36. 36. NEUROLOOGIA

36. NEUROLOOGIA
Neuropsühholoogiline taastus
– Neuropsühholoogilise taastamise alus on neuropsühholoogiline
uurimine.
– Neuropsühholoogiline taastamine on ravitaastusese
osa.
– Eesmärgiks on isiku tegevusvõime häirete parandamine,
valedele mallidele vastutöötamine, patsiendi
aktiivse kohanemise toetamine.
– Taastust soovitatakse individuaalselt, vastavalt
patsiendi sümptomitele, isiksusele, haridusele,
ametile jne.
– Neuropsühholoogilist taastamist teostatakse ülikoolikliinikutes,
keskhaiglais, taastusraviasutustes
ja erapraksises.
36.39 AJUSURM
Kati Juva
Määratlus
– Ajusurma all mõeldakse olukorda, kus ajutalitlus
on pöördumatult lõppenud, kuigi süda ja vereringe
veel töötavad. Ka hingamine on lakanud ja
seda seisundit võidakse säilitada ainult kunstliku
hingamise abil.
– Ajusurma on vaja määratleda olukordades, kus
intensiivravi jätkamine on prognoosi seisukohalt
asjatu, ja neis olukordades, kus võib elundite
siirdamist arvestada.
– Ajusurma korral seiskub süda igal juhul mõne
päeva jooksul.
Ajusurma kindlakstegemine
– Ajusurma teevad kindlaks neuroloog ja anestesioloog
koos.
See võidakse teha kindlaks kliiniliselt, kui on
teada selline intrakraniaalne haigusprotsess,
(nt. kasvaja, hemorraagia või ajuinfarkt), mis
suurendab intrakraniaalset rõhku.
Kui sellist protsessi pole teada, on vaja lisauuringuid,
nagu angiograafia või EEG.
Ajusurma kliinilised kriteeriumid
– Ajutüve refleksid on kustunud – neuroloog teeb
kindlaks:
patsient ei reageeri mitte ühelegi ärritajale
(valu jm.)
pupillid ei reageeri valgusele
korneaalrefleksid on kustunud
pead pöörates püsivad silmad paigal (“nukusilmad”)
kalorisatsioonile (külm vesi kõrvadesse) ei
tule reaktsiooni (nüstagmi).
– Spontaanne hingamine on täiesti lakanud –
anestesioloog teeb selle kindlaks.
926
Arteriaalse vere küllaldase hapnikusisalduse
juures tõstetakse CO 2 – sisaldust.
Kui ei teki hingamisliigutusi, on spontaanne
hingamine lakanud.
– Spinaalrefleksid võivad olla säilinud.
– Järgmistes olukordades ei ole võimalik ajusurma
määratleda:
Hüpotermia võib meenutada ajusurma, kuigi
see võib olla möödaminev. Kehasoojus peab
olema alati teada.
Mürgistused. Eriti barbituraadid võivad põhjustada
ajusurma meenutavaid teadvusetusseisundeid.
Ajusurma ei tohi kunagi diagnoosida,
kui on väikseimgi kahtlus, et tegemist
võib olla ravimmürgistusega.
36.40 EPILEPSIAHAIGE UURIMINE
Unto Nousiainen, Esa Mervaala
– Vt. ka Teadvuskaotushood (36.16)
Põhimõtted
– Esimene patsiendiga tegelev arst selgitab ja kirjutab
üles hoo kulu, ka eel- ja järelsümptomid.
– Patsient saata neuroloogilisele uurimisele, mille
eesmärgiks on diagnoosi kinnitamine ja epilepsia
etioloogia selgitamine (täiskasvanuil algava
epilepsia põhjusena tuleb arvesse ajukasvaja
võimalikkus). Esimesse alkoholiabstinentsist
esilekutsutud hoogu suhtuda niisamuti kui epilepsiahoogu.
– Kui hoog ei ole ilmselt epileptiline, on kardioloogiline
uuring sageli esmane.
Epidemioloogia
– Üle 15-aastastel on haigestumus 24/100 000,
prevalents 700/100 000.
Etioloogia
– kolju-ajutraumad 10%
– perinataalsed kahjustused 10%
– ajuvereringehäired 6%
– kesknärvisüsteemi infektsioonid 5%
– ajukasvajad 3%
– muud orgaanilised põhjused 5%
– teadmata 61%.
Hootüübid
– Partsiaalsed (fokaalsed, lokaalsed) hood. Sümptomid
osutavad lokaalsele ajupiirkonna häirele
Ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo
tõmblus või tundehäire (Jacksoni hoog),
Nägemishäire või temporaalepilepsiale tüüpilisi
sümptomeid: nt. maost tõusev ebameeldiv
tunne, lõhna- ja maitseelamus, déjà vu (“juba
nähtu” illusioon, 36.16), lühike teadvuskadu.