POPULATION PROJECTIONS Final in Tetum version
POPULATION PROJECTIONS Final in Tetum version
POPULATION PROJECTIONS Final in Tetum version
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
PROJEKSAUN BA POPULASAUN TUIR GRUPU SEXU NO TINAN<br />
hahu tun, kresimentu husi populasaun ho idade serbisu nian sei kont<strong>in</strong>ua maka’as tebes. Isu/asuntu importante liu iha<br />
kazu ida-ne’e maka atu buka dalan atu konsumi kresimentu ida hanesan ne’e. Ida-ne’e importante atu realize katak<br />
solusaun hirak ba problema ne’e maka ekonomia no politika, maibé iha mós komponente demografia, sosial no<br />
kultural. Funsaun husi demografia maka la’os deit atu fó dadus/<strong>in</strong>formasaun ba ekonomista no planu na<strong>in</strong> sira maib’e<br />
atu kontribui ho nia <strong>in</strong>strumentu konseptu no metodolojika rasik ba disukusaun politika publiku nian kona-ba<br />
kriasaun serbisu, <strong>in</strong>vestimentu no distribusaun husi rekursu sira.<br />
Ikus mai, ida-ne’e mós iha valor atu temi katak exersizu projeksaun ne’e sei dook husi hotu. Iha liútan projeksaun<br />
hirak ne’ebé tenki hala’o.<br />
Dala uluk, sei importante tebes atu halo projeksaun ba populasaun tuir distritu sira. Konsiderasaun boot ida iha kazu<br />
ne’e maka heteroj<strong>in</strong>iti ne’ebé maka’as iha Timor-Leste. Projeksaun ida iha nivel distritu presiza atu konfirma<br />
projeksaun nasional oras-ne’e nian, ne’ebé dala ruma la bele hetan diversidade husi Timor-Leste nian.<br />
Dala rua nian, sei importante tebes atu hala’o projeksaun lubuk ida nu’udár exersizu simulasaun ida. Projeksaun<br />
hirak-ne’e bele hala’o atu determ<strong>in</strong>a komb<strong>in</strong>asaun optimu husi asunsaun kredibel kona-ba komponente ne’ebé sei<br />
lori ba velosidade husi kresimentu populasaun ne’ebé favoravel kona-ba no estruktura t<strong>in</strong>an/idade atu hetan objektivu<br />
dezenvolvimentu ne’ebé iha ona. Hafo<strong>in</strong> estudu no analiza didiak hirak, bele harii ona nivel husi kresimentu no<br />
estruktura populasaun ida nu’udár favoravel ba dezenvolvimentu sosio-ekonomiku. Distribusaun populasuan jeral<br />
optimu bele harii ona sé simulasaun hala’o iha nivel distritu. Komb<strong>in</strong>asaun husi tendensia fertilidade, mortalidade no<br />
migrasaun oio<strong>in</strong> ne’ebé sei presiza atu hetan populasaun ida ho karakteristiku sira bele explora ona liúhusi prosedura<br />
simulasaun ne’e. Ida-ne’e exersizu ida-ne’ebé maka orienta ba politika ne’ebé sei importante atu planu politika<br />
populasaun iha Timor-Leste.<br />
47