36. 36. NEUROLOOGIA

36. NEUROLOOGIA
harvemini esineva düsartrilise kõnehäire olemus
välja selgitada ja anda individuaalset
kõneravi.
Omaste juhendamine ja informatsiooni edastamise
asendusmooduste õpetamine.
– Neuropsühholoogiline taastus
Neuropsühholoogilist taastust vajab ainult osa
ajuhalvatusega patsientidest.
Neuropsühholoogiliste uuringutega selgitatakse
välja kognitiivse häire iseloom ja raskusaste.
Säilinud võimeid ära kasutades püütakse taastada
häiritud tegevust või seda korvata.
Taastamise käik
– Parima tulemuse annab varakult alustatud taastusravi.
– Taastamine on rühmatöö. Kui ressursid on head,
kuuluvad taastusrühma
arst
meditsiiniõde
sotsiaaltöötaja
füsioterapeut
tegelusterapeut
logopeed
neuropsühholoog.
– Ressurssidest olenemata on kõige tähtsam taastusravi
vastu huvi tunda.
– Taastusrühma ülesanded
Määrata igale patsiendile taastusülesanne (nt.
tööellu tagasiminek või kodus iseseisev toimetulek).
Teha plaan eesmärkide saavutamiseks. Eesmärke
tuleb tarbe korral täpsustada ja muuta.
Taastusravi kulg
1. Intensiivne taastus haiglapalatis
Taastamist alustatakse võimalikult ruttu pärast
haigestumist.
Füsioteraapiaga on põhjust alustada samal või
järgmisel päeval, esiteks asendiravina ja hiljem
üha aktiivsema liigutusravina. Halvatud
poolt peab eriti treenima ja terve pool ei pea
kompenseerima halvatud poole tegevust. Algul
ei anta mingeid abivahendeid. Kui olukord
on stabiilseks kujunenud, vaadatakse, kas
haige vajab mingeid abivahendeid liikumise ja
tegevuse hõlbustamiseks.
Ka muud vajalikku taastust (nt. logopeedilist
ravi) püütakse haiglas alustada võimalikult
varakult.
Kogu hooldusmeeskond ja omaksed peaksid
taastuses osalema.
Äkilise haigestumisega kaasneb sageli masendusreaktsioon.
Selle äratundmine ja ravi tõstab
patsiendi taastusmotivatsiooni ja parandab
tulemusi.
924
Taastusravi peab algul olema igapäevane.
Kohe, kui haige saab kodus hakkama, tuleb ta
saata koju.
Kui patsient ägeda perioodi ajal veel kodus
hakkama ei saa, aga taastuseeldused on siiski
olemas, peaks intensiivset taastust jätkama rehabilitatsiooniasutuses.
2. Haiglaperioodi järgne intensiivne taastus
Intensiivset taastust haiglaperioodi järel tuleb
jätkata polikliiniliselt 2–3 korda nädalas.
Seda tuleb teha seni, kuni on märgata edu.
3. Toetav taastus
Tugitaastust tehakse pärast intensiivset taastusperioodi,
üldiselt 1/2–1 aasta jooksul pärast
haigestumist.
Püütakse säilitada intensiivse taastuse tulemust
See taastus sisaldab tavaliselt
- 2–3 15 protseduuriga füsioteraapiakuuri
aastas
- muud taastust (nt. logopeediline ravi) mõni
kord periooditi igal aastal või kontrolliva
juhendamisega
- kodusel ravil olevad raskemad haiged võib
tarbe korral saata 3–4-nädalasele ravile rehabilitatsiooniasutusse.
Eesmärgiks on toetada
omapäi toimetulekut ja parandada
omaste motivatsiooni jätkata haige ravimist
kodus.
Toetav taastus kuulub selgelt põhitervishoiutöösse.
Kohanemistreeningud
– Intensiivse taastusperioodi järel, kui nähakse,
millised ajuhalvatusnähud jäävad, tuleb tihti
masendusperiood ja muid kohanemisprobleeme
(nt. pensionile jäämine). Sel ajal on tihti abi
kohanemiskursustest.
36.38 NEUROPSÜHHO-
LOOGILISED
HÄIRED
Marja Hietanen
Üldist
– Häired ajutegevuses või ajukahjustus võivad
põhjustada möödaminevaid või püsivaid muutusi
patsiendi vaimses tegevuses. Nende nn. neuropsühholoogiliste
sümptomite raskusaste vaheldub
ja olemuselt on nad sõltuvad ajutalitlushäirete
lokalisatsioonist.
Dominantse hemisfääri kahjustused
– Vasak ajupoolkera on dominantne paremakäelistel
ja suurel osal vasakukäelistel.