Teel tasakaalustatud ühiskonda - Sotsiaalministeerium
Teel tasakaalustatud ühiskonda - Sotsiaalministeerium
Teel tasakaalustatud ühiskonda - Sotsiaalministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Liina Järviste • Kas Eestis on levinud võrdõiguslikkust toetavad hoiakud?<br />
Joonis 5. Milline peaks nende tasandite poliitikute hulgas olema naiste osakaal? (2009,%)<br />
Kohalikes<br />
volikogudes<br />
Valitsuse ministrite<br />
hulgas<br />
Riigikogu liikmete<br />
hulgas<br />
Naine<br />
Mees<br />
Naine<br />
Mees<br />
Naine<br />
Mees<br />
41 24<br />
27 28<br />
48 19<br />
31 24<br />
49 20<br />
32 25<br />
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%<br />
Praegusest suurem<br />
Sama suur<br />
Praegusest väiksem<br />
SV monitooringus nimetati tüdrukute puhul kõige sagedamini<br />
oluliseks söögitegemise oskust, seejärel rahaga<br />
ringikäimist, käitumisoskusi ja etiketti ning oma välimuse<br />
eest hoolitsemist. Tüdrukute kasvatamisel pidasid just<br />
mehed naistega võrreldes sagedamini oluliseks selliste<br />
tavapäraste „koduperenaise” annete arendamist nagu<br />
kodu koristamine (mehed 29% vs naised 23%) ja söögitegemine<br />
(mehed 53% vs naised 42%), kuid ka oma<br />
välimuse eest hoolitsemine (mehed 40% vs naised 30%).<br />
Huvitav on siinkohal märkida, et nii poiste kui tüdrukute<br />
puhul oli rahaga ümberkäimise tähtsus 2005. aastal<br />
kolmandal kohal, ent on 2009. aastal muutunud poiste<br />
puhul kõige olulisemaks ning tüdrukute puhul tõusnud<br />
teisele kohale. Võib oletada, et majanduskriis on mõjutanud<br />
inimeste hoiakuid, näidates, et kõigile, nii naistele<br />
kui meestele, on oluline rahaga ümberkäimise alustõdede<br />
tundmine. Laias laastus võib siiski tõdeda, et laste kasvatamisel<br />
on meil soodus pinnas traditsiooniliste soostereotüüpide<br />
taastootmiseks – poisid tegelegu autode ja<br />
tehnikaga, tüdrukud söögitegemise ning viisakas ja ilus<br />
olemisega. Raha on vaja nii autode kui ka söögitegemise<br />
jaoks, järelikult sellega peaksid nii poisid kui tüdrukud<br />
tulevikus oskama ümber käia. Seega ei kajastu poiste ja<br />
tüdrukute kasvatamisel oluliseks peetavast erilist muutust<br />
Pole tähtsust<br />
Ei oska öelda<br />
Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2009<br />
3<br />
2 23 10<br />
34<br />
võrdväärsemate soorollide kasuks. Paistab, et isegi kui<br />
oluline osakaal Eesti inimestest näeb soolist võrdõiguslikkust<br />
ühiskonnas üha enam üldise hüvena, ei ole see hoiak<br />
kuigivõrd jõudnud praktikasse või igapäevaelu puudutavate<br />
väärtushinnanguteni, nt laste kasvatamisse.<br />
Nii rahvusvaheliselt kui ka Eestis peetakse üheks<br />
oluliseks soolise võrdõiguslikkuse näitajaks naiste ja<br />
meeste osalemist poliitikas. Poliitiline võim on oluline<br />
ühiskondlik ressurss ning ligipääs sellele peegeldab<br />
sugudevahelist võrdsust ühiskonnas. Kogu taasiseseisvumisaja<br />
on Eesti parlamendi liikmete seas naisi<br />
olnud vähem kui neljandik, kuid iga valimisega on see<br />
näitaja suurenenud. Kuigi 2003. aasta ning 2007. aasta<br />
Riigikogu valimiste valimisnimekirjade võrdlus näitas<br />
naiskandidaatide osakaalu suurenemist, võib kandidaatidele<br />
antud häälte alusel järeldada, et naiskandidaatide<br />
„väärtus“ häälekogujatena on parteide jaoks meeskandidaatidega<br />
võrreldes jätkuvalt väiksem (Järviste ja Järve<br />
2008). Kuid millised on Eesti valijate hoiakud naiste<br />
poliitikas osalemise ja poliitilisele võimule ligipääsu suhtes?<br />
SV monitooringus uuriti inimeste hoiakuid selle suhtes,<br />
kas erinevatel poliitilistel tasanditel peaks vastajate<br />
arvates osalema rohkem naisi või ollakse rahul hetkeolukorraga.<br />
Juunis-juulis 2009, mil küsitlus läbi viidi,<br />
10<br />
4 22 6<br />
3 34 8<br />
3 22 6<br />
3 33 7<br />
21
Change language