Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Milliseid<br />
puuetega<br />
laste õigusi<br />
Eestis<br />
rikutakse?<br />
Kas<br />
töövõimereform<br />
saab<br />
õnnestuda<br />
praegusel<br />
kujul?<br />
Kuidas<br />
õpetada<br />
pillimängu<br />
puuetega<br />
inimestele?<br />
Mis on<br />
kogemusnõustaja<br />
töös kõige<br />
tähtsam?<br />
Märts 2014<br />
Sõltumatu ajakiri, mis võitleb erivajadustega inimeste õiguste eest<br />
Kõik Eesti puuetega inimesed, nende lähedased ja<br />
nendega tegelevad spetsialistid – ühinege!<br />
Nr 26<br />
Bulls<br />
Miks<br />
meie seda<br />
ei võiks?<br />
Põletavaid teemasid järgmises numbris:<br />
Kuidas erihoolekandes raha säästes paremat tulemust saada?<br />
Kas riik eelistab endiselt lapsi, kellest vanemad on loobunud?<br />
Millest lähtutakse Saksamaal kaasava hariduse korraldamises?
2 Idee 3<br />
Asjad või<br />
inimesed?<br />
Moonika elas lastekodus.<br />
Igal hommikul<br />
viis invabuss ta kooli ja<br />
pärastlõunal tõi koju tagasi. Ta oli<br />
läbinud hooldusklassis põhikooli<br />
õppekava ja kuigi oli äsja saanud<br />
18-aastaseks, tegi nüüd oma seadusega<br />
lubatud lisa-aastaid. Ühel<br />
päeval aga leidsid õpetajad tüdruku<br />
koolikotist kirja, kus paluti talle<br />
õhtul kõik asjad, vahetusjalatsid ja<br />
muu, kaasa pakkida, kuna rohkem<br />
ta kooli ei tule. Tema eestkostja<br />
oli otsustanud, et ta paigutatakse<br />
hooldekodusse.<br />
Kuhu ja miks?! Millest selline<br />
järsk ja seletamatu muutus keset<br />
kooliaastat? – olid õpetajad jahmunud.<br />
Miks me sellisest plaanist<br />
varem midagi ei kuulnud, oleksime<br />
saanud vähemalt uue asutuse<br />
töötajatega ühendust võtta, neid<br />
Moonikaga suhtlemiseks ette valmistada,<br />
koostada talle vähemalt<br />
kommunikatsiooniraamatugi!?!<br />
Aga selgus, et seda kõike polnud<br />
vaja, sest just nii oli tüdruku<br />
eestkostjaks määratud lähisugulane<br />
millegipärast otsustanud.<br />
Ja juriidiliselt polnud millegi üle<br />
vaielda. Sugulane omas teda nagu<br />
asja eestkostjaks määramise otsuse<br />
alusel. Tema sõna kaalus üle<br />
tüdrukuga pikki aastaid töötanud<br />
spetsialistide oma.<br />
Eestis on saanud kombeks rõhutada,<br />
et otsustab lapsevanem, teovõimetu<br />
täiskasvanu korral siis<br />
järelikult eestkostja. Neil on soovi<br />
korral õigus panna puudega<br />
laps kooli, kus teda ei osata õpetada,<br />
sulgeda ta (vahel koos endaga)<br />
koduseinte vahele, kus ta areng<br />
kiduma jääb, või paigutada ta nagu<br />
reisikott pakihoidlasse. Kõik pealtvaatajad<br />
hoiduvad aga delikaatselt<br />
kõrvale, sest … nii on mugav.<br />
Tiina Kangro<br />
peatoimetaja<br />
Esimene<br />
hoiukodu<br />
avas<br />
uksed<br />
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on<br />
võtnud nõuks rajada juba tänavu mitmele poole<br />
Eestisse neli puuetega laste hoiukodu.<br />
Tartu hoiukodu avas uksed<br />
märtsivaheajal. Järgmine hoiukodu<br />
käivitub juunis Pärnus, kus<br />
projekti veab „Puutepunkti” saatest<br />
tuttava Eliise ema Margit<br />
Krjukov. Hoiukodud tekivad aasta<br />
teises pooles ka Ida-Virumaale<br />
ja Kagu-Eestisse, kuhu otsitakse<br />
eestvedajaid.<br />
„Soovime luua kohad, kuhu<br />
vanemad saavad südamerahuga<br />
tuua ka kõrgendatud hooldusvajadusega<br />
lapsed, teades, et<br />
nende eest hoolitsetakse hoiukodus<br />
sama hästi kui kodustes tingimustes,”<br />
toob fondi tegevjuht<br />
Külliki Saar välja ettevõtmise tuuma.<br />
Hoiukodudega tahetakse abi<br />
pakkuda eelkõige väga suure<br />
Ilmub alates oktoobrist 2011<br />
Väljaandja<br />
MTÜ Puutepunktid<br />
Faehlmanni 12,<br />
10125 Tallinn<br />
Tel 628 4405<br />
E-post info@vedur.ee<br />
hooldusvajadusega lapsi kodus kasvatavatele<br />
peredele. Paljud selliste<br />
laste emad on abi ja toe puudumise<br />
tõttu jäänud lapse kõrval pikkadeks<br />
aastateks koju ning toonud ohvriks<br />
oma elukvaliteedi ja sageli ka tervise.<br />
Lapsega tihedalt kokku kasvanuna<br />
on nad sageli kahtleval seisukohal,<br />
kas keegi teine üldse suudabki<br />
nende lapse eest sama hästi hoolitseda.<br />
Lastefondi hoiukodud on võtnud<br />
nõuks seda usku kõigutama hakata.<br />
Kinnituse sellele leiate ka seekordset<br />
ajakirja sirvides. Lastefondi meeskond<br />
loodab, et koostöös sotsiaalministeeriumiga<br />
õnnestub hoiukodude<br />
eeskujul reformida kogu riiklikku<br />
puuetega laste lapsehoiuteenust.<br />
Puutepunktide toimetus<br />
© OÜ Haridusmeedia 2014<br />
Peatoimetaja Tiina Kangro<br />
Toimetajad Anne Lill,<br />
Kaidor Kahar<br />
Keeletoimetaja Kaja Türk<br />
Trükiarv 10 000<br />
Tellimine www.vedur.ee<br />
Kadrina memorandum nõuab<br />
erivajadustega laste märkamist<br />
Kadrina keskkoolis 27. veebruaril toimunud hariduskonverentsil koostati<br />
märgukiri, millega osutatakse lahendamist vajavatele muredele hariduskorralduses,<br />
mis juba praegu kahjustavad laste arengut ja raiskavad tulevikus<br />
vastutustundetult riigi nappe ressursse.<br />
1. Haridus-, sotsiaal- ja meditsiinisüsteemi<br />
ühise jõupingutusena<br />
tuleb Eestis kõige kiiremas korras<br />
luua väikelaste arenguhäirete<br />
varajase märkamise ja sekkumise<br />
süsteem, mis tagaks kõikide laste ja<br />
nende perede õigeaegse abistamise.<br />
See on ühtlasi võti riigieelarve kulude<br />
säästmiseks tulevikus erivajadustega<br />
laste hariduse korraldamisel.<br />
Kuigi spetsialistid on juba aastakümneid<br />
sellise süsteemi vajalikkusele<br />
tähelepanu juhtinud, on riigi<br />
kõrvad jäänud kurdiks.<br />
2. Kaasava hariduse suunas liikudes<br />
tuleb välistada võimalus, et erivajadustega<br />
lapsed võivad sattuda õppima<br />
tavakoolidesse, kus veel ei ole<br />
nende arengu toetamiseks vajalikku<br />
oskusteavet, tugistruktuuri või<br />
õppekeskkonda. Tuleb välja töötada<br />
kriteeriumid, millele kool peab<br />
vastama, et saada õigus hariduslike<br />
erivajadustega õpilaste õpetamiseks<br />
lihtsustatud või toimetuleku õppekava<br />
alusel. Hea tahe hüpata pea ees<br />
vette tundmatus kohas, mida riik<br />
näib tavakoolidelt ootavat, võib kahjustada<br />
nii erivajadustega laste kui<br />
ka kõigi teiste õpilaste hariduse kvaliteeti<br />
ja vaimset tervist.<br />
Tavalapsed võivad<br />
küll sõbralikult<br />
võtta erivajadustega<br />
lapsed<br />
enda sekka,<br />
kuid õppetöös<br />
vajavad nood<br />
peale hea tahte<br />
enamasti eripedagoogilist<br />
lähenemist.<br />
Kadrina keskkooli<br />
sõbranädal<br />
3. Lastevanematele tuleb seada<br />
kohustus lähtuda erivajadustega<br />
lapsele kooli ja õppekava valides<br />
„lapsele parim” põhimõttest. Nii<br />
peredele/eestkostjatele kui ka koolipidajatele<br />
tuleb teha kättesaadavaks<br />
teadusuuringutel põhinev ja erialaspetsialistide<br />
ekspertiisi läbinud<br />
teave kaalutletud ja kompetentsete<br />
valikute tegemiseks. Hariduskorraldust<br />
puudutavates regulatsioonides<br />
tuleks muuta vastavaid sätteid.<br />
Praegu kohustuvad koolid aktsepteerima<br />
vanemate soovi panna erivajadusega<br />
laps õppima tavakooli<br />
isegi siis, kui nad teavad, et pole<br />
suutelised ta õpet korraldama või<br />
rahastama. Lapse heaolu ja võimetekohane<br />
areng peab olema riiklikult<br />
reguleeritud.<br />
4. Teist aastat kestvate vaidluste<br />
lõpetamiseks tuleb haridusse kaasatavate<br />
tugispetsialistide küsimus<br />
lahendada seadusandlikul tasandil<br />
nii alus-, üld- kui ka kutseharidussüsteemis.<br />
Tugispetsialistide<br />
osalemisele erivajadustega laste/<br />
noorte haridusprotsessis tuleb seada<br />
kõigile üheselt mõistetavad kriteeriumid.<br />
Riik peab võtma vastutuse<br />
tugispetsialistide töö rahastamise<br />
eest riigieelarve või omavalitsuste<br />
kaudu. Viimasel juhul tuleb saavutada<br />
omavalitsustega lepe, mida<br />
mõlemad pooled aktsepteerivad.<br />
5. Kaasava hariduse ja vastava maailmavaate<br />
teket soodustava pinnase<br />
loomiseks tuleb hakata pika visiooniga<br />
ja süsteemselt arendama<br />
koostööd erikoolide ja tavakoolide,<br />
nõustamiskeskuste ja häid<br />
tulemusi saavutanud haridusasutuste<br />
vahel. Haridussüsteemis toimuv<br />
peab toetama laste ja noorte<br />
inimeste integreerumist ühiskonda.<br />
Selleks peab süsteem muutuma avatuks,<br />
süsteemisisene liikumine tavaja<br />
erikoolide vahel paindlikuks ja<br />
lihtsaks. Vältimatult vajalik on ületada<br />
tõkked haridus- ja sotsiaalsfääri<br />
vahel ning nn klaassein riigi ja omavalitsuste<br />
kohustuste vahel.<br />
Olukorra muutmiseks palutakse<br />
abi ja konkreetsete<br />
sammude astumist haridus- ja<br />
teadusministrilt, sotsiaalministrilt,<br />
riigikogu kultuuri- ja sotsiaalkomisjonilt,<br />
linnade liidult ja maaomavalitsuste<br />
liidult, õiguskantslerilt,<br />
riigikontrollilt ning presidendilt.<br />
Memorandumi on allkirjastanud<br />
juba sadu inimesi,<br />
toetushääli saab lisada veebikeskkonnas<br />
petitsioon.ee.<br />
Märts 2014 www.vedur.ee/puutepunkt Eestis on töövõimetus üle 98 000 inimesel, kellest pool on puudega. Märts 2014
4 Reform<br />
5<br />
Kuidas plaanib<br />
töötu kassa hakata<br />
hindama inimeste<br />
töövõimet?<br />
Samal ajal kui saja tuhande inimese saatust ja sissetulekuid puudutav töövõimereform<br />
ootab alles uut valitsust, kellele langeb osaks au see riigi kokku<br />
vastuvõtmisele saata, jätkavad ametnikud ja erialainimesed hoogsalt tööd<br />
reformiga seotud detailide kallal ja lihvivad protseduure. Reformi selgrooks<br />
olev töövõime hindamise metoodika on paberile saanud ning on praegu katsetamisel.<br />
Metoodika töötas ministeeriumi<br />
tellimusel välja Eesti Töötervishoiuarstide<br />
Selts, keda nõustasid ekspertidena<br />
kaks taastusarsti, üks perearst,<br />
psühhiaater ja uuringufirma<br />
Praxis tervishoiuanalüütik. Metoodika<br />
loomises osalesid puuetega inimeste<br />
koda ja Astangu kutserehabilitatsioonikeskus.<br />
Metoodika alustalaks<br />
on võetud rahvusvaheline<br />
funktsioneerimisvõime, vaeguste ja<br />
tervise klassifikatsioon (RFK) ning<br />
Euroopa meditsiini- ja sotsiaalkindlustuse<br />
ühenduse (EUMASS) soovitused.<br />
Nendest alustest lähtub töövõime<br />
mõõtmisel enamik teisi riike.<br />
Üle 120-leheküljeline metoodika<br />
sisaldab ka töötukassa tulevasi tööriistu:<br />
küsitlusankeete ja hindamisjuhendeid.<br />
Kuigi töötukassa juhtide<br />
nägudelt ei peegeldu veel uue<br />
metoodikaga seoses muretut rahulolu,<br />
on tegemist alusdokumendiga,<br />
millele üritatakse rajada hästitoimiv<br />
süsteem, mille abil selgitatakse välja<br />
inimeste vajadused ja aidatakse nad<br />
tööle.<br />
Pensioni asemel toetus<br />
Inimesed hinnatakse töövõimelisteks,<br />
töövõimetuteks või tuvastatakse<br />
neil osaline töövõime mingi sobiva<br />
töö tegemiseks.<br />
Osalise töövõimega inimestel<br />
tekib kohustus töötukassa abiga<br />
tööd otsida ja neile hakatakse pakkuma<br />
tööalast rehabilitatsiooni,<br />
abivahendeid, väljaõpet või muid<br />
tööturuteenuseid, näiteks töökoha<br />
kohandamist, tugiisikut üleminekuajaks<br />
jne. Neil, kes kuulutatakse töövõimelisteks,<br />
lõpeb pension; täiesti<br />
töövõimetud jäävad aga edasi sotsiaalkindlustusameti<br />
hallata. Puude<br />
määramist ja puudetoetuse maksmist<br />
uus süsteem ei puuduta – see<br />
kõik jääb vanamoodi ja sotsiaalkindlustusameti<br />
alla.<br />
Praeguste plaanide järgi käivitub<br />
süsteem uutele tulijatele 2015. aasta<br />
1. juulil, senistele töövõimetuspensioni<br />
saajatele aga 2016. aasta alguses.<br />
Siiski on seaduseelnõusse tekkinud<br />
mõned mööndused, mis võrreldes<br />
algselt kavandatuga kergendavad<br />
pisut osalise töövõimega inimeste<br />
olukorda, keda esialgu ähvardas<br />
suur sissetuleku vähenemine.<br />
Praegu seisab eelnõus, et puuduva<br />
töövõimega inimesed hakkavad<br />
saama senise pensioni asemel<br />
320-eurost toetust (mida igal aastal<br />
indekseeritakse nagu praegust pensioni).<br />
Osalise töövõime korral hakkab<br />
toetus olema 180 eurot (mida<br />
samuti indekseeritakse). Senistel<br />
pensionisaajatel, kelle pension on<br />
sellest suurem, jääb toetus praeguse<br />
pensioni suuruseks, ainult see ei<br />
allu enam iga-aastasele indekseerimisele,<br />
vaid külmutatakse praeguses<br />
suuruses, kuni see võrdsustub tulevikus<br />
osalise töövõime korral makstava<br />
toetusega.<br />
Esimesel korral ekspertiis<br />
Töövõimet hakkab hindama töötukassa,<br />
kes vajadusel kaasab otsustamisse<br />
töötervishoiu ekspertarsti.<br />
Viimane võib omakorda ekspertiisimeeskonda<br />
kutsuda tegevusterapeudi<br />
ja kliinilise psühholoogi. Kõiki<br />
neid spetsialiste hakatakse uue<br />
metoodikaga töötamiseks välja õpetama.<br />
Uues süsteemis hinnatakse igal<br />
tervisekahjustusega inimesel töövõimet<br />
esimest korda igal juhul koos<br />
arstliku ekspertiisiga. Peale avalduse<br />
esitamise, küsimustiku täitmise ja<br />
elektroonsete terviseandmete andmise<br />
kohtub inimene isiklikult ekspertidega,<br />
kes küsitluste, vaatluste ja<br />
testidega tema töövõimekust mõõdavad.<br />
Et töötukassasse üldse pöörduda,<br />
peab taotlejal olema tervisekahjustus,<br />
mille tõttu ta on viimase kolme<br />
kuu jooksul käinud arsti juures.<br />
Hindamisel kasutatakse<br />
infoallikatena<br />
- taotleja täidetud töövõime hindamise taotlust,<br />
- töötukassa infot taotleja tööalase tegevuse kohta,<br />
- meditsiinilist taustainfot, mis saadakse andmekogudest<br />
elektroonselt,<br />
- ekspertarsti täidetud ekspertiisi vormi, mis täidetakse<br />
andmekogudest saadud andmete põhjal või siis näost<br />
näkku visiidil kogutud andmete alusel.<br />
Näitajatest vaadatakse<br />
- liikumist,<br />
- käelist tegevust,<br />
- kommunikatsiooni: nägemist, kuulmist ja kõnelemist,<br />
- teadvusel püsimist ja enesehooldust,<br />
- õppimisvõimet ja tegevuste sooritamist,<br />
- muutustega kohanemist ja ohu tajumist,<br />
- inimestevahelist lävimist ja suhtlemist.<br />
Kui ta arsti vastuvõtul käinud pole,<br />
määrab töötukassa selleks tähtaja,<br />
mida inimesel tuleb täita. Ekspertiis<br />
tehakse kuni viieks aastaks.<br />
Korduva hindamise korral võib<br />
töötukassa teha otsuse ka arstliku<br />
ekspertiisita – juhul kui taotleja esitatud<br />
andmed ja töötukassa enda<br />
info võimaldavad piisava kindluse-<br />
Kasutatavad mõisted<br />
Meditsiiniline töövõimeekspertiis – töövõime<br />
hindamine ekspertarsti või spetsialistide meeskonna<br />
poolt.<br />
Ekspertarst – töövõime hindamise pädevusega<br />
arst, kes on läbinud vastava koolituse ja saanud<br />
pädevustunnistuse.<br />
Ekspertiisimeeskond – grupp töövõime hindamise<br />
pädevusega tervishoiuspetsialiste: ekspertarst,<br />
kliiniline psühholoog, tegevusterapeut.<br />
Dokumendipõhine ekspertiis – töötukassa hindab<br />
töövõimet taotleja esitatud taotluse ja terviseinfosüsteemi<br />
andmete alusel.<br />
Visiidipõhine ekspertiis – töövõimet hindab ekspertarst<br />
või vajadusel ekspertiisimeeskond silmast<br />
silma visiidil ja ekspertiisiks esitatud dokumentide alusel.<br />
Allikas: tööealise tervisekahjustusega isiku<br />
töövõime hindamise metoodika (2013)<br />
Töövõimetute hulk<br />
võib paisuda<br />
kolmekordseks<br />
Kui praeguses süsteemis on 100-protsendise<br />
töövõimetusega inimesi ligikaudu 10 000, siis<br />
uue hindamissüsteemi käivitumise järel prognoositakse,<br />
et töövõimetute hulk kasvab ka praeguste<br />
70–90-protsendise töövõimetusega inimeste arvelt<br />
ligi 28 000-ni, hakates siis vähehaaval kahanema ja<br />
stabiliseerudes 2021. aastaks umbes 25 000 juures.<br />
Osalise töövõimega inimeste hulk väheneb aga<br />
prognooside kohaselt peaaegu iseenesest ligi<br />
10 000 inimese võrra, seda just praeguste 40–60-protsendise<br />
töövõimetusega inimeste arvelt, kellest osa<br />
kuulutatakse ekspertiisis töövõimelisteks ning osa<br />
loobub ise, kuna hindamine ja aktiivsusnõuete täitmine<br />
on tülikad.<br />
Osalise töövõimega inimeste arv arvatakse<br />
2023. aastaks vähenevat umbes 65 000 inimeseni.<br />
Koos töövõimetutega on see kokku ligikaudu<br />
90 000 toetusesaajat. Praegu on töövõimetuspensionäre<br />
ligi 100 000.<br />
Allikas: töövõimetoetuse seaduse mõjuanalüüs<br />
(OÜ Saar Poll 2014)<br />
ga väita, et inimese töövõime on eelmise<br />
hindamisega võrreldes samaks<br />
jäänud. Seisundi muutuste korral<br />
viiakse läbi uus hindamine.<br />
Kui taotleja on taotluses märkinud,<br />
et tal esineb mõni töövõimet<br />
välistav meditsiiniline seisund, võib<br />
ekspertiisi läbi viia lihtsustatud korras,<br />
sellisel juhul kontrollib ekspertarst<br />
töövõime puudumise kinnitamiseks<br />
üksnes selle seisundi olemasolu<br />
meditsiinidokumentide<br />
põhjal.<br />
Keda see teema täpsemalt huvitab,<br />
võib töövõime hindamise<br />
metoodikat uurida sotsiaalministeeriumi<br />
kodulehelt www.sm.ee.<br />
Tiina Kangro<br />
Märts 2014 www.vedur.ee/puutepunkt 39% töövõimetuspensionäridest käib töövõimekaost hoolimata tööl. Märts 2014
6 Elu lugu<br />
7<br />
Väljaõpe,<br />
mida ei saa<br />
pakkuda<br />
ükski<br />
ülikool<br />
Maarika Müürsepp on kogemusnõustaja. Kaks<br />
korda nädalas sõidab ta oma kodukohast Ahjalt<br />
Tartusse, et kohtuda Tartu ülikooli lastekliinikus<br />
emadega, kes lapse haiguse, trauma, enneaegse<br />
ilmaletuleku vms tõttu võiksid vajada tuge kelleltki,<br />
kes on sarnase sündmuse läbi elanud.<br />
Enamasti toimuvad need kohtumised<br />
nelja silma all. Tohtrid või<br />
õed tulevad ja soovitavad, et mõnes<br />
palatis on inimene, kellega kogemusnõustaja<br />
võiks rääkida. Mõnikord<br />
saab jutuajamine alguse mängutoas,<br />
kus on kohal mitu emalast.<br />
Kogemusnõustaja lihtsalt liitub<br />
mänguseltskonnaga ja võta sa<br />
pärast kinni, mis hetkest palli veeretamisest<br />
või nukuvankri sõidutamisest<br />
alguse saanud jutt sihipäraseks<br />
kogemusnõustamiseks arenes.<br />
Aga see polegi tähtis. Tähtis on see,<br />
et mitu inimest said ühisest arutelust<br />
hingekosutust.<br />
On juhtunud, et mängutoagrupp<br />
jääb koos käima ka pärast seda, kui<br />
lapsega haiglasoleku nädalad on<br />
läbi saanud. Et siis arutleda juba<br />
uute küsimuste üle, millele haige<br />
või puudega lapse eest hoolitsemine<br />
vastuseid nõuab.<br />
„Kõiki neid inimesi kimbutab<br />
hirm tuleviku ees. Teadmatus. Neil<br />
on olnud selge visioon oma elust ja<br />
sellest, mis ees ootab. Siis jääb laps<br />
ootamatult auto alla ja langeb koomasse.<br />
Või avastatakse tal vähk.<br />
Või saab beebi sünnitusel kannatada<br />
ning keegi ei tea, mis temast saab<br />
või ei saa. Sel hetkel kaob pind jalge<br />
alt. Oled silmitsi tundmatuga,” räägib<br />
Maarika.<br />
Suur must auk<br />
„Mäletan väga hästi päeva, kui<br />
sain ise sünnikahjustustega lapse<br />
emaks. Mulle öeldi, et lapsel on ajusurm.<br />
Aga mida ütleb see sõna vastsele<br />
emale, kelle rasedus on kulgenud<br />
briljantselt ja kes tuli haiglasse<br />
tervet last sünnitama?” jätkab ta.<br />
„Muidugi,” lisab ta, „sünnitus kulges<br />
vaevaliselt ja laps viidi kohe ära,<br />
reanimatsiooni. See oli märk, et<br />
asjad on halvad… Aga mis asjad ja<br />
kui halvad? Kuidas seesugune laps<br />
kasv<br />
a b ?<br />
Kas ta<br />
käsi ja jalgu<br />
hakkab liigutama?<br />
Mind viidi<br />
üksikpalatisse ja vaat<br />
see on minu meelest asi,<br />
mida ühe sellises seisus inimesega<br />
ei tohiks teha. Jätta ta üksinda<br />
oma hirmude küüsi. Kõrvaltubades<br />
õnnelikud emmed beebidega, kes<br />
muretsevad selle pärast, mis kodus<br />
ees ootab ja kas ikka piima jätkub.”<br />
Maarika mäletab, et kõige õnnelikum<br />
päev oli tema jaoks siis, kui<br />
Maarja esimest korda silmad lahti<br />
tegi. „See oli umbes kolm nädalat<br />
pärast tema sündi. Kuu vanuselt<br />
läksime temaga koos vastsündinute<br />
osakonda ja see oli minu jaoks<br />
“Puudega lapse<br />
emaks olemine<br />
ei tähenda seda,<br />
et käidki kogu<br />
edaspidise elu ringi,<br />
silmad vees.<br />
ime ootamise aeg. Kuigi, arstid seda<br />
imet muidugi ei lubanud. Õige ka,<br />
ega ilustamine tegelikkuse eest ei<br />
päästa.”<br />
Maarika sõnul olid need<br />
ääretult rasked ajad tema<br />
elus. Kokku pooleteise<br />
aasta pikkuseks veninud<br />
suur must auk.<br />
Õnneks toetas teda<br />
perekond. Aga küll<br />
oleks kulunud sel<br />
suurel segaduse<br />
ajal ära kellegi<br />
täpsem<br />
nõu. Kellegi,<br />
kes on sama<br />
tee juba läbi<br />
käinud, tunnistab<br />
ta<br />
tagantjärele.<br />
Ning<br />
tunneb rõõmu,<br />
et ehk<br />
saab nüüd<br />
ise kogemusnõustajana<br />
kellegi elus selle<br />
tühimiku täita.<br />
Olla õigel ajal<br />
kohal ja julgustada.<br />
Sest võid ju olla<br />
juhtunust nagu puuga<br />
pähe saanud, aga<br />
sul tuleb ikka eluga edasi<br />
minna.<br />
Koolitusele<br />
Maarika on üks esimestest SA<br />
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond<br />
koolitatud kogemusnõustajatest.<br />
Nõustajakoolitusele sattus ta enda<br />
jaoks ootamatult. Maarja oli siis<br />
juba 12-aastane. Lamaja, kuue-seitsmeaastase<br />
mõõtu laps, kes oskas<br />
vaid nutta ja naerda. „Olime Maarja<br />
söötmisega näinud vett ja vilet.<br />
Viienda eluaastani üritasime teda<br />
suu kaudu sööta. See aga tähendas,<br />
et üks inimene istuski päev otsa<br />
ning muudkui söötis ja söötis last.<br />
Ning ikkagi ei saanud ta kasvamiseks<br />
vajalikku kätte ja kasv pidurdus.<br />
Järgnes katsetus tavatoiduga ninasondi<br />
kaudu. Ent seegi ei aidanud ja<br />
“Olen olnud<br />
piiritult õnnelik<br />
ka selle lapse<br />
kõrval, kes<br />
ei lausunud mulle<br />
kunagi ühtki<br />
sõna ja keda ma<br />
ei saanud kunagi<br />
jalutama minnes<br />
käekõrvale võtta.<br />
Maarja verenäitajad aina halvenesid.<br />
Lahenduse tõi gastrostoom ja<br />
spetsiaalne sonditoit, mis paraku on<br />
tohutult kallis ning minul kui osalise<br />
koormusega õpetajatööd tegeval<br />
inimesel tekkis kohe mure, kuidas<br />
ma seda üldse osta jaksan. Meile tuli<br />
appi lastefond. Poolteist aastat tagasi<br />
olingi parasjagu lastefondis ravitoitu<br />
saamas, kui mulle pakuti välja<br />
see koolitus. Kui esimese ehmatuse<br />
üle olin elanud, hakkasin mõtlema,<br />
et tõepoolest, 12 pikka aastat<br />
ööpäev läbi hoolt vajava lapse kõrval<br />
on andnud praktilisi oskusi ja ka<br />
uue arusaamise elust. Võib-olla see<br />
on tõesti väärtus, mida teistega jagada,”<br />
meenutab Maarika.<br />
2012. aasta augustist novembri<br />
lõpuni kestnud kogemusnõustamise<br />
koolitust ja sama aasta detsembris<br />
toimunud kriisiabi koolitust meenutab<br />
Maarika kui väga pingelist aega.<br />
Ent samas mõjusid regulaarsed<br />
kahepäevased koolitustsüklid<br />
Tartus hoopis energiasüstina, mis<br />
andsid jaksu kodus ja tööl hakkama<br />
saada. Eriti eredalt on Maarikale<br />
meelde jäänud vestlusringid, kus<br />
kõik koolitusel osalejad rääkisid ära<br />
oma loo. „Me olime ju selleks ajaks<br />
oma isiklikest pea liiva alla peitmistest<br />
ammugi üle saanud, aga nii avameelselt<br />
ja usalduslikus õhkkonnas<br />
polnud ilmselt ükski meist läbielatust<br />
seni veel rääkida saanud. Kõneldes<br />
nendega, kel niisugust elukogemust<br />
pole, peab ju alati olema ettevaatlik,<br />
et neid mitte liigselt ehmatada<br />
või eemale peletada. Peab mõt-<br />
Märts 2014 www.vedur.ee/puutepunkt 32 000 töövõimekaoga inimest töötab täisajaga, 6000 osaajaga.<br />
Märts 2014
8 Elu lugu<br />
9<br />
„Maarja kündis minu<br />
jaoks mu uuel elupõllul<br />
sügavad vaod ette. Minul<br />
jääb nüüd üle vaid neid pidi<br />
edasi astuda, et teisi aidata,”<br />
tõdeb Maarika. Oma nõustatavatega<br />
püüab ta olla eelkõige ehe.<br />
erakogu ja „Puutepunkt”<br />
lema, kui sügavale võib minna ja kui<br />
palju üldse on suuteline seda infot<br />
vastu võtma keegi, kellele juba üksnes<br />
väga teistmoodi lapse nägemine<br />
on ehmatav. Aga seekord olid meil<br />
kõik pidurid maas. Me võisime rääkida<br />
põhjani välja – kavaldamata,<br />
ilustamata ja vääritimõistmist kartmata<br />
oma eksimustest, läbikukkumistest<br />
ning hirmudest, oma<br />
avastustest, oma rõõmudest. See<br />
oli võimas emotsioon, sünergia,<br />
mis meie vahel tekkis,” ütleb<br />
Maarika.<br />
Väljaronimine<br />
Teine suur elamus, mis nendest<br />
päevadest meelde jäi ja mida<br />
ta iga vestlusringis osaleja lugu<br />
kuulates sisimas koges, oli siiras<br />
imetlus ja üllatus. Kuidas need inimesed<br />
ometi jaksavad ja suudavad<br />
olla veel nii säravad kõige selle juures,<br />
mida nad on läbi elanud? Nii<br />
rõõmsameelsed ja teotahtelised?<br />
Kuigi, ka oma elus oli Maarika ju<br />
üsna pea pärast „mustast august”<br />
väljaronimist jõudnud samale selgusele<br />
– et kokkupuude muredega<br />
ei peaks veel inimest ennast muutma<br />
mustaks mureks.<br />
Puudega lapse emaks olemine ei<br />
tähenda seda, et käiaksegi kogu edaspidine<br />
elu ringi, silmad vees. Ja et elus<br />
polegi enam muud kui puudega laps<br />
ja tappev hoolduskoormus.<br />
„Mina hakkasin tegelikult üsna<br />
kiiresti jälle tööl käima. Üks asi<br />
oli muidugi see, kust ikka<br />
väikesesse maakooli asendusõpetajat<br />
leida, ja kahju<br />
oli oma õpilasi ripakile<br />
jätta. Aga teisalt<br />
kogesin, et tööl käimine<br />
värskendas mind.<br />
Mul oli see õnnelik<br />
võimalus, et mu vanemad<br />
olid pensionil ja<br />
valmis minu tööl oleku<br />
ajal Maarjat hoidma. Nii<br />
olingi pool päeva koolis<br />
elurõõmust pakatavate poiste-tüdrukute<br />
keskel, ruttasin<br />
siis jooksujalu koju tagasi ja võtsin<br />
suure rõõmuga lapsehoiu valvekorra<br />
isalt-emalt üle. Olin nii ka Maarjale<br />
parem ema. Kõik need väga olulised<br />
tõed olid mul tegelikult elust<br />
endast juba üles leitud, aga ... ikkagi<br />
oli tõeliselt võimas teisi kuulates<br />
nende eneseleidmisele kaasa elada,”<br />
jätkab Maarika.<br />
Nõustajaks<br />
Oma kõige esimese nõustamise<br />
tegi Maarika veidi rohkem kui aasta<br />
tagasi – 15. jaanuaril 2013: „See<br />
kuupäev ja see nõustamine on teravalt<br />
meeles. Alati on pisut kõhe, kui<br />
astud palatiuksest sisse ja üritad<br />
jutule saada inimesega, kellest sa ei<br />
tea tegelikult mitte midagi. Üldiselt<br />
üritan olla rohkem kuulaja. Ja<br />
kui siis inimene järsku avaneb, tuleb<br />
oma kapslist välja – suur rõõm on<br />
seda kogeda.”<br />
Maarika meenutab: „Selle esimese<br />
nõustamise puhul ei tea ma küll<br />
paraku väga täpselt öelda, kumb<br />
meist kahest tegelikult rohkem teist<br />
nõustas. Päev juhtus minu jaoks olema<br />
ebaharilik – Maarja tervis halvenes<br />
pärast aastavahetust ja ta oli<br />
teist päeva lastehaigla intensiivravis.<br />
Kahtlemata mõjutas mind sel esimesel<br />
nõustamisel teadmine, et mu<br />
enda lapsega on lood kehvad.”<br />
Ent esimeselt nõustamiselt tulles<br />
Maarika veel ei teadnud, et juba<br />
mõne päeva pärast seisab ta ise silmitsi<br />
kõige rängema kogemusega,<br />
mida üks ema emana kogeda võib.<br />
Maarja suri 20. jaanuaril, vaid 41<br />
päeva enne oma 13. sünnipäeva…<br />
“Just Maarja<br />
hoidis mu vaimu<br />
tervena siis, kui oli<br />
väga raske.<br />
“Aina enam<br />
tunnen, et<br />
üliraskes seisus<br />
lastega tegelemine<br />
ongi minu jaoks<br />
see põld, mida ma<br />
tahan harida.<br />
Veel üks kriis<br />
Maarika ei pelga tunnistada, et<br />
kogemusnõustajana tekkis tal tütre<br />
surma järel identiteedikriis. Et kes ta<br />
siis nüüd õigupoolest on?!<br />
Teda aitas vaimulik ja hingehoidja<br />
Naatan Haamer, kes on lastefondi<br />
kogemusnõustajate rühmal kogu<br />
aeg aidanud oma emotsioonidega<br />
hakkama saada. „Tema veenis mind,<br />
et lapse surma tõttu on minu kogemus<br />
veel võimsam. Muidugi muutis<br />
Maarja surm absoluutselt kõike<br />
minus. Aga nüüd tean, et ka see<br />
muutus ei pruugi tähendada lõppu,<br />
vaid hoopis uut algust uuel tasandil,”<br />
on Maarika oma uue eneseleidmise<br />
eest tänulik just Naatan Haamerile.<br />
Ta tunnistab, et tõepoolest on ta<br />
nüüd kogemusnõustajana hoopis<br />
midagi muud kui neil algusaegadel,<br />
kui Maarja veel elas. Eks kindlust<br />
lisavad muidugi üha uued ja<br />
uued nõustamised, aga teisest küljest<br />
kindlasti isiklik kogemus, mis<br />
just selle lõpetatuse tõttu on otsekui<br />
kristalliseerunud. See annab mitmekordse<br />
jõu.<br />
Mõnikord käib Maarika koos<br />
nõustatavaga praktilisi asju ajamas,<br />
kas või sotsiaaltöötaja vastuvõtul.<br />
„Olen abiks ja julgustuseks. Mäletan<br />
ise, kui arglik ma omal ajal oma lapse<br />
kõrval olin. Häbenesin abi küsida<br />
ja kuklas trummeldas, kuidas ma siis<br />
ei saa ise hakkama! Päris mitu korda<br />
kuulsin spetsialistidelt Maarja tervisehädasid<br />
kurtes: „Kus te varem olite!<br />
Jälle üks mahamagatud laps!” Sellised<br />
vahejuhtumid õpetasid mind<br />
olema julgem. Kuigi Maarjaga oli<br />
see juba paljuski tagantjärele tarkus,”<br />
räägib Maarika.<br />
„Näiteks oleks tulnud temaga beebist<br />
peale võimlemas käima hakata.<br />
Ehk poleks ta liigesed siis sedavõrd<br />
jäigastunud – see oli lapsele suur<br />
vaev ja tegi ka hooldamise keerukamaks.<br />
Ma jõudsin füsioterapeudini<br />
kahjuks alles pärast Maarja kaheaastaseks<br />
saamist. Meilt oodatakse, et<br />
me ise abi küsiksime. Aga kust me<br />
teame, mida ja kellelt küsida?!” vaatab<br />
Maarika ajas tagasi. Võib-olla<br />
nüüd, kui ta mõne nõustatavaga<br />
koos vastuvõtul käib, õnnestub täpsemaid<br />
küsimusi esitada, ehk on see<br />
ka mõnele ametnikule või erialaspetsialistile<br />
väikeseks koolituseks.<br />
Uus algus<br />
Maarika on väga rahul sellega, et<br />
temast on saanud kogemusnõustaja.<br />
Kuid see pole ainus uks, mille just<br />
Maarja tema jaoks lahti lükkas.<br />
Lastefond on algatanud puuetega<br />
laste hoiukodude loomise projekti,<br />
esimene hoiukodu avab sel kuul<br />
uksed Tartus Käopesa perekodu<br />
katuse all. Maarika on käinud juba<br />
kuid tihedasti Käopesa lastel külas.<br />
Need on kõik väga raskete puuetega<br />
lapsed, kellest on esmapilgul raske<br />
aru saada, kui palju nad üldse<br />
ümbritsevat tajuvad või mõistavad,<br />
mis nende ümber toimub. „Aga nad<br />
kõik suhtlevad minuga! Suhtlemine<br />
toimub küll hoopis tavatul vaimsel<br />
tasemel, aga see toimub. Mulle<br />
meeldib nii väga nende lastega koos<br />
olla. Kui ükskord on aeg sealmaal, et<br />
ka kodus kasvavad sügavate puuetega<br />
lapsed saavad hakata hoiukodus<br />
päeva- või nädalahoius käima, on<br />
minu suurim soov selles hoiukodus<br />
tööle asuda,” lausub Maarika.<br />
Ta tunnistab, et pärast Maarja<br />
surma valdab teda üha tugevamini<br />
äratundmine, et tema aeg tavakooli<br />
õpetajana hakkab läbi saama. Seal<br />
on Maarikal juba kõik tehtud. Teine<br />
pool ees seisvast elumuutusest<br />
on see, et oleks kahetsusväärne kõik<br />
Maarja kõrval õpitu lihtsalt unustada<br />
ja kõrvale jätta. „Olen Maarjat<br />
hooldades ja tundma õppides läbi<br />
teinud väljaõppe, mida ei saa pakkuda<br />
ükski ülikool. Minu puhul pole<br />
teistel lastevanematel ehk põhjust<br />
muretseda, kas ikka märgatakse last<br />
õigel ajal aspireerida, kas tabatakse<br />
ära hetk, mil ta vajab asendivahetust<br />
või mingit muud hoolt. Tunnen<br />
aina enam ja enam, et just üliraskes<br />
seisus lastega tegelemine ongi minu<br />
jaoks see põld, mida ma tahan harida,”<br />
tunnistab Maarika. Anne Lill<br />
Märts 2014 www.vedur.ee/puutepunkt OECD riikides on töövõimetuspensionäre ligi poole vähem kui Eestis. Märts 2014
10<br />
Elu lugu<br />
11<br />
Hoidsin last kätel tema viimse hi ngetõmbeni<br />
Millegipärast oli Maarja tervis<br />
aastavahetuste paiku<br />
alati pisut halvem kui<br />
tavaliselt. Lamajad lapsed on väga<br />
tundlikud ja eks pühade ajal on elurütm<br />
ikkagi veidi teistsugune. Pisemaid<br />
tervisehädasid oli ju sageli ja<br />
olime õppinud nendega ise hakkama<br />
saama. Aga kui 13. jaanuari<br />
hommikul ei tahtnud Maarja enam<br />
silmi lahti teha ega ärgata, otsustasin<br />
kutsuda kiirabi. Ei riskinud teda<br />
isegi autoga haiglasse viima hakata.<br />
Laps pandi intensiivravisse, aga<br />
selleski polnud meie jaoks midagi<br />
erakordset. Maarja oli varemgi üliraskes<br />
seisus olnud, aga alati sellest<br />
välja tulnud. Hetkekski ei vilksatanud<br />
peast läbi, et see haiglasse sattumine<br />
võiks millegi poolest teistsugune<br />
olla. Arstid olid hoolitsevad,<br />
last raviti. Ja mina lootsin, et küllap<br />
pääseme peagi koju.<br />
Haiglasoleku neljandal päeval tuldi<br />
aga mulle kell 7 jooksujalu palatisse<br />
järele: tulge ruttu, on vaja otsustada,<br />
mida lapsega teha! Maarja oli<br />
Maarja oleks<br />
3. märtsil<br />
saanud<br />
14-aastaseks<br />
kriitilises seisus. Tal olid kahepoolse<br />
üliraske kopsupõletiku tõttu hingamisraskused.<br />
Minult küsiti, kas<br />
soovin intubeerimist, et viia laps üle<br />
masinhingamisele. Muidugi ei saanud<br />
arstid mulle lubada, et see oleks<br />
aidanud lapse kriitilisest seisust välja<br />
tuua, aga see oli üks variant, mida<br />
teha. Teine võimalus oli panna lihtsalt<br />
vaakumiga hapnikumask.<br />
Just sel hetkel, kui tohtrid seda kõike<br />
seletasid, Maarja oigas korraga,<br />
otsekui kutsudes mind enda juurde...<br />
Ma loobusin intubeerimisest.<br />
Ka siis ma veel tegelikult ei mõelnud,<br />
et see kõik võiks olla lõpu algus.<br />
Laps sai ravi, füsioterapeut käis mitu<br />
korda päevas. Keerasime ja pöörasime<br />
teda, et kopsud saaksid paremini<br />
töötada. Akna taga olid päikeselised<br />
päevad ja ma püüdsin voodi nii sättida,<br />
et päike paistaks Maarja näole.<br />
Öösiti magasin nüüd juba Maarja<br />
juures, tema voodi jalutsis – ikka<br />
minu pöial tema peos, nagu me kõik<br />
need aastad olime maganud.<br />
Ööl vastu pühapäeva, mis oli haiglasoleku<br />
seitsmes päev, nägin terve öö<br />
imeilusat und: üks üleni kuldne lapsuke<br />
muudkui lendles päikesepaistes<br />
meie kohal. See oli mulle üle pika aja<br />
üks kõige paremini magatud öö.<br />
Ärkasin värskena, hommik oli nii<br />
kaunis, nagu üks jaanuarihommik<br />
olla võib. Ja isegi Maarja vere hapnikusisaldus<br />
hakkas veidi tõusma. Lõuna<br />
paiku helistasin koju emale, et vist<br />
hakkame kõige hullemast jagu saama.<br />
Tund aega hiljem oli kõik teisiti.<br />
Maarja verehapnik kahanes ülikiiresti.<br />
Paari tunniga jõudsime seisu,<br />
kus hapnik oli juba langenud tasemele,<br />
millest alates inimese organid<br />
hakkavad üksteise järel üles ütlema.<br />
Palusin arsti võtta Maarjal mask<br />
ära. Võtsin ta sülle ja hakkasin teda<br />
kiigutama. Üllatusega märkasin:<br />
jumaluke, kui suureks mu laps on<br />
kasvanud! Tal olid kogu aeg olnud<br />
nii tillukesed titajalad ... ja nüüd rippusid<br />
need kaugelt üle mu põlvede.<br />
Maarja köhatas mõned korrad.<br />
Tegin ta silmad lahti – silmad liikusid<br />
veel, kuldsed ringid olid iiriste<br />
ümber... Siis ta ohkas ... ja läks.<br />
Rahulikult. Minu käte vahel,<br />
äiutades.<br />
Tagantjärele mõtlen, kui toetavad,<br />
mõistvad ja samas kui delikaatsed<br />
olid kõik need tohtrid ja<br />
õed, kes meie kõrval olid. Palatist<br />
sai hetkega kabel. Mitte ainsatki<br />
heli, ühtki lapse nutukatket ei<br />
kostnud ka kõrvalpalatitest.<br />
Pärast öeldi mulle, et surma korral<br />
nii ongi. Surm puudutab kõiki,<br />
kes läheduses. Äiutasin oma last<br />
edasi, kui minult küsiti, kas lubaksin<br />
Maarja linasse mähkida. Aga<br />
lapseke oli veel soe ja ma tahtsin<br />
veel tema soojusest osa saada.<br />
Hoidsin teda, kuni viimaks olin<br />
valmis ta enda käest ära andma.<br />
Maarja mähiti kookoniks ja asetati<br />
voodile, kus ta oli oma viimased<br />
võitlused võidelnud.<br />
Paratamatusega on raske leppida.<br />
Aga hinge jäi suur rahu, et ta<br />
just niimoodi läks.<br />
Maarika Müürsepp<br />
Maarja ema<br />
Tegin õigesti, et oma<br />
looga välja tulin<br />
Kui ülemöödunud suvel<br />
palusime Maarikat oma<br />
looga „Puutepunkti”<br />
saatesse, oli ta esialgu<br />
kõhklev. Tagantjärele<br />
tunnistab ta, et otsus<br />
Maarja lugu ekraanile<br />
tuua oli üks parimaid,<br />
mille ta elus teinud.<br />
Meil on paraku selline ajalooline<br />
taust, et neid kõige raskemate<br />
puuetega lapsi hoitakse siiski varjus.<br />
Laiem üldsus ei tea neist siiani palju<br />
ja seetõttu neid võõristatakse. Aga<br />
tegelikult on saatus andnud selliste<br />
väga teistmoodi laste peredele koos<br />
sügava puudega lapsega haruldase<br />
võimaluse rikastada kõrvalseisjate<br />
maailmapilti. Purustada müüte.<br />
Tasandades sel moel teed neile, kes<br />
täna ja homme saavad puudega lapse<br />
vanemateks. Ja aidates järele neid,<br />
kes puudega last või tema vanemaid<br />
kohates tunnevad end ebamugavalt,<br />
sest ei oska suhelda.<br />
Maarika meenutab, et kord, kui<br />
Maarja oli reanimatsioonis, kogunes<br />
arstide konsiilium lapse voodi ümber<br />
ja ühe tohtri huulilt pudenes järsku:<br />
eks ta olegi teid juba nii palju vaevanud!<br />
„Ütlesin siis sealsamas, et mõelge<br />
nüüd minust, mida tahate, aga<br />
seda kogemust ei vahetaks ma millegi<br />
vastu oma elus!” lausub Maarika.<br />
Loomulikult olnuks ta õnnelik,<br />
kui laps olnuks terve. Aga ka selle<br />
lapse kõrval, kes talle elu jooksul<br />
ainsatki sõna ei lausunud ja keda ta<br />
ei saanud kunagi jalutama minnes<br />
käekõrvale võtta, on Maarika olnud<br />
piiritult õnnelik. „Olin tõesti emana<br />
õnnelik. Selles mõttes ei ole ju<br />
vahet, kas laps on terve või haige,<br />
lõpetab ülikooli või ei saa elu jooksul<br />
tähtegi selgeks, on punapea või<br />
brünett. Olin väga õnnelik, kui ta<br />
mulle oma ilusate hallide silmadega<br />
otsa vaatas ja ma võisin paitada<br />
tema siidpehmet käekest. Nüüd<br />
tunnen tagantjärele õnne, et mul<br />
olid need imekaunid hetked. Muidugi,<br />
Maarjaga elasin läbi ka suurt<br />
muret ja väga raskeid olukordi. Aga<br />
elu ju ongi selline: rõõm ja mure<br />
kuuluvad kokku.”<br />
Piiritult õnnelik<br />
Tänapäeval räägitakse tihti lapsest<br />
kui pensionisambast, kui kindlustusest<br />
omaenda vanaduspõlve<br />
puhuks. Ehkki põlvkondadevaheline<br />
side ja üksteise toetamine on tähtis<br />
ja loomulik, on selline andmisesaamise<br />
rõhutamine laste ja vanemate<br />
vahel Maarika meelest kummaline.<br />
Emaarmastus ei ole tehing.<br />
Nii ka lapse armastus oma vanemate<br />
vastu. „Maarja on mind muutnud<br />
rikkamaks millegi sootuks<br />
hinnalisema võrra, kui seda saaksid<br />
olla materiaalsed väärtused. Ma<br />
olin varem tagasihoidlik, omaette<br />
olija. Maarja oli see, kes mu liikuma<br />
lükkas. Igas mõttes. Ma poleks<br />
ise kunagi jõudnud nende mõteteni,<br />
mida nüüd mõtlen. Arusaamani,<br />
mis üldse tähendab inimelu. Maarjata<br />
oleksid mu elus olemata paljud<br />
sündmused, kohtumised ja teod.<br />
Just Maarja hoidis mu vaimu tervena<br />
siis, kui oli väga raske.”<br />
Maarika sõnul on üks väga tähtis<br />
asi, mida puudega last kasvatavad<br />
vanemad ei tohiks unustada – oma<br />
hakkama saamise võtmeisik oled sa<br />
ise. Kõige hullem on enesehaletsus.<br />
Kui endale ikka innukalt sisendada,<br />
et nüüd ei saa lapse pärast enam<br />
midagi tehtud ja peab end ohvriks<br />
tooma, siis tõmmataksegi ise oma<br />
võimalustele kriips peale.<br />
„Arutasime Maarja matuste esimesel<br />
aastapäeval pereringis, et siin<br />
me nüüd oleme – selle aastaga pole<br />
me enam sedagi tehtud saanud, mis<br />
varem Maarja kõrvalt! Ta oli nagu<br />
väike Viplala, kes toanurgas muudkui<br />
tinises ja meie poole energiapahvakaid<br />
saatis.”<br />
Märts 2014<br />
www.vedur.ee/puutepunkt<br />
Reformiga püütakse pensionäride hulka vähendada 20 000 võrra.<br />
Märts 2014
12 Kogemus<br />
13<br />
Just asutuses on<br />
turvalisust kõige<br />
raskem tagada<br />
Kui aastakümneid tagasi peideti vaimse tervise probleemidega inimesed<br />
psühhiaatria haiglatesse ja hooldekodudesse, et nad olematuks kuulutada, siis<br />
nüüd usutakse, et hooldekodud ja päevakeskused on vajalikud eelkõige neile<br />
inimestele endile turvalisuse tagamiseks. Et kui isegi hooldekodudes juhtub<br />
vahel „õnnetusi”, siis kes valvaks nende järele, kui nad asuksid elama kogukonda?<br />
Uurime teiste riikide kogemusi<br />
deinstitutsionaliseerimise asjatundjalt,<br />
Tallinna ülikoolis sotsiaaltöö<br />
külalislektori ametit pidavalt Zsolt<br />
Bugarzskilt. Kuidas on tema meelest<br />
võimalik tagada psüühiliste erivajadustega<br />
inimeste ellujäämine,<br />
kui nende ümber pole enam turvalist<br />
järelevalvet pakkuvaid asutuseseinu?<br />
Kuidas tagada häiritud psüühikaga<br />
inimeste turvalisus väljaspool<br />
asutusehooldust?<br />
Poliitikud ja ametnikud arvavad<br />
vahel, et deinstitutsionaliseerimine<br />
tähendabki seda, et riik lihtsalt<br />
enam ei tegele selle sihtgrupiga, inimesed<br />
saadetakse asutustest välja<br />
ja nad peavad ise hakkama saama.<br />
Just nii juhtus 1960. aastatel USAs.<br />
Esimese riigina maailmas hakati<br />
seal psühhiaatriliste patsientide<br />
hoolekannet reformima. Suur hulk<br />
psühhiaatriahaiglaid lihtsalt likvideeriti<br />
ja rohkem nende inimestega<br />
ei tegeletud. Raha, mis vabanes,<br />
võis nüüd raisata sõdimisele Vietnamis.<br />
Mõtlemapanev on ka see, kuidas<br />
asi kukkus välja paarkümmend<br />
aastat hiljem Itaalias. Seal jagunes<br />
riik kaheks. Korrumpeerunud lõunas<br />
tehti samuti – inimesed kirjutati<br />
psühhiaatriakodudest lihtsalt välja,<br />
paljud neist on tänini kodutud. Põhjapoolsetes<br />
piirkondades aga, kus<br />
vaated elule on veidi teistsugused,<br />
suudeti üles ehitada toimivad kogukonnateenustel<br />
rajanevad tugistruktuurid,<br />
tänu millele puuetega inimesed<br />
tulevad päris hästi toime.<br />
Deinstitutsionaliseerimise juures,<br />
kuigi see üksnes lammutamisele viitav<br />
sõna mulle ei meeldi, ongi kõige<br />
tähtsam see, milliseid alternatiive<br />
pakutakse. Ja kui targalt riik neid<br />
toetab, et need ka tegelikult toimima<br />
hakkaksid.<br />
Hooldekodudes on inimesed<br />
pideva järelevalve all. Kuidas<br />
tagada, et kogukonda ümber asudes<br />
turvalisus ei väheneks?<br />
See on tõsi, et kedagi ei tohi ka<br />
kogukonnas elades jätta ilma toest<br />
või abist. Kui kellelgi on raskusi<br />
orienteerumisega, näiteks kodutee<br />
ülesleidmisega, ei tohi tekkida<br />
olukord, kus ta jääb üksi hulkuma,<br />
sest tema kõrval ei ole hooldajat või<br />
tegevusjuhendajat. Kui kellelgi tekitab<br />
poes käimine või iseseisev liikumine<br />
ärevust, peab tal olema keegi,<br />
kellele toetuda.<br />
Kogukonnas muutub nimelt inimeste<br />
jaoks vajaliku abi ja toe olemus.<br />
Kogukonnad on elus organismid,<br />
võimaluste oaasid, kus on olemas<br />
võrgustikke, inimesi ja suhteid<br />
– erinevalt hooldusasutustest, mis<br />
on kui suletud kuningriigid, kus kõik<br />
vajalik tuleb luua üksnes oma klientide<br />
jaoks.<br />
Muidugi ei tõtta kogukonnad<br />
puuetega inimestele appi iseenesest.<br />
Et see toimuks, on vaja teha ettevalmistusi:<br />
kogukondi tuleb jõustada,<br />
organiseerida ja neisse on tarvis ka<br />
targalt investeerida.<br />
* Hollandis elab ligi 16 miljonit inimest.<br />
Eestiga võrdlemiseks tuleb arvestada ka<br />
seda, et tegu on heaoluriigiga, kus on koolitatud<br />
ja hoolekandes rakendatud mitu<br />
korda enam spetsialiste kui siin.<br />
Eestis arvatakse praegu nii, et<br />
mida väiksemad on grupikodud<br />
või majutusüksused, seda suuremaks<br />
kujuneb erihoolekande teenuste<br />
hind. Vähemate klientide<br />
jaoks peab olema tööl lihtsalt üha<br />
enam spetsialiste.<br />
Lääne-Euroopa heaoluriikides<br />
olen näinud grupikodusid, kus elanike<br />
juures viibivad ööpäev läbi<br />
kolmes vahetuses kliinilised psühholoogid<br />
ja ülikooliharidusega sotsiaaltöötajad.<br />
Rikkad riigid on saanud<br />
sellist luksust kuni viimaste<br />
aegadeni lubada. Jaanuaris käisin<br />
aga Hollandis Amersfoortis vaatamas<br />
projekti, kus katsetatakse täiesti<br />
teistsugust mudelit. Nad on ära lõiganud<br />
suurema osa seniseid spetsialisti<br />
tasandi teenuseid ja kutsunud<br />
appi kohalikud elanikud, kes käivad<br />
puuetega inimestel seltsiks, õpetavad<br />
neid linnas asju ajama, abistavad<br />
poes käimisel jne. Hollandis hakati<br />
juba mitu aastat tagasi sotsiaalsüsteemi<br />
reformima ja visandati eesmärk,<br />
et aastas võiks professionaalsete<br />
abistajate hulk väheneda 10 000<br />
töötaja võrra* tänu sellele, et nende<br />
töö võtavad üle tavalised linnaja<br />
külaelanikud. See aga ei tähenda<br />
lihtsalt tööhõive ümbermängimist,<br />
vaid tähtis on teine samaaegne eesmärk<br />
– senise „hoolekande” asemel<br />
tegutsetakse „kaasamise” nimel.<br />
See aga aitab inimesi iseseisvamaks<br />
muuta ja pikemas plaanis hooldusvajadust<br />
vähendada.<br />
Puutepunktide<br />
jaanuarija<br />
veebruarinumbris<br />
jagas<br />
Zsolt Bugarszki<br />
kogemusi<br />
vaimse tervise<br />
probleemidega<br />
inimeste rehabiliteeriva<br />
tööhõive<br />
ja kogukonnas<br />
elamise<br />
teemadel. Järgmises<br />
ajakirjas<br />
uurime tema<br />
mõtteid sotsiaalsüsteemi<br />
rahastamise ja<br />
seadusandliku<br />
reguleerimise<br />
kohta.<br />
Spetsialistidele jääks siiski kindel,<br />
kuid pisut teistsugune roll?<br />
Muidugi jäävad ka spetsialistid<br />
süsteemi ning mõnes mõttes nende<br />
roll ja vastutus isegi kasvab. Aga<br />
neid läheks vaja vähem ja nende<br />
ülesandeks jääks juhendamine, töö<br />
tark koordineerimine ja keerulisemate<br />
olukordadega töötamine.<br />
Samas ei käi asi nii, et koondame<br />
10 000 hooldustöötajat ja raha<br />
jääbki lihtsalt üle. Sama raha tuleb<br />
panustada kogukondadesse, siis<br />
järgnevad samm-sammult tulemused.<br />
Aga tulemused on palju tõhusamad<br />
kui endised hooldusteenused.<br />
Kõik osapooled võidavad. See kõik<br />
ei sünni muidugi üleöö.<br />
Toon veel ühe näite. Suurbritannias<br />
hakati toetama kohalike eneseabigruppide<br />
teket. Samalaadsete<br />
murede ja väljakutsetega inimesi<br />
toetati raha ja väljaõppega, et nad<br />
hakkaksid korraldama ühiseid ettevõtmisi.<br />
Muidugi olid ettevõtmise<br />
taga taas professionaalid, kes seda<br />
suunasid ja oma tööd tegid. Peatselt<br />
hakkasid sündima intellektipuude<br />
või psüühikahäiretega inimeste klubid,<br />
hobigrupid ja isegi mõned ettevõtted,<br />
näiteks aiandusteenuseid<br />
pakkuv väikefirma jne. Kui inimesed<br />
midagi teevad, paraneb nende tervis<br />
ja enesetunne, aga suureneb ka<br />
vastutus enese ees ning neid ei ole<br />
enam vaja nii palju valvata ja hooldada.<br />
Hooldeasutused, mille ülesanne<br />
ongi kliente hooldada, toodavad<br />
endale ise tööd juurde.<br />
Ehk siiski ei ole need inimesed<br />
päris vastutusvõimelised?<br />
Kindlasti on ka neid, kelle seisund<br />
vajab pidevat jälgimist ja abi.<br />
Aga uuringute tulemused näitavad,<br />
et neid on üsna vähe. On veel üks<br />
oluline asi, mis sageli ära unustatakse.<br />
Vabadus ja iseseisvus käivad alati<br />
käsikäes vastutusega. Nii on see<br />
ka puuetega inimeste ning intellektipuude<br />
ja vaimuhaigusega inimeste<br />
puhul. Mu oma ettevõttes, Soteria<br />
fondis, kus hakkasime esimesena<br />
Ungaris arendama psüühiliste<br />
erivajadustega inimestele mõeldud<br />
kogukonnateenuseid, oli käibel selline<br />
ütlemine: oleme näinud palju<br />
hulle inimesi, aga mitte ühtegi, kes<br />
oleks täiesti rumal. Ja see on tõsi! Ka<br />
psüühikahäiretega inimesed saavad<br />
paljudest asjadest suurepäraselt aru.<br />
Asutustes lihtsalt pannakse nad olukorda,<br />
kus keegi neilt vastutustunnet<br />
ei eelda, ja seega õpetatakse nad<br />
elama vastutuseta.<br />
Paljud mu kolleegid, kes tegutsevad<br />
kogukonnateenuste vallas, ei<br />
pea muide õigeks, et traditsiooniliste<br />
hoolekandeteenuste maailmas<br />
antakse seadusega pahuksisse mineku<br />
korral vaimse tervise probleemidega<br />
inimestele väga kergelt „süüdimatuse”<br />
valge pass. Kordan veel:<br />
patsiendiõigustest, inimõigustest<br />
ja ka puuetega inimeste õigustest<br />
rääkides ei tohi kunagi ära unustada<br />
nendega kaasas käivat vastutuse<br />
poolt. Ka spetsialistidel, muide, on<br />
vastutus aidata klientidel elada vastutustundlikult,<br />
neid mitte üle hooldada<br />
ega ka hooletusse jätta.<br />
Kuidas?<br />
Toon veel ühe väikese näite oma<br />
firmast. Olime näinud psühhiaatriakodudes<br />
kasutatavaid psühhooside<br />
taltsutamise meetodeid, mille abil<br />
tagati „turvalisust”. Soterias õnnestus<br />
meil töötada samal eesmärgil<br />
välja nn pehme toa meetod, kus saavutasime<br />
sama peaaegu ilma meditsiinilise<br />
sekkumiseta või väga vähese<br />
sekkumisega ning igasuguste vägivaldsete<br />
võteteta. Saime selle eest<br />
hiljem auhindu ja meie juures käidi<br />
kogemusi omandamas. Milles see<br />
meetod seisnes? Põhiliselt selles, et<br />
õdedel ja hooldajatel keelati viibida<br />
töö ajal oma ruumides: kõik töötajad<br />
pidid veetma kogu tööaja hoolealustega<br />
tegeledes. Lisaks koolitasime<br />
igas asutuses välja meeskonnad,<br />
kes suutsid operatiivselt reageerida<br />
konfliktiolukordadele ja need professionaalsete<br />
võtetega maandada.<br />
Nii et olemegi taas väljas seal, et<br />
lahendused peituvad sihtgrupi tundmises<br />
ja vastastikuses mõistmises.<br />
Jutt käib tööst inimestega. Tiina Kangro<br />
Märts 2014 www.vedur.ee/puutepunkt Reformile kulutatakse kuue aastaga 200 miljonit eurot EL-i raha. Märts 2014
14<br />
Kaasamine<br />
Seadus<br />
15<br />
Figuurnootide<br />
abil õnnestub<br />
pillimäng juba<br />
esimesel korral<br />
Väga sageli on just pillimängu õppimine see, millest<br />
puuetega lapsed ilma jäetakse. Muusikakoolid neid<br />
enamasti vastu ei võta, sest tavalised õpetajad ei<br />
oska teistmoodi õppijatega midagi peale hakata.<br />
See oli üle tosina aasta tagasi, kui<br />
kaks soomlast, muusikaterapeut<br />
Kaarlo Uusitalo ja tema hea tuttav,<br />
muusikaõpetaja Markku Kaikkonen<br />
otsustasid, et vastupidi levinud arusaamale<br />
peab muusikat olema võimalik<br />
õppida kõigil. Igaüks võib osa<br />
võtta muusika tegemisest, igaühel on<br />
õigus seda nautida. Tuleb vaid leida<br />
õpilasele sobiv viis ja meetod. Seejärel<br />
asusid nad tööle ega lõpetanud<br />
enne, kui olid välja töötanud täiesti<br />
uue lähenemise muusikaõppele –<br />
Figuurnootide metoodika.<br />
Figuurnoodid on tavapärastest<br />
nootidest erinev märgisüsteem, kus<br />
igale noodile on antud värv. Oktavialad<br />
eristatakse nelja kujundiga: risti,<br />
ruudu, ringi ja kolmnurgaga, mis<br />
tähistavad vastavalt suurt, väikest,<br />
esimest või teist oktavit. Kujundid<br />
kinnitatakse ka muusikariistale vastava<br />
noodi asukohale – ja ime juhtubki.<br />
Ka raskete füüsiliste või vaimu-<br />
ja intellektipuudega lapsed<br />
hakkavad aduma korrapära ja selles<br />
navigeerimise võimalusi.<br />
Isegi õpik olemas<br />
Uusitalo ja Kaikkoneni loodud<br />
metoodika ja selle imet tegev mõjujõud<br />
on saanud maailmas üsna<br />
kuulsaks. Seda on uuritud doktoritöödes<br />
Helsingi ja Jyväskylä ülikoolis<br />
ning Sibeliuse akadeemias.<br />
Figuurnootide abil saadud tulemusi<br />
on soomlased käinud näitamas Jaapaniski,<br />
kus vaimupuudega lastest<br />
moodustatud bänd andis vapustavaid<br />
kontserte.<br />
Figuurnoote aga kasutatakse ka<br />
Eestis. Tallinna Heleni koolis õpivad<br />
peaaegu pimedad ja isegi pimekurdid<br />
lapsed nende abil mängima klaverit,<br />
süntesaatorit, plaatpille, basskitarri<br />
ja löökpille. Metoodikat hakkasid<br />
kasutama õpetajad Ene Järvik<br />
ja Sirli Väinsar, kes on Tolarami<br />
fondi toel kirjastanud ka eestikeelse<br />
õpiku ning koostanud juhendmaterjalid<br />
õpetajatele-ringijuhtidele.<br />
Tervendav mõju<br />
„Peale muusika, mis tervendab<br />
vaimu, arendab Figuurnootidega<br />
töötamine lapse emotsionaalset külge,<br />
suhtlemisoskust, infotöötlemise<br />
oskust, parandab keskendumisvõimet,<br />
silma ja käe koostööd ning loogikat<br />
ja matemaatilist mõtlemistki,”<br />
loetleb Väinsar Figuurnootide häid<br />
külgi puuetega lastele.<br />
Igapäevaselt puuetega laste koolis<br />
õpetajana töötades rõhutab ta, et<br />
puude liigist lähtudes saab Figuurnootide<br />
metoodikaga koos kasutada<br />
teisi õpetamisviise, muutes sel moel<br />
kogu lapse elu.<br />
Ene Järviku ja Sirli Väinsare tööd<br />
Heleni kooli lastega nägi 2. märtsil<br />
eetris olnud „Puutepunkti” saates.<br />
Seda saadet tasub veel kord vaadata<br />
kõigil neil, kes meetodi vastu suuremat<br />
huvi tunnevad.<br />
„Figuurnootide abil on võimalik<br />
õpetada ka raske ja sügava puudega<br />
lapsi. Võimalik on arendada isegi<br />
nägemisjääki,” lisab Sirli Väinsar.<br />
Kallid inimesed, ärge jätke oma<br />
hoolealuseid ilma võimalusest saada<br />
osa muusika imest! Tiina Kangro<br />
MTÜ Tolaram Foundation loodi aastaid tagasi Tolaram Grupi Balti<br />
regiooni juhi Sonny Aswani initsiatiivil, et propageerida ning toetada ühiskonna<br />
positiivset suhtumist vähekindlustatud ja puuetega inimestesse.<br />
Saatejuht Kaidor Kaharile õpetas<br />
Ene Järvik Figuurnoodid<br />
selgeks paari minutiga. Klaveril<br />
saatis neid Astangul kokaabiks<br />
õppiv Jaan, kes nimetas meetodit<br />
imelihtsaks. „Puutepunkt”<br />
Kõik inimesed<br />
on õpetatavad<br />
Kogumikku „Figuurnoodid”<br />
saab tellida Sirli Väinsarelt<br />
telefonil 510 9294 ja aadressil<br />
sirli@tolaram.ee.<br />
Koolituste ja muusikatundide<br />
asjus võib infot küsida<br />
Ene Järvikult telefonil 5559 0202 ja<br />
aadressil enejarvik@gmail.com.<br />
Mängijal tuleb vaid paberil<br />
olevad noodid ja klahvidel<br />
olevad kujundid kokku viia<br />
ning mäng võibki alata.<br />
Kas vanematel on õigus<br />
jätta puudega laps<br />
koduseinte vahele?<br />
Kas koolil on õigus saata probleemne õpilane<br />
koduõppele, lõigates sellega temalt võimaluse<br />
suhelda eakaaslastega? Kas omavalitsusel on<br />
õigus öelda, et ei saa aidata, kuna võimalusi ei ole?<br />
Kas riik võib otsustada, et tegeleb vaid osakesega<br />
probleemist? Vastus on: ei või!<br />
Lapse õiguste konventsioon<br />
Vaimse või füüsilise puudega lapsed peavad elama täisväärtuslikku<br />
ja rahuldavat elu tingimustes, mis<br />
- tagavad neile eneseväärikuse,<br />
- soodustavad enesekindluse kujunemist,<br />
- võimaldavad neil ühiskonnas aktiivselt osaleda.<br />
Selle jaoks peab riik tagama puudega lapsele või tema perele/hooldajale<br />
abi ja erihoolitsuse. Lapse hooldamise eest vastutaval inimesel on<br />
aga kohustus sellist abi küsida. Abi tuleb anda soovitavalt tasuta, võttes<br />
vajadusel arvesse pere/hooldaja varanduslikku olukorda.<br />
Puudega lapsele tuleb kindlustada tõhus juurdepääs haridusele, väljaõppele,<br />
tervise kaitsele, rehabilitatsiooniteenustele, tööalasele ettevalmistusele,<br />
aga ka puhkamisvõimalustele.<br />
Kõik see peab toimuma nii, et laps saaks võimalikult täielikult osa<br />
võtta ühiskondlikust elust, mis mõjub stimuleerivalt tema arengule, sealhulgas<br />
kultuurilisele ja vaimsele arengule.<br />
Kõige selle kohta peab riik tagama teabe levitamise.<br />
See konventsioon kehtib Eestis juba 1991. aasta novembrist.<br />
Puuetega inimeste õiguste konventsioon<br />
Puuetega lastele tuleb tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste<br />
täielik teostamine teiste lastega võrdsetel alustel.<br />
Lapse parimad huvid peavad olema seatud esiplaanile kõigis puuetega<br />
lastega seotud tegevustes.<br />
Tuleb vältida puuetega laste varjamist, hülgamist, hooletusse jätmist<br />
ja eraldamist. Riik peab selleks puuetega lastele ja nende peredele pakkuma<br />
varakult igakülgset teavet, teenuseid ja tuge.<br />
Puuetega inimestele peab olema tagatud võimalus arendada ja<br />
rakendada oma loomingulist, kunstilist ja vaimset potentsiaali mitte<br />
ainult enda heaks, vaid ka ühiskonna rikastamiseks.<br />
Samuti peab neile olema teistega võrdsetel alustel tagatud osalemine<br />
virgestus-, puhke- ja sporditegevuses. Selleks tuleb<br />
- julgustamise, juhendamise, väljaõppe ja ressursside tagamisega<br />
soodustada nendes osalemist,<br />
- tagada neile füüsiline juurdepääs spordi-, virgestus- ja turismiobjektidele<br />
ning vastavate teenuste olemasolu ja kättesaadavus,<br />
- tagada neile kõikide teiste lastega võrdne juurdepääs osalemisele<br />
mängudes, virgestus-, puhke- ja sporditegevuses, sealhulgas koolide<br />
kaudu.<br />
Selle konventsiooni võttis Eesti vastu detsembris 2006, seadusena jõustus<br />
see 2012. aasta juunis.<br />
Märts 2014 www.vedur.ee/puutepunkt Reformita kasvaks töövõimetuspensionäride arv 2020. aastaks 176 000-ni. Märts 2014
ISSN 2228-1312<br />
SAAJA AADRESS:<br />
Ajakirja väljaandmist<br />
toetavad ka<br />
Tulge invamessile<br />
infot hankima!<br />
4. Tallinna invamessil on<br />
esindatud üle 30 organisatsiooni,<br />
kelle väljapanekud<br />
tutvustavad õppimisvõimalusi,<br />
puuetega inimeste<br />
ühingute tööd, abivahendi-<br />
ja meditsiinitooteid,<br />
rehabilitatsiooniteenuseid<br />
jne.<br />
Toimuvad infotunnid, kus arutatakse<br />
töövõimetusreformi, omastehooldust,<br />
vaimse tervise hoidmist ja probleemide<br />
ennetamist. Õpitubades lahatakse<br />
puuetega noorte väljakutseid ja turvalist<br />
internetikasutust ning tutvustatakse<br />
viipekeelt. Mõlemal päeval on kohal<br />
sotsiaaltöötajad, kes annavad toimetulekutoetuse<br />
alal nõu, pakuvad võlanõustamist<br />
ning teavet toetuste ja teenuste<br />
kohta Tallinnas. Eesti Patsientide<br />
Esindusühingu juristid jagavad õigusnõu.<br />
Lastevanemad saavad messil ringivaatamiseks<br />
jätta puuetega lapsed lastehoidu.<br />
Hoovimajas õpetatakse pinget<br />
ja stressi vabastavaid harjutusi.<br />
Mess on puuetega inimeste tegevuskeskuses<br />
avatud 10. aprillil kella 13–19<br />
ja 11. aprillil kella 11–17. Ootame kõiki!<br />
Eelmist messi väisas üle 600 inimese.<br />
Tauno Asuja<br />
Tallinna Puuetega Inimeste Koja tegevjuht<br />
Kui saad aidata.<br />
Või kui tead<br />
kedagi, kes saab:<br />
MTÜ Puutepunktid<br />
arveldusarve<br />
EE452200221053907379<br />
MTÜ Puutepunktid on<br />
riiklikus tulumaksusoodustusega<br />
mittetulundusühingute<br />
ja sihtasutuste<br />
nimekirjas.<br />
Täname kõiki<br />
ajakirja toetajaid!<br />
Need olite teie: Vilve Liiskmann, Küllike Lain, Sigrid Kristin, Triin Pärnpuu, Virve<br />
Kaasik, Ülle Urbanik, Kristel Krischka, Kristina Alunurm, Ülle Väina, Karolina<br />
Antons, Kalev Märtens, Monika Miller, Maie Väljaäär, Raili Veskilt, Maria Praats,<br />
Rika Joala, Tatjana Rein, Elo Saue, Ere Tött, Helen Mäevälja, Heldi Käär, Maris Kurvits,<br />
Reet Jepisova, Birgit Soans, Katre Plaan, Joosep Frantz, Helen Teigar, Chris-<br />
Helin Loik, Tiia Zeigo, Kristi-Isabella Kaldoja, Ülo Käppa, Gerda Kiipli, Kaja Lemmik,<br />
Ljudmilla Petrova, Imbi Suun, Eduard Välja, Ande Etti, Silja ja Liina Aavik,<br />
Kaja Linder, Külli Kaljapulk, Kajar Lember, Merle Lints, Üvi Kuus, Maris Luik,<br />
Aivar Pärljõe, Renee Kukk, Külli Taremaa, Anne Arula, Jannu Holsting, Ave Tooming,<br />
Kristi Kallas, Siivi Hansen, Sander Saat, Helmen Kütt ja kolm anonüümseks<br />
jääda soovinud annetajat. Täname südamest toetuse eest ka Torma ambulatooriumi<br />
ja spordiklubi Meduus, samuti kõiki neid asutusi ja tellijaid, kes on otsustanud<br />
ajakirja eest maksta arvega. Märtsikuu ajakirja trükikulude katteks kogunes teie<br />
toetustest 872,33 eurot. Aitäh, et aitate kaasa ajakirja ilmumise võimalikkusele!
Change language