Teel tasakaalustatud ühiskonda - Sotsiaalministeerium

More documents

Recommendations

Info

6 Teel tasakaalustatud ühiskonda: naised ja mehed Eestis II Teel tasakaalustatud ühiskonda: sissejuhatus Raili Marling Sooline võrdõiguslikkus on kaasaegse ühiskondliku arengu üks kesksemaid eesmärke. Üha laiemalt mõistetakse, et naistele ja meestele igakülgselt võrdsete õiguste ja võimaluste andmine on ainus viis tagada ühiskonna tasakaalustatud arengut ja inimressursside maksimaalset ühise heaolu teenistusse rakendamist. Sooline ebavõrdsus pole mitte inviduaalne, vaid sotsiaalne probleem, mis vajab lahendamist ühiskondlikul tasemel. See, mis oli veel 1970. aastatel radikaalseiks peetud liikumiste mure, on nüüdseks muutunud üheks oluliseks demokraatia indikaatoriks, rahvusvaheliste tippkohtumiste teemaks ning ÜRO ja Euroopa Liidu poliitikate eesmärkideks. Siiski, kuigi viimastel aastakümnetel on tehtud arvestatavaid edusamme, on soolise võrdõiguslikkuse edendamine kestev protsess, tee, millest küll oluline osa on läbitud, mis aga pole kaugeltki lõppenud. Tegemist on teega, millel iga ühiskond liigub oma tempos, mida mõjutab konk reetne ajaloolis-poliitiline kontekst. Eestis on sooküsimusi tõsisemalt teadvustatud alates taasiseseisvumisest, mil lülitusime muu maailma sotsiaalsetesse ja poliitilistesse mõttevahetustesse ning hakkasime oma ühiskonda viima kooskõlla rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste standarditega. Ühiskondlike muutuste läbiviimine eeldab head ülevaadet hetkeolukorrast ja alustuseks tuli õppida ühiskonda läbi sooprisma vaatlema. Naiste ja meeste olukorra võrdlevaid analüüse hakati Eestis avaldama 1990. aastate keskpaigast alates (Joonsaar et al. 1995, Järve 1999) ning nende arv on pidevalt kasvanud. Üheks oluliseks katseks anda ülevaade naistest ja meestest Eesti ühiskonna eri sfäärides oli 2000. aas tal ilmunud kogumik „Teel tasakaalustatud ühiskonda: naised ja mehed Eestis“. Kümne aasta jooksul on see pilt ning ka meie teadmised soo ja ühiskonna suhetest tugevasti muutunud. Käesolev jätkukogumik ongi oma eesmärgiks seadnud analüüsida seda, kuidas Eesti ühiskond on viimase kümne aasta jooksul eri valdkondades soolise ebavõrdsuse problemaatikaga tegelenud ning milliseks on kujunenud meie naiste ja meeste praegune olukord ja võimalused. Viimase sajandi jooksul on tugevasti muutunud arusaam soo mõistest. Sugu, üks ühiskonna kirjeldamise põhikategooriaid, tähendab psühholoogilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi erinevusi naiste ja meeste vahel. Varasemas kirjanduses eristati meile kaasa sündinud ja suhteliselt muutumatut bioloogilist sugu ning alati dünaamilist sotsiaalset sugu ehk siis tähendust, mida iga ühiskond bioloogilisele erinevusele annab. Praeguseks on adutud, et see jaotus on problemaatiline, sest sotsiaalsed ja kultuurilised normid on tugevasti läbi põimunud Raili MaRliNG, PhD, töötab Tartu Ülikooli germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituudi dotsendina. Tema interdistsiplinaarne teadustöö keskendub kujutamise poliitikate võrdlevale analüüsile, vaadeldes eelkõige soo ja võimu temaatikat. Ta on sel teemal avaldanud artikleid välis- ja kodumaistes teaduslikes väljaannetes ning esinenud sootemaatikat puudutavate sõnavõttudega meedias ja populaarteaduslikes kogumikes. Ta on Eesti nais- ja meesuuringute ajakirja Ariadne Lõng toimetaja, ajakirja Aspasia, International Yearbook of Central, Eastern and Southeastern European Women and Gender History toimetaja ning Eestis Naisuurimus- ja Teabekeskuse juhatuse liige.
sellega, mida peame „loomulikuks“, ning nende kahe eristamine on sageli keerukas kui mitte võimatu. Tänapäeva soouuringutes kasutatakse seega mõistet sugu valdavalt sotsiaalse soo tähenduses. Samas on oluline mitte unustada, et naised ja mehed pole gruppidena monoliitsed, vaid et mõlema soo sees eksisteerib suuri erinevusi. Sugu pole dünaamiline mitte ainult ajas ja ruumis, vaid ka ühe ja sama inimese soolises käitumises: meie erinevad sotsiaalsed rollid nõuavad meilt erinevate naiselikkuste või mehelikkuste esitamist kas või ühe ja sama päeva sees. Näiteks kodus abikaasa ja emana, tööl juhtivtöötajana ja õhtul peol vana klassikaaslasena väljendame oma soolisust erinevalt. Sellised dünaamilised lähenemised aktsepteerivad mitte ainult naiselikkuste ja mehelikkuste paljusust ning vajadust neid võrdväärselt kohelda, vaid ka seda, mil määral meie soolist identiteeti mõjutavad tegurid nagu rahvus, seksuaalsus, klass, vanus jne. Kuigi meie soostereotüübid on jäänud paljuski binaarseiks, on reaalsus palju mitmekesisem. Probleemid tekivad sellest, kui seda mitmekesisust püütakse normeerivate stereotüüpide kahte tulpa suruda. Kaasaegsed soolise võrdõiguslikkuse poliitikad püüavad üha rohkem paljususi arvesse võtta, seda näiteks ühiskondlikus elus ja tööturul, kus ei toimi abstraktsed töövõtjad, vaid erinevate vajadustega soolistatud inimesed. Vaesel vanemal naisel on teised vajadused kui noorel reproduktiiveas naisel, keskklassi gay-mehel teised vajadused kui rahvusvähemusse kuuluval pensionäril. Ühiskond peaks püüdlema nendele kõigile võrdsete õiguste ja võimaluste tagamise suunas. Lääneriikides on sooline võrdõiguslikkus tänaseks üha enam juurdumas riikide eri tasandi poliitikas (rahvusvahelised lepped, õigusi tagavad seadused ja ühiskondlikke tavasid mõjutavad meetmed) ja iga päevaelus, kuid see nihe pole tekkinud üleöö. Soolise tasakaalustatuse olulisuse teadvustamine on pika protsessi tulemus, mida tuleks vaadelda laiemas ajaloolis-poliitilises kontekstis. Naiste õiguste teema astus poliitilisele areenile 18. sajandi lõpus, kui Ameerika ja Prantsuse revolutsioon tõstsid inimeste võrdsuse ja vendluse oma ideaalideks. Tekkis loogiline küsimus, kas selle inimese kategooria alla kuulusid ka naised, kellel tol ajal puudusid nii poliitilised kui juriidilised õigused (oma varale, lastele, kehale). Sellele vastuolule liberalistliku ühiskondliku ideaali ja praktika vahel juhtisid tähelepanu esimesed naisõiguslased ning see kerkis oluliselt esile 19. sajandi poliitilises mõttes, kus naiste rõhutud olukorda nähti üha selgemini ühiskonna arengut piirava faktorina. Naised said paljudes lääneriikides valimisõi- Raili Marling • Teel tasakaalustatud ühiskonda: sissejuhatus guse 20. sajandi teiseks kümnendiks ning sajandi keskpaigaks lisandusid sellele ka kindlamalt tagatud majanduslikud ja varalised õigused. Esimene Eesti Vabariik Nimeline üheõiguslus, liiatigi kui see piirdub ainult poliitilisega, ei tähenda veel, et naise endamaksmapaneku teelt ühiskonnas oleks kõrvaldatud kõik takistused, mis aastasadasid kestnud eestkoste all elamine ja põlised traditsioonid sinna veeretanud. Maa-ala, millele naine tunneb endal olevat õiguse, tuleb tal kätte võita samm-sammult, visa võitlusega. (Eesti Naisliit, 1930) võttis iseseisvudes omaks tolle aja progressiivsed ideed ning tagas riigi loomisel ka naistele valimisõiguse. Eesti naised said valimistel oma arvamust avaldada enne kui näiteks Suurbritannia või Prantsusmaa naised, sest uut riiki luues ei pidanud me olemasolevad jäiku süsteeme lõhkuma, vaid saime lähtuda oma ajastu parimatest praktikatest. Võimalus meie aja parimatest praktikatest õppida on Eestil ka täna, kui seisame silmitsi uute soolise ebavõrdsuse prob leemidega. Kahjuks ei lõppenud tee tasakaalustatud ühiskonda valimisõiguse või vara omamise õiguse juriidilise tagamisega. Naine sai küll valida, kuid temast ei saanud kohe täisväärtuslikku kodanikku. On märkimisväärne, et ameerika kirjanik Charlotte Perkins Gilmani 1912. aastast pärinevat küsimust, kas naised on inimesed, kordas 1930. aastatel briti kirjanik Dorothy L. Sayers ja oma 2006. aastal ilmunud raamatus ameerika filosoof Catharine MacKinnon. See teema on kahjuks endiselt päevakajaline, kuigi teiste rõhuasetustega kui eelmisel sajandil. Naised said siis küll laiema ligipääsu tööturule, kuid see ei taganud tegelikku soolist võrdõiguslikkust, sest töökohad olid nii lääneriikides kui ka Nõukogude blokis struktureeritud, arvestades töötajaga, kes pole samaaegselt väikeste laste esmane hooldaja ning kelle kanda pole enamik kodustest kohustustest. See topeltkoormus seadis naised tööturul ebavõrdsesse konkurentsi ning kahjustas tõsiselt nende majanduslikku olukorda meestega võrreldes. Naiste olukorda mõjutas ka nende hilisem liikumine palgatööle ja nende 7
Page 1: Teel tasakaalustatud ühiskonda Nai
Page 4 and 5: Käesolevas kogumikus avaldatud art
Page 6 and 7: 4 Teel tasakaalustatud ühiskonda:
Page 58 and 59:
56 Teel tasakaalustatud ühiskonda:
Page 60 and 61:
Page 62 and 63:
Page 64 and 65:
Page 66 and 67:
Page 68 and 69:
Page 70 and 71:
Page 72 and 73:
Page 74 and 75:
Page 76 and 77:
Page 78 and 79:
Page 80 and 81:
Page 82 and 83:
Page 84 and 85:
Page 86 and 87:
Page 88 and 89:
Page 90 and 91:
Page 92 and 93:
Page 94 and 95:
Page 96 and 97:
Page 98 and 99:
Page 100 and 101:
Page 102 and 103:
100 Teel tasakaalustatud ühiskonda
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
Page 122 and 123:
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
Page 140 and 141:
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
Page 176 and 177:
Page 178 and 179:
Page 180 and 181:
Page 182 and 183:
Page 184 and 185:
Page 186 and 187:
Page 188 and 189:
Page 190 and 191:
Page 192 and 193:
Page 194 and 195:
Page 196 and 197:
Page 198:
show all

Teel tasakaalustatud ühiskonda - Sotsiaalministeerium

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?