Teel tasakaalustatud ühiskonda - Sotsiaalministeerium

More documents

Recommendations

Info

18 Teel tasakaalustatud ühiskonda: naised ja mehed Eestis II Joonis 3. Mehed peaksid osalema praegusest rohkem laste hoidmises ja kasvatamises (2009, %) Naine Mees Kõik vastajad ebavõrdne tööjaotus ning iseäranis ebavõrdne hoolduskoormus seoses laste kasvatamisega (Järviste 2008). Ka Eestis on üha enam avalikkuses sellest rääkima hakatud, et meeste nõrgad lähisuhted ning keskendumine vaid tööelule ja -edule mõjub halvasti nende tervisele ja elukvaliteedile. Erinevates rahvusvahelistes uuringutes on leitud, et mida rohkem mehed osalevad lapse sünnist saadik aktiivselt tema kasvatamisel, seda suurem on tõenäosus, et see jätkub hiljem ning toob kaasa võrdsema kodutööde jaotuse perekonnas. Tihe emotsionaalne side lapsega aga avaldab tõenäoliselt positiivset mõju ka mehe tervisele ja elukvaliteedile (Järviste 2008). Mitmed Euroopa riigid eesotsas Islandi, Rootsi, Norra ja Saksamaaga on stereotüüpse tööjaotuse murdmiseks ning laste ja isade lähendamiseks teinud vanemapuhkusest 4 teatud aja (3 kuud Islandil, 2,5 kuud Norras, 2 kuud Rootsis, Saksamaal 5 ) kättesaadavaks ainult meestele. Samuti rõhutavad nende riikide teised võrdõiguslikkuse poliitikad meeste osaluse vajadust koduses elus. Põhjamaades, kus isakuude traditsioon sai alguse juba 1990. aastatel, soosivad ühiskondlikud hoiakud 4 Eesti kontekstis ei kasutata ametlikult mõistet vanemapuhkus, mille all rahvusvaheliselt mõistetakse vanema õigust teatud perioodi vältel pärast lapse sündi katkestada töötamine ning saada selle eest (palgaga seotud) hüvitist. Üldjoontes vastab vanemapuhkuse mõistele Eestis lapsehoolduspuhkuse ja vanemahüvitise skeem. 5 Puhkuste pikkus on antud 2009. a seisuga, MISSOC, http:// ec.europa.eu/employment_social/missoc/db/public/compareTables.do, (22.12.2009). 33 40 47 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Täiesti nõus Üldse ei ole nõus Pigem nõus Ei oska öelda Pigem ei ole nõus Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2009 45 43 42 ja käitumine isade kodus olemist. Valdav enamik mehi kasutab isakuude võimalust ja on oma lapsega kodus (Järviste, 2008). Millised on aga Eesti inimeste hoiakud isade aktiivse osalemise suhtes lapse eest hoolitsemisel? 2009. aasta SV monitooringust selgub, et üldise väitega, mille kohaselt mehed peaksid osalema praegusest rohkem laste hoidmises ja kasvatamises, on enamasti nõus nii naised kui mehed (Joonis 3). Naisvastajate seas on väitega nõustujaid keskmisest arvukamalt vanuserühmas 20–29 (94%) ehk vanuses, kus enamasti luuakse peret ning hakatakse lapsi saama. Võrreldes mitte-eestlastega arvavad eestlased sagedamini, et mehed peaksid praegusest rohkem osalema laste hoidmises ja kasvatamises. Eesti meestest oli sellega nõus 79%, mitte-eesti meestest 73%, eesti naistest 90% ja mitte-eesti naistest 85% (vt rahvuslike erinevuste kohta hoiakutes ka lk 23). Naiste puhul avaldas hinnangutele mõju nende tööalane staatus – töölkäivad naised pidasid meeste panuse suurenemist vajalikuks keskmisest sagedamini kui mittetöötavad naised. Töölkäivad mehed, kellel on lapsed, hindavad aga meeste panuse suurenemist laste hoidmises ja kasvatamises sagedamini mittevajalikuks kui töölkäivad naised (18% vs 7%). Üks võimalik seletus töölkäivate naiste ja meeste hoiakute erinevusele võib olla see, et isegi peredes, kus mõlemad vanemad täisajaga töötavad, langeb naistele suurem lastega tegelemise ning kodutööde koormus. Ka ajakasutusuuring kinnitab, et tasulise ja tasustamata töö liitmisel teevad 12 9 6 3 3 2 7 5 3
naised iga päev ligi tund aega (54 min) rohkem tööd kui mehed (Ajakasutusuuring). Teine selgitus võib olla traditsiooniline nägemus mehest isana, mis on piiritletud sigitamise, kaitsmise ja materiaalse toetamisega. Meeste sooidentiteedi loomine tuleneb paljuski eelnevatest tegevustest. Oma mehelikkust kinnitavad isad veelgi enam läbi selle, et nad ei tee neid asju, mida teevad emad (Coltrane 2004). Selle idee kehtimist võime näha ka Eestis levinud hoiakutes. Näiteks arvas 2009. aastal SV monitooringu järgi peaaegu kaks kolmandikku (64%) Eesti meestest, et nemad peaksid olema pere peamised rahateenijad. Lisaks arvab üle poolte inimestest, et koduste tööde tegemise eest peaks peamiselt vastutama naine. Meeste suuremat osalemist laste hoidmises ja kasvatamises ei pea oluliseks 12% elanikest, sealhulgas 15% meestest ning 9% naistest. Võib oletada, et naised pooldavad enam seda, et mehed peaksid rohkem lastega tegelema, oma topeltkoorma tõttu. Palgatöö ning kodutööde kohustused koos muutuvad naistele lihtsalt kurnavaks. Teiselt poolt võib meeste vähemat valmidust kodutöid teha mõjutada arusaam sellest, et nemad on palgatööga oma kohuse perekonna ees juba täitnud. Kokkuvõtteks võib tõdeda, et Eesti ühiskonnas on üsna kindel toetus sellele, et meeste osalus laste hoidmisel ja kasvatamisel võiks üldiselt suureneda. Lootust meeste käitumise muutumisele tulevikus võib anda see, et töölkäivad naised tunnevad, et mehed võiksid rohkem laste kasvatamisel kaasa lüüa. Sageli mõjutavad meeste osalust laste kasvatamisel just nende partnerite hoiakud. Ajzeni teooria kohaselt võime oletada, et naistel võib olla nn oluliste teistena mõju ka meeste kavandatavale käitumisele. Aga loomulikult mängivad lisaks naistele rolli ka ülejäänud olulised inimesed nende elus – sõbrad, töökaaslased jt. Rääkides edasi meeste osalusest laste kasvatamisel, vaatan järgnevalt hoiakuid meeste vanemapuhkuse võtmise suhtes. Selle teema analüüsimiseks kasutan kahte allikat – lisaks SV monitooringule ka TNS Emori poolt 2006. aastal läbi viidud väärtuste uuringut RISC ja selle erimoodulit. RISC küsitluses uuriti inimeste suhtumist nn isakuusse ehk vanemahüvitise perioodist ühe kuu andmisesse ainult isadele (vt ka arutelu lk 18). Suhtumine vanemahüvitise jagamisse emade ja isade vahel on vastandlik. Üle poolte (56%) eestimaalastest suhtub positiivselt isakuu kehtestamisse. Peaaegu kolmandik (30%) on aga suuremal või vähemal määral selle mõtte vastu. Keskmiselt positiivsemalt suhtusid isakuusse alaealiste laste isad – neist pooldas seda 61% ja vastu oli 28%. Huvitav on aga märkida, et isakuu vastaste seas Liina Järviste • Kas Eestis on levinud võrdõiguslikkust toetavad hoiakud? oli keskmiselt enam lapsehoolduspuhkusel olevaid naisi (RISC 2006). Võib oletada, et väikeste laste emad võivad tajuda meeste kojujäämist ohuna oma ema- ja naiseidentiteedile ning võivad pigem tõrjuda meeste katseid aktiivselt laste eest hoolitseda. On leitud, et emadust tajutakse sageli naiseks olemise ideaalina. Igapäevast tegevust laste eest hoolitsemisel võetakse naiselikkuse „loomuliku” väljendusena. Seega annab rutiinne laste eest hoolitsemine võimaluse naistele väljendada ja taasluua oma naiselikkust ning kinnitada enda suhet naisena nii meestesse kui ka tervikuna kogu maailma (Coltrane 2004). 2009. aasta SV monitooringus uuriti aga suhtumist eelmisest veelgi egalitaarsema lastekasvatamise mudeli osas ehk inimeste hoiakuid 1,5 aasta pikkuse vanemahüvitisega kaetud perioodi võrdse jagamise suhtes emade ja isade vahel. Ka siin on näha suhteliselt positiivset suhtumist. Enam kui kolmandik vastajatest (38% meestest ja 37% naistest ) pooldab vanemahüvitise aja jagamist võrdselt vanemate vahel. Vastu oleks sellele 26% meestest ja 29% naistest. Neljandik inimestest on neutraalsel seisukohal. Kuid suhteliselt suur osa ehk ligi kümnendik inimestest (10% meestest ja 12% naistest) ei oma selles küsimuses seisukohta. Seega üsna suur hulk eestimaalastest ei oma selles küsimuses seisukohta. Keskmisest positiivsemalt on vanemahüvitise aja jagamise suhtes vanemate vahel meelestatud mitte-eestlastest mehed, 15–19-aastased ning madalama haridusega vastajad. Keskmisest negatiivsemalt suhtuvad vanemahüvitise võrdsesse jagamisse 30–49-aastased vastajad, nii naised kui mehed. Kuigi hoiakud vanemahüvitise jagamise suhtes on suhteliselt positiivsed, võib vastaste ning oma seisukohta mitte omavate inimeste arvamusi mõjutada harjumuspärane sooline tööjaotus ja stereotüübid, mille kohaselt väikeste lastega saavad „loomupäraselt” paremini hakkama naised. Levinud argumente isade koju mittejäämiseks on käsitletud mitmesugustes isapuhkuse kohta käivates kvalitatiivsetes uuringutes (vt nt Karu et al. 2007 või Pajumets 2007). Märkimisväärse hulga eestimaalaste neutraalne või teadmatu hoiak aga viitab vajadusele isade koju jäämise teemat senisest veelgi enam avalikes aruteludes käsitleda. Mis puutub inimeste tegelikku käitumisse laste eest hoolitsemise jagamisel, siis suhteliselt edumeelsed hoiakud, kus enam kui kolmandik inimestest pooldab vanemahüvitise võrdset jagamist, pole reaalselt ellu rakendunud. Kui vanemahüvitise skeemi rakendamise esimestel aastatel oli hüvitise saajate seas mehi stabiilselt 1–2% ringis, siis 2009. aastal oli neid veidi enam kui 8% (Sotsiaalkindlustusamet ). Seega on vanemahüvitise 19
Page 1: Teel tasakaalustatud ühiskonda Nai
Page 4 and 5: Käesolevas kogumikus avaldatud art
Page 6 and 7: 4 Teel tasakaalustatud ühiskonda:
Page 70 and 71:
68 Teel tasakaalustatud ühiskonda:
Page 72 and 73:
Page 74 and 75:
Page 76 and 77:
Page 78 and 79:
Page 80 and 81:
Page 82 and 83:
Page 84 and 85:
Page 86 and 87:
Page 88 and 89:
Page 90 and 91:
Page 92 and 93:
Page 94 and 95:
Page 96 and 97:
Page 98 and 99:
Page 100 and 101:
Page 102 and 103:
100 Teel tasakaalustatud ühiskonda
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
Page 122 and 123:
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
Page 140 and 141:
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
Page 176 and 177:
Page 178 and 179:
Page 180 and 181:
Page 182 and 183:
Page 184 and 185:
Page 186 and 187:
Page 188 and 189:
Page 190 and 191:
Page 192 and 193:
Page 194 and 195:
Page 196 and 197:
Page 198:
show all

Teel tasakaalustatud ühiskonda - Sotsiaalministeerium

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?