36. 36. NEUROLOOGIA

36. NEUROLOOGIA
Epilepsiaravimite manustamine ja farmakokineetika
– Farmakoteraapia lõpetamist kaalutakse, kui 2–
5 aastat pole hoogusid olnud. Siiski saab u. 1/3
haigeist uusi hoogusid. Patsiendi seisundit elus
tuleb hinnata (kas hood põhjustavad häireid tööelus,
kas patsiendil on vaja autoga sõita).
Karbamasepiin
– Alustatakse vähehaaval, muidu kaasneb kõrvalmõjusid
(väsimus, iiveldus, peapööritus).
– Leetritaoline nahalööve juba ravi alguses on
kaunis sagedane ja põhjustab ravimivõtmise lõpetamist.
– Hilisemad kõrvalmõjud:
annusest sõltuv väsimus, üledoseerimisel peapööritus,
ataksia, diploopia
leukotsütopeenia, üldiselt kerge (leukotsüüdid
veres < 3,0 x 10 9 /l), ei põhjusta ravi lõpetamist
harvemini diarröa
T4-väärtus on sageli vähenenud, TSH-väärtus
on normaalne, pole kliinilist hüpotüreoosi
Hüponatreemia on põhjustatud vedeliku retentsioonist,
tagasihoidlikul kujul ei keela ravimi
tarvitamist (ei maksa sööta haigele soola
– see tekitab turseid ega paranda hüponatreemiat)
Kõrvalmõjud maksale haruldased.
– Laboratoorne jälgimine:
Üldverepilt, kui leukotsüütide arv väike, ka
granulotsüüdid ja trombotsüüdid
S-Na
S-ALAT
S-karbamasepiin.
Valproaat
– Kõrvalmõjud:
annusest sõltuv väsimus
harva: treemor, juuste hõrenemine, paksenemine
eriti harva: akuutne maksakahjustus, mis võib
930
Tabel 36.44
Ravim Annus Annuseid Ravimi sisaldus Poolestus- Stabiilse tasemg/kg/ööp.
ööpäevas μmol/l aeg (t) meni ööpäevi
Karbamasepiin 15–20 2–3 20-–50 10–30 15–30
Valproaat 15–30 2–3 350–700 8–20 3–5
Fenütoiin 4–6 1–2 40–80 9–20(–140) 7–14 (–60)
Fenobarbitaal 1–3 1 50–150 50–100 (–160) 10–30
Primidoon 10–15 2–3 30–50 4–12 10–30
Etosuksimiid 15–30 1–2 300–600 40–70 10–15
Klonasepaam 0,01–0,2 2–3 0,05–0,2 22–33(–60) 5–7 (–13)
Klobasaam 0,1–1 1–2 – 20 –
Okskarbamasepiin 10–40 3 30–120 5–8 15–21
Vigabatriin 25–50 1–2 – 8-10 2
Lamotrigiin 2–8 2 – 29 –
Gabapentiin 12–48 3 – 5–7 –
olla surmav (kui valproaadi kasutamisel ilmneb
patsiendil maksahäireid, tuleb ühendust
võtta keskhaiglaga)
lastel esineb pankreatiiti, trombotsütopeeniat
ja trombotsüütide talitluse häireid.
– Laboratoorne jälgimine:
S-ALAT, -ASAT, -AFOS, U-või S-Amyl, Btromb,
S-valproaat.
Fenütoiin
– Enne toimeaine mõõtmisi võeti ravimit liiga suurtes
annustes, mis põhjustas väikeaju kahjustusi.
– Üledoseerimisel võib esineda intoksikatsiooni.
– Tavalisemad kõrvalmõjud on:
Intoksikatsioonisümptomid: treemor, nüstagm,
peapööritus, ataksia
igemete hüperplaasia, mida väldib hea suuhügieen
S-GT on sageli suurenenud, aga muud maksaensüümid
on normis (see olukord ei eelda ravi
lõpetamist)
T4 on sageli vähenenud, TSH-väärtus on normaalne
ja patsiendil pole kliinilist hüpotüreoosi
võib häirida kaltsiumi imendumist ja põhjustada
osteomalaatsiat
nahalööve, mis sageli takistab ravimi kasutamist
veremuutused, lümfadenopaatia, SLE ja hepatiit
haruldased.
Klonasepaam
– Bensodiasepiin.
– Kasutatakse lisaravimina, harva üksi.
– Mõju võib väheneda pikaajalisel kasutusel.
– Alustada aeglaselt väikeste annustena, lisada
annust järk-järgult.
– Kõrvalmõjud:
väsimus
paradoksaalne agressiivsus.