PUHJA – LOOVUSE JA ENERGIA VALD Puhja valla arengukava aastateks 2008 - 2021
PUHJA â LOOVUSE JA ENERGIA VALD Puhja valla arengukava ...
PUHJA â LOOVUSE JA ENERGIA VALD Puhja valla arengukava ...
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
6. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR<br />
6.1. Teed ja tänavad<br />
<strong>Puhja</strong> <strong>valla</strong>s on kokku 123,809 km teid, millest riigimaanteid 59,720 km ja <strong>valla</strong>teid 64,089<br />
km, mis kokku moodustavad küllaltki tiheda teedevõrgu. Pinnatud teede osakaal on suhteliselt<br />
väike ca 15,6%. Eesmärgiks on kruusakattega teede tolmuvabaks muutmine, eelkõige <strong>Puhja</strong><strong>–</strong><br />
Elva maantee. <strong>Puhja</strong> valda läbib suur liikumismagistraal <strong>–</strong> Tartu<strong>–</strong>Viljandi<strong>–</strong>Kilingi<strong>–</strong>Nõmme<br />
maantee, mille taastusremont viiakse läbi <strong>2008</strong> - 2009. aastal. Remondi käigus ehitatakse<br />
<strong>Puhja</strong> alevikus ka kergliiklustee. <strong>Puhja</strong> aleviku peatänaval - Nooruse tänaval puudub korralik<br />
liigendatus ja ohutus. Väljakujunemata on korralik kõnni- ja jalgrattateedega teedevõrk.<br />
6.2. Ühistransport<br />
<strong>Puhja</strong>s on olnud intensiivne bussiühendus Tartuga, mis viimastel aastatel on siiski hõrenenud.<br />
Probleemiks on bussiliinide sõitjaid rahuldavad sõidugraafikud. Paljud Tartus tööl käivad<br />
inimesed ei jõua õigeks ajaks Tartu (kell 8.00). Valda läbivad bussid sõidavad veel Viljandi ja<br />
Pärnu suunal. Osa maakonnasisestest liinibussidest läbivad ka Ulila ja Rämsi asulat.<br />
Vallavalitsus korraldab kooli- ja lasteaialaste transporti. Vallavalitsuse poolt korraldatud<br />
transporditeenus eakatele ja puuetega inimestele küladest <strong>valla</strong>keskusesse ja tagasi toimub<br />
kaks korda nädalas.<br />
6.3. Telefoni- ja elektriside<br />
<strong>Puhja</strong> alevikus on traattelefoniside enamusele soovijatele tagatud ning <strong>Puhja</strong> <strong>valla</strong>s on kõigi<br />
mobiiltelefonioperaatorite ühendus olemas. Internetiühendust on võimalik saada kõigil, kas<br />
kaabli või siis kaugemates külades raadiosaatja abil. <strong>Puhja</strong> <strong>valla</strong> elanikud on 100% -liselt<br />
elektriga varustatud. Kaugemates külades on siiski probleemi pinge stabiilsusega.<br />
Energiavõrgu vanus tingib uute alajaamade ja elektriliinide ehitamise vajaduse.<br />
6.4. Elamumajandus<br />
Peaaegu pooled <strong>valla</strong> elanikest elavad kortermajades, <strong>valla</strong>s on kokku ca 600 korterit. Korteriühistud<br />
on moodustatud nii <strong>Puhja</strong> kui Ulila alevikes ja Rämsi külas. Omavolilised ümberehitustööd<br />
kortermajades on tõsine valitsev oht. Elamuehitus on aktiviseerinud <strong>Puhja</strong><strong>–</strong><br />
Viljandi<strong>–</strong>Killingi<strong>–</strong>Nõmme maantee lähedusse jäävates asulates.<br />
<strong>Puhja</strong> ja Ulila alevikus ning Rämsi küla keskosas toimib ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteem,<br />
mujal <strong>valla</strong>s on puurkaevud ja šahtkaevud. Joogivee kvaliteedi parandamiseks<br />
vajavad kaevud puhastamist ja vee rauasisalduse vähendamiseks rauaeraldusfiltrite<br />
paigaldamist. Olemasolevate veevarustuse- ja kanalisatsioonivõrgusüsteemide olukord on<br />
halb ning vajavad rekonstrueerimist. Rämsi külasse tuleb esmalt ehitada reoveepuhasti.<br />
2007. aastal koostatud „<strong>Puhja</strong> <strong>valla</strong> ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-<br />
2018“ määratleb eesmärgid ja tegevused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arenguks <strong>Puhja</strong><br />
<strong>valla</strong>s.<br />
Tsentraalne kaugkütte soojusvõrk on ainult <strong>Puhja</strong> alevikus, mida opereerib Sangla Turvas AS.<br />
Mujal <strong>valla</strong>s on mindud üle lokaalsele küttele. Sooja hind on olnud senini Eestis odavamate<br />
hulgas. Kuna soojatrassid ja -sõlmed on amortiseerinud ning vajavad operaatorilt<br />
rekonstrueerimiseks suuremaid investeeringuid, siis on lähiajal tarbijatele oodata soojahinna<br />
tõusu.<br />
11