pär Isberg andis Vanemuises balletile “Uinuv kaunitar” uue elu. 

Vanemuise teatri tantsutrupp tähistab tänavu 70. tegutsemisaastat. Selleks puhuks pole 

kohasemat balletilavastust kui Pjotr Tšaikovski muusikale loodud “Uinuv kaunitar”. Muinasjutt 

sajaks aastaks unne suikunud printsessist kuulub balletiklassika kullafondi sama kindlalt kui 

“Luikede järv”. Marius Petipa poolt loodud koreograafiaga “Uinuv kaunitar” oli õigupoolest just 

see ballett, mis Pjotr Tšaikovski nime balletiheliloojate esiritta jäädvustas, erinevalt “Luikede 

järvest”, mis, küll aastaid varem, publiku poolt leebelt öeldes leigelt vastu võeti. Sestap on 

“Uinuv kaunitar” sünnipäevalavastuseks igati õigustatud valik. /…/ 

Spetsiaalselt Vanemuise truppi silmas pidades on loodud “Uinuvale kaunitarile” täiesti uus 

libreto. Ümber mängitud on nii ajastu kui tegevuspaik. Muinasjutulossi asemel on laval hoopiski 

20. sajandi alguse rannakuurort. Printsesse ning needusi seekord mängus ei ole, vaid teise 

vaatuse ämblikuvõrkudes taaselustuvad vaimud on need, kes eneses balletimaailmale nii omast 

muinasjutulist müstikat kannavad. Ometi, sajanditagune kaunis ajastu mõjub kättesaamatu 

distantsi ning klassikalise tantsutehnika tõttu täieõigusliku fantaasiahõllandusena. Laval 

elustatakse päästmatult kadunud “eilne maailm”, mil kõrgklass elas pillavalt ilutsevat jõudeelu 

ning grammofon ja filmikaamera tekitasid samavõrra imetlust kui umbusku. Nimelt tehnika 

pealtung on see, millele lavastuse loojad on keskse konflikti üles ehitanud./…/ 

Kaunitar Aurora saab Vanemuises grammofonilt surmavalt nõelata. 

Leenu Nigu, Eesti Päevaleht (08.10.2008) 

Director Pär Isberg gave a new life to the ballet “Sleeping Beauty” at the Vanemuine. 

The dance troupe of the Vanemuine Theatre this year celebrates its 70th operating year. There 

Nashua Mironova 


Pyotr Tchaikovsky. The fairytale of a princess falling into sleep for a hundred years belongs to 

the ballet classics gold pool as surely as “Swan Lake”. „Sleeping Beauty“ with the choreography 

by Marius Petipa was in truth precisely the ballet that captured the name of Pyotr Tchaikovsky 

into the ballet composers’ front row, unlike “Swan Lake” that was, mildly put, accepted halfheartedly 

years before. Therefore, the choosing of “Sleeping Beauty” as the birthday production 

is justified in all respects. /…/ 

Specially for the Vanemuine troupe, a totally new libretto has been created to the „Sleeping 

Beauty“. The era as well as the area of activity has been readjusted. Instead of the fairytale 

castle we see a beach resort from the beginning of the 20th century. There are no princesses or 

curses this time but the spirits of the second act reviving in the spider webs are the ones that 

carry the fairytale mystery so common to the ballet world. Nevertheless, the beautiful era a 

century ago seems like fully qualified fantasy nostalgia owing to the unattainable distance and 

the classical dance technique. The lost „yesterday’s world“ is revived on stage, the time when 

the high society lived a wasteful rejoicing leisurely life, and the gramophone and the film camera 

created as much admiration as disbelief. The attack of the technics is exactly what the creators 

of the production have built upon the central conflict./…/ 

Beauty Aurora gets a deadly sting from the Vanemuine gramophone. 

Leenu Nigu, Eesti Päevaleht (October 08, 2008) 

Esietendus 4. oktoobril 2008 Vanemuise suures majas 

Premiere on October 4, 2008 at the Vanemuine Grand Building 




is no other more appropriate ballet production than „Sleeping Beauty“ created to the music by 


106 107

Kevade 

Spring 

Tantsulavastus Oskar Lutsu „Kevade” ainetel / Dance 

performance based on Oskar Luts’ „Spring” 

Helilooja / Composer Ardo Ran Varres 

Lavastaja – koreograaf / Director Choreographer Ruslan 

Stepanov 

Lavakujundus / Stage Designer Liisi Eelmaa 

Kostüümikunstnik / Costume Designer Mare Tommingas 

Osades / Cast: Takuya Sumitomo, Hayley Jean Blackburn, 

Guy William Burden, Aivar Kallaste, Janek Savolainen, 

Alo Kurvits jt. 

Foto: Max Prohhorov 

Lutsu võtab iga eesti inimene ju väga isiklikult... Aga Oskar Luts see on. “Kevade” tegelased 

tulevad taas noortena, uutena ja ajast aega kestvatena. 

Selle lavastusega tähistame Vanemuise balleti 70. juubelit 

Oma ja võõras „Kevades” 

Et Oskar Lutsu „Kevade” on väga eestilik, meie oma lugu, on Vanemuise „Kevade” puhul 

kriitikas (ja võib arvata, et vaatajateski) palju elevust tekitanud rahvusvaheline balletitrupp, 

eesotsas jaapanlasest Arnoga. Irvhambad võivad siinkohal spekuleerida, et võib-olla polegi 

seekordne „Kevade” nostalgiline lapsepõlvemeenutus, vaid hoopistükkis projektsioon 

tulevikku, kus maailma demograafilise olukorra tõttu kõnnivadki Maarjamaal ühel hetkel ringi 

asiaatidest koolipoisid. Vanemuise „Kevade” näitab selgelt, et isegi kui nii peaks minema, 

pole meil tegelikult suurt midagi karta. Tõupuhtasse rahvuslusse kinnijäämine ei pruugi olla 

väärtus omaette. Kui tüvitekstide tundmise näol on eesti kultuuri juured piisavalt kindlalt 

sügaval maas (inimeste mälus või hinges), innustavad need juured ka siia saabuvaid võõraid. 

Olgu nendeks siis „Kevade” puhul venepärase nimega koreograaf või kirju rahvusliku taustaga 

balletitantsijad. Need võõrad on võimelised vanadesse oma tekstidesse puhuma uue hinguse, 

nad suudavad panna kultuurijuurtele portsu rammusat „väljamaa väetist” ja hoida seeläbi eesti 

oma kultuuri värske ja elujõulisena. Nii nagu ükski elus nähtus ei püsi muutumatuna paigal, 

nii vajab kultuurgi ühtaegu nii uuendusi kui järjepidevust. Nende mõlema, esmapilgul otse 

vastandliku ülesandega on Vanemuise „Kevade” tähelepanuväärselt hakkama saanud. 

“Kevade” uued pungad. Leenu Nigu, Sirp (24.04.2009) 

Every Estonian takes Oskar Luts personally...but Oskar Luts it is. The characters of his Spring 

come again – young, new and everlasting. 

With this production we celebrate the 70th anniversary of the Vanemuine ballet. 

Familiar and strange in „Spring” 

Because “Spring” by Oskar Luts is very Estonian, our own story, the Vanemuine „Spring” has 

elevated a lot of excitement in critics (probably also in spectators) for the international ballet 

troupe with the Japanese Arno in the lead. Wisecrackers may speculate that maybe “Spring” 

this time is not a nostalgic childhood reminiscence but a projection to the future where at 

one point Asian schoolboys walk around our homeland because of the world’s demographic 

situation. The Vanemuine „Spring” shows clearly that even if such a thing should happen, we 

have nothing to be afraid of. Getting stuck in nationalism might not be a value in its own. 

When the roots of the Estonian culture through the knowledge of stem text are firmly enough 

deep in the ground (peoples’ memory or soul), these roots also motivate the arriving strangers. 

Let them be the choreographer of “Spring” with a Russian name or the ballet dancers with a 

colourful background. These strangers are capable of blowing a new breathing into old texts, 

they can add a portion of nourishing “foreign fertilizer” into the cultural roots and thus keep the 

Estonian culture fresh and viable. Like not one living phenomenon remains still also culture 

needs innovations as well as continuity simultaneously. These both tasks that seem contrary at 

first glance have been notably accomplished in the Vanemuine „Spring”. 

The new buds of “Spring”. Leenu Nigu, Sirp (April 24, 2009) 

Esietendus 4. märtsil 2009 Vanemuise suures majas 

The premiere on March 4, 2009 at the Vanemuine Grand Building 




majas 

23.09.2009 19:00 Pärnu Kontserdimajas, 25.10.2009 16:00 Jõhvi Kontserdimajas, 


108 109


Onegin 


Libreto / Libretto Valeri Modestov (Venemaa / Russia) 

Lavastaja-koreograaf / Choreographer-director Vassili 

Medvedjev (Venemaa / Russia) 


Andrei Anihhanov (Peterburi Mussorgski nim ooperi- ja 

balletiteater / St Petersburg Mussorgsky state academic opera 

and ballet theatre) 


Dekoratsioonikunstnik / Stage Designer Boriss Kaminski (Moskva Suur teater / Grand Opera, 

Moscow) 

Kostüümikunstnik / Costume Designer Josef Jelinek (Tšehhi / Czech Republic) 

Osades / Cast: Hayley Jean Blackburn, Saori Nagata, Mai Kageyama, Nashua 

Mironova, Steven Melendez, Ilja Mironov jt. 

Õed Tatjana ja Olga ootavad Olga armastatut, Lenskit, ja tema sõpra Oneginit. Vaid 17-aastane 

Tatjana armub endast vanemasse Oneginisse ja esimese armastuse palavas kirepuhangus 

kirjutab talle kirja, milles avaldab oma tunded. Onegin aga lükkab neiu armastusavalduse 

õrnalt, kuid kindlameelselt tagasi. 

Vassili Medvedjev on Vanemuise kauaaegsele balletipublikule ilmselt tuttav nimi – 1980ndatel 

tõi ta Tartus välja mitmeid erinevaid lavastusi - ”Benefiss”, “Tantsu sünd”, “Satanilla e Armastus 

ja põrgu”, “Pagoodide prints” jpt. 

2007. aasta sügisel jõudis Tartu balletipublikuni tema balletiversioon Tšaikovski ühest 

tuntuimast ja armastatuimast ooperist “Jevgeni Onegin”, mis põhineb vene kirjandusklassiku 

Aleksandr Puškini samanimelisel värssromaanil. 

Ma soovitan tartlastele kindlasti minna «Onegini» etendust vaatama, sest see on ikkagi haruldus, 

et Venemaalt tuleb tuntud inimene tuntud helilooja heale muusikale ja tuntud kirjandusteose 

adaptatsioonile balletti lavastama. Ma arvan, et see kõik on suur õnnestumine. 

Lauri Leesi, Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor (Tartu Postimees, 12.11.2007) 

Sisters Tatiana and Olga are waiting for Olga’s beloved Lensky and his friend Onegin. Tatiana, 

who is only 17 years old, falls in love with Onegin, who is older than she is, and in the hot gust 

of passion she writes him a letter revealing her feelings. Onegin rejects the girl’s declaration of 

love gently, but firmly. 

Vassili Medvedjev is probably a familiar name for the ballet audience of the Vanemuine of 

many years. In the 1980s he staged many different productions in Tartu – Benefiss /Fundraiser/, 

Antonio Ayesta, Hayley Blackburn 


Tantsu Sünd /The Birth of Dance/, Satanilla or Love and Hell, The Prince of the Pagodas and 

many others. 

In autumn 2007 the ballet audience of Tartu saw his ballet version of one of Tchaikovsky’s most 

famous and loved operas – Eugen Onegin – which is based on the verse-format novel of the same 

name by Russian literature classic Aleksandr Pushkin. 

I recommend the people of Tartu to go and see the performance of «Onegin» for certain for it is 

not often that a well-known person from Russia comes to stage a ballet to a well-known literary 

work adaptation which good music has been composed by a well-known composer. I think that 

it is all a great success. 

Lauri Leesi, Director of the Tallinn French Lyceum (Tartu Postimees, 12.11.2007) 





majas 


110 111

Adolphe Adam 

Giselle 


Lavastaja / Director Stanislav Fečo (Tšehhi / Czech Republic) 

Koreograafia / Choreography by Jean Coralli, Jules Perrot ja/ 

and Marius Petipa järgi Stanislav Fečo 


Lauri Sirp 

Kunstnik / Stage Designer Charles Cusick-Smith (Šotimaa / 

Scotland) 

Osades / Cast: Hayley Jean Blackburn, Steven Melendez, Alens Piskunovs, Janika 

Suurmets, Saori Nagata jt. 

See on lugu vastamata armastusest, hullusest, surmast ja kättemaksust. Kaunis talutüdruk 

Giselle armub krahv Albertisse, kes murrab ta südame. Esimese vaatuse helgele ja 

optimistlikule külameeleolule on kontrastiks teise vaatuse müstiline ja dramaatiline atmosfäär, 

kus udulooridesse mähkunud metsas võimutsevad vilid – enne pulmi surnud noorte tütarlaste 

vaimud, kelle rituaalsetest tantsudest ei pääse elavana ükski inimhing. Lunastuse võib tuua 

vaid kõikevõitev armastus. 

“Giselle’i” esietendusega 1841. aastal Pariisi Ooperiteatris saavutas romantiline ballett oma 

täiuslikeima ja kompleksseima vormi. Tantsulise mitmekülguse ja dramaatiliste nüansside tõttu 

on see üks enim väljakutseid pakkuvaid ballette nii solistidele kui kordeballetile. 

Koos kanooniliste kostüümide ja lavakujundusega annab seekordne «Giselle» publikule aimu 

imeilusa balleti algsest väljanägemisest, muutumata raskepäraseks. Adolphe Adami kaunis 

muusika Lauri Sirbi dirigeerimisel ja Vanemuise orkestri esituses moodustab lavapildiga 

nauditava terviku. 

«Giselle» on Vanemuise viimaste aastate tugevaim klassikalavastus, tõustes esile just 

traditsioonilisusega. Esietenduse publik hindas seda vääriliselt, aplodeerides püsti seistes ja 

väsimatult. 

Lavalt õhkub suursugusust. Ivika Saaroja, Tartu Postimees (07.02.2007) 

This is a story of unreturned love, of madness, death and revenge. A beautiful country girl, 

Giselle, falls in love with Count Albert, who breaks her heart. The light-hearted and optimistic 

village atmosphere of the first act is contrasted to the mysterious and dramatic atmosphere of 

the second act in which Wilis – the spirits of girls who died before their wedding night and from 

whose ritual dances no living soul can escape alive – are predominant in a forest covered with a 

misty veil. Atonement can only be brought about by the love that conquers all. 


With the premiere of Giselle in 1841 in the Paris Opera Theatre, romantic ballet achieved its 

most perfect and complex form. Because of its diversity of dances and dramatic nuances it is one 

of the most challenging ballets both for the soloists and for the corps de ballet. 

Together with canonical costumes and stage design, “Giselle” this time gives the audience an 

idea of the original semblance of the incredibly beautiful ballet without turning heavy. The 

beautiful music by Adolphe Adam conducted by Lauri Sirp and performed by the Vanemuine 

orchestra forms an enjoyable entity with the stage picture. 

“Giselle” is the strongest classical production of the Vanemuine during the past years emerging 

with its traditional presentation. The audience of the premiere valued it worthily with tireless 

standing ovations. 

Splendour glows from the stage. Ivika Saaroja, Tartu Postimees (February 07, 2007) 

Esietendus 2. veebruaril 2007 Vanemuise suures majas 

The premiere on February 2, 2007 at the Vanemuine Grand Building 



majas 

112 113


PÄHKLIPUREJA 

THE NUTCRACKER 


Libreto Elsa Beskovi lasteraamatu “Petters och Lottas Jul” 

(“Petteri ja Lotta jõulud”) ainetel Pär Isberg ja Erik Näslund / 

Libretto based on Elsa Beskov’s children’s book Petters och 

Lottas Jul (Petter’s and Lotta’s Christmas) by Pär Isberg and 

Erik Näslund 

Koreograaf-lavastaja / Choreographer-Producer Pär Isberg (Rootsi / Sweden) 

Muusikajuht / Musical Director Anu Tali 


Lavakujundus / Stage Designer Bo-Ruben Hedwall (Rootsi / Sweden) 

Kostüümid / Costume Designer Ann-Mari Anttila (Rootsi / Sweden) 

Valguskunstnik / Light Designer Torkel Blomkvist (Rootsi / Sweden) 

Peaosades / In leading roles: Hayley-Jean Blackburn, Guy Willam Burden, Ruslan 

Stepanov, Mai Kageyama jt. 

Kaks orbu, Petter ja Lotta, elavad koos oma tädide Pruuni, Rohelise ja Lillaga. See on nende 

esimene koosveedetud jõuluaeg, kus lapsed saavad ise minna metsast jõulukuuske tooma ja 

seda hiljem ehtida. 

Jõuluettevalmistused on täies hoos. Paljugi sellest salapärasest saginast on lastele arusaamatu, 

kuna nad ei ole kunagi varem jõule pidanud. Tulevad külalised, ilmub Jõulusokk kingitustega… 

Lotta saab endale jõulusoku pea kujulised pähklitangid ja Petter kepphobuse. 

Kui külalised on ära läinud, on ka lastel aeg magama minna ja siis alles tõeliselt salapärased 

lood juhtuma hakkavad… 

Two orphans, Petter and Lotta, live together with their aunts Brown, Green and Lavender. This 

is their first Christmas together when the children can themselves go to the woods and bring a 

Christmas tree and then later decorate it. 

The Christmas preparations are in full swing. The children do not understand much of the 

mysterious bustle as they have never celebrated Christmas before. The guests arrive and the 

Christmas goat arrives with presents…Lotta gets nutcrackers shaped like a Christmas goat and 

Petter gets a hobby horse. 

When the guests have left, it is time for the children to go to bed, but only then do the really 

mysterious things start to happen… 


Hayley Blackburn, Steven Melendez 


The premier on November 26, 2004 at the Vanemuine Grand Building 




114 115

NOORTETÖÖ VANEMUISE TEATRIS 

Vanemuine teeb sihipärast noorsootööd juba kolmandat hooaega. Noorsootöö eesmärk on toetada 

omalt poolt noorte kultuurihuvi, andes võimaluse lähemalt tundma õppida erinevaid teatrižanre. 

See annab noortele laiemad valikud, avardab maailma. 

Teatris toimuvad õpilastele ekskursioonid ja teatrikohtumised, korraldatakse loenguid ja 

teatritunde nii teatris kui ka väljaspool teatrimaju. 

Teater köidab, vaimustab ja liigutab. 

Ootame Teid VANEMUISE TEATRIS! 

YOUTH WORK AT THE VANEMUINE THEATRE 

Vanemuine conducts systematic youth work for the third season. The aim of youth work is to 

support the cultural interest of the young giving the opportunity to get better acquainted with the 

different theatre genres. Youth work gives the young broader choices, expands the world. 

Theatre organizes excursions and theatre meetings for pupils, lectures and theatre lessons at the 

theatre as well as outside the theatre buildings. 

Theatre attracts, fascinates and moves. 

We wait for you at the VANEMUINE THEATRE! 

Noortetöö sündmused hooajal 2009 /2010 

Lastelavastuste esietendused: 

5.09.2009 kell 12 J. Põldma / H. Ernitsa „Lotte ja Bruno muusikatund“ 

28.11.2009 kell 18 U.Uusbergi „Kuidas kuningas kuu peale kippus” Vanemuise suures majas 

12. 02. 2010 kell 18 Ole Lund Kirkegaardi „Ninasarvik Otto” Vanemuise väikeses majas 

6. 03.2010 kell 12 Olav Ehala „Nukitsamees” Vanemuise väikeses majas 

Noorteloengud ja infoüritused: 

24.09. 2009 suures majas noortetöö infoüritus õpetajatele, kell 19 ooper „Hoffmanni lood” 

2.10. 2009 suures majas kell 18 Tiit Made ooperiloeng, kell 19 ooper „Hoffmanni lood” 

15.10. 2009 suures majas kell 11 Loone Otsa noorteloeng, kell 12 ballett „Kevade” 

11.11.2009 suures majas kell 18 psühholoog Jaanus Kanguri loeng lahutusest, kell 19 

draamaetendus „Suurema kurbuseta” 

18.02.2010 väikeses majas kell 18 Tiit Made ooperiloeng, kell 19 ooper „Manon” 

31.03.2010 suures majas kell 18 Loone Otsa noorteloeng, kell 19 ballett „Kevade” 


Teatritunnid: 

Ooperitund „APPI! OOPER?!” 

Tundi on võimalik tellida majast välja, statsionaaris 4 etendust: 

6.10. 2009 kell 15 Vanemuise suure maja fuajees 

10.11.2009 kell 15 Vanemuise suure maja fuajees 



117

APPI! OOPER!? 

HELP! OPERA!? 

Nooremale ja keskmisele vanuseastmele / For the younger and 

medium age group 

Kujutage ette, et satute täiesti ebatavalisse tundi – appi, ega 

ometi mitte ooperitundi? Just nimelt ooperitundi! Ooper on 

tegelikult väga põnev! Seekord on õpetajaks ooperilauljad 

ise. Ooperitundi annavad Merle Jalakas ja Jaan Willem Sibul, 

kontsertmeister on Made Sõlg. Merle ja Jaan Willem õpetavad, 

kuidas ooperit kuulata ja mida ooperis vaadata. Räägitakse 

ooperimajast ja inimestest, kes seal töötavad. Kuulata saab mitmeid ooperinumbreid erinevatest 

aegadest. Küllap nii mõnigi ooperiaaria tundub tuttav ja mõnda oskate ehk isegi kaasa laulda. 

Ooperitunnis näidatakse ka hulganisti uhkeid ooperikostüüme. Tragimad saavad lähedalt vaadata 

rekvisiite ja koguni kaasa mängida. Ooperitunnis kuulete katkendeid järgmistest ooperitest: 

G. Bizet’ „Carmen”, W. A. Mozarti „Võluflööt”, E. Humperdincki „Hansuke ja Greteke”, 

A. Lortzingi „Salakütt”, C. Nielseni „Maskeraad”, Händeli „Xerxes” 

Ooperitunni on lavastanud Robert Annus, kunstnik on Maarja Meeru 

Ooperitundi on võimalik tellida teatrimajast välja, tellimishind on 2000 krooni + käibemaks. 

Tellimiseks kirjutada aadressil turundus@vanemuine.ee või mall@vanemuine.ee, lisainfo 

telefonil 7440189, statsionaarse etenduse pääsme hind on 50 krooni 

Imagine that you find yourself at a completely unusual lesson - help, not an opera lesson, though? 

Exactly that, an opera lesson! Opera is in fact very fascinating! This time the teachers are opera 

singers themselves. The opera lesson is taught by Merle Jalakas and Jaan Willem Sibul, concert 

master is Made Sõlg. Merle and Jaan Willem teach how to listen to an opera and what to look at 

in an opera. They tell stories about the opera house and the people who work there. You will hear 

several opera numbers from different times. Surely you will find a number of opera arias familiar 

and some of which you might also know how to sing along. At the opera lesson, a considerable 

amount of fancy opera costumes are being showed. Some of you may get a close look at the props 

and even play along. At the opera lesson, you will hear fragments from the following operas: 

G. Bizet’ „Carmen”, W. A. Mozart’s „The Magic Flute”, E. Humperdinck’s „Hansel and Gretel”, 

A. Lortzing’s „The Poacher”, C. Nielsen’s „Masquerade”, Händel’s „Xerxes” 

The opera lesson has been directed by Robert Annus, designer Maarja Meeru. 

Opera lesson can be ordered also to a location outside the theatre building, ordering price is 

2000 kroons + VAT. Order by e-mail turundus@vanemuine.ee or mall@vanemuine.ee, additional 

information on phone 7440189, ticket price for a stationary performance is 50 kroons 

Jaan Willem Sibul, Merle Jalakas 


118

Tantsuajalugu tutvustav balletikava / The Ballet Programme 

„TANTS LÄBI AEGADE” 

“Dance Through Times” Introduces 

Dance History 

Ainult väljasõidutund, võimalik tellida sobivasse esinemispaika. 

Tund sobib kõigile vanuseastmetele. 

Koostöös Vanemuise teatriga valminud teatritund, mille eesmärk on näidata tantsu arengut läbi 

aegade. Läbi erinevate ajalooetappide liigutakse looduse jäljendamiselt varvastantsuni ja sealt 

edasi kuni nüüdisaegse moderntantsuni välja. Kava lavastaja on Elena Poznjak-Kõlar. Tantsijaid 

juhendavad vanemuislased Aivar Kallaste, Rufina Noor ning Vanemuise teatri balletijuht Mare 

Tommingas. Kava esitavad balletikooli õpilased. 

Vanemuise Tantsu- ja Balletikool on asutatud 1994. a balletistuudiona Vanemuise teatri juures. 

Hetkel on kaks lendu kooli edukalt lõpetanud ja balletist vaimustunud lapsi tuleb aina juurde. 

Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli juhatajaks on selle asutamisest peale Vanemuise kunagine 

esitantsija Elena Poznjak-Kõlar. 

Tantsutundi on võimalik tellida kohapeale, tellimishind on 2000 krooni + käibemaks. 

Tellimiseks kirjutada aadressil turundus@vanemuine.ee või mall@vanemuine.ee, lisainfo 

telefonil 7440189. 

A lesson given at a location outside the theatre only, possible to order to a suitable location. 

The lesson is suitable for all age groups. 

The theatre lesson has been prepared in cooperation with the Vanemuine Theatre, the aim 

of the lesson is to show the development of dance though times. Through different historical 

phases we move from the imitating of nature to dancing on toes and from there to contemporary 

modern dance. The director of the programme is Elena Poznjak-Kõlar. Dancers are instructed 

by the Vanemuine people Aivar Kallaste, Rufina Noor and the Vanemuine Ballet Director Mare 

Tommingas. The programme is presented by the pupils of the ballet school. 

Vanemuine Dance and Ballet School was established in 1994 as a ballet studio by the 

Vanemuine Theatre. Currently two classes have successfully graduated from the school and the 

number of children who are enthusiastic about ballet is increasing constantly. The Director of 

the Vanemuine Dance and Ballet School since the beginning has been the Vanemuine prima 

ballerina Elena Poznjak-Kõlar. 

The dance lesson can be ordered to a convenient location, ordering price is 2000 kroons + 

VAT. Order by e-mail turundus@vanemuine.ee or mall@vanemuine.ee, additional information 

on phone 7440189. 


120

Koolivaheaja Kollased Kassid: 

Koolivaheaegadel on lastel 1 tund enne ja pärast etendust võimalik teatrisaali fuajees meisterdada 

koos Teatri Kollaste Kassidega: 

24.10 suures majas kell 11 ja kell 17 Kollased Kassid, kell 12 ja kell 18 etendus „Detektiiv 

Lotte” 

5.01 suures majas kell 11 ja kell 17 Kollased Kassid, kell 12 ja kell 18 etendus „Detektiiv 

Lotte” 

9.01 suures majas kell 11 ja kell 17 Kollased Kassid, kell 12 ja kell 18 etendus „Kuidas 

kuningas kuu peale kippus” 

21.03 väikeses majas kell 15 Kollased kassid, kell 16 etendus „Ninasarvik Otto” 

23.03 suures majas kell 11 ja kell 17 Kollased Kassid, kell 12 ja kell 18 etendus „Kuidas 

kuningas kuu peale kippus” 

25.03 väikeses majas kell 11 Kollased Kassid, kell 12 Lotte ja Bruno orkestritund 

Tähtpäevad Vanemuise lastetoas 

Suures majas asub lastetuba, kus lapsed saavad mängida ajal, kui emad-isad etendust vaatavad. 

Lastetoas on väike käpiknukuteatri sirm koos käpiknukkudega, laud ja joonistustarbed, 

kostüümid ümberriietumiseks, raamatuid ja mänguasju. Etenduse ajal vaatab laste järele 

teatri töötaja. Lastetoas saab korraldada ka toreda teatriteemalise sünnipäevapeo, pakkudes 

sõpradele etenduse vaheajal torti või kutsudes külalised lastetuppa teatrimänge mängima. 

Pakume võimalust ka põnevaks retkeks teatri salapärastesse tagaruumidesse või korraldame 

teatriteemalise võistlusmängu. 

Info ja registreerimine Vanemuise infotelefonil tel. 7440100, teater@vanemuine.ee 

Lastetoa kasutamine 1 tund enne etenduse algust ja vaheajal sünnipäeva või mõne muu 

sündmuse tähistamiseks maksab 300 krooni, lisandub teatripileti hind 

Lastetoa kasutamine 3 tundi koos teatriteemalise tegevuse juhiga (1 tund) maksab 1000 krooni 

Kõik hinnad sisaldavad käibemaksu, vajalik on eelregistreerimine. 

KONKURSS „NÄGIN TEATRIT!” 

Ka sel hooajal toimub laste ja noorte teatriteemaliste tööde konkurss „NÄGIN TEATRIT!” 

eesmärgiga kutsuda noori üles mõtlema ja arutlema teatriteemadel. Tööd võivad olla nii kirjutised 

kui pildid, lood või värsid, fotod või maalid. Oluline on, et tööd kannaksid endas peegeldust 

teatrist. Konkursile laekunud töödest kujundatakse 2010.aasta märtsis Vanemuise suure maja 

fuajees näitus, parimate tööde autorid ja juhendajad saavad auhinnaks teatripääsmeid ja - 

meeneid, toredamaid töid kasutab teater oma laste- ja noortetrükiste kujundamisel. 

Tööd saata või tuua kuni 1.veebruarini 2010 aadressil: Teater Vanemuine, Vanemuise 6, Tartu, 

e-post: teater@vanemuine.ee. 

Youth Work Events, Season 2009/2010 

Premieres of Children’s Productions: 

September 5, 2009 at 12 „Lotte and Bruno at the Music Lesson“ by J. Põldma / H. Ernits 

November 28, 2009 at 18 „How the King Wished to go to the Moon” by U.Uusberg at the 

Vanemuine Grand Building 

February 12, 2010 at 18 „Rhino Otto” by Ole Lund Kirkegaard at the Vanemuine Small 

Building 

March 6, 2010 at 12 „Nukitsamees” (The Imp) by Olav Ehala at the Vanemuine Small 

Building 

Youth Lectures and Information Events: 

September 24, 2009 at the Grand Building – youth work information event for teachers, opera 

„The Tales of Hoffmann” 

October 2, 2009 at the Grand Building – at 18 opera lecture, at 19 opera „The Tales of 

Hoffmann” 

October 15, 2009 at the Grand Building – at 11 youth lecture, at 12 ballet „Spring” 

November 11, 2009 at the Grand Building – at 18 youth lecture, at 19 drama performance „With 

No Greater Sadness” 

February 18, 2010 at the Small Building – at 18 opera lecture, at 19 opera „Manon” 

March 31, 2010 at the Grand Building – at 18 youth lecture, at 19 ballet „Spring” 

Theatre Lessons: 

Opera lesson „HELP! OPERA?!” 

You may order the lesson to a location outside the building, stationary 4 performances: 

October 6, 2009 at 15 at the Vanemuine Grand Building lobby 

November 10, 2009 at 15 at the Vanemuine Grand Building lobby 

February 16, 2010 at 15 at the Vanemuine Grand Building lobby 

March 17, 2010 at 15 at the Vanemuine Grand Building lobby 

School Holiday Yellow Cats: 

On school holidays one hour before and after the performance the children can fabricate together 

with the Theatre’s Yello Cats at the theatre lobby: 

October 24, at the Grand Building at 11 and at 17 Yellow Cats, at 12 and at 18 performance 

„Detective Lotte” 

January 5, at the Grand Building at 11 and at 17 Yellow Cats, at 12 and at 18 performance 

„Detective Lotte” 

122 123

Fotod: Anton Tarassov 

January 9, at the Grand Building at 11 and at 17 Yellow Cats, at 12 and at 18 performance „How 

the King Wished to go to the Moon” 

March 21, at the Small Building at 15 Yellow Cats, at 16 performance „Rhino Otto” 

March 23, at the Grand Building at 11 and at 17 Yellow Cats, at 12 and at 18 performance „How 

the King Wished to go to the Moon” 

March 25, at the Small Building at 11 Yellow Cats, at 12 “Lotte and Bruno at the Music 

Lesson” 

The use of the playroom 1 hour before the beginning of the performance and during the interval 

to celebrate birthday or other occasion costs 300 kroons, the theatre ticket price is added 

The use of the playroom for 3 hours together with a theatre-theme activity manager (1 hour) costs 

1000 kroons 

All prices include the VAT, pre-registration needed. 

Children’s Parties at the Vanemuine Grand Building 

There is a playroom at the Grand Building where children can play while mothers-fathers are 

watching a performance. There is a small hand puppet theatre screen together with hand puppets, 

a table and drawing supplies, costumes for dressing up, books and toys. During the performance 

a theatre’s employee will be looking after the children. You can also organize a great theatretheme 

birthday party at the playroom offering friends cake during the interval or inviting friends 

to play theatre games at the playroom. We also offer the opportunity to take a fascinating trip to 

the theatre’s mysterious backstage or to organize a theatre-theme competition game. 

Information and registration at the Vanemuine information phone 7440100, 

teater@vanemuine.ee 

CONTEST „I SAW THEATRE!” 

Also this season the theatre-theme contest “I SAW THEATRE!” for the children and young is 

held with the aim of inviting the young to think and discuss on theatre themes. Works can be 

written or drawn; works can be stories or verses, photos or paintings. It is essential that the work 

bears a theatre reflection. The works submitted to the theatre are designed into an exhibition in 

March 2010 at the lobby of the Vanemuine Grand Building, the authors and instructors of best 

works get theatre tickets and souvenirs for award, prettier works are used in the design of print 

materials for the children and the young. Works can be delivered or sent by February 1, 2010 to 

the address: Theatre Vanemuine, Vanemuise 6, Tartu, e-mail: teater@vanemuine.ee. 

124 125

Teater Vanemuine 

Vanemuise 6 

51003 Tartu, Eesti 

tel +372 7440 100 

fax +372 7440 116 

teater@vanemuine.ee 

www.vanemuine.ee 

Info 

Kogu info Vanemuise teatri kohta 

Mängukava, repertuaar, foto- ja videomaterjal on üles pandud teatri kodulehel 

www.vanemuine.ee. 

Lisaks käesolevale hooajaraamatule anname regulaarselt välja erinevates formaatides 

mängukava, muusika- ja tantsulavastuste voldikuid inglise, saksa, soome, vene ja läti keeles, 

erinevaid hooaega tutvustavad materjale lastele ja noortele. 

Muud üritused / Other events 

Goodbye, 2009! 

27. detsembril kell 17 toimub Vanemuise suures majas traditsiooniline aastalõpupidu. Õhtu 

esimeses osas etendub Paul Abrahami operett „Savoy ball“ ning pärast seda jätkub pidu koos 

tantsuga teatri fuajees ning kohvikus Shakespeare. 

On December 27 at 17 the traditional New Year’s Eve Party is held at the Vanemuine Grand 

Building. During the first part of the evening the operetta “Ball at the Savoy” by Paul Abraham is 

performed and after that the party continues with dancing at the theatre lobby and the cafeteria 

Shakespeare. 

Vanemuise aastalõpuball / The end of the year ball of the Vanemuine 

30. detsembril kell 19 Vanemuise teatris ja Vanemuise kontserdimajas. 

Suurejooneline ball läbi kahe maja – showprogrammid, Vanemuise Sümfooniaorkester ning 

palju põnevaid esinejaid! 

December 30 at 19 in the Vanemuine and the Vanemuine Concert Hall. 

A spectacular New Year’s Eve ball in two buildings – show programmes, the Vanemuine 

Symphony Orchestra and many interesting performers! 

Igakuine uudiskiri 

Kord kuus saadame soovijatele uudiseid, informatsiooni ja pakkumisi e-kirjaga: 

liitu www.vanemuine.ee 

Muudatused mängukavas 

Ikka juhtub, et kõik ei lähe plaanipäraselt. Hädavajalikuks osutunud muudatustest mängukavas 

annab teater teada oma kodulehel ja teeb oma parima, et info jõuaks kõigi külastajateni. 

Piletimüük 

Suure maja kassa: E-L 10-19 ja P tund enne etendust, tel 7440 165 

Väikese maja kassa: E-R 12-19 ja L, P tund enne etendust, tel 7440 160 

Sadamateatri kassa: tund enne üritust, tel 7344 248 

Piletimaailma ja Piletilevi müügipunktid üle Eesti. 

Pileteid ei osteta tagasi ega vahetata ümber. Kuni 3-aastastele lastele müügil lasteetendustele 

sülepiletid. 

Piletimüük internetis 


www.piletimaailm.com 

www.piletilevi.ee 

www.ticketpro.ee 

Piletite broneerimine 

Vanemuise teatri kassades ja kassa@vanemuine.ee 

Broneeritud piletid palume välja osta 1 kuu jooksul. 

126 127

Hinnasoodustused 

Õpilastele, ISIC- ja ITIC-kaardiga ning pensionäridele kehtib Vanemuise etendustele eelmüügist 

hinnasoodustus kuni 30%. Lasteetenduste ja eriprojektidega on teine lugu. 

Partnerkaardi soodustus kuni kahe pileti ostmisel. 

Alati maksab küsida häid pakkumisi Vanemuise teatri kassadest! 

Vanemuise kinkekaardid 

Vanemuise kinkekaart väärtuses 200, 300 või 500 krooni kehtib ainult Vanemuise teatri 

etendustele. Kinkekaardi ja pileti rahalist vahet me ei tagasta, kinkekaardist kallimatele 

piletitele saate aga juurde maksta. Kinkekaart kehtib 1 aasta. 

Kella 6 pilet 

1 tunni jooksul enne Vanemuise etenduse algust saavad kõik üliõpilased ISIC kaardi, 

üliõpilaspileti või NPNK Student Cardi ettenäitamisel osta pileti 50-100 krooniga - seda muidugi 

Vanemuise teatri kassadest ja Vanemuise teatri etenduste vabadele kohtadele. 

Info erivajadustega teatrikülastajatele 

Ratastooli, hingamisaparaadi vms. kasutajal palume pöörduda hiljemalt etendusele eelneva 

tööpäeva jooksul Vanemuise teatri peaadministraatori poole telefonil 7440 117. 

Kostüümilaenutus 

Sisse pääseb suure maja Struve tänava poolselt küljelt. Avatud T, K kl 10-15; N, R 12-18, tel 

7440 125. 

Teatriekskursioonid 

Lavatagust elu keldrist pööninguni tutvustab teatri noortetööjuht Mall Türk. Info ja gruppide 

registreerimine telefonil 7440 166. 

Vanemuise lastetuba 

Suures majas otse saali kõrval on väike laste jaoks sisustatud toake, kuhu etendusele tulnud 

vanemad saavad jätta oma lapse sõbraliku publikuteenindaja järelvalve alla. Laps peaks olema 

vähemalt 3 aastat vana ja oma soovist laps lastetuppa tuua tuleb teatrikassasse eelnevalt teada 

anda. Lastetoa pilet maksab 25 krooni ja tuba avatakse 1 tund enne etenduse algust. Info ja 

registreerimine Vanemuise teatri kassades (tel 7 440 165, kassa@vanemuine.ee). Lisainfot 

vaata lk 131) 

Vanemuise teatri majade rent 

Vanemuise teater rendib erinevate ürituste korraldamiseks suurt ja väikest maja ning 

Sadamateatrit. 

Info tel 7440117 

Information 

Phone +372 7440 165 


e-mail: kassa@vanemuine.ee, tickets@vanemuine.ee 

Ticket sales 

Box office of the Grand Building: Monday to Saturday 10:00-19:00 and Sun an hour before the 

performance, telephone +372 7440 165 

Box office of the Small Building: Monday to Friday 12:00-19:00 and Sat, Sun an hour before the 

performance, telephone +372 7440 160 

Box office of the Harbour Theatre: one hour before the performance, telephone +372 7344 248 

Tickets are sold in the box offices of the Vanemuine, from the sales outlets of Piletilevi and 

Piletimaailm all over Estonia. Tickets may be booked in the box offices of the Vanemuine and by 

telephone +372 7440 165 and by e-mail at kassa@vanemuine.ee, tickets@vanemuine.ee 

Booked tickets have to be bought within a month. 

Tickets are not refunded or exchanged. For children under 3 it is possible to buy lap tickets. 

The box offices of the Vanemuine accept both cash and the most common payment and credit 

cards. 

Tickets online: 


www.piletimaailm.com 

www.piletilevi.ee 

www.ticketpro.ee 

Discounts 

For students, for people with ISIC and ITIC-cards and retired persons the discount rate is up 

to 30% and only in case of advance sales. Discounts apply only to the performances of the 

Vanemuine and do not apply one hour before the performance, in case of special projects or 

children’s performances. 

10% discount with Partner card. 

Ask for special offers from box offices of Vanemuine Theatre! 

Gift vouchers for two seats 200, 300 and 500 EEK 

The Vanemuine gift voucher is for one performance and for two seats. If the value of the tickets 

chosen by the owner of the gift voucher is lower than the value of the voucher, the difference in 

128 129

amounts is not returned. If the cost of the ticket exceeds the value of the voucher, it is possible 

to pay the rest in cash. It is not possible to exchange the gift voucher for money. The gift voucher 

must be used during one year. 

The 18 o’clock ticket 

One hour before the commencement of the performances of the Vanemuine all students have 

the possibility to buy a ticket for 50-100 EEK if an ISIC card, student card or NPNK Student 

Card is submitted. This advantage applies only in the ticket offices of the Vanemuine and for the 

performances given by the Vanemuine if there are vacancies. 

The theatre has the right to make changes in the programme. 

Information for disabled persons 

We ask the theatre-goers with special needs (wheelchair, resuscitators, etc.) to contact the head 

administrator of the Vanemuine at least on the work day before the performance by telephone 

+372 7440 117. 

Costume rental 

Open Tuesday and Wednesday 10-15, Thursday and Friday 12-18 

Tours in the theatre 

Information on +372 7440 166 

Children’s playroom in the Grand Building of the Vanemuine. 

Parents who come to see the performances at the theatre can bring their children to the 

playroom. 

A child being brought to the playroom must be registered in the box offices of the Vanemuine or 

by an e-mail to kassa@vanemuine.ee. 

The playroom is open during all performances that take place in the Grand Building of the 

Vanemuine. 

The playroom is for children who are at least 3 years old. 

The playroom is open an hour before the beginning of the performance. 

Information from the box offices of the Vanemuine, by phone +372 7440 165 or by e-mail 

kassa@vanemuine.ee, tickets@vanemuine.ee 

Lastehoid etenduse ajal 

Suures majas asub lastetuba, kus lapsed saavad mängida ajal, kui emad-isad etendust vaatavad. 

Lastetoas on väike käpiknukuteatri sirm koos käpiknukkudega, laud ja joonistustarbed, kostüüme 

ümberriietumiseks, raamatuid ja mänguasju. Etenduse ajal vaatab laste järele teatri töötaja. 

• Info ja registreerimine Vanemuise kassades tel. 7440165 ja kassa@vanemuine.ee. 

• Lastetuppa võetakse ainult eelregistreerimise alusel korraga kuni 5 last alates 3. eluaastast. 

• Lapse saab tuua lastetuppa 1 tund enne etenduse algust. 

• Lapsevanem täidab ankeedi, kuhu märgitakse ka istekohad saalis. 

• Lastehoid lastetoas maksab 25 krooni. 

Tähtpäevaks 

Lastetoas saab korraldada ka teatriteemalise sünnipäevapeo, pakkudes sõpradele etenduse 

vaheajal torti või kutsudes külalised lastetuppa mängima. Lisaks pakume võimalust retkeks teatri 

salapärastesse tagaruumidesse ning korraldame teatriteemalisi võistlusmänge. 

Houses of Vanemuine Theatre for occasions 

The Vanemuine lets out the Grand and Small Building and the Harbour Theatre for different 

events. Information: +372 7440 117 

• Info ja registreerimine Vanemuise infotelefonil 7440100 ja teater@vanemuine.ee 

• Lasteetendus + lastetoa kasutus 1 tund enne etenduse algust ja vaheajal - 300 krooni. 

• Lastetoa kasutus 3 tundi, 1 tunni vältel teatriteemalise tegevuse juht – 1000 krooni. 

HÄID TEATRISÜNDMUSI TEIE PERELE! 

130 131

Vanemuise meeskond 2009/2010 

Vanemuine team in the 2009/2010 season 

Paavo Nõgene, teatrijuht / General Manager 

Kunstiline meeskond / Artistic team 

Draamatrupp / Drama company 

Sven Karja, draamajuht / Vanemuine Drama Director 

Ain Mäeots, lavastaja / Director 

Robert Annus, lavastaja ja näitleja / Director and Drama Actor 

Eva Klemets, lavastaja ja näitleja / Director and Drama Actor 

Riho Kütsar, näitleja / Drama Actor 

Kais Adlas, näitleja, lavastaja assistent / Drama Actor, Assistant to the Producer 

Herta Elviste, näitleja / Drama Actor 

Merle Jääger, näitleja / Drama Actor 

Hannes Kaljujärv, näitleja / Drama Actor 

Raivo Adlas, näitleja / Drama Actor 

Ao Peep, näitleja / Drama Actor 

Aivar Tommingas, näitleja / Drama Actor 

Külliki Saldre, näitleja / Drama Actor 

Jüri Lumiste, näitleja / Drama Actor 

Maarja Mitt, näitleja / Drama Actor 

Laura Peterson, näitleja / Drama Actor 

Marika Barabanštšikova, näitleja / Drama Actor 

Margus Jaanovits, näitleja / Drama Actor 

Ott Sepp, näitleja / Drama Actor 

Tanel Jonas, näitleja / Drama Actor 

Markus Luik, näitleja / Drama Actor 

Martin Kõiv, näitleja / Drama Actor 

Ragne Pekarev, näitleja / Drama Actor 

Maria Soomets, näitleja / Drama Actor 

Balletitrupp / Ballet company 

Mare Tommingas, balletijuht / Vanemuine Ballet Director 

Krista Kotselainen, balletijuhi assistent / Assistant to the Ballet Director 

Rita Dolgihh, balletiartist / Ballet Artist 

Aivar Kallaste, balletiartist / Ballet Artist 

Marika Aidla, balletiartist / Ballet Artist 

Ruslan Stepanov, balletiartist / Ballet Artist 

Janek Savolainen, balletiartist / Ballet Artist 

Nashua Mironova, balletiartist / Ballet Artist 

133

Daniil Kolmin, balletiartist / Ballet Artist 

Guy William Burden, balletiartist / Ballet Artist 

Jonathan Nicholas Oliver Ammerlaan, balletiartist / Ballet Artist 

Ilja Mironov, balletiartist / Ballet Artist 

Maarja Paugus, balletiartist / Ballet Artist 

Elias Leo Michel Girod, balletiartist / Ballet Artist 

Anna Evelyn Shircliff, balletiartist / Ballet Artist 

Steven Melendez, balletiartist / Ballet Artist 

Julia Kaškovskaja, balletiartist / Ballet Artist 

Colin Thomas Maggs, balletiartist / Ballet Artist 

Olegs Alens Piskunovs, balletiartist / Ballet Artist 

Janika Suurmets, balletiartist / Ballet Artist 

Milena Susanna Erika Tuominen, balletiartist / Ballet Artist 

Hayley Jean Blackburn, balletiartist / Ballet Artist 

Valentine Celestine Legat, balletiartist / Ballet Artist 

Julia Litvinenko, balletiartist / Ballet Artist 

Kristina Markevičiute, balletiartist / Ballet Artist 

Raminta Rudžionyte, balletiartist / Ballet Artist 

Saori Nagata, balletiartist / Ballet Artist 

May Kageyama, balletiartist / Ballet Artist 

Rebecca Leanne Peters, balletiartist / Ballet Artist 

Takuya Sumitomo, balletiartist / Ballet Artist 

Laura Denise Quin, balletiartist / Ballet Artist 

Rosamund Alice Ashworth Ford, balletiartist / Ballet Artist 

Fenella Eve Wallace Cook, balletiartist / Ballet Artist 

Emily Claire Hughes, balletiartist / Ballet Artist 

Silas Jonathan Stubbs, balletiartist / Ballet Artist 

Daniel Robin Szybkovski, balletiartist / Ballet Artist 

Matthew James Jordan, balletiartist / Ballet Artist 

Anthony Patrick Maloney, balletiartist / Ballet Artist 

Vjatšeslav Ladoškin, balletiartist / Ballet Artist 

Rufina Noor, repetiitor / Rehearsal Instructor 

Jelena Poznjak-Kõlar, repetiitor / Rehearsal Instructor 

Fabrice Maurice Gibert, repetiitor / Rehearsal Instructor 

Epp Viller, repetiitori assistent / Assistant to the Rehearsal Instructor 

Muusikatrupp / Musical company 

Mihkel Kütson, muusikajuht / Vanemuine Musical Director 

Lauri Sirp, esimene dirigent / First Conductor 

Ooperi-operetiartistid / Opera and operetta performers 

Taisto Noor, ooperi-operetiartist / Opera and Operetta Artist 

Atlan Karp, ooperi-operetiartist / Opera and Operetta Artist 

Märt Jakobson, ooperi-operetiartist / Opera and Operetta Artist 

Merle Jalakas, ooperi-operetiartist / Opera and Operetta Artist 

Jaan Willem Sibul, ooperi-operetiartist / Opera and Operetta Artist 

Alla Popova, ooperi-operetiartist / Opera and Operetta Artist 

Tõnu Kattai, ooperi-operetiartist / Opera and Operetta Artist 

Karmen Puis, ooperi-operetiartist / Opera and Operetta Artist 

Valentina Kremen, ooperi-operetiartist / Opera and Operetta Artist 

Ooperikoor / Opera choir 

Piret Talts, peakoormeister / Chief Chorus Master 

Endel Kroon, kooriartist / Chorus Artist 

Milvi Luik, kooriartist / Chorus Artist 

Luule Veziko, kooriartist / Chorus Artist 

Siiri Koodres, kooriartist / Chorus Artist 

Inge Õunapuu, kooriartist / Chorus Artist 

Katrin Kapinus, kooriartist / Chorus Artist 

Aime Roosileht, kooriartist / Chorus Artist 

Rainer Aarsalu, kooriartist / Chorus Artist 

Edgar Mikkel, kooriartist / Chorus Artist 

Ivar Saks, kooriartist / Chorus Artist 

Elin Kaiv, kooriartist / Chorus Artist 

Helen Hansberg, kooriartist / Chorus Artist 

Merle Aunpuu, kooriartist / Chorus Artist 

Marika Villemson, kooriartist / Chorus Artist 

Maire Saar, kooriartist / Chorus Artist 

Tarmo Teekivi, kooriartist / Chorus Artist 

Erkki Rebane, kooriartist / Chorus Artist 

Margus Toode, kooriartist / Chorus Artist 

Viktor Mägi, kooriartist / Chorus Artist 

Andres Ross, kooriartist / Chorus Artist 

Uku-Markus Simmermann, kooriartist / Chorus Artist 

Anne Vilt, kooriartist / Chorus Artist 

Tiina Tikk, kooriartist / Chorus Artist 

Liina Tordik, kooriartist / Chorus Artist 

Silja Lani, kooriartist / Chorus Artist 

Kaja Ilmjärv, kooriartist / Chorus Artist 

Laili Jõgiaas, kooriartist / Chorus Artist 

Vaike Lätt, kooriartist / Chorus Artist 

Elmar Pool, kooriartist / Chorus Artist 

Eve Kivisaar, kooriartist / Chorus Artist 

Janari Jorro, kooriartist (ajateenistuses) / Chorus Artist 

134 135

Orkester / Orchestra 

Kristel Eeroja-Põldoja, 1.viiul, orkestri kontsertmeister (lapsehoolduspuhkusel) / I violin, 

Concertmaster (On Maternity Leave) 

Kristiina Birk, 1.viiul, orkestri kontsertmeister / I violin, Concertmaster 

Kadri Sepalaan,1.viiul / I violin 

Andri Annus, 1.viiul / I violin 

Eeva-Liisa Tammiku, 1.viiul (lapsehoolduspuhkusel) / I violin (On Maternity Leave) 

Laura Miilius, 1.viiul / I violin 

Evelin Tammiku, 1.viiul (lapsehoolduspuhkusel) / I violin (On Maternity Leve) 

Kattrin Ojam, 1.viiul / I violin 

Anne Vellomäe, 1.viiul / I violin 

Denis Strelkov, 1.viiul / I violin 

Helena Valpeteris, 1.viiul / I violin 

Madli Sokk, 1.viiul / I violin 

Katrin Pai, 1.viiul / I violin 

Maria Zarubina, 2.viiul / II violin 

Eveli Pruuli, 2.viiul (lapsehoolduspuhkusel) / II violin (On Maternity Leave) 

Hille Niilisk, 2.viiul (lapsehoolduspuhkusel) / II violin (On Maternity Leave) 

Anna Samsonova, 2.viiul / II violin 

Sirli Laanesaar, 2.viiul / II violin 

Žanna Toptši, 2.viiul / II violin 

Triinu Tamm-Raudver, 2.viiul / II violin 

Maie Kalaus, 2.viiul / II violin (tööleping peatunud) 

Marju Villak, 2.viiul / II violin 

Maria Kesvatera, 2.viiul / II violin 

Kadri Rehema, vioola / viola 

Svetlana Nukka, vioola / viola 

Hanno-Mait Maadra, vioola / viola 

Niina Mets, vioola / viola 

Tiina Enniko, vioola / viola 

Merike Ots, vioola / viola 

Linda Viller, kontrabass / contrabass 

Aivar Eimra, kontrabass / contrabass 

Jaanus Roosileht, kontrabass / contrabass 

Lauri Sõõro, tšello / violoncello 

Heiki Palm, tšello / violoncello 

Heli Ilumets, tšello / violoncello 

Olga Raudonen, tšello / violoncello 

Maie Kostabi, tšello / violoncello 

Marina Peleševa, tšello / violoncello 

Lande Kits, flööt / flute 

Margus Kits, flööt / flute 

Heili Mägi, flööt / flute 

Anna Sulitšenko, oboe / oboe 

Riivo Kallasmaa, oboe / oboe 

Maimu Kaarde, oboe / oboe 

Margus Vahemets, klarnet / clarinet 

Tõnu Kalm, klarnet / clarinet 

Heimo Hodanjonok, klarnet / clarinet 

Johanna Tuvi, fagott / bassoon 

Kulvo Tamra, fagott / bassoon 

Elle Fuchs, fagott / bassoon 

Jan Pentšuk, metsasarv / horn 

Urmas Himma, metsasarv / horn 

Kaido Otsing, metsasarv / horn 

Silver Mesi, metsasarv / horn 

Marie Jaksman, metsasarv /horn 

Kreete Perandi, metsasarv / horn 

Karl Vakker, trompet / trumpet 

Marti Suvi, trompet / trumpet 

Viljar Lang, trompet / trumpet 

Kalev Helmoja trompet / trumpet 

Kait Tiitso, tromboon / trombone 

Rain Kotov, tromboon / trombone 

Tõnu Pärtin, tromboon / trombone 

Aivo Koddanipork, tromboon / trombone 

Tanel Tamm, tuuba / tuba 

Margus Tammemägi, löökpillid / percussions 

Ilja Šarapov, löökpillid / percussions 

Valdeko Vija, löökpillid / percussions 

Küllike Tikk, löökpillid / percussions 

Kai Visnapuu, harf /harp 

Administratsioon / Administration 

Merle Nikkinen, juhiabi / Assistant to the General Manager 

Kristiina Münd, peakunstnik (lapsehoolduspuhkusel) / Chief Scenographer (On Maternity 

Leave) 

Maarja Meeru, peakunstniku kt / Chief Scenographer substitute 

Keiu Kaljujärv, personalijuht / Personnel Manager 

Kaili Pärn, personalijuhi assistent / Assistant Personnel Manager 

Mall Türk, noorsootöö ja välissuhete juht / Head of Youth Work and International Relations 

Finantsosakond / Financial Department 

Toomas Peterson, finantsjuht / Financial Manager 

136 137

Helle Kass, finantsjuhi asetäitja / Assistant Financial Manager 

Tiiu Kurs, analüütik / Analyst 

Salme Kuik, palgaarvestaja / Wage Calculator 

Malle Suits, peakassapidaja / Chief Cashier 

Turundus- ja reklaamiosakond / Marketing and Advertising Department 

Ave Svarts, reklaami- ja müügiosakonna juht / Marketing Director 

Maarika Pokinen, müügijuht / Sales Manager 

Tiina-Erika Friedenthal, reklaamijuht / Advertising Manager 

Tambet Kaugema, pressiesindaja / Press Secretary 

Pirgit Liblik, reklaamitoimetaja / Avertisement Editor 

Kristina Kütt, reklaamikunstnik / Graphic Designer 

Anu Paavel, käskjalg / Courier 

Žanna Pindma, müügiassistent / Sales Assistant 

Kristi Lillo, kassapidaja / Ticket Sales 

Hiie Kirsimäe, kassapidaja / Ticket Sales 

Pille Kriis, vanemkassapidaja / Cheaf Ticket Sales 

Dagmar Kivimäe, kassapidaja / Ticket Sales 

Janika Ramler, kassapidaja / Ticket Sales 

Kati Kuusk, kassapidaja / Ticket Sales 

Kirjandusosakond / Literary Department 

Anu Tonts, kirjandusala juhataja / Dramaturge 

Kai Rohejärv, toimetaja (ballett) / Ballet Editor 

Marika Petti, toimetaja (muusika) ja muusikajuhi assistent / Music Editor and Assistant to the 

Musical Director 

Ragne Saul, raamatukogu juhataja / Library Manager 

Etendustegevuse koordineerimise osakond / 

Performance Coordination Department 

Eda Hinno, trupijuht / Troupe Leader 

Jaanika Rand - Sirp, vastutav kontsertmeister / Leading Concert Master 

Irina Oja, kontsertmeister / Concert Master 

Made Sõlg, kontsertmeister / Concert Master 

Ele Sonn, kontsertmeister / Concert Master 

Anne-Mai Palm, kontsertmeister (lapsehoolduspuhkusel) / Concert Master (On Maternity 

Leave) 

Olga Kadajane, kontsertmeister / Concert Master 

Galina Anokhina, kontsertmeister / Concert Master 

Ülle Tinn, inspitsient / Stage Manager 

Meelis Hansing, inspitsient / Stage Manager 

Illar Rätsep, inspitsient / Stage Manager 

Epp Viller, inspitsient / Stage Manager 

Mai Jägala, inspitsient / Stage Manager 

Tiiu Pärn, inspitsient / Stage Manager 

Haldusosakond / Administrative Department 

Kalle Kukk, haldusjuht / Administrative Manager 

Orienti Vožnjuk, santehnik / Sanitary Technician 

Vassili Opikov, elektrik / Electrician 

Malle Kõks, majahoidja / Caretaker 

Avo Nädal, hooldusmeister / Maintenance 

Siimon Poljakov, bussijuht / Bus Driver 

Vello Jakobson, hooldusmeister / Maintenance Technician 

Jüri Piir, elektroonik / Electronics Specialist 

Mikk Männaste, infotehnoloogia spetsialist / IT Specialist 

Jaan Koiduaru, vaneminsener / Senior Engineer 

Lavastusala osakond / Production Department 

Lui Lääts, lavastusala juht / Head of the Production Department 

Evelin Senkevitš, lavastusala juhiabi / Assistant to the Head of the Production Department 

Kostüümiosakond / Costume Department 

Ivika Jõesaar, kostüümiala juhataja / Wardrobe Manager 

Liisi Ess, kostüümiala juhataja asetäitja (lapsehoolduspuhkusel) / Wardrobe Managers Assistant 

(On Maternity Leave) 

Piret Univer, kostüümiala juhataja asetäitja kt / Warderobe Managers Assistants substitute 

Külli Kukk, naisteriiete juurdelõikaja / Women’s Clothes Cutters 

Ruth Rehme-Rähni, meesteriiete juurdelõikaja / Men’s Clothes Cutters 

Luule Luht, naiste rätsep / Women’s Tailor 

Tia Nuka, naiste rätsep (lapsehoolduspuhkusel) / Women’s Tailor (On Maternity Leave) 

Daisy Tiikoja, naiste rätsep / Women’s Tailor 

Elli Nöps, naiste rätsep / Women’s Tailor 

Mairit Joonas, naiste rätsep / Women’s Tailor 

Anneli Vassar, naiste rätsep / Women’s Tailor 

Valentina Kalvik, meeste rätsep / Men’s Tailor 

Olga Vilgats, meeste rätsep / Men’s Tailor 

Inkeri Orasmaa, meeste rätsep / Men’s Tailor 

Edith Ütt, meeste rätsep (lapsehoolduspuhkusel) / Men’s Tailor (On Maternity Leave) 

Irina Medvedeva, meeste rätsep / Men’s Tailor 

Kaire Arujõe, meeste rätsep / Men’s Tailor 

Mati Laas, kingsepp / Shoemaker 

Ivi Vels, juurdelõikaja-kostüümidekoraator / Cutter& Costume Decorator 

Riina Lõhmus, juurdelõikaja-kübarategija / Cutter & Hatter 

138 139

Juta Reben, riidevärvija / Fabric Painter 

Maris Plado, kostüümilao juhi kt / Head of the Costume Warehouse…. 

Eva Kõiv, riietaja / Dresser 

Anu Kõiv, riietaja / Dresser 

Kai Vahter, riietaja / Dresser 

Raina Varep, riietaja (lapsehoolduspuhkusel) / Dresser (On Maternity Leave) 

Jane Saks, riietaja / Dresser 

Kaire Ling, riietaja / Dresser 

Henn Laidvee, tehnik / Technician 

Malle Värno, pesupesija / Laundry Specialist 

Aimre Pahonin, kostüümilaenutaja / Costume Rent Specialist 

Dekoratsiooniosakond / Set Department 

Aarne Hansalu, dekoratsiooniala juht / Head of the Sets Department 

Ain Austa, kunstnik-butafoor / Stage Set and Props Maker 

Innari Toome, kunstnik-butafoor / Stage Set and Props Maker 

Andres Lindok, kunstnik-butafoor / Stage Set and Props Maker 

Terje Kiho, kunstnik-butafoor / Stage Set and Props Maker 

Sirje Kolpakova, kunstnik-butafoor / Stage Set and Props Maker 

Marika Raudam, kunstnik-butafoor / Stage Set and Props Maker 

Leenamari Pirn, kunstnik-butafoor / Stage Set and Props Maker 

Arvo Lipping, puusepp / Carpenter 

Mart Raja, puusepp / Carpenter 

Aleksandr Karzubov, puusepp / Carpenter 

Indrek Ots, puusepp / Carpenter 

Eino Reinapu, metallitöö kunstnik-butafoor / Metal Worker 

Rekvisiidiosakond / Theatrical Property Department 

Liina Martoja, rekvisiidiala juht / Head of the Props Department 

Ivika Saaroja, kunstnik-rekvisiitor / Props Master 

Kaie Uustal, kunstnik-rekvisiitor / Props Master 

Ave Siigus, kunstnik-rekvisiitor / Props Master 

Valgustusosakond / Lighting Department 

Andres Sarv, valgusala juhataja / Head of the Lighting Department 

Alvar Fuchs, valgusmeister / Lighting Technician 

Tõnu Eimra, valgusmeister / Lighting Technician 

Villu Adamson, valgusmeister / Lighting Technician 

Madis Fuchs, valgusmeister / Lighting Technician 

Andrus Treier, valgusmeister / Lighting Technician 

Imbi Mälk, valgusmeister / Lighting Technician 

Jaanus Moor, valgusmeister / Lighting Technician 

Tauri Kötsi, valgusmeister / Lighting Technician 

Siim Allas, valgusmeister / Lighting Technician 

Martin Meelandi, valgusmeister / Lighting Technician 

Heli-ja videoosakond / Sound and Video Department 

Toivo Tenno, heli- ja videoala juht / Head of the Audio-Visual Department 

Andres Tirmaste, vanemhelirežissöör / Senior Sound Technician 

Siim Neerut, helirežissöör / Sound Technician 

Vladimir Holm, helirežissöör / Sound Technician 

Olari Oja, helirežissöör / Sound Technician 

Kalju Nugin, videoinsener-operaator / Video Engineer and Operator 

Lavatehniline osakond / Theatre Technique Department 

Rait Randoja, pealavameister / Chief Stage Manager 

Rello Lääts, vanemlavameister / Senior Stage Manager 

Oliver Pärna, vanemlavameister / Senior Stage Manager 

Kaupo Jalas, vanemlavameister / Senior Stage Manager 

Veljo Rüütli, vanemlavameister / Senior Stage Manager 

Sergei Ivanov, lavameister / Stage Manager 

Joel Pulk, lavameister / Stage Manager 

Hillar Laane, lavameister / Stage Manager 

Kaspar Aus, lavameister / Stage Manager 

Tanel Pärn, lavameister / Stage Manager 

Ott Kilusk, lavameister / Stage Manager 

Taivo Põder, lavameister / Stage Manager 

Juri Gudkov, lavameister / Stage Manager 

Mart Visnapuu, lavameister / Stage Manager 

Avo Anni, lavameister / Stage Manager 

Aare Kiho, lavameister / Stage Manager 

Aigar Kikkas, lavameister / Stage Manager 

Urmas Poom, lavameister / Stage Manager 

Karl Haava, lavameister / Stage Manager 

Paap Nõmm, lavameister / Stage Manager 

Aijar Kangus, lavameister / Stage Manager 

Juunika Põldoja, lavakoristaja (lapsehoolduspuhkusel) / Stage Cleaners (On Maternity Leave) 

Svetlana Karzubova, lavakoristaja / Stage Cleaners 

Milvi Randoja, lavakoristaja / Stage Cleaners 

Jumestusosakond / Make-up Department 

Anne-Ly Soo, grimmiala juht / Head of the Make-up Department 

Janika Kolju, juuksur / Hairstylist 

Mare Lehtpuu, jumestuskunstnik / Make-up Specialist 

140 141

Rutt Laikask, juuksur / Hairstylist 

Lii Kunnus, juuksur (lapsehoolduspuhkusel) / Hairstylist (On Maternity Leave) 

Olga Belokon, jumestuskunstnik / Make-up Specialist 

Kaie Šestakova, jumestuskunstnik / Make-up Specialist 

Irina Võsaste, jumestuskunstnik / Make-up Specialist 

Peaadministraatori teenistus / Chief Administrator’s Service 

Helle Soo, peaadministraator / Chief Administrator 

Erik Makarov, peaadministraatori assistent / Chief Administrators Assistant 

Malle Lainevool, suure maja administraator / Administrator of the Grand Building 

Annika Kullamaa, väikese maja administraator / Administrator of the Small Building 

Helje Kollom, Sadamateatri administraator / Administrator of the Harbour Theatre 

Kaili Pärn, külalistemaja administraator / Administrator of the Guest House 

Ljudmila Medvedeva, puhastusteenindaja / Cleaning Specialist 

Klavdia Bahturina, puhastusteenindaja / Cleaning Specialist 

Jekaterina Kolpakova, puhastusteenindaja / Cleaning Specialist 

Zinaida Umarova, puhastusteenindaja / Cleaning Specialist 

Anneli Kerge, puhastusteenindaja / Cleaning Specialist 

Tatjana Sudajeva, puhastusteenindaja / Cleaning Specialist 

Inge Laitinen, puhastusteenindaja / Cleaning Specialist 

Ljubov Jegorova, puhastusteenindaja / Cleaning Specialist 

Kaja Kuusik, puhastusteenindaja / Cleaning Specialist 

Krista Pleer, puhastusteenindaja / Cleaning Specialist 

Sirje Šuškova, puhastusteenindaja / Cleaning Specialist 

Aljona Šlopova, puhastusteenindaja / Cleaning Specialist 

Aime Brett, meditsiiniõde / Nurse 

Eleri Kivistik, vastuvõtusekretär / Reception Secretary 

Helina Randma, vastuvõtusekretär / Reception Secretary 

Ene Elender, vastuvõtusekretär / Reception Secretary 

Monika Reben, vastuvõtusekretär (lapsehoolduspuhkusel) / Reception Secretary (On Maternity 

Leave) 

Kai Kihno, vastuvõtusekretär / Reception Secretary 

Agne Talvoja, vastuvõtusekretär / Reception Secretary 

Aigi Kallaste, vastuvõtusekretär / Reception Secretary 

Piret Kütt, vastuvõtusekretär / Reception Secretary (tööleping peatunud) 

Vanemuise 

mängukava 

2009 / 2010 

sõnalavastused 

lastelavastused 

muusikalavastused 

kontserdid 

tantsulavastused 

142 143

september 2009 

R 4. IX 19 Maestro Eri Klasi 

meistrikursuste lõppkontsert (Jaani kirikus) 

L 5. IX 12 Lotte ja Bruno muusikatund ESIETENDUS! VM 

6.–13. IX Festival „Draama 2009” 

P 6. IX 12 ja 18 Detektiiv Lotte SM 

P 9. IX 14 Loss VM 

N 10. IX 19 Imearst Tammistu küün 

R 11. IX 19 Imearst Tammistu küün 

L 12. IX 19 Imearst Tammistu küün 

P 13. IX 19 Imearst Tammistu küün 

T 15. IX 19 Savoy ball SM 

K 16. IX 19 Jäine mõrv VM 

N 17. IX 19 Sviit VM 

N 17. IX 19 Vaene loom vihma käes Sadam 

R 18. IX 19 Lood Viini metsadest SM 

R 18. IX 19 Kogutud teosed Sadam 

R 18. IX 19 HOOAJA AVAKONTSERT VKM 

L 19. IX 19 Kevade SM 

L 19. IX 19 Võta mind! * Sadam 

P 20. IX 12 ja 18 Detektiiv Lotte SM 

P 20. IX 16 Kaunimad hetked Su elus VM 

T 22. IX 19 Sugar ehk Džässis ainult tüdrukud SM 

K 23. IX 12 Lotte ja Bruno muusikatund VM 

N 24. IX 19 Hoffmanni lood SM 

R 25. IX 19 Sviit VM 

L 26. IX 19 Uinuv kaunitar SM 

P 27. IX 16 Savoy ball SM 

T 29. IX 11 ja 13 Lotte ja Bruno muusikatund VM 

K 30. IX 19 Kõik aias SM 

oktoober 2009 

N 1. X 19 Lood Viini metsadest SM 

R 2. X 19 Hoffmanni lood SM 

L 3. X 19 Giselle SM 

P 4. X 16 Sviit VM 

T 6. X 15 Appi! Ooper! SM fuajees 

T 6. X 19 Kaunimad hetked Su elus VM 

K 7. X 19 Sugar ehk Džässis ainult tüdrukud SM 

K 7. X 19 Kogutud teosed Sadam 

N 8. X 11 ja 13 Lotte ja Bruno muusikatund VM 

N 8. X 19 Vaene loom vihma käes Sadam 

R 9. X 19 Lood Viini metsadest SM 

R 9. X 19 Manon VM 

L 10. X 12 ja 18 Detektiiv Lotte SM 

P 11. X 16 Uinuv kaunitar SM 

T 13. X 19 Savoy ball SM 

T 13. X 19 Võta mind! * Sadam 

K 14. X 11 ja 13 Lotte ja Bruno muusikatund VM 

N 15. X 12 Kevade SM 

R 16. X 19 Sugar ehk Džässis ainult tüdrukud SM 

L 17. X 19 Giselle SM 

L 17. X 19 Kuningas Richard Kolmas ESIETENDUS! Sadam 

P 18. X 16 Hoffmanni lood SM 

T 20. X 19 Kuningas Richard Kolmas Sadam 

K 21. X 15 Appi! Ooper! SM fuajees 

K 21. X 19 Kuningas Richard Kolmas Sadam 

N 22. X 19 Savoy ball SM 

N 22. X 19 Jäine mõrv VM 

R 23. X 19 Uinuv kaunitar SM 

R 23. X 19 Sviit VM 

L 24. X 12 ja 18 Detektiiv Lotte SM 

L 24. X 19 Sekstett á la carte VM 

P 25. X 16 Kõik aias SM 

T 27. X 19 Kogutud teosed Sadam 

K 28. X 19 Manon VM 

K 28. X 19 Kuningas Richard Kolmas Sadam 

N 29. X 19 Kaunimad hetked Su elus VM 

N 29. X 19 Võta mind! * Sadam 

R 30. X 19 Loss VM 

L 31. X 19 Ämbliknaise suudlus ESIETENDUS! SM 

L 31. X 19 Vaene loom vihma käes Sadam 

144 145

november 2009 

P 1. XI 16 Kevade SM 

T 3. XI 19 Ämbliknaise suudlus SM 

T 3. XI 19 Sviit VM 

K 4. XI 19 Lood Viini metsadest SM 

K 4. XI 11 ja 13 Lotte ja Bruno muusikatund VM 

N 5. XI 12 ja 18 Detektiiv Lotte SM 

N 5. XI 19 Sekstett á la carte VM 

R 6. XI 12 Detektiiv Lotte SM 

19 Savoy ball SM 

R 6. XI 19 Vaene loom vihma käes Sadam 

L 7. XI 19 Uinuv kaunitar SM 

L 7. XI 19 Kaunimad hetked Su elus VM 

P 8. XI 16 Manon VM 

T 10. XI 15 Appi! Ooper! SM fuajees 

T 10. XI 19 Kõik aias SM 

K 11. XI 19 Suurema kurbuseta * SM 

N 12. XI 19 Ämbliknaise suudlus SM 

N 12. XI 19 Loss VM 

R 13. XI 19 Sugar ehk Džässis ainult tüdrukud SM 

L 14. XI 19 Savoy ball SM 

L 14. XI 19 Sviit VM 

P 15. XI 16 Pähklipureja SM 

P 15. XI 16 Jooksvad kulud Sadam 

T 17. XI 19 Võta mind! * Sadam 

K 18. XI 19 Kogutud teosed Sadam 

N 19. XI 19 Giselle SM 

N 19. XI 19 Kuningas Richard Kolmas Sadam 

R 20. XI 19 Ämbliknaise suudlus SM 

R 20. XI 12 Lotte ja Bruno muusikatund VM 

R 20. XI 19 Kuningas Richard Kolmas Sadam 

L 21. XI 19 Lood Viini metsadest SM 

L 21. XI 19 Manon VM 

P 22. XI 16 Pähklipureja SM 

P 22. XI 16 Vaene loom vihma käes Sadam 

T 24. XI 15 Appi! Ooper! SM fuajees 

K 25. XI 19 Kaunimad hetked Su elus VM 

N 26. XI 19 Sviit VM 

R 27. XI 19 Jäine mõrv VM Viimast korda! 

R 27. XI 19 Evita ESIETENDUS! Nokia KM 

L 28. XI 18 Kuidas kuningas kuu peale kippus ESIETENDUS! SM 

L 28. XI 19 Sekstett á la carte VM 

L 28. XI 19 Evita Nokia KM 

P 29. XI 16 Kaunimad hetked Su elus VM 

detsember 2009 

T 1. XII 12 Detektiiv Lotte SM 

T 1. XII 19 Sugar ehk Džässis ainult tüdrukud SM 

K 2. XII 12 ja 18 Kuidas kuningas kuu peale kippus SM 

N 3. XII 12 Kuidas kuningas kuu peale kippus SM 

19 Kevade SM 

R 4. XII 19 Suurema kurbuseta * SM 

R 4. XII 19 Rigoletto VM 

L 5. XII 19 Ämbliknaise suudlus SM 

L 5. XII 19 Linn ESIETENDUS! Sadam 

P 6. XII 16 Pähklipureja SM 

P 6. XII 16 Kaunimad hetked Su elus VM 

T 8. XII 19 Lood Viini metsadest SM 

T 8. XII 19 Kogutud teosed Sadam Viimast korda! 

K 9. XII 12 ja 18 Kuidas kuningas kuu peale kippus SM 

K 9. XII 19 Linn Sadam 

K 9. XII 19 ADVENDIKONTSERT dir. M.Kütson VKM 

N 10. XII 12 ja 18 Kuidas kuningas kuu peale kippus SM 

R 11. XII 12 Kuidas kuningas kuu peale kippus SM 

R 11. XII 19 Giselle SM 

R 11. XII 19 Jooksvad kulud Sadam 

L 12. XII 12 ja 18 Detektiiv Lotte SM 

L 12. XII 19 Don Juan ESIETENDUS! VM 

P 13. XII 16 Pähklipureja SM 

P 13. XII 19 Linn Sadam 

T 15. XII 12 Kuidas kuningas kuu peale kippus SM 

L 15. XII 19 Savoy ball SM 

T 15. XII 19 Sviit VM 

K 16. XII 12 Detektiiv Lotte SM 

K 16. XII 19 Rigoletto VM 

K 16. XII 19 Kuningas Richard Kolmas Sadam 

N 17. XII 12 Detektiiv Lotte SM 

N 17. XII 19 Pähklipureja SM 

N 17. XII 19 Don Juan VM 

N 17. XII 19 Võta mind! * Sadam 

R 18. XII 19 Loss VM 

R 18. XII 19 Evita Nokia KM 

L 19. XII 12 Kuidas kuningas kuu peale kippus SM 

L 19. XII 19 Sviit VM 

L 19. XII 19 Vaene loom vihma käes Sadam 

L 19. XII 19 Evita Nokia KM 

P 20. XII 16 Kõik aias SM 

P 20. XII 19 Evita Nokia KM 

T 22. XII 12 Detektiiv Lotte SM 

T 22. XII 19 Ämbliknaise suudlus SM 

T 22. XII 19 Kaunimad hetked Su elus VM 

P 27. XII 17 „Goodbye 2009“ (Savoy ball) SM 

K 30. XII 19 AASTALÕPUBALL SM ja VKM 

146 147

jaanuar 2010 

veebruar 2010 

L 2. I 19 Kaunimad hetked Su elus VM 

P 3. I 19 Kuningas Richard Kolmas Sadam 

P 3. I 13 ja 19 Ämbliknaise suudlus Nokia KM 

T 5. I 12 ja 18 Detektiiv Lotte SM 

T 5. I 19 Sviit VM 

K 6. I 18 Pähklipureja SM 

K 6. I 19 Don Juan VM 

N 7. I 19 Lood Viini metsadest SM 

R 8. I 19 Koidula veri SM 

R 8. I 19 Memory VKM 

L 9. I 12 ja 18 Kuidas kuningas kuu peale kippus SM 

L 9. I 19 Linn Sadam 

L 9. I 19 Memory VKM 

P 10. I 16 Kevade SM 

P 10. I 19 Memory Pärnu KM 

T 12. I 19 Sugar ehk Džässis ainult tüdrukud SM 

T 12. I 19 Võta mind! * Sadam 

K 13. I 12 Lotte ja Bruno muusikatund VM 

19 Madame Butterfly VM 

N 14. I 19 Savoy ball SM 

R 15. I 19 Suurema kurbuseta * SM 

R 15. I 19 Memory Jõhvi KM 

L 16. I 19 Don Juan VM 

L 16. I 19 Vanamees ja meri ESIETENDUS! Sadam 

L 16. I 19 Memory Estonia kontserdisaalis 

P 17. I 16 Jooksvad kulud Sadam 

T 19. I 19 Ämbliknaise suudlus SM 

T 19. I 19 Loss VM 

K 20. I 19 Onegin SM 

K 20. I 19 Vaene loom vihma käes Sadam 

N 21. I 12 ja 18 Kuidas kuningas kuu peale kippus SM 

N 21. I 19 Manon VM 

N 21. I 19 Vanamees ja meri Sadam 

R 22. I 19 Sekstett á la carte VM 

L 23. I 19 Evita SM 

L 23. I 19 Linn Sadam 

P 24. I 16 Evita SM 

P 24. I 16 Don Juan VM 

T 26. I 19 Kuningas Richard Kolmas Sadam 

K 27. I 19 Sugar ehk Džässis ainult tüdrukud SM 

N 28. I 19 Lood Viini metsadest SM 

N 28. I 19 Rigoletto VM 

R 29. I 19 Kõik aias SM 

R 29. I 19 Evita Nokia KM 

L 30. I 19 Suurema kurbuseta * SM 

L 30. I 19 Kaunimad hetked Su elus VM 

L 30. I 19 Evita Nokia KM 

P 31. I 16 Vanamees ja meri Sadam 

T 2. II 19 Sugar ehk Džässis ainult tüdrukud SM 

T 2. II 19 Kaunimad hetked Su elus VM 

K 3. II 19 Savoy ball SM 

K 3. II 12 Lotte ja Bruno muusikatund VM 

K 3. II 19 Võta mind! * Sadam 

N 4. II 19 Lood Viini metsadest SM 

N 4. II 19 Madame Butterfly VM 

R 5. II 19 Koidula veri SM 

R 5. II 19 Linn Sadam 

L 6. II 19 Kevade SM 

L 6. II 19 Jooksvad kulud Sadam 

L 6. II 13 ja 18 Detektiiv Lotte Nokia KM 

P 7. II 16 Vaene loom vihma käes Sadam 

P 7. II 13 ja 18 Detektiiv Lotte Nokia KM 

T 9. II 18 Detektiiv Lotte SM 

K 10. II 12 Detektiiv Lotte SM 

N 11. II 19 Uinuv kaunitar SM 

N 11. II 19 Jooksvad kulud Sadam 

R 12. II 19 Lood Viini metsadest SM 

R 12. II 12 Ninasarvik Otto ESIETENDUS! VM 

R 12. II 14 Vanamees ja meri Sadam 

L 13. II 19 Loss VM 

P 14. II 19 Kuningas Richard Kolmas Sadam 

T 16. II 15 Appi! Ooper! SM fuajees 

T 16. II 19 Ämbliknaise suudlus SM 

T 16. II 19 Kuningas Richard Kolmas Sadam 

K 17. II 12 ja 18 Ninasarvik Otto VM 

N 18. II 19 Manon VM (eelnev loeng kl 18) 

R 19. II 19 Onegin SM 

R 19. II 19 Kaunimad hetked Su elus VM 

L 20. II 19 Huntluts ESIETENDUS SM 

L 20. II 19 Vanamees ja meri Sadam 

P 21. II 16 Sviit VM 

N 25. II 19 Huntluts SM 

N 25. II 19 Rigoletto VM 

R 26. II 12 ja 18 Kuidas kuningas kuu peale kippus SM 

R 26. II 19 Don Juan VM 

R 26. II 19 Evita Nokia KM 

L 27. II 19 Kõik aias SM 

L 27. II 18 Ninasarvik Otto VM 

L 27. II 19 Evita Nokia KM 

148 149

märts 2010 

T 2. III 19 Savoy ball SM 

T 2. III 19 Don Juan VM 

K 3. III 19 Onegin SM 

N 4. III 19 Huntluts SM 

R 5. III 19 Evita SM 

R 5. III 19 Sviit VM 

L 6. III 19 Ämbliknaise suudlus SM 

L 6. III 12 Nukitsamees ESIETENDUS! VM 

L 6. III 19 Paanika ESIETENDUS! Sadam 

P 7. III 12 Nukitsamees VM 

P 7. III 16 Linn Sadam 

K 10. III 19 Koidula veri SM 

K 10. III 19 Võta mind! * Sadam 

N 11. III 19 Paanika Sadam 

R 12. III 19 OOPERIGALA SM 

R 12. III 19 Linn Sadam 

L 13. III 19 Lood Viini metsadest SM 

L 13. III 12 Nukitsamees VM 

L 13. III 19 Vanamees ja meri Sadam 

P 14. III 12 ja 18 Detektiiv Lotte SM 

P 14. III 19 Kaunimad hetked Su elus VM 

T 16. III 19 Sugar ehk Džässis ainult tüdrukud SM 

T 16. III 12 ja 18 Ninasarvik Otto VM 

K 17. III 15 Appi! Ooper! SM fuajees 

K 17. III 19 Vaene loom vihma käes Sadam 

N 18. III 19 Don Juan VM 

N 18. III 19 Paanika Sadam 

R 19. III 19 Loss VM 

L 20. III 19 Petruška pärastlõuna ESIETENDUS SM 

L 20. III 19 Linn Sadam 

P 21. III 16 Huntluts SM 

P 21. III 16 Ninasarvik Otto VM 

T 23. III 12 ja 18 Kuidas kuningas kuu peale kippus SM 

T 23. III 19 Kaunimad hetked Su elus VM 

K 24. III 19 Petruška pärastlõuna SM 

K 24. III 19 Sviit VM 

K 24. III 19 Paanika Sadam 

N 25. III 19 Evita SM 

N 25. III 12 Lotte ja Bruno muusikatund VM 

T 30. III 19 Ämbliknaise suudlus SM 

T 30. III 19 Kuningas Richard Kolmas Sadam 

K 31. III 19 Kevade (eelneva loenguga kl 18) SM 

K 31. III 12 Nukitsamees VM 

19 Madame Butterfly VM 

K 31. III 19 Kuningas Richard Kolmas Sadam 

aprill 2010 

N 1. IV 19 Onegin SM 

N 1. IV 19 Loss VM 

L 3. IV 19 Paanika Sadam 

T 6. IV 19 Savoy ball SM 

T 6. IV 19 Don Juan VM 

K 7. IV 12 Detektiiv Lotte SM 

19 Huntluts SM 

K 7. IV 19 Paanika Sadam 

N 8. IV 19 Petruška pärastlõuna SM 

N 8. IV 19 Kuningas Richard Kolmas Sadam 

R 9. IV 19 Koidula veri SM 

R 9. IV 19 Evita Nokia KM 

L 10. IV 12 ja 18 Ninasarvik Otto VM 

L 10. IV 19 Linn Sadam 

L 10. IV 19 Evita Nokia KM 

P 11. IV 16 Lood Viini metsadest SM 

T 13. IV 19 Vanamees ja meri Sadam 

K 14. IV 19 Evita SM 

K 14. IV 12 Lotte ja Bruno muusikatund VM 

19 Kaunimad hetked Su elus VM 

N 15. IV 12 ja 18 Nukitsamees VM 

R 16. IV 19 Petruška pärastlõuna SM 

R 16. IV 19 Sviit VM 

L 17. IV 19 Külaline ESIETENDUS! SM 


P 18. IV 16 Vaene loom vihma käes Sadam 

T 20. IV 19 Külaline SM 

K 21. IV 12 ja 18 Kuidas kuningas kuu peale kippus SM 

N 22. IV 19 Evita SM 

R 23. IV 19 Lood Viini metsadest SM 

L 24. IV 19 Huntluts SM 

L 24. IV 19 Figaro pulm ESIETENDUS! VM 


P 25. IV 16 Kevade SM 

P 25. IV 16 Linn Sadam 

T 27. IV 19 Ämbliknaise suudlus SM 

T 27. IV 19 Kunimad hetked Su elus VM 

K 28. IV 19 Figaro pulm VM 

N 29. IV 19 BALLETIGALA SM 

N 29. IV 19 Sviit VM 

N 29. IV 13 ja 18 Nukitsamees Nokia KM 

R 30. IV 19 Külaline SM 

R 30. IV 19 Maetud laps ESIETENDUS! Sadam 

R 30. IV 13 ja 18 Nukitsamees Nokia KM 

150 151

mai 2010 

T 4. V 19 Külaline SM 

T 4. V 19 Kaunimad hetked Su elus VM 

T 4. V 19 Maetud laps Sadam 

K 5. V 19 Petruška pärastlõuna SM 

K 5. V 12 Ninasarvik Otto VM 

K 5. V 19 Don Juan VM 

N 6. V 12 Kuningas Richard Kolmas Sadam 

N 6. V 19 Huntluts SM 

N 6. V 19 Paanika Sadam 

R 7. V 19 Kevade SM 

R 7. V 19 Linn Sadam 

L 8. V 19 Lood Viini metsadest SM 

L 8. V 19 HOOAJA LÕPPKONTSERT VKM 

P 9. V 19 Kaunimad hetked Su elus VM 

T 11. V 19 Ämbliknaise suudlus SM 

T 11. V 19 Maetud laps Sadam 

K 12. V 19 Evita SM 

K 12. V 19 Sviit VM 

N 13. V 12 Detektiiv Lotte SM 

N 13. V 19 Figaro pulm VM 

N 13. V 19 Paanika Sadam 

R 14. V 19 Külaline SM 

R 14. V 19 Evita Nokia KM 

L 15. V 19 Evita Nokia KM 

P 16. V 13 ja 18 Nukitsamees Nokia KM 

T 18. V 12 ja 18 Nukitsamees VM 

N 20. V 19 Ämbliknaise suudlus Nokia KM 

R 21. V 19 Ämbliknaise suudlus Nokia KM 

Vanemuise koostööpartnerid 

Partners of the Vanemuine 

juuni 2010 

R 11. VI 19 Evita Nokia KM 

L 12. VI 19 Evita Nokia KM 

P 13. VI 13 ja 18 Nukitsamees Nokia KM 

* NB! Teater ei soovita lavastust alla 14-aastastele 

SM – Vanemuise suur maja (Vanemuise 6, Tartu) 

VM – Vanemuise väike maja (Vanemuise 45a, Tartu) 

Sadam – Sadamateater (Soola 5b, Tartu) 

VKM – Vanemuise kontserdimaja (Vanemuise 6, Tartu) 

Nokia KM – Nokia kontserdimaja (Estonia pst 9, Tallinn) 

152 153

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Vanemuise Fond 

Emakeelne kultuur on hindamatu väärtus. 

30. detsembril 2006 asutasime Vanemuise Fondi, et hoida ja toetada Eesti teatrikunsti. 

Lubame hea seista fondi käekäigu eest 

Olga Aasav 

Kalev Kase 

Mart Avarmaa 

Tartu linn 

Vanemuise Fond on loodud teatri töötajate erialase arengu ja koolituse toetuseks. 

Fondi on võimalik teha annetusi: 

SA Tartu Kultuurkapital 

Ühispank 10102052050006 

Sampo Pank 334408570002 

Märksõna: VANEMUISE FOND 

The Vanemuise Foundation 

Native language culture has priceless value. 

On December 30, 2006 we founded the Vanemuine Foundation (Vanemuise Fond) 

to maintain and support Estonian drama. 

We promise to look after the well-being of the foundation! 

Olga Aasav 

Kalev Kase 

Mart Avarmaa 

The City of Tartu 

The Vanemuine Foundation was created to support the professional development and 

training of the theatre’s employees. The Foundation accepts donations: 

SA Tartu Kultuurkapital 

Ühispank 10102052050006 

Sampo Pank 334408570002 

Keyword: VANEMUISE FOND 

158

HOOAEG 2009/2010 - Vanemuine

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?