Teel tasakaalustatud ühiskonda - Sotsiaalministeerium
Teel tasakaalustatud ühiskonda - Sotsiaalministeerium
Teel tasakaalustatud ühiskonda - Sotsiaalministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Sissejuhatus<br />
Nii igapäevaelust kui ka uuringutest teame, et meeste ja<br />
naiste käitumine ning nende kohtlemine tööelus on erinevad.<br />
Käesoleva artikli eesmärk on kirjeldada meeste<br />
ja naiste sarnasusi ja erinevusi tööelus ning analüüsida<br />
meeste ja naiste võrdseid võimalusi, võrdset kohtlemist<br />
ja võrdõiguslikkust tööelus. Artiklis keskendutakse<br />
järgemööda viie tööelu allteema kvantitatiivsele kirjeldavale<br />
analüüsile: (1) osalemine tööturul, (2) sooline<br />
segregatsioon, (3) töökorraldus, (4) töötasustamine ning<br />
(5) töötervishoid ja tööohutus.<br />
Meeste ja naiste tööelu kirjeldavate kvantitatiivsete<br />
näitajate erinevuste tõlgendamine on problemaatiline<br />
mitmel põhjusel. Sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused<br />
ei tähenda, et mehed ja naised peaksid olema<br />
statistiliselt ühesugused. Vabas ühiskonnas peaks erinevatel<br />
indiviididel ja gruppidel olema võimalus elada<br />
soovitud ja sageli eripärast elu ning selle tõttu ka kirjeldavad<br />
kvantitatiivsed näitajad ei peaks olema ühesugused.<br />
Kvantitatiivne sarnasus ei iseloomusta tingimata<br />
ka võrdsete võimaluste või põhjendamatult ebavõrdse<br />
kohtlemise puudumist, sest kui näiteks meeste ja naiste<br />
töötasud oleksid võrdsed, võib ikkagi olla neid, kelle palk<br />
on just soo tõttu madalam või kõrgem.<br />
Seega on läbilõikeline statistiline analüüs küllaltki<br />
piiratud, et selgitada, kas meeste ja naiste erinev<br />
käitumine, erinevad võimalused ja erinev kohtlemine<br />
tulenevad põhjendamatult ebavõrdsest kohtlemisest ja<br />
võimalustest (näiteks diskrimineerivatest soorollidest ja<br />
soorolliootustest) või naiste ja meeste vabast käitumisest<br />
ning muudest sotsiaalsetest või töösuhete alastest protsessidest.<br />
Sellest tulenevalt on poliitika kujundamisel<br />
kvantitatiivsete kirjeldavate näitajate tõlgendamiseks ja<br />
kasutamiseks sageli vaja täiendavaid sooliselt tundlikke<br />
analüüse, mis tuginevad soolistele teooriatele ja otsivad<br />
usaldusväärseid seletusi statistiliste erinevuste põhjendamiseks.<br />
Ka käesolevas artiklis viidatakse teoreetilistele<br />
käsitlustele, mis meeste ja naiste soolisi erinevusi<br />
tööelus on seletanud, ning arutatakse poliitikavõimaluste<br />
üle, millega vähendada põhjendamatuid erinevusi<br />
meeste ja naiste võimalustes ja kohtlemises.<br />
Osalemine tööelus<br />
Esimese alapeatüki all käsitletakse meeste ja naiste osalemist<br />
tööelus, vaadeldakse meeste ja naiste tööga hõi-<br />
Märt Masso • Mehed ja naised tööelus<br />
vatust ja töötust. Statistikaameti tööjõu-uuringu metoodika<br />
järgi iseloomustab tööhõive määr tööga hõivatute<br />
osakaalu 15–74-aastaste seas.<br />
2008. aastal töötas Eesti 15–74-aastasest elanikkonnast<br />
63%. Võrreldes kümnendi algusega suurenes<br />
tööga hõivatute osakaal tööealisest elanikkonnast<br />
7,8 protsendipunkti võrra. Meeste tööhõive määr on<br />
kümnendi jooksul olnud ligikaudu 9 protsendipunkti<br />
võrra suurem naiste tööhõive määrast. Meeste tööhõive<br />
määr on naistega võrreldes olnud kõrgem ka erinevates<br />
vanuse gruppides, nii noortel, keskealistel kui eakatel<br />
(joonis 2). Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on Eesti<br />
naiste tööhõive määr kõrgem (15–64-aastaste tööhõive<br />
määr on Euroopa Liidus tervikuna 59,1%, Eestis 66,3%)<br />
ning tööhõive määra lõhe meeste ja naiste vahel väiksem<br />
(EL-is 13,7%, Eestis 7,3%) (Eurostat „Labour market<br />
statistics”). Seega, võrreldes Euroopa Liiduga on Eesti<br />
naised oma elustiililt rohkem töökesksed – võib eeldada,<br />
et tulenevalt soovist, vajadusest või sotsiaalsetest ootustest<br />
on naistel Eestis olnud hea võimalus osaleda tööelus,<br />
kuid meestega võrreldes on naiste hõive määr siiski ligi 8<br />
protsendipunkti väiksem.<br />
Järgnevalt vaadeldakse ka teist olulist tööturu näitajat<br />
– töötuse määra. Töötuse määr, mis iseloomustab<br />
töötute osakaalu majanduslikult aktiivse rahvastiku seas<br />
ehk tööga hõivatute ning töötute seas, on meestel ja<br />
naistel kümnendi jooksul muutunud küllaltki sarnaselt,<br />
kuid meeste töötuse määr on olnud ligikaudu poole kuni<br />
pooleteise protsendipunkti võrra kõrgem kui naiste töötuse<br />
määr (joonis 1). Olulised on siin aga just erinevused<br />
vanusgruppides. 2008. aastal oli meeste töötuse määr<br />
mõnevõrra suurem noorte ning eakate seas, naistel aga<br />
keskealiste seas (joonis 2), mis tuleneb naiste sagedasemast<br />
osalemisest hariduselus elutee alguses ning<br />
meeste sagedasematest terviseprobleemidest elutee<br />
teisel poolel.<br />
2008. aastal alanud majanduslangus ja tööturu olukorra<br />
halvenemine on mõjutanud tugevamalt just mehi,<br />
kelle töötuse määr on kasvanud kiiremini kui naiste vastav<br />
näitaja. Statistikaameti tööturustatistika andmebaasi<br />
andmetel oli meeste töötuse määr 2009. aasta II kvartalis<br />
6,9 protsendipunkti võrra suurem naiste töötuse<br />
määrast. Samuti on vähenenud lõhe meeste ja naiste<br />
tööga hõivatute osakaalu vahel. Eespool nägime, et kui<br />
varem oli meeste seas hõivatute osakaal ligi kümnendiku<br />
võrra suurem kui naistel, siis 2009. aasta II kvartaliks on<br />
vahe vähenenud 3,1 protsendipunktini (ning meeste ja<br />
naiste tööhõivemäär kahanenud 57%-ni). Siinjuures on<br />
töötuse määr mitte-eestlaste seas nii meestel kui naistel<br />
kõrgem ning soolised erinevused on palju väiksemad –<br />
27
Change language