PUHJA – LOOVUSE JA ENERGIA VALD Puhja valla arengukava aastateks 2008 - 2021

4. KESKKOND
4.1. Maastiku reljeef
Puhja valla maastikureljeef on enamuses tasane, kuid jätkub ka vaheldust. Maastikuliselt jääb
osa vallast suhteliselt tasasele, lainjale Kagu-Eesti lavamaale, osa valla äärealadest asuvad
Võrtsjärve nõos soisel madalikul. Suur osa valla territooriumist on kaetud soodega. Valla
lääneosas on Sangla soo, idaosas Laugesoo. Põhjaosas, Emajõe ülemjooksul on luhad, sood ja
metsad. Valla kesk- ja lõunaosa on viljaka moreenkattega kõrgem ala, mida liigestab sügav
Emajõe poole madalduv Kavilda ürgorg. Kavilda ürgorg on ümbruskonna ja kogu Tartu maakonna
üks ilusamaid looduslikke objekte.
4.2. Mullad
See loodusressurss on oluline kogu valla majandusele. Rämsi ja Ulila ümbruse geoloogiliseks
aluspõhjaks on saviliivad. Muldade looduslik viljakus on hea. Mullad on neutraalsed,
sademete ja nõlvadelt allavalguva vee tõttu kohati liigniisked.
Muldade järgi on maad jaotatud kolme agrorühma:
• head põllutüübilised haritavad maad – 75,2%;
• keskmised põllutüübilised haritavad maad – 7,8%;
• rohumaatüübilised haritavad maad – 17,0%.
Maa boniteedi järgi on paremad idapoolsed põllumaad Ulila ja Kaimi ümbruses, mõnevõrra
halvemad Puhja ümbruses. Haritav maa on hea kvaliteediga, keskmine hindepunkt on 44,21.
Parandatud maade keskmine hindepunkt on 48,28, looduslikel maadel 37,29.
4.3. Maavarad
Valla peamiseks maavaraks on turvas, mida leidub Puhja vallas kõikjal soodes. Turba
tootmiseks on kasutusel Laugesoo, kus tööstusliku tootmisega on tegeldud juba alates
1924. aastast. Toodetav turvas on väikese väävlisisaldusega ja seetõttu kütmiseks üks
parimaid Eestis. Peale turba leidub siin ka liiva ja kruusa, mille varud on aga suhteliselt
tagasihoidlikud. Liiva- ja kruusakarjäärid tuleb rekultiveerida ning arendada välja puhke- ja
virgestusaladeks.
4.4. Vesi
Puhja valla oluliseks ressursiks on põhjavee- ja pinnaveevarud. Valla põhjaosa läbib
Suur-Emajõgi, mis on laevatatav ning omab tähtsust ka kalade kudemispaiga ja rändeteena.
Valda läbivad veel Elva ja Kavilda jõgi. Järvedest tuleb eelkõige mainida Keeri järve, mida
nimetatakse sageli ka Ulila järveks. Teistest veekogudest võib mainida veel Rämsi Veskijärve
(1,6 ha). Rämsi külast tuleneva reostuse tõttu on järv kinnikasvamas ning vajab puhastamist.
Puhastamisel on järve võimalik kasutada puhkemajanduse otstarbel.
Põhjavett kasutatakse nii majandus- kui joogiveena. Puhja vallas asuvad veeladestu veed on
kaitstud suhteliselt tiheda ja paksu savi-liiva kihiga, kaitsmata on Puhja alevikus ja selle
ümber 5 km raadiuses. Probleemiks on põhjavee looduslikult kõrge rauaühendite sisaldus.
9