Teel tasakaalustatud ühiskonda - Sotsiaalministeerium
Teel tasakaalustatud ühiskonda - Sotsiaalministeerium
Teel tasakaalustatud ühiskonda - Sotsiaalministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Sissejuhatus<br />
20. sajandi lõppu iseloomustatakse enamasti kui põhjapanevate<br />
globaalsete muutuste ajajärku, ent mehednaised-pere-töö<br />
seostes võib endiselt näha palju traditsioonilisi<br />
ja stereotüüpseid arusaamu (Inglehart ja Baker<br />
2000). Valdavat enamikku Euroopa riikidest iseloomustab<br />
naiste kõrge või siis kasvav tööhõive, ent perekonna<br />
ja töö kui eraldiseisvate sfääride ideoloogia näib olevat<br />
inimeste mõttemaailmas sügavalt juurdunud vähemalt<br />
selles osas, mis puudutab naiste traditsioonilist rolli laste<br />
kasvatamisel ja koduse majapidamise eest hoolitsemisel<br />
(Beck-Gernsheim 2002).<br />
Euroopa Liidus ei ole senini üritatud välja töötada<br />
liikmesmaid hõlmavat ühtset perepoliitikat, kuna on lähtutud<br />
põhimõttest, et perepoliitika kujundamisel tuleb<br />
arvestada ühele või teisele maale ja kultuurile omaste<br />
väärtushinnangute ja hoiakutega. Töö ja pereelu ühitamise<br />
võimaluste üle käivates diskussioonides asetatakse<br />
Euroopa Liidus esikohale enamasti töö ja keskendutakse<br />
tööga seonduvate meetmete ühtlustamisele. Nende<br />
meetmete peamine eesmärk on naiste tööturupositsiooni<br />
parandamine ja naistele meestega võrdsete karjäärivõimaluste<br />
loomine (Pfau-Effinger 2003). Naiste tööhõive<br />
suurendamises ja tööturul valitseva ebavõrdsuse<br />
vähendamises võib soolise võrdõiguslikkuse seisukohalt<br />
näha eesmärki omaette. Teisalt riikides, kus demograafilised<br />
protsessid mõjutavad rahvastiku vanuselist koosseisu<br />
negatiivses suunas, on kogu tööealise elanikkonna<br />
võimalikult kõrge tööhõive olulise tähtsusega eeskätt<br />
majanduslikust ja sotsiaalsest aspektist. Seega, levinumad<br />
töö ja pereelu ühitamise meetmed, nagu paindlik<br />
tööaeg, võimalikud lisapuhkused väikeste laste emadele,<br />
laste päevahoiu võimalused jne on tegelikkuses suunatud<br />
eeskätt sellele, et ka väikeste laste emad saaksid oma<br />
rolli töötajana võimalikult edukalt täita. Naiste kodust<br />
töökoormust ja abikaasade/partnerite oma vahelist<br />
tööjaotust peetakse endiselt eeskätt privaatsfääri kuuluvateks<br />
küsimusteks, mida seadusandlike meetmetega<br />
reguleerida olevat keeruline kui mitte võimatu. Tulemuseks<br />
on olukord, kus töö ja pereelu ühitamiseks mõeldud<br />
poliitikad töötavate naiste topeltkoormusele olulist mõju<br />
ei avalda.<br />
Perekonnasotsioloogia klassikud (vt nt Steinmetz<br />
et al. 1990) väidavad, et peresisesed rollid ja võimusuhted<br />
sõltuvad nii abikaasade sotsiaalmajanduslikust<br />
staatusest ja majanduslike ressursside olemasolust kui<br />
ka näiteks konkreetsest perekonnatsüklist. Viimase osas<br />
on eriti oluline aeg, mil peres on väikesed lapsed, kuna<br />
Leeni Hansson • Töö- ja pereelu ühitamine<br />
traditsiooniliselt on eeldatud, et ema on peres see, kes<br />
laste sünni järel keskendub enam peresfäärile. Seetõttu<br />
väikeste laste ema võimalused majanduslikke ressursse<br />
genereerida kahanevad oluliselt. Isa rollist lapsevanemana<br />
ja vanemate võrdsemast osalusest laste kasvatamisel<br />
räägiti perekonnasotsioloogias pikka aega sootuks<br />
vähem. Viimastel aastakümnetel on olukord mõnevõrra<br />
muutunud ning mitmete riikide, sealhulgas ka Eesti perekonnauurijad<br />
on hakanud isa rollile perekonnas oluliselt<br />
enam tähelepanu pöörama (vt nt Lamb 2004, Almqvist<br />
2008, Lammi-Taskula 2008, Gregory ja Milner 2008,<br />
Haas ja Hwang 2009, Pajumets 2007, Toming 2007 jt).<br />
Isa rolli on vaadeldud nii isa-laps suhete, partnersuhete<br />
kui ka isa psühholoogilise heaolu kontekstis (täpsem ülevaade<br />
Goldberg et al. 2009).<br />
Käesoleva artikli peamine eesmärk on anda ülevaade<br />
üldisest peresisesest rollijaotusest ja töö ning<br />
pereelu ühitamist puudutavatest hoiakutest ning viimase<br />
10–15 aasta jooksul selles valdkonnas toimunud muutustest.<br />
Eesti põhiseadus rõhutab perekonna rolli rahva<br />
püsimisel ja kultuuri säilimisel. Perekond on koht, kus<br />
omandatakse ja kantakse edasi üldisi kultuurilisi väärtusi<br />
ja norme, traditsioone ja tavasid. Ei 2010. aastal<br />
jõustunud uuest, ega vanast alates 1994. aastast kehtinud<br />
perekonnaseadusest me perekonna definitsiooni ei<br />
leia. Rahvastikustatistikas kasutatakse perekonnatuuma<br />
mõistet ja statistilise perekonnatuumana käsitletakse<br />
samas leibkonnas elavaid isikuid, kes on omavahel seotud<br />
kui abikaasad, vabaabielupartnerid või kui vanem<br />
ja laps(ed). TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute<br />
Instituudi poolt alates 1985. aastast perioodiliselt läbi<br />
viidavates uurimustesarja „Töö, kodu ja vaba aeg“ kuuluvates<br />
elanikkonnaküsitlustes käsitletakse perekonnana<br />
mitmesuguseid kooslusi, kes on ise end perekonnana<br />
identifitseerinud ja kes on vastanud pereelu puudutavale<br />
küsimusteplokile. Käesolevas artiklis kasutatakse termineid<br />
pere ja perekond sünonüümidena.<br />
Analüüsis kasutatakse olemasolevaid sotsiaalstatistika<br />
andmebaase ning TLÜ RASI-s aastatel 1998<br />
ja 2008 läbi viidud elanikkonnaküsitluste „Töö, kodu ja<br />
vaba aeg“ andmestikke. Nimetatud elanikkonnaküsitlusi<br />
tuntakse vastavalt küsitluste aastale ka lühinimetuste<br />
„Eesti ’98“, ja „Eesti 2008“ 1 all (täpsemalt küsitluste<br />
läbiviimisest ja valimitest vt Hansson 2004 ja 2009).<br />
Parema ülevaate saamiseks on mõnel puhul kasutatud<br />
ka analoogiliste varasemate küsitluste („Eesti ’85” ja<br />
„Eesti ’93”) andmeid.<br />
1 Elanikkonnaküsitluse „Eesti 2008: Töö, kodu ja vaba aeg“ läbiviimist<br />
rahastati Tervise Arengu Instituudi kaasabil.<br />
41
Change language