Teel tasakaalustatud ühiskonda - Sotsiaalministeerium

More documents

Recommendations

Info

14 Teel tasakaalustatud ühiskonda: naised ja mehed Eestis II Olles demokraatlik riik ning Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liige, on Eesti endale võtnud kohustuse oma riiklike poliitikatega naiste ja meeste võrdõiguslikkust edendada. Kas eestimaalaste väärtused ja hoiakud toetavad võrdõiguslikkuse saavutamist või mitte? Millised on nende kogemused ebavõrdsusega? Kas naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine on väärtus, mida toetab enamik Eesti inimestest, või on meie ühiskonnas pigem levinud pealiskaudne poos, mida sisimas pole siiski omaks võetud? Tuntud väärtusteuurijad Ronald Inglehart ja Pippa Norris (2003) väidavad, et majanduslik areng ning õiguslikud ja institutsionaalsed reformid, mis toetavad naiste ja meeste võrdseid õigusi, on väga vajalikud, tagamaks soolise võrdõiguslikkuse arengut pikemas perspektiivis. Ent teisalt mõjutab naiste ja meeste võrdõiguslikkust väga oluliselt ühiskondlik kultuur ehk keeruline kogum õpitud käitumisviise ja teadmisi. Seega mõjutavad naiste ja meeste võrdõiguslikkust konkreetses ühiskonnas levinud väärtused, hoiakud ja uskumused selle kohta, mida tähendab naiseks ja meheks olemine (ibid.). Kuid möödunud on ka aeg, mil naist ainult majanduslikud mured kihutasid tegewusele wäljaspool perekonda; on saanud üldiseks teadmine, et ühiskond wajab kõikide, meeste kui naiste kaastööd. (Emma Asson-Peterson, 1924) Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise poliitikate hulka kuulub ühiskondliku kultuuri mõjutamine. Poliitikate kujundamiseks on vajalik taustinformatsioon ühiskonnas toimuva kohta. Sotsiaalministeeriumi tellimusel on aastatel 2003, 2005 ja 2009 viidud läbi elanikkonnaküsitlus Soolise võrdõiguslikkuse monitooring (SV monitooring). SV monitooringu eesmärgiks on elanike arvamuste ning hoiakute väljaselgitamise kaudu koguda teavet valitsevate ühiskondlike arvamuste kohta soolist võrdõiguslikkust ning ebavõrdsust puudutavatel teemadel. Käesoleva artikli eesmärk on anda põgus ülevaade sellest, millised on viimase kümne aasta jooksul olnud Eesti inimeste hoiakud ning kuidas tajutakse naiste ja meeste ebavõrdsust ja võrdõiguslikkust Eesti ühiskonnas. Kuna soolise võrdõiguslikkuse võtmeteemadeks peetakse reeglina naiste ja meeste olukorda tööturul, poliitilises elus, perekonnas ning soostereotüüpide levikut ühiskonnas, siis analüüsin Eesti inimeste hoiakuid sellistes eluvaldkondades nagu suhtumine naiste ja meeste positsiooni ühiskonnas, töö ja pereelu ühitamine, hoiakud laste kasvatamise, naiste poliitilise osaluse ja leivateenimise suhtes. Kuna teatavad SV monitooringu küsimused on võrreldavad Soome analoogse uuringuga Tasa-arvobarometri 2008, siis võimalusel toon võrdlevaid näiteid Soome elanike hoiakutega. Võrdlus Soomega on huvipakkuv, kuna see on Eestile ühelt poolt kultuuriliselt lähedane ühiskond, ent teisalt peetakse Soomet kui Põhjamaad üheks heaolu- ning võrdõigusliku riigi heaks näiteks. Väärtused ja võrdõiguslikkus Enne kui konkreetsete eluvaldkondade juurde asuda, peaks küsima, kas Eesti inimeste jaoks on sooline ebavõrdsus üldse viimase kümne aasta jooksul probleemiks olnud. Ronald Ingleharti teooria kohaselt kaasneb ühiskonna moderniseerumisega agraarsest industriaalseks ning sealt edasi postindustriaalseks ühiskonnaks väärtuste teisenemine. Selle teooria järgi paigutuvad väärtused kahele teljele – 1. traditsioonilised (traditional) vs ilmalik-ratsionaalsed (secular-rational), 2. toimetuleku (survival) vs eneseväljenduslikud (self-expression) väärtused. Traditsiooniliste väärtuste hulka kuuluvad religiooni tähtsustamine, sotsiaalsetele normidele vastamine, autoriteedile allumine, kindlad arusaamad hea ja kurja kohta, perekonna ning naiste-meeste rollide mõtestamine eeskätt laste saamise seisukohalt (naiste olulisim roll on olla ema, mehel leivateenija). Ilmalikratsionaalsed väärtused aga vastanduvad traditsioonilistele: kirikul puudub märkimisväärne mõju, oluliseks peetakse inimeste isiklikke püüdlusi, mitte ühiskonna või perekonna heakskiitu, suhtumine seksuaalsusesse on liberaalne ning aktsepteeritakse nii vaba kooselu kui samasoolisi suhteid. Toimetuleku ja eneseväljenduslike väärtuste skaalal tähistavad toimetuleku väärtused eeskätt inimese materiaalse heaolu tagamist. Toimetuleku väärtuste domineerides on ühiskonnas tavapärane inimeste vaheline usaldamatus, tolerantsuse puudumine, samuti ei taju üksikindiviidid oma isiklikku vastutust ühiskonna
ees. Eneseväljenduslike väärtuste laiema levikuga aga kaasneb sallivuse ja usalduse kasvamine. Muuhulgas on Ingleharti väitel üheks eneseväljenduslike väärtuste esilekerkimise näiteks ka mitmesugused kodanikuliikumised – nt keskkonna, naiste õiguste jt teemadel. Seega, ühelt poolt kaasneb moderniseerumisega üleminek traditsioonilistelt väärtustelt ilmalike-ratsionaalsete väärtuste suunas. See tähendab paljuski religiooni mõju vähenemist. Teiseks toimub seoses majandusliku heaolu kasvuga toimetulekuga seotud väärtuste ebaolulisemaks muutumine ning eneseväljendusega seotud väärtuste olulisuse kasvamine. Mida rikkamaks muutub ühiskond, seda olulisemad on selle liikmetele elukvaliteet, üksikisiku autonoomia ja eneseväljendus, mitte niivõrd isiklikule heaolule suunatud materiaalsed püüdlused (Inglehart ja Norris 2003). Moderniseerumise ning väärtuste teisenemisega on otseselt seotud ka suhtumine naiste ja meeste võrdõiguslikkusesse. Ilmalike-ratsionaalsete väärtuste esilekerkimisega on seostatud mehe-naise abielul põhineva traditsioonilise perekonna nõrgenemist ning naiste rolli avaramat mõtestamist (Inglehart ja Norris 2003). Pere sünonüümiks ei ole tänapäeva Eestis ja arenenud lääneriikides enam terve elu kestev abielu naise ja mehe vahel, kuhu sünnivad lapsed. Seda, kas ning kes on pere, ütlevad inimesed ise. Traditsioonilise tuumikpere nõrgenemisest annavad märku mitmed suundumused. Ilmalik-ratsionaalsete väärtuste ilmnemisel on erinevatest ühiskondades (sh Eestis) täheldatud, et abielude arv väheneb vaba kooselu arvelt. Lahutused ja elu jooksul mitme partneriga elamine muutub tavaliseks ning samuti on märkimisväärne üksi last kasvatavate vanemate (reeglina naiste) hulk (Inglehart ja Norris 2003). Näiteks Eestiski sündis 2008. aastal üle poole lastest peredesse, kus vanemad ei olnud omavahel ametlikus abielus, ning kõikidest lastega leibkondadest on iga kuues ühe täiskasvanuga perekond (Tervis, töö ja sotsiaalelu 2000–2008). Lisaks on samasoolised partnerid hakanud ennast senisest üha enam perena defineerima. Tulles tagasi väärtuste muutumise ning võrdõiguslikkuse juurde – eneseväljenduslikud väärtused toetavad naiste ja meeste võrdväärseid rolle, seda nii kodus kui ka tööelus. Inglehart leiab, et kogu maailmas on aset leidmas oluline hoiakute ja väärtuste muutus võrdväärsete rollide suunas. Selle muutuse taga on kaks peamist arengut – ühiskonna moderniseerumine ning põlv kondade vaheldumine. Ent samas tunnistab Inglehart oma analüüsis ka seda, et iga ühiskonna moderniseerumine kulgeb omamoodi ning seda mõjutavad suuresti ühiskonna kultuuritraditsioonid ja religioosne pärand. Kui Inglehart Liina Järviste • Kas Eestis on levinud võrdõiguslikkust toetavad hoiakud? tegeleb terve maailma väärtuste uurimisega, siis vaatan allpool veidi kitsamat pilti: kuhu Eesti asetub oma väärtustelt võrdluses teiste Euroopa riikidega? Inglehart on Maailma väärtuste uuringu ehk World Values Survey 1 tulemusi analüüsides paigutanud Eesti nn postkommunistlike üleminekuriikide hulka (Inglehart ja Norris 2003). Sarnaselt Lääne-Euroopa ja iseäranis Skandinaavia riikidega olid Eesti ühiskonnas ülekaalus ilmalik-ratsionaalsed väärtused. Ent eneseväljenduse vs toimetuleku väärtuste skaalal oli Eesti (koos teiste Ida- Euroopa riikidega) erinevalt Lääne-Euroopa ja Skandinaavia maadest tugevalt toimetuleku väärtuste poole kalduv. Inglehart on toimetuleku väärtuste domineerimist põhjendanud endiste nn Ida bloki maade üle minekuga kommunistlikust kapitalistlikku ühiskonnakorraldusse. Suurte ühiskondlike muutuste ja majanduse kokkuvarisemisega kaasnes olulisel määral kindluse ja turvatunde kõikumalöömine, mis omakorda soodustas materiaalsete väärtuste esilekerkimist ning mittemateriaalsete väärtuste tahaplaanile nihkumist. Kas ja kuidas Eestis domineerivad väärtused rahvusvahelises võrdluses alates 1999. aastast muutunud on, ei saa kahjuks vastava uuringu puudumise tõttu öeda. Naised ja mehed Eestis võrdsed?! Ingleharti teooriat, et eneseväljenduslike väärtuste esile kerkimine toetab naiste ja meeste võrdõiguslikkust, kinnitab teiste uuringute seas ka 2003. aasta SV monitooring. Selle uuringu tulemusi analüüsides jõuti toona järeldusele, et Eesti on riik, kus soolist ebavõrdsust probleemina ei teadvustata ning võrdõiguslikkust tajutakse pigem „naiste asjana” (Pettai ja Proos 2003). Selline suhtumine võrdõiguslikkusesse peegeldab selgelt asjaolu, et eneseväljenduslikud väärtused ei ole ühiskonnas laialt levinud. Samuti on mitmed teised 1990. aastatel ja 2000. aastate alguses läbi viidud uuringud jõudnud sarnasele järeldusele. Vahepealsesse aega on aga jäänud nii Eesti liitumine Euroopa Liiduga kui ka soolise võrdõiguslikkuse (ning hiljem lisandunud võrdse kohtlemise) seaduste vastuvõtmine, samuti soolise võrdõiguslikkuse (ja võrdse kohtlemise) voliniku institutsiooni loomine ja tegutsemine. Kas selle aja jooksul on Eesti inimesed hakanud tajuma naiste ja meeste ebavõrdsust probleemina? Esmalt analüüsin üldiseid hoiakuid soolisesse ebavõrdsusesse ühiskonnas. 1 World Values Survey viidi Eestis viimati läbi 1999. aastal, vt rohkem http://www.worldvaluessurvey.org/. 15
Page 1: Teel tasakaalustatud ühiskonda Nai
Page 4 and 5: Käesolevas kogumikus avaldatud art
Page 6 and 7: 4 Teel tasakaalustatud ühiskonda:
Page 66 and 67:
64 Teel tasakaalustatud ühiskonda:
Page 68 and 69:
Page 70 and 71:
Page 72 and 73:
Page 74 and 75:
Page 76 and 77:
Page 78 and 79:
Page 80 and 81:
Page 82 and 83:
Page 84 and 85:
Page 86 and 87:
Page 88 and 89:
Page 90 and 91:
Page 92 and 93:
Page 94 and 95:
Page 96 and 97:
Page 98 and 99:
Page 100 and 101:
Page 102 and 103:
100 Teel tasakaalustatud ühiskonda
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
Page 122 and 123:
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
Page 140 and 141:
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
Page 176 and 177:
Page 178 and 179:
Page 180 and 181:
Page 182 and 183:
Page 184 and 185:
Page 186 and 187:
Page 188 and 189:
Page 190 and 191:
Page 192 and 193:
Page 194 and 195:
Page 196 and 197:
Page 198:
show all

Teel tasakaalustatud ühiskonda - Sotsiaalministeerium

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?