PUHJA – LOOVUSE JA ENERGIA VALD Puhja valla arengukava aastateks 2008 - 2021
PUHJA â LOOVUSE JA ENERGIA VALD Puhja valla arengukava ...
PUHJA â LOOVUSE JA ENERGIA VALD Puhja valla arengukava ...
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
kohustusi, teiselt poolt liisingute ja laenude põhiosa tagasimaksmine, mis vähendab<br />
finantskohustusi ning aktsiate ost, mis suurendab finantsvarasid. Tulud, kulud ja<br />
finantseerimistehingud liigendatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatorile.<br />
Vallavolikogu kinnitab eelarve kulud klassifikaatori peatükkide, <strong>valla</strong><br />
asutuste ning kahekohaliste kuluartiklite lõikes. Vastavalt eelarve koostamise lähtealustele on<br />
<strong>valla</strong>valitsuse põhieesmärk läbi eelarvesüsteemi tagada tingimused majanduslikuks<br />
stabiilsuseks ja jätkusuutlikuks arenguks. Eelarved koostatakse vastavuses <strong>valla</strong> <strong>arengukava</strong>ga.<br />
Tulud 2001-2007<br />
Vallaeelarve maht on igal aastal kasvanud. Eelarve mahu suurenemine näitab kõige kujukamalt<br />
riigis toimunud arenguid. 2007. aastal oli planeeritud tulude maht 32 milj krooni, tegelik<br />
laekumine 33 milj krooni. Alates 2001. aastast on kogutulud kasvanud 2,3 korda.<br />
Tabel 4. Tulud 2001-2007 (tuhandetes kroonides).<br />
2 001 2 002 2 003 2 004 2 005 2 006 2 007<br />
Maksud 4 603 5 164 6 116 7 490 8 516 10 964 14 951<br />
Kaupade ja teenuste<br />
müük 615 631 537 1 751 1 392 1 783 1 944<br />
Toetused 8 897 9 808 10 775 10 744 13 199 17 340 15 468<br />
Muud tulud 155 704 334 134 366 417 661<br />
KOKKU TULUD 14 269 16 307 17 762 20 119 23 473 30 505 33 024<br />
Valla tuludest suurima osa moodustab toetus riigilt, teine osa tuleb üksikisiku tulumaksust ja<br />
väiksema osatähtsusega on laekumised kaupade ja teenuste müügist ning muud tulud.<br />
Toetuste gruppi kuuluvad toetused riigilt ja riigiasutustelt jooksvateks kuludeks, tasandusfondid<br />
ja sihtotstarbelised toetused põhivara soetamiseks, renoveerimiseks. Toetuste suur<br />
osakaal tuleneb osaliselt sellest, et on kirjutatud edukalt projekte ja saadud abirahasid. <strong>Puhja</strong><br />
vald ei saanud põhivarale sihitusega summasid vaadeldavatest aastatest 2001. ja 2002. aastal.<br />
2003. aastast hakkas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium valdadele eraldama igal<br />
aastal teede remondiks vahendeid. 2003. aastal saadi toetust 350 000 krooni hasartmängumaksudest<br />
<strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi võimla renoveerimiseks. 2004. aastal saadi PRIA st 328 700<br />
krooni Uula Huvikeskuse ja raamatukogu I etapi töödeks. Prügimajanduse korrastamiseks<br />
eraldati 2004. aastal DEFRA-st 256 700 krooni. 2005. aastal sai <strong>Puhja</strong> vald<br />
kultuuriministeeriumist seltsimaja renoveerimiseks miljon krooni, 2006. aastal 2 miljonit<br />
krooni ja 2007. aastal 1,5 miljonit krooni. Sihtotstarbelist toetust saadi EAS-st (KOIT kava)<br />
2006. aastal <strong>Puhja</strong> lasteaia renoveerimiseks 2,2 miljonit krooni ja 2007. aastal tänavavalgustuse<br />
projekti elluviimiseks 859 000 krooni.<br />
Jooniselt 4 on näha, et aasta-aastalt kasvab maksutulude osakaal ja väheneb toetuste<br />
osatähtsus. Maksutulud laekuvad põhiliselt üksikisiku tulumaksust, mille osatähtsus <strong>valla</strong><br />
eelarves pidevalt suureneb.<br />
19
Change language