POPULATION PROJECTIONS Final in Tetum version
POPULATION PROJECTIONS Final in Tetum version
POPULATION PROJECTIONS Final in Tetum version
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
PROJEKSAUN BA POPULASAUN TUIR GRUPU SEXU NO TINAN<br />
Maibé redusaun fertilidade ida-ne’ebé maka lailais, nu’udár izemplu, suporte husi programa planiamentu familiar sei<br />
bele nota iha t<strong>in</strong>an 2030 nia laran.<br />
Mudansa hirak-ne’ebé sei hare’e iha estruktura t<strong>in</strong>an/idade, nu’udár rezultadu ida husi redusaun fertilidade, sujere<br />
bonus demografia katak kuantidade husi populasaun ne’ebé fo<strong>in</strong> sa’e sei menus no kuantidade husi t<strong>in</strong>an/idade<br />
serbisu sei aumenta. Rekursu importante hirak, ne’ebé sé la’e sei muda fali ba gastu sosial, bele tau fali ba hadiak<br />
<strong>in</strong>frastruktura nasaun nian. Maski velosidade kresimentu populasaun fo<strong>in</strong> sa’e sei menus, kresimentu ba populasaun<br />
ho t<strong>in</strong>an/idade serbisu sei aumenta dramatikamente, aplika presaun populasaun maka’as ba sistema sosio-ekonomiku.<br />
Ho liafuan seluk katak izizensia ba serbisu sei aumenta maka’as. Maski ekonomia nasaun nian sei boot tan, no<br />
izizensia ba traballador sei kresimentu ida-ne’ebé hanesan, numeru kresimentu husi populasaun ho t<strong>in</strong>an/idade<br />
serbisu sei liu numeru serbisu ne’ebé maka kria. Só redusaun fertilidade maka’as ida tan maka bele haboot tan<br />
populasaun ho t<strong>in</strong>an/idade serbisu ekonomikamente sei atrai no permiti nasaun atu iha benefisiu husi bonus<br />
demografiku ida hahu hafo<strong>in</strong> t<strong>in</strong>an 2020.<br />
Pontu ikus responde ba isu/asuntu importante ne’ebé mosu husi projeksaun hirak-ne’e. Expansaun ba populasaun ho<br />
t<strong>in</strong>an/idade serbisu ne’ebé konklui ona iha projeksaun sira fó dezafiu boot ida ba ekonomia Timor-Leste nian:<br />
Kriasaun serbisu iha faze ida-ne’ebé bele dada numeru ne’ebé aumentu daudaun husi ema hirak-ne’ebé maka atu ba<br />
merkadu serbisu nian. Kresimentu husi populasuan ho t<strong>in</strong>an/idade serbisu la’os faktor ida-ne’ebé maka bele atu<br />
modifika tamba buat-ne’e la’os rezultadu husi oras-ne’e, maibé husi d<strong>in</strong>amika demografika pasadu Timor-Leste nian.<br />
Numeru boot husi ema hirak-ne’ebé maka moris durante t<strong>in</strong>an 1990 nian laran no sor<strong>in</strong> balun husi oras-ne’e sei sai<br />
fo<strong>in</strong>-sa’e adultu iha dekade rua tan, nune’e, sei sai parte husi forsa serbisu/forsa de traballu. Maski sé, hahu husi orasne’e,<br />
fertilidade hahu menus, kresimentu husi populasaun ho t<strong>in</strong>an/idade serbisu nian sei kont<strong>in</strong>ua maka’as nafat<strong>in</strong>.<br />
Isu/asuntu importante iha kazu ne’e maka atu halo planu ba dalan oio<strong>in</strong> atu simu hola kresimentu ida nune’e.<br />
Ida-ne’e importante atu realize katak solusaun ba problema ne’e pr<strong>in</strong>sipalmente maka ekonomia no politika, maibé<br />
komponente demografika, sosial no kultural. Funsaun husi demografia maka la’os deit atu fó dadus/<strong>in</strong>formasaun ba<br />
ekonomista no planu na<strong>in</strong> sira maibé atu kontribui ho nia <strong>in</strong>strumentu konseptual no metodolojikal ba diskusaun<br />
politika publiku nian kona-ba hamoris kampo serbisu, <strong>in</strong>vestimentu no distribusaun rekursu oio<strong>in</strong>.<br />
9