36. 36. NEUROLOOGIA

36. NEUROLOOGIA
gaseina osteofüüdid)
juurekanali kitsenemine või laienemine (neurinoomi
korral) ja lülide destruktsioonid.
– Natiivröntgenipildid ei lülita välja spinaalkanalis
olevaid protsesse, kuid nad on vajalikud edasiste
uuringute planeerimiseks: müelograafia, magnetresonantstomograafia
(MRI) ja kompuutertomograafia
(KT).
Kompuutertomograafia (KT)
– Esmane uuring enamiku ajuprotsesside diagnoosimisel.
Kontrastaine kasutamine võimaldab
täpsemalt diagnoosida juhul, kui haigusprotsessiga
kaasneb aju verevarustuse häire või on
tekkinud ülemääraselt veresoonestikku (ajuinfarkt,
subduraalne hematoom, kasvajad jm.).
Värske ajuinfarkt (alla 24 t.) pole tavaliselt
nähtav, kuid verevalumit näeb ja uuring sobib
infarkti ja subarahnoidaalse hemorraagia
(SAH) eristamiseks.
Demüelinisatsiooni üldiselt ei näe.
Aneurüsme ja siinustromboose võib näha
juhtumisi, teisi veresoonemuutusi ei näe üldse.
– Lülisambakanali protsesside selgitamiseks sobib
KT vaid siis, kui teatakse täpselt kahjustuse kõrgust.
KT on hea müelograafias leitud patoloogilise
protsessi täiendavaks uurimiseks.
– KT ei sobi lülisambakanali pikisuunaliseks
kaardistamiseks: uuring on pikk, kiiritus suur, ja
kahjustus võib jääda uurimistasapindade vahele.
Magnetresonantstomograafia (MRI)
– Ei kasuta ioniseerivat kiirgust.
– Saadakse erisuunalisi pilditasapindu. Meetod
sobib hästi spinaalkanali pikisuunaliseks uurimiseks.
– Klaustrofoobia on uuringu kasutamise takistuseks
(patsient paigutatakse kitsasse metalltorusse).
– Tugeva ja keskmise magnetväljaga MRI sobib
hästi
ajutüve ja tagumise koljuaugu visualiseerimiseks
demüelinisatsiooni kindlakstegemiseks
kasvajate avastamiseks.
– Mõningatel diagnostilistel probleemjuhtudel
saab MRI-ga lisainformatsiooni.
– Magnetangiograafia abil võib visualiseerida
veresooni. See on soovitatav SAH korral aneurüsmi
sõeluuringuks.
– Vastunäidustused:
südamerütmur
kehasisesed magneetuvad metallesemed (vanemad
aneurüsmiklipsid).
Angiograafia
– Nõuab üldiselt patsiendi võtmist haiglasse.
– Karootisangiograafia indikatsioonid:
892
SAH aneurüsmi ruptuuri kahtlusega
arteriidi või teiste ajuveresoonte haiguste
kahtlus
siinustromboosi kahtlus
muude uurimismeetoditega diagnoositud ajukasvaja
või arteriovenoosse malformatsiooni
vaskularisatsiooni selgitamiseks enne operatsiooni.
– Vertebraalangiograafia indikatsioonid:
põhimõtteliselt samad kui karootisangiograafial,
juhul kui kahjustus paikneb verebrobasilaarringi
(tagumise koljuaugu) piirkonnas.
komplikatsioone võib tulla märksa enam kui
karootisangiograafia puhul ja seepärast võib
seda uuringut kasutada ainult kuni 50-aastaste
puhul.
– Aordikaare angiograafia näidustused:
Kaelaveresoonte ahenemisest (tavaliselt ultraheliuuringuga
avastatud) TIA või peaajuinfarktiga
patsiandil, kui on kavas operatiivne
ravi. Kriteeriumid vt. 36.34 TIA.
Takayashu tõve kahtlus või subclavian steal
sündroom.
– Aordikaare angiograafia korral on u. 1%-line
halvatusrisk.
Digitaalne
subtraktsiooniangiograafia (DSA)
– Võib teha ambulatoorselt.
– Uuringul võib kasutada kontrastaine injektsiooni
veeni või arterisse. Viimane annab parema pildi.
– Võib mõningatel juhtudel asendada angiograafiat.
Kaelaveresoonte
dopplersonograafiline uuring
– Mitteinvasiivne meetod kaelaveresoonte ahenemiste
ja seinamuutuste kindlakstegemiseks.
– Kogenud tegija saadud tulemused korreleeruvad
hästi angiograafia tulemustega.
– Meetodit kasutatakse:
kui valitakse patsiente aordikaareangiograafiaks
saamaks orienteeruvat pilti kaelaveresoonte
olukorrast patsientidel, kellele angiograafia on
vastunäidustatud
enne koronaarkirurgiat.
Peaaju ultraheliuuring
– Lastel, kellel koljulõge pole sulgunud, kasutatakse
peaaju ultraheliuuringut sageli ajustruktuuri
visualiseerimiseks.
Isotoopuuringud
Üksikfootonemissioonitomograafia ehk
SPECT-uuring
– Seisneb aju piirkondlike vereringemuutuste