10.08.2013 Views

POPULATION PROJECTIONS Final in Tetum version

POPULATION PROJECTIONS Final in Tetum version

POPULATION PROJECTIONS Final in Tetum version

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

PROJEKSAUN BA POPULASAUN TUIR GRUPU SEXU NO TINAN<br />

Maibé redusaun fertilidade ida-ne’ebé maka lailais, nu’udár izemplu, suporte husi programa planiamentu familiar sei<br />

bele nota iha t<strong>in</strong>an 2030 nia laran.<br />

Mudansa hirak-ne’ebé sei hare’e iha estruktura t<strong>in</strong>an/idade, nu’udár rezultadu ida husi redusaun fertilidade, sujere<br />

bonus demografia katak kuantidade husi populasaun ne’ebé fo<strong>in</strong> sa’e sei menus no kuantidade husi t<strong>in</strong>an/idade<br />

serbisu sei aumenta. Rekursu importante hirak, ne’ebé sé la’e sei muda fali ba gastu sosial, bele tau fali ba hadiak<br />

<strong>in</strong>frastruktura nasaun nian. Maski velosidade kresimentu populasaun fo<strong>in</strong> sa’e sei menus, kresimentu ba populasaun<br />

ho t<strong>in</strong>an/idade serbisu sei aumenta dramatikamente, aplika presaun populasaun maka’as ba sistema sosio-ekonomiku.<br />

Ho liafuan seluk katak izizensia ba serbisu sei aumenta maka’as. Maski ekonomia nasaun nian sei boot tan, no<br />

izizensia ba traballador sei kresimentu ida-ne’ebé hanesan, numeru kresimentu husi populasaun ho t<strong>in</strong>an/idade<br />

serbisu sei liu numeru serbisu ne’ebé maka kria. Só redusaun fertilidade maka’as ida tan maka bele haboot tan<br />

populasaun ho t<strong>in</strong>an/idade serbisu ekonomikamente sei atrai no permiti nasaun atu iha benefisiu husi bonus<br />

demografiku ida hahu hafo<strong>in</strong> t<strong>in</strong>an 2020.<br />

Pontu ikus responde ba isu/asuntu importante ne’ebé mosu husi projeksaun hirak-ne’e. Expansaun ba populasaun ho<br />

t<strong>in</strong>an/idade serbisu ne’ebé konklui ona iha projeksaun sira fó dezafiu boot ida ba ekonomia Timor-Leste nian:<br />

Kriasaun serbisu iha faze ida-ne’ebé bele dada numeru ne’ebé aumentu daudaun husi ema hirak-ne’ebé maka atu ba<br />

merkadu serbisu nian. Kresimentu husi populasuan ho t<strong>in</strong>an/idade serbisu la’os faktor ida-ne’ebé maka bele atu<br />

modifika tamba buat-ne’e la’os rezultadu husi oras-ne’e, maibé husi d<strong>in</strong>amika demografika pasadu Timor-Leste nian.<br />

Numeru boot husi ema hirak-ne’ebé maka moris durante t<strong>in</strong>an 1990 nian laran no sor<strong>in</strong> balun husi oras-ne’e sei sai<br />

fo<strong>in</strong>-sa’e adultu iha dekade rua tan, nune’e, sei sai parte husi forsa serbisu/forsa de traballu. Maski sé, hahu husi orasne’e,<br />

fertilidade hahu menus, kresimentu husi populasaun ho t<strong>in</strong>an/idade serbisu nian sei kont<strong>in</strong>ua maka’as nafat<strong>in</strong>.<br />

Isu/asuntu importante iha kazu ne’e maka atu halo planu ba dalan oio<strong>in</strong> atu simu hola kresimentu ida nune’e.<br />

Ida-ne’e importante atu realize katak solusaun ba problema ne’e pr<strong>in</strong>sipalmente maka ekonomia no politika, maibé<br />

komponente demografika, sosial no kultural. Funsaun husi demografia maka la’os deit atu fó dadus/<strong>in</strong>formasaun ba<br />

ekonomista no planu na<strong>in</strong> sira maibé atu kontribui ho nia <strong>in</strong>strumentu konseptual no metodolojikal ba diskusaun<br />

politika publiku nian kona-ba hamoris kampo serbisu, <strong>in</strong>vestimentu no distribusaun rekursu oio<strong>in</strong>.<br />

9

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!