36. 36. NEUROLOOGIA

36. NEUROLOOGIA
sioone. Need võivad olla füsioloogilised, nt. uinumise
momendil ja luksudes (36.74). Tegemist
võib olla perekondliku nähuga ja müokloonus
võib ilmneda mitme neuroloogilise haiguse, nn.
progresseeruva müokloonusepilepsia ja Creutzfeldt-Jakobi
tõve korral.
– Tikkide puhul esineb kiireid mittetahtlikke liigutusi
tavaliselt näo ja kaela piirkonnas.
– Treemorit (36.86) loetakse samuti tahtmatuteks
liigutuseks.
36.16 TEADVUSKAOTUS-
HOOGUDE UURIMINE
Marjaana Luisto
Põhimõtted
– Healoomulised vasovagaalsed kollapsid ei nõua
lisauurimist.
– Vanurite vertebrobasilaarse puudulikkuse (VBIhoogude)
raviks ei ole üldiselt muud pakkuda
kui atsetüülsalitsüülhapet (aspiriini) ja hoidumist
järskudest peapööretest.
– Healoomuline asendipööritus ei nõua lisaabinõusid.
– Muidu nõuab hoosümptomite selgitamine lisauuringuid
neuroloogilises polikliinikus: epilepsia, TIA
sisehaiguste polikliinikus: kardiogeensed
sümptomid
otoloogilises polikliinikus: otogeenne peapööritus
(vestibulaarneuroniit)
psühhiaatri juures: paanikasündroom.
Diagnostilised vihjed
– Kui patsient on olnud teadvusetu, on hoogu näinud
inimese kirjeldus anamneesis oluline.
– Patsiendi vanus, tema muud haigused ja ravi
annavad lisainformatsiooni.
– Staatuse selgitamisel jälgi:
südame auskultatsiooni
pulssi
vererõhku (mõlemal käel, kui oletatakse vertebrobasilaarpuudulikkust
(VBI), samuti patsiendi
seistes ortostaatilise kollapsi kahtlusel)
orienteerivalt neuroloogilist staatust: kas on
ajuhäiretele vihjavaid nähte?
Generaliseerunud e. üldine
epileptiline hoog
– Vt. 36.40.
– Patsient kukub kangestunult.
– Krambid (mõni üksik tõmblus on võimalik ka
muu etioloogia puhul).
– Patsient hammustab hoo ajal keelt.
– Esineb muid vigastusi.
906
– Uriinipidamatus hoo ajal.
– Pikk uni või segasus hoo järel.
– Patsiendil on hoost mälukaotus.
Partsiaalne e.osaline epileptiline hoog
– Jäseme (ühel kehapoolel) tõmblused, muusugune
kummaline liigutus.
– Lokaalse tundehäire hoog.
– Lühiajaline teadvusekadu.
– Maitseillusioon või -hallutsinatsioon.
– Lõhnaillusioon või -hallutsinatsioon.
– Déjà vu (varem läbielatu tunne, korduv mõttekulg).
TIA – aju transitoorse isheemia atakk
– Vt. 36.34
– Anamneesis tihti veresoontehaigustele vjhavaid
seiku.
– Sümptomid kestavad mõnest minutist 24 tunnini.
– Karootisepiirkonna TIA: (ühe poole) jäseme(te)
nõrkus või tundehäire(d), amaurosis fugax e. ühe
silma mööduv nägemiskadu, dominantse poole
sümptomite hulka võib kuuluda kõnehäire
(düsfaasia).
– Vertebrobasilaar-TIA (VBI): peapööritus, diploopia,
mõlema silma nägemise nõrgenemine,
düsartria, jäsemete jõu vähenemine või kadumine,
drop attack (kukkumine jalalt ilma teadvuskaota).
Globaalne amneesia
– Mitu tundi kestev hoog, mille ajal patsiendil pole
mällutalletamisvõimet.
– Patsient käitub muidu normaalselt, aga küsib
korduvalt samu asju ega mäleta hoo ajal juhtunut.
– Hooga ei kaasne muid sümptomeid.
– Globaalamneesial ei ole mainimisväärset kordumisriski
ja sellega ei kaasne säärast ajuhalvatusriski
kui üldiselt TIA puhul.
Kardiogeenne (rütmihäire, isheemia,
aordistenoos)
– Vt. 4.10
– Patsiendil on tihti anamneesis südamehaigus.
– Hoo ajal võib olla rinnavalu või rütmihäiretunne.
– Kui patsient kaotab teadvuse, kukub ta üldiselt
lõdvana, aga võib kaasneda ka krampe.
Minestus (e. sünkoop e. kollaps)
– Vt. 4.09.
– Esineb nii tervetel noortel kui ka eakatel, eriti
rohkesti arstimeid tarvitavatel inimestel.
– Patsient minestab seismise pealt.
– Patsient on kahvatu ja higine ning kukub lõdvalt.
– Tihti eelneb teadvusetusele nõrkus- ja iiveldustunne.