1929 Ringvaade nr.: 2 Kontrollstetoskoop ja tema tähtsus kliinilises ...

,T
5 aastak5ik. lt vihk. 1929.
[lsli lrmnnnr$llilt ilin
TOIMETUS:
J. KARLSON (tesev ia vastulav toimetaja),
H. pETERsoN, E. FEDLTCH, a. RANGEL, K.
TOIMETUSE AAORESS:
TALIT U S E AADRESS:
Aastakaisu hind Kr.3.-
-
Uk.ik vihk 50 senti.
- Tellimisi
-- vastu peale ajakirja talituse k6ik V€bariigi postkonto.id.
l|nndr
G. KLEIN, A. OJASALU,
SARAL JA K, TAGEPERA.
Tartu Loomaarsliteaduskond.
Ta.tu postkasr Nr. tog.
Tartu likooli Loomaarstiteaduskonna Sisehaiguste Kliinikust,
Jrhataja: Dots. I)r. A. Laas.
Kontrollstetoskoop
ja tema tlihtsus kliinilises propedeutikas.
Dots. Dr. A. Laas.
Oppida ja 6petada ei ole igakord kerge iilesanne, eriti meie
koduloomade haiguste alal, Teatud raskusi tekitab just stdame tegevuse
kuulatlemine. Nagu teada, pole meie suurtel koduloomadel
siidame kuulatlusel palja k6rvaga palju midagi kette saada siidame
ebasoodsa asetuse tottu. Ainult varustatud korvaga on meil voimalik
mitmesuguseid kahinaid nende tekkimiskohas lokaliseerida. Siidame
tegevuse kuulatlemine siindigu steloskoobi ehk fonendoskoobi abil,
Aeglase siidame tegevuse korral ei tekita suuri raskusi vahetegemine
siistoolse ja diastoolse toonide vahel, esimene kuuldub pause jiirele,
kuna teine aga kohe esimesele jiirgneb. On aga sridame tegevus ojge
kiire, siis ei saa igakord moiemaid siidametoone iiksteisest dra tunda.
Sarnasel juhul aga saab sellest iile ndnda, et kuulatlusajal iih asi
parema kiie s6rmedega siidame tiputouget .kompam e. See siidametoon,
mis tiputOukega nhelajal kuuldavale 1uleb, on esimene ehk siistoolne
siidametoon.
Uldse nimetatakse ststoolseteks koiki neid niihte, mis esrmese
siidame tooniga iihte langevad voi sellele jdrgnevad, kuna diastoolseteks
k6iki neid, mis teise siidametooni ajal kuuldavale tulevad v6i
sellele jiirgnevad. Siidame kahinad, mis siidame enese sees tekivad,

34
nimetatakse endokardiaalseteks kahinateks. Neil on enamalt jaolt kas
vuhisev, puhuv, k6lav, piuksuv, vahest bassihelile sarnanev karakter.
Nad tekivad, kui veri Oige kitsast avausest vastava kiirusega lZibi voolab'
Niiv6rd kitsad verevdtavad ehk liibinrineku kohad vOivad tekkida siidames
kahel teel : 1) kas kitsenentise tagajtirjel, see on klappide avauste
stenoos v6i 2) klappide puuduliku sulgemise tagajiirjel, see on klappide
insufiitsienis. Jiirelikult, on iildiselt 8 lihtsat siidame klapiviga, igal
klapil nks stenoos ja iiks insuffiisients. Stenoos lakjstab vereringvoolu
ainult avatud klappide ajal, kuna insuliitsienls - ainult sulutud
klappide juu res.
Enriokardiaalsed kahinad esinevad kui siistoolsed v6i diastoolsed'
Siistoolsed siidamekahinad tiihendavad kas semiiunaaravauste stenoosi,
vOi atrioventrikula ar kla pp ide insuffitsientsi, Diastooised siidame kahinad
tdhendavad kas atrioventrikulaaravauste stenoosi, voi semilunaarklappide
insullitsientsi. Kui on selgunud, kas on meil tegemist siistoolse
v0i diastoolse kahinaga, siis v6ivad ainuit 4 klapiviga arvesse tulla.
Milline neist neljast veast esineb antud jrhul, seda selgitatakse sel
teet, et kuulatlustoruga see koht iiles otsitakse, kus kahin kOige valjumalt
kuuldav; see koht on klapile, millest kahin alguse saab, k6ige
lahem v0i teise sonaga, selle klapi punctum maximum.
Hobusel ja veisel on vOimalik siidame kahinaid nende tekkimiskohas
jergmistes punktides en m|A'ala: a) bikuspid a al-kahi n ad on
pahemal pool aiumises rinla kolmandikus 5-das i Lrterkosta alru u mis
kdige Daremini kuulda, vejsel oga 4-das roidevahemikus; b) aorta
kahinad vasemal 4-das interkostaaltuumis, veisel samuti 4-das interkostaalruumis
kuid rohkem alipool; c) pulmon aal-kahin ad vasemal
3-das interkostaalrrunis kaunis ees 0la all, vejsel ka 3'das interkostaalruumis;
d) trikuspid aal- k ahi n ad on paremal pool 4'da roide kohal
kdige paremlni kuulda, veisel 3-das i n terkostaalruumis.
Viiikestel koduloomadel (koer, kass jne.) pole sarnane iiksikute
klappide maarani e siidame vaiksuse ja tema ebasoodsa tsertraalse
asetuse t6ttu mitte toimetatav. Nagu oeldud, tekitab endokardia alsete
kahinate tekkimiskoha miidramine vahest suuri raskusi ja, kui meie
veel atvesse v6fame asjaolu, et teoreetjliselt laseb kokku seada 247
klapivigade kombinatsiooni, siis on piievaselge, kui raske on kahina
tekkimispunkti iilesleidmine. Pealeselle tuleb arvestada ka veel iunktsionaalsete
ja eksokard iaalsete kahinatega.
Et kergendada 6ppijale punctLrm maximum'i ilesots;mist, tuleb
alul jlhatajal stetoskoobiga vastav punkt nles leida, steioskoop Iikseerida
ja siis vOimaldada kuulatlust. Pahe seisab aga selles, e1 ei vOi
Y
oo
igakord kindel olla, et iili6pilane on vastavat tooni t6epoolest kuulnud,
sest iooma iga viihemagi liigutuse korral vdib stetoskoop korvale
uihkuda ning kahinad kuulduvad sellelibi ndrgalt v6i ei kuulda neid
iildse. Tuli konstrueerida niisugune stetoskoop, mis jZitaks juhatajale
taatlemise (kontrollimise) vOimaluse.
Minu kontrollstetoskoop seisab koos jargmistest osadest: a) silindri
kujulisest membraanist, milline sarnaneb Viini l./a. Ulikoolis tarvitatavale
membraanstetoskoobile, labimooduga 28 mm., k6rgusega 20 mm.;
b) metalltorukesest, mis haruneb neljaks, selle iiksikots kziib tihedalt
membraanisse, kuna tema harude otsa tuleb panna 45 cm. pikused
vOi pikemad kummitorukesed valendiku liibim6Oduga 6 mm.; kummitorude
teised otsad on tommatud 25 cm. pikuste metalltorude peale,
need viimased on kinnitatud omavahel vedruga k6rva aukude vastu
surumiseks. Metallosadeks on kasutatud Snowdeni stetoskoobi Ulemise
osale sarnanevat modifikatsiooni (v. pilt).
Sarnane kontrollstetoskoop on meil abiks olnud k6ikidel neil
juhtudel, kus tuli nli6pilastele siidamehaigeid loomi demonstreerida.
Seniajani miiiigilolevad stetoskoobid v6imaldavad kuulatlemist ainrrlt
nhel isikul, kuna minu konstrueeritud kontrollstetoskoobiga on aga
v6imaiik kurlatleda kahel isikul korraga. Sellega jeab siis vdimalus
teineteist taatleda ja, mis veel tiihtsam, juhtida tiihelepanu iga viiiksemagi
siidametegevuse k6rvalekaldu mise peale, olgu see kahin kas
orgaaniline v6i anorgaaniline, ta kostab k6rvu m6lemale kuulajale
iihesuguse tugevusega ja selgusega. Samuti v6imaldab kontrollstetos-

7
36 37
koop taatleda, kas on iili6pilane tegelikult soovitava punkti iiles leidnud
v6i mitte,
Olen kasutanud seda kontrollstetoskoopi igal juhul, kus see vOimalik
meie jooksva kliiniku 106 juures kahe semestri kestel, ja v6rfelnud
kontrollstetoskoobi torustikku teiste stetoskoopidega stidame too
nide ja kahinale edasiandmise suhtes ning otsusele jdudnud, et kola
nOrgenemine tuleb kiill toime, kuid see on niivOrd vZiike, et ta tlldpilti
ei tumesta; isegi vdiksemad iunktsionaalsed kahinad kostavad
kiillall intensiivselt ja selgelt. Kahe semestriline tuleproov on niiidanud,
et kontrollstetoskoop suudab rahuldada k6iki neid nOudeid, mida
senised stetoskoobid ei vOimaldanud, see on kuulatleda kahel isikul
iihekorraga ja taatleda ieineteist. Oleme kdsitanud minu kontrollstetoskoopi
peaasjalikult siidame toonide ja kahinate kuulatlemiseks,
nksikuil juhtudel ka suuremate tuiksoonte kuulatlemiseks. Tagajiirjed
alati tiiiesti rahuldavad. Arvan, et mainitud stetoskoopi vOjb tarvitada
ka veel feetuse kindlaks tegemiseks ja teisteks otstarveteks, kus soovitakse
kuulatlusega midagi katte saada.
Tahaksin kolleegide tiihelepanu podrata minu poolt konstrueeritud
kontrollstetoskoobile ning soovitada teda tarvitusele vdtta, kel on
tegemist 0ppetegevusega.
Deutsches Referat.
Dr. med. vet. A. Laas. Ein Kontrollstethoskop und seine Bedeutung
in der klinischen Propedeutik.
Vom Verlasser ist ein Kontrollstethoskop konstruiert worden, das eine
Auskultation, wie auch die gegenseitige Kontrollierung zweier Personen zugleich
ermdglicht. Der Autor hat das erwlihnte Stethoskop im Laufe von
zwei Semestern zur Demonstrierung der herzkranken Tiere iiir die Studenten,
sowie auch zur Auskultation der Blutgefasse gebraucht, jedesmal mit
-
gutem Eriolge.
Das Kontrollstethoskop besteht: a) aus einer zylinderehnlichen Membran,
die dem an der Wiener tierArztlichen Hochschule gebrauchtcm Slethoskope
ahnlich ist; sie hat einen Durchmesser von 28 rnm. und eine Hiihe
von 20 mm.; b) aus einem Metallrohr, dessen ein Ende sich djcht in die
Membran sieckt, wiihrend das andere sich in vicr Teile zweigt, an deren
Enden ca 45 cm. lange Cummischliuche mit 6 rnm. weitem Lumen angeheltet
und weiter mit der Modifikation des oberen Teiles des S n o w -
d e n'schen Stethoskoos verbunden sind.
Juhte piroplasmoosi ravimisest heksametiileentetramiiniga.
Loomad.rst A. Kooa.
1927. a. suvel teenides loom aarstiteaduskonna sisehaiguste kliinikus
assistendina, hakkasin kliiniku juhataja Dr. Karlsoni ja amv. Veber
eeskujul piroplasmoosi haigeid heksametiileentetraniiniga ravima.
Suve jooksul oli mul ainult neli juhtu. Et neil juhtudel arst aegsasii
kohale kutsuti (hiljemalt 24 t, parast), ja loomade iildine seisukord
veel kaunis rahuldav oli; s6id, niiletsesid ja pulss ei olnud kunagi
iile 100, siis (ehkki kdik terveks said) ei olnud v6imalik otsustada
heksam-ini terapeutilise toime iile raskematel juhtudel.
Asudes ldinud aastal Saaremaale, tuli mul jiillegi piroplasmoosiga
tegemist teha. Juba omast lapsep6lvest teadsin, et Saaremaal seda
haigust ette tuleb vOrdlemisi palju. Ainult loomaomanikkude usaldus
arstide vastu ei taha hesti pinda leida, 6eldakse: ,pole veel arstid
selle haiguse puhul abi annud; saab isegi terueks, ja kui ei, siis ei
aita ka arstiabi ; rikuvad pealegi veel liha oma sinise rohuga., Oli
tarvis rahva usaldust voita ja niiidata, et ka arstimisest abi saab,
V6tsin tarvitusele heksam-ni, mis ebaOnnestumisel liha kOlbulikkust
ei kaota.
Uldiselt oli mul 1928. a. suvel registreeritud 15 juhtu; neist oli
voimalik v?iljasoita 9 juhul, kuna 6 juhul piirdusin suus6nalise nOuandmisega.
I(uue juhu kohta, kuhu ma viilja ei sditnud, on teada,
et 2 looma surid, I terveks sai ja 3 kohta puuduvad andmed. Uheksal
juhul, mil ma kohale sditsin, on k6ik loomad terveks saanud.
Pean tZihendama, et need juhud enamalt jaolt rasked olid, kus
mind kohale kutsuii 3-4 paeval, kus juba 24-36 tundi loom enam
ei mZiletsenud ja siidame lddgid koikusid 110-132 vahel.
Uksikasjalised andmed on jiirgmised:
1. 6. Vl 28. 2 piieva haige olnud. T0-39.0, P-115, sOOb,
maletseb, Wl. (vatsaliikumine) n6rk, kusi - pruunpunane, piim
kadrnud. 3 p. hommikul pera$t ravimist kusi selge ja sama pdeva
6htuks terve.
2. 16. VI. 28. 4 p. haige. T0-:5.6, P-1]0. Ei s00, ei maletse
juba teist peeva, Vl. - puudub; vAliselt on loom taiesti iikskdikne,
lamab ja omal j6ul enam maast flles ei t6use. Naha temp. madal,
kusi - tumepruun. 3 p. hommikul parast ravimist on kusi selge ja
loom t6useb omal jOul maast iiles, sama peeva Ohtuks hakkab miilef

38
sema, kuid iildiselt on veel n6rk, 6-7 p?ieval on teiesti terve (k6ige
raskem juht).
3. 29. IX. 28. 4 p. pdeva haige. Ei soo, ei maletse juba 36
tundi. T.o--39.8, P.-128, vl. puudub, kusi pruunpunane. 3-al peeval
parast ravimist terve (tepsemad andmed puuduvad).
4. 22. lX,28. Uldjoontes sama, mis eelmise juhu kohta.
5. 8. X,28. Kaks looma flhes majapidamises.
a) 4 p. hajge T.0-38.9, P- 130. Ei sdo, ei meletse juba 36
tundi, vl. - pnudub. Kusi selge, p6is vaga tais. Jergmisel paeval
on sd6ma ja miiletsema hakanud.
b) 2 piieva haige T.o 39.8, P-110. S00b, miiletseb, vl. -- on,
kusi - hele pruunpunane, ildine enesetunne hea. Kolmanda paeva
hommikul kusi selge, loom soob ja miiletseb. (Vahepeal ei olla iihe
peeva sddnud ega m iiletsen ud).
Markus: Samas talus sufi suvel iihks lehm piroplasmoosi katte, keda
ainult n6uandmise je(ele raviti.
6. 8. X. 28. 2 p. haige. T.0-39.8, P.-126; sodb vehe, ei
meletse; vl. - n6rk, kusi pruunpunane, kuseb viihe, p6is t?iis. Teisel
paeval knll kusi selge, kuid korralikult hakkas sooma ja mdletsema
alles 4 piieval. Voimalik, et tervenemine venis pikale omaniku enda
mitmekesiste eelravimiste tagajarjel (omanik oli,kiilatark',,ammaemand',,,arst"
jne.)
7. 17. X. 28. 4 p. haige. T.0-38.0, P.-132. Ei sdd, ei maletse
juba 24 tundi. Vl, - nork; kusi pruunpunane, pois teis; 7 kuud
tiine. Kolmandama paeva hommikul kusi selge, loom s

40
Omalt olult seisab happetcrapia mitmesuguste hapete v6i nende segude
kuivgaasi sissehingamises ja nimelt, Glatzel'i jarele, orgaanilistest hapetest
peamiselt sipe)g- ja eedikhape, anorgaanilistest -- vaevlis- ja soolhape,
s. o. happed, mis hariliku toa iemperatuuri juures gaasitaolised on vOi sellisesse
seisundisse iileviidud saavad ning sellejuures mingit miirktoimet organismile
ei avalda. Ohuga segunenud ja seega iubliste h6renenult ulatuvad
happed ka kdige peenemasse kopsutorustikku, kuna seni tarvitusel olnud
auruiohalatsiooni abil medikamendid kill iilemistesse hingeteedesse paesevad,
kunagi aga mitite kopsu, kus nad 6ieti rn6juma peaksid
Otsustavaks asjaoluks siin on gaasikuju. Happegaasid olles molekulaarseisundis,
on varustatud koigile gaasidele tuntud omadustega, ning alisiuvad
nende kohta maksvatele seadusiele. Jerelikuli toimuvad happegaasid ka keemiljselt,
Iiisikaalselt ja liisioloogiliselt hoopis teisiti, kui medikamentaarsed
lahused. Happegaasmolekiiiilid on, vdrreldes harilikkude lahustega, ka siis,
kui need piserdaiud ehk udusarnases seisundis, veel mitme miljoni v6rra
vaiksemad iiksused, ning isegi tugevamate mjkroskoopjde all negematud.
Nad tungivad sissehingamisel analoogiliselt 6huhapnikule, kopsu alveoolidesse
ja sellisel ieel pelsevad ka vcrde. Oma nagematuse peale vaatamata koostuvad
nad 1000/0-lisest happest ja, kus nad kehapinna vastu satuvad, avaldavad
nad silmapilkselt kortsentreeriiud happe keemilist ja erritavat
toimet, mis siigavamasse tungides koemahladest ikka enam lahjendatakse
ja lopuks neutraliseeritakse. Kuna aga vArskeid gaasmolekiiiile jerjest
juure tuleb, vdib toime vastaval kasitamisel tundide, peevade ja n:idalate
kaupa alalhoiduda.
Kapfi'i, Groll'i ja t. andmetel kutsub happeravi esile hiiperemia,
milline B i e r' i jarele ongi tervistumisel peaieguriks. Happeterapia
puhul eslnev hiiperemia on ka Giessen'i nahahaiguste kliinikus konstateeritud
ja prot. L e h m a n n'i poolt eksperimentaalselt t6estatud. Uhtlasi suurendab
happeierapia sekretsiooni ja toimib selle tdttu kui kaitse- ja eemaldamisvahend
organismile. Happegaaside desinfitseerivat m6ju on tehele pannud
rida autoreid, nagu Jesioneck, Altstadt, Longie llow ja
B1os. Longiellow on katsete yaral t6estanud, et patogeensed mikroobid
puhtas kultuuris havjnesid 24 tunni jooksul happegaasitaiud ruumis.
Hiilbusid bac. typhosus, bac. coli communis, staphylococcus pyogenes citreus
ia micrococcus catarrhalis. Staphylococcus pyogenes aureus ja albus jeenud
eluv6imelisteks, millist nehtusi [-ongiellow nOrga gaasitamjse arvele
kirjutab.
B I o s tegi ligi kahe aasta jooksul saadud kogemuste pOhjal kindlaks,
et haavakliiniku ruumide gaasitamisel KaptIi jerele tOepoolest ideaalne
haavade paranemine aset leidis, I(una enne happeravi faryituscle v6tmist
paranemised per primam intentionem vaid teatud o/0 ulatusid, mis tihti laiades
piiddes koikusid, saavulas ta happemenetlusega 1000/o tervistumist p. p. i.
B I o s seletab seerast edu happegaaside mehaanilise ja keemilise toimega.
Mehaaniliselt heitvat nad nraha, 6hust olles raskemad, korpuskulaarsed ejemendid,
tolmu ja rnikroobid, keemiliselt mdjuvat nad h?ivitavalt mAdapisikutele
ja medadhule; Blosi aryates on suur osa mAdanikke just mitteorgaaniseeritud
gaasitaolistest ainetest tingitud.
4l
Fiisioloogilis - bioloogilises mottes peavad Kapfi, Groll ja t.
happeinhalatsiooni toimet mittespetsiifiliseks erritusierapiaks iildarrituse kujul,
mis k6iki keharakke tabab ja haigestunud keharakkudele lokaalset ravimoju
avaldab. Teda nimetatakse ka jnhalatsiooni- ehk pulmonaalseks erritusterapiaks,
vastandina injektsiooni- ehk parenteraalsele iirritusterapiale. Esimene
pidavat viimast veelgi iitetama, kuna naiieks happegaasitatud ruumis kolmesugune
mdju toime tuleb: l) pulmorraalne ?irritustoime happegaaside inhaleerjmisel
kopsu ja sealt iileminekul verde, 2) valine ?irritusmdju happegaaside
toimudes nahale ja 3) seesmine ehk enteraalne mOju, kuigi 6ige
veheste happehulkade allaneelates teatud m?iiiral homdopaatilises doosis.
Nimelt iga niilamisakti korral satub hapestatud dhk v6i hapu siilg makku (Kapfi).
Loomaarstidele soovitab K a p I1 happeterapiat tarvitada hingeteede
akuutsete ja krooniliste haiguste raviks, nende kui ka infektsioonhaiguste
profiilaksiks ja kliinikute, operatsiooniruumide ning tallide desinlektsiooniks'
Kuivgaasi inhalatsiooni tehnika iseenesest on lihtne ja odav.") lndividuaalinhalatsiooniks
(humaanmeditsiinis) on tarvitusel vacuum - inhalaator
maskiga, kuna ruumide gaasitamiseks kasutatakse happeventilaatorit, selle
rnootorit hariliku elektri kontaktiga iihendades; vOi saetakse i.iles auramisliuad
happega (automaalinhalatsioon).
HeadJ tagajergede saavutamis;ks ei soovita K a p i f igasuguseid happeid
seks otstarbeks, vaid tema poolt valjalastud o ginaal preparaate, mis
katsetel kahjututeks osutunud.
Kapff i happesegu koosseisu kohta arvab Hartmann, et siin
peamiselt sipelghappe, veAvlishappe ja soolhappega tegu. B I o s rdhutab
eriti sipelghapet, ta peab teda Kapfii happesegu peaosaks ja pooldab vaadet,
n:gu seisaks sipelghape vilamiinidele keemiliselt lehedal.
Literatuursete andmete pOhjal on happetelapia veterjn?iArmeditsiinis milmeti
kesitamist lejdnud. Assel ja Stockklausner taruitasid happeinhalatsioorli
suure eduga kiduratel p6rsastel ja noorematel sigadel' Tulemused
olid ka krooniliselt haigestunud p6rsastel vega head, aineYahetus tdusis,
happega ravitud loomad v6tsid elukaalus neli nedalat kestnud katse jarele
3 kordielt 1'uure, v6rreldes konholl-loomadega, kes samastes tingimustes olid.
Samuti vdtsid ka terved loomad happetoimel tuntavalt rohkem kaalus juure,
kui kontrollJoomad.
Groll'i katsed pdrsastega I kuu valtel inhalatsiooni ja ,,utal",ga
(happe pulberpreparaat, milles hape indifferentsete keenilisie ainetega seotud.)
neitasid, et hapet tarvitanud teryete pdrsaste keskmine paevane iuulekasv
kaalus oli 400 gr.
kontroll-loomadel 282 "
hapettaruitanud kiduratel pdrsastel 383 "
Kdha, mis enne katse algust oli koikidel loomadel, kadus happemenetlusega
m6ne nadala jooksul, kuna kontrollloomadel see kroon'ljseks muutus.
,Utali" laruitali tojduga 5 gr. p?ievas porsa kohta, hapet laudagaasita'
mjseks 4C m: ruumala kohta 50 gr,
UIali iiksi, jlrna inhalatsioonita, on mitmel korral ja heade tagajArge,
dega tarvitatud (Groll, Stockklausner, Milller, Opetz'
*) Ventilaatori hind tuieb ca 42 kt., happe kilo - 4 kr. Saksamaal Mayr'i
jarele tulla gaasitamine pro minut l-11/:l pf. maksma

42
W o w r a). G r o l1 tegi katseid 48 neljakuise varsaga, jaotas nad 4
riihma ja asetas iihesugusiesse tingimusiesse. Uks dihm oli arenemises teistest
tuntavalt mahajaanud - sellele hakatigi siicitma l0 gr. "Utali" iga
looma kohta peevas. 6 kuu perast oii mainitud ihm elukaall ja tehisamate
ffodtude suhtes (rinnaiimberm66t ja tibia) viirnaselt kohalt esimesele tulnud.
Lahiine on aga veel kiisimus, kas ,Utaii" ja inbalatsiooniga saadud resultaadid
on v6rdsed.
Iseeranis huvilavad olid Grolli katsed 13 tiisikusehaige lehmaga.
Kaise aiul oli tuberkuloos kliiniliselt kdigil 13 lehmal kindlaks tehtud, l1
loomal oli tuberkuljini proov positiivne, I negatiivne, I loom ei olnud katse
alul tuberkuliniseedtud. Aastapikkuse bapperavi jiirele, iihenduses soodsate
kliimatingimustega (rn?igestikus), osutusid 10 juhul kliinilised nahud taiesti
kadunuks, tuberkulijniproov 8 lchmal negaiiivseks. Terveks tunnistaiud 8
looma, 4 toomal polnud haigusprotsess edasileinud, veel enam, ka viimased
olnud kaalus tuntavalt juure v6tnud ja piimaand suurenenud peale iihe erandi.
Ka verepilt olnud katse ldpul paranenud: Ieukoisiiiitide arv iihe erandlga
oinud alla normaalse, kuna eriitrofsiliitide ary iiletanud normaalpijri.
Mainitud tagajergi liirjutab 13 ci h m e peamiselt parandaiud hiiqiecnjliste
ljngimuste arvele ega pea l(iillaldaseks kriteedumiks prognostilises n]6ttes
luberkuliinproovi negaiiivset v6i positiivset reaktsiooni,
Teienduseks sellele olgu tiihendatud, et ka humaanmeditsiinis G Ia t z e I
kopsutuberkuloosi happeinhalatsiooniga ravides aina hajd tagajargi sai. E ii
iillatavad olid tulemused kergemat liiki tiisikuse haigetel. Haigete iildseisundi
ja kopsuleiu tuntava paranemise kdrval kadusid iihtlasi ka hingeteede
katarid. Aga ka kaverndiissete prolsesside puhul v6is iildseisundi kergenemise
k6lval kiiremal kavemide puhastumist iehele panna.
Veel paremaid tagajergi kui tuberkuloosi puhul on happein halalsioon
annud palavikuga kulgevate bronhiaal ja kopsukatarrjde korral, mjl tervistumjne
jArgnes li.ihikese aja jooksul (Grolli katsed varsadega).
Happeid on Kapffi viisil hakatud tarvitama ka haljastoidu konservee
rjfiseks, miile t6itu k6rgeva:irtuslikku silotoitu saadud. Z e ),1 e r ja
Egg tarvitanud seks otstarbeks soola- ja sipelgahapet. Tagajrrjed m6lemate
kohla osutunud headeks. Keemilisel uurimisel sisaldanud silo 12,250/o
tooresproieiini, seega merksa rohkem kuj Kellreri tabelites neidatud,
kus peedilehtede silo tooresproteiini sisaldus keskmiselt 10,440/0. Silot piievas
k{ni 25 kg. loomale sddtes pole halbu tagajnrgi ei pijma ega Iooma
teruise suhtes ilmsiks tulnud, Veel enam, siio m6junud kosutavalt looma
tervisele ning tdstnud nende vastupanuvoimet haiguste vastu.
I( u ch l e r vdinud korduvalt tehele panna, et laudad, kus silot stiddetud,
suu- ja sdratdbest puutumatuks jaanud.
Kokkuvdttes olgu tahendatud, et kirjanduses pole leida ainustki juhtu,
kus happeterapia oleks osutunud tagajerjetuks v6i annud halbu tulemusj.
Eriti rohkesti ja suure eduga on seda tarvitatud nuumamise otsiarbel seakasvandustes,
ent pole pdhjusi arvata, et ta ka teist liikj koduloomadel end
majanduslikuli vehem tasuks, olgu see siis haigusi ravides neid arahoides
voi muidu tlrlundust tdstes. Muu hulgas pole huvituseta happeravi tarvitusele
v6tta ka linnukasvandustes nii profiilaksiks, raviks kui ka produktsiooni
suurendamiseks. Lihtne ja kdigile kattesaadav k6situsviis v6lmaldab kiill
Fr
igale selle uue ravimefietlusega lutvuneda ja enese kogeffuste kohaselt teda
hinnata. Kiisitamine mitmekesisteks otsiarveteks tooks esile uusi, veel tundnata
vaariusi ja aitaks rikastada saavutusi mainitud suunas.
Kirjandus :
_ _ l._ Assel: ,Die Saurewrrkung aul dcn tierischen Organismus.' Sitddeutschc
landw. Tierzucht lg2ti N l€,.
2. Sarna autor: ,Sauretherapie, Veterinarmedizill u. Tierzucht." Berl. t.
Woch. 1927 l'l! L
3. B I o s, f.: ,Ein Bcitraq zur lirreichunp aseDiischer Wundlleiluno . -'"-" -
Aprl/-
li{ he Mileilrlrsen aus u. f. Baden ' tgZZ ,rt-o tt.'
_ 4._ Bdhrne: ,Einige Bemerkungcn zur Arbeit von Croll riber die Saurethcrapie
der Tuberkulose.. Brl. tiererzil. Woch, 1927 J,t! 43.
5. Claizel, W.: ,Sarreinhalaiion bei LudgeDtuberkulose.. Dic Tuber"
kulose 192/ \,li C.
.. .6.-_-G_roll_, E.: - _,S?iuretherapie u. Bekampfung der Tuberkltose." Beri.
tierarztl. Wochenschdit 1927 M 25.
-
43
7. Gfoll, E.: ,Saureveriahren nach prof. v. Kapii zur Fdrderu|g der
Schveinemast.' Deutsche Landw. Presse 1927 Il!-50.
8. Kapil, S.: ,Die S:iuretherapie,.
9. Mayr, J.: ,,Zur Desodorierung von Krankensalen.. Zeitschrifi f. das
gesamte Krankenhalrswesen 1927 N! 17.
10. Miiller, K.: versteht man in der Scllweinef litterung unrer oem
Sdureverfahren n. lrot. v. Kaptl "Was u. wel.he Errahrungen liepen auI die;em Ccbiele
bisher vor?' Dtsch. landw. Tierzucht Ne l.
11. Scheer, K.: SiiuretheraDie -
"Die
des Ekzems.. Referat: Tieriirzflich.
Rundschau 1928 Nri 28.
12. Schmidt, J.: ,Zur Sauretheraoie flach Prof. KaDtf." Brl. tierarz iche
Wochenschrilr 1926 ,\]! 48.
13. Stockklausner: ,Versuche iiber die Anwendunp des S?iureveriahrens
nach Prof, v. Kapfi." Siidd. landw. Tierzucht 1926.
14. Zeil ef u. EAg: Die Konservierung vo Griinlutter mittels Saure nach
Prol. Dr. v. Kapii.' lllustr. lafld$. leituns 1927 - - 34.
Andmeid bac. abortus Bangi infektsioonist iildse ja eriliselt selle
uurimustest Eestis.
(Rohhuodte Dr. med,.,uet. F. Laja vditehirjast.)
Silmaspidades, et rneil Eestis Baogi irfektsiooni lehemalt ei ole uuri_
tud,, asus autor selle iilesande lahendamisele. Tahendaird iilesande liigitab
ta nelja ossa:
A. uudda Bangi in{ektsiooni epidemioloogiljst ulatustj
B. vdrrelda, kas vere- ja piimaseerumi aggiutinatsiooni iagajerjed on
paralleelsed ja kas ei saaks vereseerumi asemel diagroosjmiseks tarvitada
piimaseerImit;
C. kas meil luleb jnimestel etie Bangi jnfektsiooni ja
D. kuidas oleks soovitav meil Eestis korraldada v6itlust selle taudi vastu-
Tiiii iildosas on autor koostanud kjrjanduse andmetel iilevaadu Banqi
inlekisiooni uurimusie tagajArgedest velismail, mis jaguneb jergmistesse osadesse :

44
a) ajalooline iilevaat, b) B. aborius Bangi eritumine, c) iniektsiooni
ieed, d) diagnoosimine, e) seroioogilised juurdlused, J) allergilised reaktsioonid,
g) Bangi haiguse kuju ja ettetulemine, h) haiguse vastu voitlemine,
i) Bangi iniektsioon inimese), k) brucella melitensise ja br. melilens. abortuse
difierentseerimine.
Tdd iildosast olgu toodud liihidalt mdned andmed:
. ad a) Koduloomade abordist kirjuiab esimesena Aristoteles a. 384
e. Kr. Vana- ja keskajal loeti abordi pdhjusteks traurnalisi ja dieteetilisi
mdjundisi. 18 sajandi alul levis vaade, et aboldid ka nakkusest vdivad tingitud
olla, kuid nakkuse iseloorn jai tumedaks. Nocard teatab 1886 a. kahe
rnikroobi leiusl nulisiiunituse puhul, kuid pisiiaste isoleerimine ja nakatuse
katsed nurjusid.
Bangi pisilase, kui nakkava abordi peamjse pdhjuse, tegid kindlaks
Taani loo aarstid, eriti uurjjad Bang ja Striboit 1895 a. Neil 6nnestus
isoleerida vastavat pisiiast, samuti nakatuskatsed. Sellest ajast peale algab
tsangi iniekisiooni mitrnekiilgne i.iksikasjaline uutimine. Erilisele seisukohale
Bangi pisilase, kui aborditekitaja kohta, asuvad Bdhme ja Leonhardt, kes
mOningatele tahelepanekutele toetudes, tena patogeniieeti alahinoata tahavad
Mitie kaua aegr tagasi tekitas elevllst teaduseilmas vaginitis jollicularis
inlectiosa, mida pceti abordi kui ka alrtruse tehtsamaks p0hjuseks; selle
vaate kasitamine nimetatud tasapinnal on oma terav[se kaolanud.
ad b) Bac. abortus Bangi eritub intitseeritud lootna kehast peamiselt
1) emakan6rega ja paramisiega ja 2) piimaga. Emakan6rega eritumine peale
nurisiinnituse resp. poegimise viliab keskmiselt 3 n?idalat, sageli aga kauem,
neiieks 50 plieva kuni 4 kuud. Eritumine piimaga veltab pikemat aega,
kas piisivalt v6i hootj, ta algab varemalt l2 paeva Peale nurisiinnituse ja
kesiab kuude ja aastate viisi (6-7 aaslal); mitte k6ik inlitseeritud lehmad
ei erita Bangi pisilasi piimaga. Iniitseeritud piimaga joodetud vasikad v0ivad
eritada pisilasi roojaga. Infilseerilud pullid eritavad Bangi pisilasi spermagr;
ameeriklased arvcstavad searaseid pulle 100/o kdigist nakkusekandjaist.
Uksikud andmed lubavad olciada, et peale i.ilevalnimetatud teede, bac.
ab. Bangi eritub ka bronhiaallimaga.
ad c) Kunstlikke nakatusekatseid on toimetatud paliu. Positiivseid
tagajargi on saadud per os, per vaginam, intravenoosselt, subkutaanselt, konjunktiiva
ja nisakanali kaudu nakkusematerjali looma kehasse viies. Loomuliku
oakkuse suhtes omaks peamise tehtsuse peroraalne infekisioon; sellele
j:irgneks vaginaalne, kas saastunud roojaga vdi paariiuseaktil spermaga ; loomuliku
nakkuse vdimalust oletatakse sigadei per conjunctivam. Erilise t?iht
suse omab veistel reinlektsioonj toimetulek udarast, sinna pesitsema jalnud
pisilaste i6tlu. Tdestaiud on ka vasikate loomulik iniektsjoon, keda joodetakse
pisilasi eritavate lehmadc piinraga.
ad d) Bangi haiguse diagnoosimine siinnib 1) kliiniliste siimptomite,
2t paioloogo-anatoomilise pildi j:irele, 3) bakte oloogiliselt, 4) seroloogilisie
meetodite ja 5) allergiliste reaktsioonjde abil.
(liinilised tunnused on iihcnduses nurisiinnituse aktiga ja ei erine
vuigi silmapaistvalt nahtudest muil pohjusejl tekkinud abortide puhul; enamkAhem
iseloom ulikkudeks voiks pidada hegust, midatompe sisaldavat lootevedelikku
ja kollakaspruune nekrootilisi pesasid lootekestal (karunklitel).
Patoloogilised muutused esinevad aborteeritud Iootel, nagu nahaaluskoe turse,
mao-soole )imakesta pundumine, kuid ka Deed ej ole jseloomulikud ega
konstanised. Bakterioloogiline diagrroos si.inniks kas muulunud looiekcsta
osadesi, lootevedelikust vOi loote maosisaldisest vdetud materjali rnjkroskoobilise
juurdlusega, kultuuridcga vdi katseloomadele, rlerisjgadele, siistimisega;
bakterioloogilise juurdluse materjal peab olema puhas ja v6inalikult
verske. Tdds on toodud mitmesugused vatvimise mene used ia kultuurideks
taruitatavad sddtmed. Piimas Bangi pisilaste kindtakstegenine siinnjb kas
koorekihist v6i setiest tehtud mikroskoobilisle DreDaraatide vaalluse v6i sama
maierjali katseloomadeie siistimise abil, sagedamine annab viimane meeroo
kindlamaid tagajargi. Katseloomadega diagnoosimisel on m66duandvarl patoloogo-anatoomiline
pili, v6i sagedamini seroloogilised juurdlused.
ad e) Seroloogilistest meetoditest tarvitatakse Bangi inlektsiooni diagnoosimiseks
peamiselt agglutinatsiooni ja komplemendi sidundustl oma lihtsama
labiviimjse tehnika i6ttu on eriii esimene neist laialdasemalt tarvitatav;
mdlemi meetodi lepsus on pea vdrdne, erinedes iiksiku protsendi v6rra, iildiseli
arvatakse, ei agglutinatsioon annab nakkuse alguses parernaid tagajergi,
komplemendi-sidu ndu s vanemalel intektsiooIidel, Positiivseks agglutinatsioonitii
ks peetakse l:100 ja iile selle, komplemendi-sidundusel 0,01. Teised
seroloogilised meetodid, nagu pretsipitatsioon, Sachs-Georg'i, Meinecke
ja Abderhalden'i (dialjseerimise) reaktsioonid ei oma mingit paremust eelpooinimetatute
ees, voi on koguni halvemate tulemustega. Piima seroloogiline
juurdlus ei ole veel kiillaldaselt labi tditiatud, ja prakiilistele tarvetele
kiipseks saanud.
Kaitse- resp ravisiistimine elavate kui ka tapetud vaktsiinidega m6jutab
seroloogiljse juurdluse andmeid positiivses mdttes, esimesed kauernai
(6 kuud), teised liihernat (3r/: kuud) aega.
ad l) Allergilisi reaktsioone Bangi infektsiooni diagnoosimiseks on
katsesiatud paljude autorite poolt; iildjoontes on nende labiviimise tehnika
ja hindarnine analoogiline tuberkuliniseerimjsele; tagaj?irjed siiski jii?ivad taha
seroloogilistest meneilustest.
ad g) Bangi haiguse sagedamini esinevaks iunnuseks on abort, kuid
mitte ainukeseks ega ilmiingimata tarvilikuks. Kdige soodsamaid arenemise
tingimusi leiab Bangi pisilane tiines emakas ja tekitab siin olulisi muutusi
loote- ja emakestades. mis viljastatud muna resp. loote surma vdi nurisiinnitust
pdhjustavad. Abortide sagedus intilseeriiud karjades on k6ikuv, esmakordselt
taudistatud karjades suurem, kuna perastpoole loomuliku immuniteedi
tekkimisel abordijuhud vehenevad; naib, et ka mitmesugused k6rvaln1djud
nagu toitlus j. m. s., infekisroonr intensiivsust ja abortide sagedust
t6stavad.
Bangi haiguse sissetoomisega karjapidamisesse tduseb ahtruse 0/0, nagu
paljude autorite tahelepanekud ja teadulnused on t6endanud; iihed arvavad
selle pOhjuseks suguelundite hormonaalseid heireid, teised piiramiste peetust,
endometriite ja nende jiireldusi.
Pullidel vdib Bangi haigus viiljenduda kliinilisclt munandi p6letikus,
balaniidis, vdi metastaalilises artriidis.
Vasfsiindinud vasikatel pohjustab brc. ab Bangi mao soole pdletikku,
kas otseselt v6i sekundaarset infektsiooni soodustades.

46
Bangi haigus on nii Edroopas, kui ka teistel mandritel laialt levinend,
Nii arvaiakse Schveitsis iiks viiendik vejste koguarvust infitseeritud olevat;'
Saksamaal peetakse Bangi haiguse kehju suurernaks, kui iihegi tejse taudi
puhul; Amee kas arvutatakse Bangi kahju aastas 20 miljoni dollari peale;
ta esineb Austraalias, Indias, Jaapanis ja Aafrikas.
ad h) Vditlus Bangi haiguse vastu toimub kahes suunas: 1) iniitseeritud
karjade ravimine ja taudi likvideedmine ja 2) taudivabade karjade
proiiilaks.
Ravimiseks on kdige rohkeru tarvitatud karboolhappe siistimisi Braueri
meetodil (20-30 ccm. 20,10 lahusest iga kahe niidala tagast subkuiaanseli),
teistest kemoterapeutilistest vahenCitest on katsltud proflaviini, acrillaviini,
,,Gu11sani", Yatreni, proponeeritud kollargooli.
Edasi jilrgnevad seero- ja vaktsiinotelapia : passiivne immuniseerimine
ei ole annud rahuldavaid iagajargi; aktiivseks immuniseerimiseks on kasutatud
bakierite ekstrakte (aboftjirr, amblosiin), ja vaktsiine, kas surmatuid v6i
elavaid. Tagaj?irjed on rahuldavamad vaktsiinidega, kui ekstraktidega; esimestest
viimasel aial kaiduvus elavate siistainete kasuks; kaiisesiistimine on
tagajiirjekam, kui ravisiistimine; ainult iaudistatud karjades vOib elavaid kuliuure
tarvitusele v6tta, kuna taudivabades see vasiunaidustatud on, samuti
ka pullide immunisserimine elavaie kultuuridega; iiksikuid infitseeritud loomi
soovitatakse karjast eemaldada (tapmise teel), et taudi kiiresti likvideerida,
Hajguse vastr v6itlemisel mangib suutt osa hiigieeniliste abinoudc
tarvitusele vdtmine ja nende tApne lebiviimine, mille iehtsamad rnomendid on:
1) erilise poegirnise- resp, aborteerimiseruumi soetamine, kuhu loomad
jaavad n6revoolu kadumiseni suguelundeist ;
2) tervete loomade eraldamine iniitseerituist erilauta vdi lauda osasse
(eraldamine ka talituse personaali suhtes); samuti peab m6lemi grupi piin-
Iikku isolaisiooni La karjamaal lebiviima.
3) Paarituseks eraldi pulli iarvitamine mdlemi grupi loomade jaoks,
vdi piinlik suguosade desinfekisioon enne kui perasi paaritamist.
4) Aegajallne rxumide desinfektsioon poegimise- kui ka i.ildlaudas.
5) Loomade korralik toitmine ja muude tingimuste t?iitmine, mis loornade
resistentsi tdstab.
Taudivabade karjade hoidumiseks iniektsioonist tulevad jiirgmised momendid
arvesse:
1) Karja tiiiendamr'seks ostetud loomad (lehmad, pullid, vasikad) peavad
intektsioonist vabad olema.
2) Inlitseeritud pullidega paaritamine on keelatud, samuti teneie pullidega
infitseeritud majapidamiste lehmi.
3) Eriliselt tuleb hoiduda saastrnud sdodamaadel karjatamisesi, samuti
saastunud toidu stidtmisest laudaDidamisel.
4) Silmast ei tohi iasta ka infektsiooni vdimalust tervete loomade kokkupuutumisel
haigetega ndiiustel, laatadel jne.
Erilistest meetoditest Bangi haiguse vastu vditlemjsel tuleks nimetada
Pennsylvania kava, mis on ftjatud samadele printsijpidele kui tuberkuloosi
vastu v6itlemine Bangi rneetodil; peatiihised selles kavas on: a) haigete
loornade kindlakstegemine seroloogiliste juurdlustega ja b) sanitaar-hUgieenilisie
abin6ude lebiviimine. Nende kahe pohimdtte alusel on kava kuni vahe-
47
nate iiksikasjadeni valja tdijtatud. Pennsylvanias on see kava seadusandliselt
iarvitusele vdetud umbes 6 aaslat tagasi ; tulen'.rsed on tagaj?irjekad. Mdnesug[ste
muudatustega on Pennsylvania kava larvilusel Norras ja'Iaanis
ad i) Kiisirnus bac, aborirrs Bangi nal(kayusest inimesele lahereb viifiaste
uurimuste pdhjal jaatavas mdties. Haiguse tunnrrsed valjenduvad
unduleerivas pikemaajalises palavikus, halvas enesetundes, jduetuses, liigeste
valudes, vahel kdhulahtisuses, angiinas, p6rna ja mahlasdlrnede punduruises,
orhiidis; iiksikud tihelepanekud lubavad oietada, et brucella abortus ilrinrestel
nurisiinnitust pOhjustab. Nakkuseteedest tulevad k0ne alla moodused,
a) vigastatud naha kaudu ja b) iniitseeritud piima joomise teel. Diagnoosimine
siinnib seroloogiliselt v6i kultuuridega.
ad k) Uhenduses bac. abortus tsangi ehk brucella melitensis abortuse
nakkavusega inimesele on iileskerkinud kiisjmus selle lnikroobi eristamise
v6i'naluse kohta brucella melitensisest (Malta palaviku tekitaja). Kuni praeguse
ajani ei ole see probleem bakteriuloogiliselt (laicmas rndttes) konsekveniset
lahendarnist leidnud.
Tcj6 Eesti osas katsub autor selgusele j6uda tsangi iniektsiooni levimise
kohta mejl vene- kui ka iseseisvuse ajal. Leiduvate ljteraluur.andmete
pdhjal iuleb ta otsusele, et Bangi haigus meil hiljemalt 1907 aastast saadik
esines; pahatihti vaheiati teda vaginiiis follicularis iniectios3ga.
Peavalitsuse aruanretes on nakkavaf nurisiinnitust ametlikuli registreeritud
l9l9 a. 1920 a. 1921 a. 1922 a. 19?3 a. 1924 a. 1925 a. 1926 a.
164
46 59 54 7')
kokku B aasia jooksul 502 juhtu; kuid need andmed ei peegelda t6elist
pilti, sest iihest kiiljest ei tule kaugelt suurem osa juhte registreerimisele,
teisest kiiljest pdhjeneb djagnoosimine kliiniliste tunnuste (abordi) peal.
A. Oma iilesande esimese osa (Bangi haiguse epidemioloogiline ulatus)
lahendamiseks on autor uurinud seroloogiliselt (agglutinatsioon) 3?5 Tartu
iapamajasse toodud veise verd (281 lehrna, 44 pulii); neist andsid positiivse
reaktsiooni 21 proovi, s. o. 6,460/0, kahtlase - 2,460/0; pullid reageerisid
regatiivselt. Bangi haiguse juurdluse andmed iiksikutes majapidamistes
toomc alij:irgrevas tabelis (lhk.48).
Sellest tabelist on nAha, et vereproove on uu iud l4 majapidamlses
576 veisel, neist reageerisid positiivseli 211:36,ii30/0, kahtlase reaktsiooni
andsid 36-6,250,,10; maksimaalrc posiiiivseli reageerijate protsent iiksikus
karjas (Nr. 2) tduseb ligi 90-ni (E9,50/0). Pullide kohta eraldi oleks iildarvust
10 positiivself reageerijaid 4. Tdoie ligilisatud kartogrammist ilmneb,
et autor on konstateerinud Bangi infektsiooni kdigis maakondades peale Pctseri.
Uurirnuse andmetest vdib jAreldada, et Eestis Bargi jntektsioon vdrdlemisi
laialt ou levinend, igatahes rohkem, kui seda seniste andmete p6hja1
vdis oletada-
Kdrvaliilesandena on autor katsunud andmeid koguda abortide arvu
ja muude suguelu ebanormaalsuste (ahtrus, peramiste peeius jne.) kohia
taudistunud karjades. Eelpooltoodud tabelist saame seile kohta jergmise
pildi : 11 taudistun d karjas (N 1-9, )2, l5) aborteerisid 517 veisest
131 lehma (25,330i0), ahtrus esines 64 lehrnal (12,3701o), peramiste peeiusesi
on andneid 27 leh(na kohia (5,220,10); toodud arvud ei saa olla tepsed,
sest kaugelt suuremal osal Inajapidamisiel puudub sellekohane registra-

48
tsioon ja teateid antakse meelejiienud juhtude kohta; kuid ka need arvud
on kiillalt suured ja tahavad tdeliselt veel suuremad olla.
Ne
1
2
3
4
5
6
7
8
I
l0
1l
t2
r3
t4
i5
O. Viru
E. Viljandi
A. VOIU
K. Viru
V. Tartu
U. Jiirva
1,. Jiirva
T. I-artu
T. Tartu
M. Tartu
V. Tartu
R. Tartu
T. Tartu
S. Tartu
L. Liiiine
30
2l
56
59
50
8
49
86
22
39
103
2l
18
4l
l0
t7
30
l0
20
2il
7
18
12
3
ta
6
3
2
6
I
1
4
6
5
2
Afldm. puuduvad.
5
7
5
l5
6
2
ll
10
:
2
2
2
4
t4
l4
3
l4
Andmed ptuduvad
Andmed puuduvad
33 | e l-
B. Piimaseerumiga agglutjnatsiooni Bangi pisilasele on tehtud 240
korral iiksikuilt lehmadelt, mis 59 juhul (24,580/0) positiivse tulemuse andsid;
autori jereldused piima juurdlusest oleks:
1) keskmiselt iihtuvad piima- ja vereseerumi juurdluse tulemused inlitseeritud
veistel 80 korral saiast:
2) piirraseerum ei saa asetada veleseerumi Bangi iniektsiooni diagnoosimisel,
sest ta annab vAhem positiivseid tagaj:irgi ja alati ei ole kdik leh'
ffad piimas;
3) positiivseks agglutinatsiooni tiitriks piimaseerumi juurdlusel tuleb
lugeda 1 : 20.
C. Bangi inlektsiooni diagnoosimiseks inimesel on uu iud 22 vereproovi,
millest iiks positiivseks osutus tiitriga 1:1500; palsient, loomaarst,
oli kuud kaks enne haigestumist ravinud aborteerinud lehmi, infektsioon temal
valjendus k6ikuvas palavikus. Kuna juba nende veheste uudmuste P6hjal
ilmeslus iiks inlektsiooni juht inimesel, siis vdib arvata, et see meil Eestis
ainuke ei ole olnud, ega ainumaks ei jAe; loodetavasti pittiravad inimarstid,
kelle kompetentsi asi kuulub, tulevikus enam tiihelepanu sellele haigusele.
D. Neljanda kiisimuse lahendamiseks on autor piiiidnud andmeid koguda
meil iiksikute ametivendade pooli tarvitusele vdetud v6itlusabindude - pea-
Ret.
7
4
2
4
2
8
miselt vaktsineerimise
neva tabelina toome: -
Elavad kultrur. 2 X
Elavad kultuur. I X
Sffmatud 2 X
Stlrmaiud,
parast elavad
Surmatud kultu[r.
34
6
91
146
49
lulem ste kohta, mida iilevaaflikkuse mdttes jerg-
l6:47.060/o
3.= 50,000/0
,1 I : 45,051r./0
31: 21,23010
Abort ja
varaj. siinn.
6: 17,65!)/0
3:50,000,'o
9:9,890/o
51 :34,900/0
15 - 16,48(fo
9 : 6,170/o
Andmed
puuduvad
5 : 1 ,1,700,'o
26 -28,5701o
55 '= 37 ,670/o
Kuna saadud andmed on arvuliselt vahesed, piirduvad liihemaajalise
vaatlrrsega (l- 2 aastat), ja iilCiselt mitte ki.illalt lapsed, sest puuduvad and_
med suure protsendi ravitule kohta (criti surmatud kuiluuride grupis _
37,67Vo!), siis ei saa nende pdhjat mingisuguseid kindtaid konsekventse t6mmaia.
Uldiselt peab autor soovitavaks mujal rnail liibiviidud v6i usabin6ude
tarvitusele vdtmist ka meil, nendest oleks nimetada:
l) taudivabade karjade hoidumine nakkusest;
. . 2) esimeste taudijuhtude ilmumisel, nende Upne diagnoos ja infitseri-
tud loomade eemaldamine karjast ttpmise teel, nagu seda Fennsvivania_kava
elte naeb, kui infitseeritute arv ei tduse iile t0 - ibo " o,
3) kdrgemaprotsendilise taudistumise korral tervetd isolatsioon. v6i. kui
see vdimala teostada,
4) kavakildel immuniseerimine kui ka kemotera peutiliste vahendite lar_
vilamine ja ilhenduses sellega
5) hiigieeniliste abin6ude Iebiviimine.
,,Autgrpooldab eelpooltoodud v6iflusabindude sundusljkku maksmapane_
kut (seadusandlisel teet), samuti ka seda, et ame ikud loomaarstl.d oleks
kohustatud infit.eeritud karju pikemat aega jelgima ja ravitagajirgede kui ka
looma_de_ suguelu kohta puutuvaid andrneid registreerirna la'se-ile iile aru_
andeid Peavalitsusele saatma, et viinraste pdhjal v6imalik oleks meile kohasemaid
v6itlusemeetodeid vAlja totitada. Loomaomanikelt tuleb nduda t:iD_
semat karja kontrollraamatute pidamist, kuhu eriliseit tuleks rniirkida andmid
paarituse, siinnituse ja suguelu anomaaliate kohta.
_ . . .frgu meil veiiekirjade kohta yiisiks saanud, on td6 l6ppu paigutatud
7 juhtlauset;
1) On tarvilik, ei loomaarctid saadaksid Loomatervishoju pea_
valilsusele inlitseeritud karjade ravimise kohta tijpsaid andmeid, zjra
lehendades, kui palju ja missugusel viisil on iiksikuid loomi rrvirud,
samuti era mdrkides, missugused loomad on jaetud ravimata.
2; Bangi infektsioonf vastu v6i emise resultaatide hindamiseks
or tarvilik, et Joomaarstid j?ilgiksid infitseeritud karja S aastat parast
r1_Y]mlli: Ja .lga aasta Loomatervishoiu Peavalitsusele, viimase poolt
valja todtatud vormj.jerele, saadaksid tdpsrid andmeid iga lehmt srirr.
nituse ja suguelu suhtes.

lil
I
llilr
llilt
iul
50
3) Importeeritud maletsevaid loomi ja sigu peab 1 kuu aega
eraldatuna hoidma karjast, kuhu neid tuuakse ja selle aja jooksul
2 korda verd seroloogiliscli uurima Bangi haiguse peale.
4) Oleks soovitav, et loomrarstjl aboioi iuhul, kui ka steriliteedi
esinemisel laiemas ulatuses, saadaksid veistelt vereproove seroloogiliseks
juurdluseks, et kindlaks teha, kas mainitud juhtude p6hjuseks
ei ole Bangi inlektsioon.
5) Tartu Loomaarstiteaduskonna koduloomade eriftisioloogia
kursuses tuleks k2isitella esnajoones koduloomade seedim isefiisiol oogiat,
selleks korraldada ka vastav laboratoorium. Tarvilisel korral
tuleks ametisse seada selle ala laoks erioppejOud.
6) Bangi haiguse vastu v6itlemine riigi- ja mitmesuguste iihin-
gute moisades, loomakasvatuse eriotsiarveteks antud taludes ja kontrolirihingutes
tuleks panna tiisikuse vastu ';6itlevate loomaarstide peale.
7) Tiisikuse ja Bangi haiguse vastu vOitlevate loomaarstide tootingimused
ja palgaolud tuleksid nii korraldada, et loomaarstid kauemat
aega sellele alale teotsema jiiAksid, ning eriliselt ette valmlstuksid,
nii et nimetatud haiguste vastu voitlemine ei kannaks juhuslikku laadi.
Tiid l6pul leidub ka niuestik kogukast arvust (323 nurnbrit) tarvilaiud
kirjandusest.
Neilc. keilel kavatsus or Bangi halguse uurimisega lige alf teBcmist
teha, vdiks soovitada kAesoleva veitekirja originaalix) kasuiada, mis lrl6neski
suhtes ainestiku laialdase mater.jaliga tutvunemist aitab kergendada.
J. K.
Referaadid,
Doyle, L P.. Mathevs, F. P., Whiting, R. A. - Anemia in young pigs.
(Anemia pdrsastel). Journ. of the Americ. Veterin. Medic. Assoc.
Vol. 72, p. 491.-510. Refer. W. t. M. 1928. At 13 jerele.
Kehvveresuse uurimiseks tehti katseid 277 seaga, 146 nendest peeti
kogu aeg laudas, kuna 131 viiljas elutsesid ja ainult halva ilrna korral ja
daiseti varju leidsid laudadest ehitaiLrd ,,villas", Katsealuste toilrrine siindis
kindla pOhitojdu najal, mis sisaldas nii vitamiioikehvu kui vitarniiniriitkaid
aineid. Pikema vaatluseaja jalele selgus, et surevus laudaspeetutel pdrsasiel
neli korda suurem oli kui veljaselutsenutel; kdjge rohkem surmajuhte tuli
eilc 1-8 nadala vanustel. Koikidest kehvverestest suri selles vanuses 20
korda rohkem loomj, kui t:iisverestesi; 890/o kdil{idest oisasaanud p6rsastest
olid aneemilised.
Lahkamisel ilmestusid jiirjekindlali muutusecl maksas, mis oli hallkollane
plekiline, kdhu vesitdbi (ascites) ja siidame djla'atsjoon. Histoloogiliselt
lejdus tugev rasvvAirasius ja vetetekkelised tihkesiused maksas, p6rnas ja luuiidis.
1') Kal{s masinakirja ei{scmplari on deponeeritud Tariu Ulikooli liaamatukogus,
k!st neid soovijatele laenuiatakse iildiste nliiatuste alusel.
i)l
Vanematel kui kuuenadalistel tuli kehvvereseks jeanrisi harua ette, eriti
nende hulgas, kes valjas elutsesid. Sellega n?iib tdestatud olevat, et alaline
laudaspidamine soodusiavalt mOjub p6rsaste kehvveresuse tekkimisele ja
tihenduses sellega pdhjustab suurt surevust.
L. Voltri.
Piiikese (ultraviolett) kiirte ja vdrsle 6hu tahtsat osa kasvikute arenemises
kdrgelt hinnates, olen seai(asvata jateie n6u annud noorpdrsastele korraldada
jooksuaedu ja viimaseid kasuiada nii palju, kui meie ilrnasiiku ohrd
seda lubavad. Selle kolralduse tegelikuks ]abiviimiseks on soovitav teha
emise sulu kohale seinasse 25\35 srn. suurune auk.(luuk), rnillele kindel
uks vdi veel parem kahekordsed uksed ette pannakse. Oosel ja halva ilrnaga
pannakse uks kinni, kuna h?i?i ilmaga see terveks paevaks lahti jeetakse, nii
et pdrsad saavad vabalt keia selle luugi kohale tehtLld umbes ruutsiilla suurusesse
jooksuaeda iuhnima ja pajkesevanne vdtma; ka talvel pebmematel
ilmadel on jooksuaedade kasutarnine soovitav. Need jooksuaiad on eriti
tarvilikud meie ingiiset6ll seapidamisles, viimaste aklimatiseerim jse otstarbel.
Taanis nligin k6ikjal niisugrseid luuke ja jooksuaedu. Nende abil hoiaksime
era porsasie kengujeemlse js vehendaksime surev[st. Loodan, et ametivennad
orna tegevuse piirkonnis iilevalkirjeldatud luukide iAhtsust seakasvatajaile selgitada
aitavad ja nende ehitamist soovitavad.
L. Voltri.
E. Seakasvatajate S-i l-aLst.
Dr. W. Glirtner - Zur Pathogenese der Strahlfiiule.
(Kiilumadaniku patogeneesist). Archiv fiir wissensch. und. prakt. Tierheilkunde.
59. Band l He{t, 1929.
Kiisimuse selgitamiseks on autor uurjnud tervete ja naigete kapjade
preparaate makroskoobil jselt ja histoloogiliselt. Histoloogiliste preparaatide
valmistamiseks on alul kasutatud Drahni Doolt soovitatud sarveDehmendamise
meetodit; kuid kaugeiearenenud kirlumiiJanikuga kapjadest vdeiud materjali
juures, kus kukeharja sarv oli juba rohkem lagunenud, ei olnud eitevalmistust
Drahni fieelodi jereie taruis: allesjaenud sary oii enamasti nii pehme,
et teda vdis juba kohe peale likseerirnist 10010 lormaliinis idigaia kiilrnulamismikroioomil
ja valmistada ka paraliinil6ike. Vervimine siindis van Giesoni
jerele; sarvenemisele iseloomuliku keraiiini vervir,ine - Mallory jereie,
peitsides iaike enne kootsenlreerirud snblimaadi labuses. Bakterite vervimine
siindis Gram-Veigefti j?ire1e, spiroheeijde varvimine - Levaditj j:irele.
Auior sai j?irgnrisi tulemusi: Kiilumadanik algab kiilusarve ldhedes ja
pragudes, milledesse veljastpoolt bakterid tungivad. Bakterid voivad sarvevahedes,
eriti hesti siis edasi areneda, kui liikumise puudumise t6ttu langeb
era ka kiilu mehaaniline puhasturnine, v6i kui puuduliku kabjahoiu, halva
rautamise v6i haiglase oleku tOttu on takistatud sarvkiilu kiillaldane maapinna
!astu puutumine- Kaugelearenenud kiilusarve madaneflise puhul tekib
reaktsioonina stratum germinativurn'i rakkude hiiperplasia ja
hiipertrofia (Akanthosis) ja sagedasti ka spongiosis, sellele sekundaarselt

52
jiirgdeb alusnaha (kiilunaha) ribakeste (co(ium papillae) vohamine, mille ju11iei-
nail sagedasti niidisarnaselt pikkadeks muutuvad. Kiilum?idanik on sellecga
krooniline ektseem, rnille jereiduseks kauemkesivatel juhtudel
on cnamasti ka pododefmatitis hyperplastica s. productiva. Haiglaselt
muutunud nibakesed kasvalavad ka ebaloomulikke sarvetorukesi, mis on mitmet
viisi lookas ja kokkupaendunud ja mille 66ned on ieidetud pehmete
sarvenemata iidjrakkudega. Paljaid, ilma epidelmaalkatteta rlusnaha nibakesi,
nagu see kabjav?ihja juures, kus sarvtortrkesed puuduvad, iseloomulik, uuritud
kiiium?idaniku iuhtudel leida ei olnLtd; ka puudusid eosinoiiilsed leukotsUii-
did, milledega oli vdrdluseks vdetud kabjavahja juhul papillaarkiht oise iilekuhjatud.
t(iilum?idaniku ja kabiavihja tdtiu tekkinud kiilunaha muutuste
-
hist;loogilised pildid on hoopis lahiurnirievad. Bakterite edasi '.- kiiluneer'
metesse tungides haigestuvad krooniliselt ka vii'nased, oende sekretsioon
vlheneb vOi jiiiib seisma ja selle t6ttu viiheneb sarvkiilu elastsus. Algava
kiilumadaniklr juures tekivad sarykiilus tiihjused; need on lebildikes prao'
sarnased ja ulatavad kiiluiipu poole pimedalt l6ppeva kanalina, mis veljastpooli
on kactud dhukese intaktse sarvekihiga, Kiilu keskvaoga on neil pragudel
iihendus dige pe.nikeste kanalikeste kaudu, nii et scl teel on v6imalik
medanemjst lekjt;late mikroobide edasitungimine; nende pragude sisuks on
vAga rikkalikult bakteritega segatud sarvrakkude lagunemjsmass. Cram-
Veigerti j?irele vervitud l6ikudes on leida suur hulk mitmesuguseid baktereid,
kuid ainult vahesarves, aga Initte sarvtorukestes. l-evaditi jerele vervides ej
leitud sriroheete ldikudes. kuid neid oli leida ieiste bakterite kdrval suurel
hulgal aigepreparaatides, mis tehti laguneva sarvemassi kdigepealiskaudsematest
l(ihtidest ja v:irvitud Burri tuschimjse viisi jarele. - Et neio spiroheete
ei ole lcrda loikepreparaatjdes, siis ei ole neil kiilumadaniku juures mingisugust
patogeenset tehtstist.
Kiilumadanikku disponeerivad v6rrcldes muu kabjasarvega kiilusarve
suurerr veesisaldus (42,1E0i0) ja kiilunaarmete olemasolu,- mis bakteritele
soodsa pinna siinnitavad. Titd selgitamiseks on juurelisalud 8 kordaleinud pi1ti.
A. RtingeL
Breithor, Berlin. - (iber Verluste an Pferden im Kriege
(Hobuste kaotused sojas). Tiererzll Rundschau 1927 N, 7.
Inimeste hukkumise kohta sddades on kaunis tdpsed andmed, kuna
aga loomade kaoiuse kohta kirjanduses v:ihe and,reid leidub. Autor arvab,
et sellekohane statistjka siiski t;]htis on, vahemalt seniks, kui mootor s6jas
ainukeseks liiklemjsabjn6uks ei ole muuiunud. Mis on uuema aja sddadest
hobuste kaotuse kohta teada? 1870 7l a. on Saksa ratsavagi kaotanud
9 kuu jooksul 220.000 hobusesi 14.000-70/0. Buuride sdjas (1899- l90l)
kaotasid inglased .347.000 hobust ja 533 0J0 hobueeslit, pealeselle merelranspordil
l3 000 hob. ja 2.800 hobueeslit; iildse oli neil tarvis sojapidamiseks
518.000 h, 1588.0C0 h eeslit, kelledest hukkusid 620/o; teise allika
jarele oli loomatle kaotus inglastel 690/0, buuridel - 810/0. Vene-Jaapani
sdjas (1901-5) on haigestunud 203.000 hobusest 120.000 (600/o), surid
F
53
vdi tapeti 23.000:110/0 koosseisust; arvatakse, et need arvud liigagi ma-
Calalt on v6etud.
Hiina sojas (1900-l a.) kaotanud prantslased 80/0, sakslased 6000
hobusest 400 ainult latitaudi liibi. Sakslasd kaotasid L6unaliiiine-Aafrikas
(1905-6 a.) 21.600 hobusest 15.500:710/0.
Tiipsemad andmed on ilmasojast. Esimestena orr inglased oma andmed
avaldanud, mis k6ige usald u svaersem ad, sest registreerimir)e oli kindel
ja anti iga n:idal keskasutisele teada. Nelja sdjaaasta jooksul on inglased
kaotanud iimarguseli 600.000 hobusest 425.000:700/0, ametlik aruanne
augustist 1!124 kuni novembrini 1918 rAiigib kaotusest i.ile poole miljoti.
Ameeriklastel oli 2 aasta jooksul koosseisus 243.500 hobust, neist
langes 68.000:280/0. Prantslaste kaotus hobustest 1914-1918 a. oli
yahemalt I 440.000 ehl 660/o I'oosseisust, teise allika j?irale 85,4010. Oige
suur on Austria kaotus olnud, 4 aasta kestel ratsav?ies 1600/o; 1914 a.
siigisel oli kaotusj juba 75070, Saksamaal, Grammlich'i andmetel, on tavitsusel
olnud 7.000.000 hobust, kaolaiud 9C0.000, kuid see arv on liiga v?iike,
sest andmed on puudulikud s6ja esimese ja viimase aasta kohla ja keskaastatei
neist kohiadest, kus egedamad heitlused olid. Eelpool nimetatud
kaotus teeks v?iJja 70010 koosseisust, kuid autor srvab olna uurimisle pdltjal
kaotust 1r/: 2 miljoni hobuse peale. Kaotusie peapohjusteks olid kurna-
tus viletsa toidu 161iu, kirnalaud ia tule ista haavad,
F. Laja.
Glietenberg. - Zur Aetiologie und Therapie der
Streptokokken-mastitis
(StLeptokokkide nrasliidi eiioloogiast ja terapiast). Zschr. 1. Fleisch- u.
Milchhyg 1929., H.9, ihk. 158-162.
Slreptok. mastiidi (,,gelber Galt') eiioloogia on iihtlane; tekitajaks oo
iiks ainuke pisielukate liik. Haiguse alguses esiireb ta diplokokkide ja Iiihikeste
ahelate niol, millised haiguse vailel kasvavad tuotud pikkadeks strep'
tokokkideks. Liihikesed vormid teevad diagnoosil raskusi, kuna Iteid ei saa
eraldada morfoloogiljselt teistest kokkidest. Streptokokke ei leia mitte igas
haigest veerardist v6etud piimaproovis, eriti raske on neid leida aga kogupiimast.
Piimakontroll on sellepdrast m0juvalt lebiviidav ainult produklsiooni
kohal. Mis terapiasse puutub, kalsus autor labi k0ik vijmasel ajal sooviiatud
ravimisviise; Rivanol, selektan, parenchymatol, vakisiin, piin j t.
Ta tuleb olsusele, et ilkski neist vahendilest ei tdida oma otstarvei, 29 ravitud
loomast iervistusid ainult 3; neist 2 alles peale selle, kui jaeti ara
kohalik ravimine, Udara veerandid pii(kade streplokokkidega ei paranenud.
Autori arvates vdib ainuli aktiivsest immuniseerimisest loola rahuldavaid tagajergi.
Veljaminncs sellest, et mastiidi streptokokkjd ei kutsu esile iildist
iniektsjooni, larvilas auior viruleniseid, 24 tnnni vanuseid puljongi kultuure
kaitse kui ka ravimise otslarbel. Siistis 10 ccln. 3 korda nadalise vaheajaga
naha alIsi, Haiguse epitsootilisel levinemisel osutus see meetod kasuJikuks.
Haise udara Daranemist on aga ka sijn ainult algslaadiumis loota. On haigusluba
kauem liesinud, luleb haige veerand kahjutuks ieha legevuse seismairn"t
ugr. Tooniiah iildiste hiigieeniljste nduete labivijmise liihisusi.
E. Re tllich 7 a.llirut.

I
il;t
I
G. Moussu. - La vaccination antituberculeuse au Point
de vue 6ievage'
(KaitseDookimine trlstkuse vastu loomakasvatus-e seisukohalt)'
"'- "-'R;. cle mfd vet' 1929, Ne l' lhk' 5 -12'
Meetode tjisikuse vaslu lmmuniseerimiseks on iuba palju sooviiatud'
Koik nad osut sid kolbmatut"rtt'-'--Viit*ttf ajal on plcvakorral vakisiin
;. "L.';.
irra.iljm cnrt"tr"-tluetinl ' ota ei

co
loomaarstimise raamatuie kohta arvustust kirjuiades olen maininud, et ei
peaks kirjeldama niiv6rd iiksikuid haigusi ja andma relsepte, kui selgitama
iildiselt haiguste tiibtsust ia printsiipef milie j?irele toimida tuleks.. Henkels
on oma riamatus silmas pidanud peamiselt seda sihli' et praktiseerijaid
loomaarste juhtida iseseisvale kirurgilisele mdtlemisele ;a legulsemisele'
Qaamatut lugedes peab itlema, et see" autoril hiisii on dnnestanud, kuna ta
siisternaatiliselt on osanud k6ikide kudede kohta iiksikult kiisimused iiles-
seada ja neid kirurgiliselt seisukohalt vaadeldes seletada ja vaslata.
Raamatu esimeses osas Kirurgiline eelstuudium kasitab autor:
- -
"Epiteelkoe kriitikat iildise kirurgilise kiisimuste kompleksi ulatuses", mis
orutotd" jaguneb jergmiselt: l) histoloogilised ja fiisioloogilised eelmdrkmed
kirurgilisest vaatepunktist, i) kirurgiliselt olulised erritu srn o mendid epiteelkoele,
"3) epiteelkoe reaktsioon, 4f epiteelkoe reg€neralsiooniv6ine ja
5) edasised jereklused epiteelkoe kirurgiale. Nii leiavad kesilust k6ik koed:
side-, lihase-, kOhr-, 1uu- ja ergukoed ja koemahlad'
Raamaiu teises osas Kirurgiline praksis kirjeldab autor iiksiktrte
- - kehaosade haigusi paralleelselt nendes ettetulevale kudedega, kus j:illegi
ainestik eelpooi mainilud kindla siisteemi jarele on korraldatud ja praktiliste
naidete varal selgitaiud, nagu neit. peatiikk X: ,,Kirurgiliste haigusprotsesside
kriitika, nrilledest peaasjalikult lihasekude on vallutatud".
I praktiline n?iide: Lihasehaav.
1) kliiniline piit, 2) kirurgilis-anatoomiline ia histoloogiline hajguseniirkonna
hjndamine. 3) kudede valrnisolek arritusele, 4) lahidalasuvate
i

58
Esitis E. L. d. toetuskassa miihruse muutmiseks ja tiiendamiseks'
A. Ojasalu.
Moddunud aastakoosolek Tartus tegi teatrvasti E. L. U eestseisusele
i.llesandeks asuda Uhingu erilise iaenukassil korraldamisele.
Juba pikemat aega on Tallinna ametivendade ringkonnis arutatud
Uhingu liikmete kollektiivse elukindlustuse kiisimust.
Mulle niiib, et esialgul oleks visiisti koige otstarbekohasem lahendada
m6lerrat ki.isimust Uhingu toetuskassa kaudu, taiendades vastavalt
toetuskassa p6himaerusi.
Liikmeile laenusaamise v6irnaldamiseks m6nda uut iihispanka
asutada ei oleks vististi mitte 6ige. Vziikseid iihispanku on meil iile
maa rohkel arvul, kus ka loomaarstidel on voimalus astuda liikmeks
ja saada laenu. Oigem oleks vististi asutada toetuskassa juurde erikapital,
millest liikmed m0ne aj]]tise rahalise kiisikuse korral saa]

60
$ 5. Uhingu auiiikrneil on 6isus elukindlustusest vabatahtlikult
osavOtta, millejuures tuleb neil tlsuda vast;rvad maksud teiste liikmetega
ahel alusel.
Eluaegsete Iiikmete kohustused ja 6igused on toetuskassa suhtes
teiste liikmetega v6rdsed.
Eriliselt raskes ainelises sejsukorras olevaid liikmeid voib koigist
toetuskassa maksudest ajuti vabastada tildkoosoiek, jiittes neile sellejuures
k6ik 6igused.
\ 6. Elukjndlustus-kapitalist mrksetakse iga Uhingu liikme slrma
puttul tema parijaile (naine, lapsed, vanemad) v6i lahkunult selleks
maeratud isikule 1250 krooni.
$ 7. Toetuskapitali arvel lsutab Uhing tdovoimetuile ja vanule
liikmeile nende perekondadega puhkekodusid, annab iihekordset toetust
haiguste ja aineliste raskuste puhul.
Uhekordsed toetused ei v6i tousta iile 150 krooni aastas iga
abisaaja-liikme kohta.
\ 8. Laenukapitalist antakse Uhingu liikmeile laenu veksli vastu
kahe, Uhingu liikmeisi, kaemehe vastutusel, mitte kauemaks, kui
2 aasta peale, Laenu iilemmaer on 150 krooni. Laenu pealt v6etakse
8 ,/'0, mis arvatakse maha r/r a. peale ette laenu andmisel. Saadud
laenust on Iaenusaaja kohustatud tasuma iga r/e a. takka viihemalt
r/.r osa esialgsest laenusummast iihes pikendatava osa r/2 a. 0/,) 0/0.
9. KZiesolevas maeruses etten?ihtud oigused annab vdhemalt
"S
iiks aasta Uhingu liikmeksolek
g 10. Liikme Uhingust lahkumise korral, olgu vabatahtlikult v6i
viil.jaheitmise teel, katkevad k6ik vastastikused kohustused endise liikme
ja Uhingu vahel.
$ 11, Toetrskassat valitseb ja koik kiiesolevas m?iiiruses etten?ihtud
toirningud teostab Uhingu eestseisus. Eestseisuse otsuste vastu
jaab Uhingu liikmeil 6igus apelleerida iildkoosolekule.
g 12. Toetuskassa revideerimtne ja aruandmine iildkoosolekule
siinnib Uhingu pohikirjas iildkassa kohta ettenahtud korras.
I' 61
d
ldjooni Akadeemilise Loomaarstiteadusliku Seltsi peakoosolekust
ja liiinud aasta tegevusest.
G. Klein.
lB. II. 29. pidas ALS. oma aastakoosolekut. Tegevliikmeisi olid l(oki(u tulnud
ilmunud prol. K. Saral, dots.
pcaasjalikult nli6pilased; 6ppci6ududest otid
J. I(a-r-lson. ja dots. J. Tb-mbcrg.
...- .. Koosolckut julratamn |alutaksc'sril)cndiaal
ullopll f. )aar,
Teeohtu iilejaaki
Juhuslikke tulusid
Rahva loomaarstimisvijside kogomiseks
Oskussbnade komisjonile
Kantselei kuludeks .
Ruumide koristamiseks
Hafidusliidu liiknemaksu
proi. Outmann'ile i(orrald. aktuse kulusid
.J, lehvcr ja protokollima
Pii evakorras on:
I Eelmiste protokollide (3) kinrritamine.
2. Liikmemaksu ja selle iaiumistiihtaja kindlaksrnaaramine.
3. Uute liikrnete vastuvdtmine.
4. Mdodunud tegevusaasta arua[deid.
5. Ejlseisva aasla tegevuskava ja eelarve csitanirre ning kinnitani e.
6. Valimisi.
7. KoosolekuJ algatatrrd kiisimusi.
L l'p. koosolekute prorokoltid lo.raksc crtc ja kiInir:rlakse.
. . . 2- p.p, - tegevliil(mete rnaks jiietakse endiseks, s. o. I ktoon semestris, kunjl
tortaiale liikmete maksu korgendatakse 1.50 krooni peale. Viimast motiivitakse sel-
Icqa, e1 loelaiad liikmed kirjavalletflsc totiu t:1hevad scltsile kulukarnaks.
. __ J. pp.-uuteks liihmeiks kinnitatak,le dots. E. Roots ja iili6pilased l.obias
ja Berent.
,- . 4. pp, , jArgnevad mij.idunud tegevusaasia aruandcd. Seltsi laekur, dots.
Karlson, esilab kassa arualdc, imelt:
l.
2.
3.
4.
5.
6.
I
2.
3.
4.
5.
7.
8.
A. Tulusid.
Eelmisc aasta iilejaaki Kr.
loetust L{omatervish. Peavalitsuselt
, Ulikooli Vaiitsuselt
Liikmemaksu
B,
Raamatrkogu taiendamiscks
Ajakirjade tellimiseks .
Kulusid.
2t 1.52
250.00
100.00
182.00
16.00
0.43
Kokku (i.-zozos -
369.12
10.0t)
90.00
5..10
23.04
12.00
3.16
2.75
Kokku (r.51ti.27
Saldo . 24ii.68,
Seltsi kirjatoimetaja- ja I c f e r a a t t o i m k o n n a arualinclcst krlllcme
jargmist: nrdddun d tcgev0saasta vi,ltel peeti 19 juhat0sc-, I iild, ja 10 refe
faalkoosolckut. Referentidena esincsid :
1. Lt. Dobru!kes, Veiste piroplasmoosi ravimisest.
2. Dols. lomberg, Steriliteedi ravimisest.
3. Prof Hobmzier, Zum Problcm der I laemog lobiourie des plerdcs.
4. Uli6p. . S a a r, Jooni loomade psiihholoogiast. '
5. P,rof._ Hobmaier, Typhls Canum und expcrimentclle Aaaphylarie dcs
Ilundes.
6. Uti6p. Grnnthai, Rahva loornaarstimisviisidest ja nende koriamrsesr.
7. UIiJn. K a lr m e c s, Jooni suvi.csl I,raksis^st.
8. Prof. S { r a I, U'.te ja leist omast suvj,esl v;lismaa rcisist.
9i'10. Proi. R i ch t e r, Erlebnisse wahrcnd des Wcttkrieges in der Trirkci.

62
R e I e r a a t t o i m l( o n d tiinab rclerente'6ppej6ude ja kaasvoitlejaid, kes lahkell
.nli tc.rdmisi ja acga sell.i kasuks rakendasid.
Aasta jooksil vtiisid koosotekulsi o,o ira tiig"t ja 46 kirlalist, seega oli igast
koosolckust osav6ijaid l(eskniselt 26.
KirjavahetLri on, eelmiste aastatega vdrreldes, kasvanud -- v:iljasaadcii 655 nr' nr'
iir sissetuli C5 nr. nr. K:lsvanrd on ka Sells liikmete arvu poolesl. ..
' 1927 a. lopul oli teg$'l. 35, toetajridl. 13, aul. I . ' kol'ku 49 l'
192S a. l6bul ,, -,, 50, , tg, " -l '- . '.. " 70 ,
J:irgneb i a a m a t u t o g ri n o i d ; a, iili6p Lehtmetsa aruanne: 1928a'
alsul oli raamaiuid:
6DDeosakonnas 809 nr. nr.
ilukirjandust , 1407 ,, ,
Vene ajak. ja m. 116l .. ,
aaita jootsut taiendati opp;osakonda l3 nr. nr' v6rra Ajakirjadest iellib Selts
fcsLi arsli, E. L. RinIvaadel, K;ijamaja'rdust ja Vabahafiduslodd
Os'kussdnade toim lion'na aruinnc on sisult jirgminc: Et E L R
1926 a. )O 4 avaldatud oskussdnade nimestikus esineb palju trilkivigu ning ebatepsusi
ja et avaldatud nimestik ci ole kaugcitki taielik, pidas ALS'i juhatus taffiliktlks oskusso
rilde vaiialoolamise kallal cdasi leputscda
Toi;konda laiendnlipealc endisle liikmete 'proi. Sarali, dols Ainsoni
ia assist. Laia - vcel l

64
epizootoloogia alalt Eesti Loomaalslide Uhingus ning rea rahvalikke loenguid'
Fi Liii aor,rioti vdirckiria Lokkuvotte toome veelgudel leisal'
"Ringvaate'
Doktorandi eksamid diendas l?iinud semestril teaduskonna juures pr' G a b r i e le
Klein.
dlikooli teaduslikute stipendiaadile koduloomade histoloogia..ja .embriioloogia
;lui l-r;;i Julius Teirver'i1e Dikendati kodumaa stipendiumi kunl l .juu'
irini s. a., sellest ajast peale madrati tida valismaa stpendiaadiks samzl Alal iihelis
,oiLtt. fie.ot"uut pdolaastal 6iendas amv. Tehver ka doktorandi eksamid'
Dr. med. vet. Aleksander Laas vallti teaduskonna eripatoloogia, ierapia ja diagnostika
6ppetoolile dotsendiks, arvatcs 18. marisist s. a Amv Laasi elulugu oo
toodud Ringv. ),1-i 5 1928 a.
Amv. Artur Herodes omandas kdesoleval semesidl Bernis (Sveitsis) sealse loomairstiteaduskonna
j!fies doctor medicinae veterinariae teadusliku astme Vaitekirja
teemiks on: ,Les espaces conjonctiis du garrot chez le
c h e v a l' ; tdd on triikis jlmunud erilaamaiuna.
Promovendi elulugu oleks liihidalt jargmine: flrtur Herodes siindis Karu
\allas J.irvrmaal L X. l8Lr8 a.; keskharidusi omandas Tallirrna Nikulai I gi;mnaasiumis,
Ioomaarsti \!l