10.08.2013 Views

POPULATION PROJECTIONS Final in Tetum version

POPULATION PROJECTIONS Final in Tetum version

POPULATION PROJECTIONS Final in Tetum version

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

PROJEKSAUN BA POPULASAUN TUIR GRUPU SEXU NO TINAN<br />

hahu tun, kresimentu husi populasaun ho idade serbisu nian sei kont<strong>in</strong>ua maka’as tebes. Isu/asuntu importante liu iha<br />

kazu ida-ne’e maka atu buka dalan atu konsumi kresimentu ida hanesan ne’e. Ida-ne’e importante atu realize katak<br />

solusaun hirak ba problema ne’e maka ekonomia no politika, maibé iha mós komponente demografia, sosial no<br />

kultural. Funsaun husi demografia maka la’os deit atu fó dadus/<strong>in</strong>formasaun ba ekonomista no planu na<strong>in</strong> sira maib’e<br />

atu kontribui ho nia <strong>in</strong>strumentu konseptu no metodolojika rasik ba disukusaun politika publiku nian kona-ba<br />

kriasaun serbisu, <strong>in</strong>vestimentu no distribusaun husi rekursu sira.<br />

Ikus mai, ida-ne’e mós iha valor atu temi katak exersizu projeksaun ne’e sei dook husi hotu. Iha liútan projeksaun<br />

hirak ne’ebé tenki hala’o.<br />

Dala uluk, sei importante tebes atu halo projeksaun ba populasaun tuir distritu sira. Konsiderasaun boot ida iha kazu<br />

ne’e maka heteroj<strong>in</strong>iti ne’ebé maka’as iha Timor-Leste. Projeksaun ida iha nivel distritu presiza atu konfirma<br />

projeksaun nasional oras-ne’e nian, ne’ebé dala ruma la bele hetan diversidade husi Timor-Leste nian.<br />

Dala rua nian, sei importante tebes atu hala’o projeksaun lubuk ida nu’udár exersizu simulasaun ida. Projeksaun<br />

hirak-ne’e bele hala’o atu determ<strong>in</strong>a komb<strong>in</strong>asaun optimu husi asunsaun kredibel kona-ba komponente ne’ebé sei<br />

lori ba velosidade husi kresimentu populasaun ne’ebé favoravel kona-ba no estruktura t<strong>in</strong>an/idade atu hetan objektivu<br />

dezenvolvimentu ne’ebé iha ona. Hafo<strong>in</strong> estudu no analiza didiak hirak, bele harii ona nivel husi kresimentu no<br />

estruktura populasaun ida nu’udár favoravel ba dezenvolvimentu sosio-ekonomiku. Distribusaun populasuan jeral<br />

optimu bele harii ona sé simulasaun hala’o iha nivel distritu. Komb<strong>in</strong>asaun husi tendensia fertilidade, mortalidade no<br />

migrasaun oio<strong>in</strong> ne’ebé sei presiza atu hetan populasaun ida ho karakteristiku sira bele explora ona liúhusi prosedura<br />

simulasaun ne’e. Ida-ne’e exersizu ida-ne’ebé maka orienta ba politika ne’ebé sei importante atu planu politika<br />

populasaun iha Timor-Leste.<br />

47

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!