PUHJA – LOOVUSE JA ENERGIA VALD Puhja valla arengukava aastateks 2008 - 2021
PUHJA â LOOVUSE JA ENERGIA VALD Puhja valla arengukava ...
PUHJA â LOOVUSE JA ENERGIA VALD Puhja valla arengukava ...
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Puhja</strong> <strong>valla</strong> profiil<br />
1. A<strong>JA</strong>LOOLINE KUJUNEMINE<br />
Praeguse <strong>Puhja</strong> <strong>valla</strong> ja osa Konguta <strong>valla</strong> aladel asus kunagi <strong>Puhja</strong> kihelkond, mida on<br />
ajalooürikutes mainitud juba 1397. aastal. Kuid tegelikult elasid nendel viljakatel aladel juba<br />
ammu inimesed. Seda näitab ka ohvrikivide olemasolu <strong>Puhja</strong> ümbruses. Kavilda ürgoru<br />
lähedal, umbes 100-200 m uuest teest põhjapool asub Siidri linnamägi (Siidrelinn), kus II<br />
aastatuhande algul oletatavasti paiknes muistsete eestlaste linnus. Ilmselt mängisid Emajõgi ja<br />
Ulila jõgi olulist osa asustuse kujunemises ja olid tollel ajal tähtsateks liikumis- ja<br />
kaubateedeks. Näiteks Emajõe ääres olevat Palupõhja küla on esimest korda ürikuis märgitud<br />
juba 1406. aastal.<br />
Keskajal kuulus praegune <strong>Puhja</strong> <strong>valla</strong> maa-ala põhiliselt saksa mõisnikele Tiesenhausenitele.<br />
14. sajandi lõpuaastatel rajasid Tiesenhausenid Kavilda vasall-linnuse (Kawelecht), mille<br />
kohta on esimesi ürikulisi andmeid 1495. aastast. Linnus hävis Liivi sõjas. 1564. aasta<br />
rahulepingus Rootsiga esineb nimi Gorod Kavelet juba Kavilda mõisana. Mõis eksisteeris<br />
kuni 1868. aastani, seejärel jagati mõis väikekohtadeks. Siit saigi alguse mõisa nurmedele<br />
rajatud küla <strong>–</strong> Mõisanurme. Linnuse aseme kõrval asuv Kiigemägi on praegu kasutusel<br />
rahvapidude paigana. Ulila ümbruse maad kuulusid kuni Liivi sõjani Kärkna kloostrile.<br />
Rootsi ajal loodi mõis ka Ulilasse.<br />
Valdade loomise algusajal oli praeguse <strong>Puhja</strong> <strong>valla</strong> aladel kaks valda <strong>–</strong> Kavilda ja Ulila.<br />
Kavilda <strong>valla</strong>s oli 1922. aasta andmetel 1782 elanikku, <strong>valla</strong> pindala oli 85 km². Valla keskus<br />
asus <strong>Puhja</strong> külas. Ulila <strong>valla</strong>s oli 1922. aasta andmetel 1273 elanikku, <strong>valla</strong> pindala oli<br />
70 km² ja keskus asus Kaimi külas. 1939. aastal moodustati Kavilda ja Ulila <strong>valla</strong> baasil üks<br />
<strong>Puhja</strong> vald, mille keskuseks sai endise Ulila <strong>valla</strong> keskus Kaimi külas. Arhiivimaterjalidest<br />
nähtub, et külanõukogud moodustati valdades aastatel 1946<strong>–</strong> 1948. Nii oli <strong>Puhja</strong> <strong>valla</strong><br />
koosseisus 3 külanõukogu: <strong>Puhja</strong>, Ulila ja Vihavu. Valdade asjaajamine toimus <strong>Puhja</strong> <strong>valla</strong><br />
Täitevkomitee kaudu. <strong>Puhja</strong> vald kuulus Tartumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee<br />
alluvusse. 1950. aastal vald likvideeriti ja kõik külanõukogud läksid iseseisvate<br />
üksustena vastloodud Elva rajooni koosseisu. 1954. aastal liideti Vihavu külanõukogu <strong>Puhja</strong><br />
külanõukoguga. 1963. aastal kaotati Elva rajoon ja <strong>Puhja</strong> ning Ulila külanõukogud läksid<br />
Tartu rajooni koosseisu. 1972. aastal liideti <strong>Puhja</strong> ja Ulila külanõukogud ühtseks <strong>Puhja</strong><br />
külanõukoguks, kuid osa külasid (Karijärve, Oru ja Ropka) ühendati Konguta külanõukoguga.<br />
Ulila külanõukogus olid likvideerimise momendil järgmised asulad: Kaimi, Siberinurme,<br />
Kannu, Härjanurme, Võsivere, Ridaküla, Kureküla, Teilma, Ulila (kokku 1500 elanikku).<br />
<strong>Puhja</strong> vald taastati 16. mail 1991. aastal.<br />
2. ASEND<br />
<strong>Puhja</strong> vald asub Eesti keskosa Tartu maakonna lääneosas lõunapool Emajõge. Vald piirneb<br />
põhjas Laeva, loodes Kolga-Jaani, idas Rannu, läänes Tähtvere, kagus Nõo ja lõunas Konguta<br />
5
Change language