Teel tasakaalustatud ühiskonda - Sotsiaalministeerium

More documents

Recommendations

Info

30 Teel tasakaalustatud ühiskonda: naised ja mehed Eestis II Tabel 1. Naiste osakaal tegevusalade lõikes (EMTAK 2008, tuhanded) Kokku hõivatuid Naiste osakaal Tegevusalad kokku 656,5 49,6% Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 25,3 30,4% Mäetööstus … … Töötlev tööstus 135 45,8% Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 8,2 22,0% Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 2,3 43,5% Ehitus 81 9,3% Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont 92,5 59,2% Veondus ja laondus 49,9 26,9% Majutus ja toitlustus 23,6 78,8% Info ja side 15,3 45,8% Finants- ja kindlustustegevus 10,4 69,2% Kinnisvaraalane tegevus 10,2 53,9% Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 20,5 56,1% Haldus- ja abitegevused 17,3 49,7% Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus 38,4 55,5% Haridus 59,9 79,6% Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 31,1 91,3% Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 14,8 68,2% Muud tegevusalad 14,8 74,3% Allikad: Statistikaamet. Eesti tööjõu-uuring, tööturu statistika andmebaas tadel ning tööalastel positsioonidel. Kvantitatiivses analüüsis iseloomustab segregatsiooni osakaal mehi ja naisi erinevates tööalastes kategooriates, näiteks tegevusaladel (tabel 1). Tabelist ilmneb, et kuigi naised moodustavad ligi 50% kõigist hõivatutest, on naiste osakaal drastiliselt suurem näiteks tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevus alal, hariduses, majutuses ja toitlustuses. Selgelt on näha, kuidas ühiskonnas joonistuvad välja tegevusalad ja tööd, mida pigem valivad mehed või naised. Samuti iseloomustab Eesti soolist ametialast segregatsiooni sarnaselt Euroopa riikidega naiste harvem töötamine juhtide, kõrgemate ametnike seas. Eesti tööjõuuuringu andmetel olid sellel ametialal hõivatutest 36,2% naised. Võimusuhteid tööelus ning segregatsiooni iseloomustab samuti meeste ja naiste erinev juhtimisalane tegevus. 2008. aasta Eesti tööjõu-uuringu andmetel on 23% meestel ning 15,7% naistel põhi töökohal juhtimiskohustused ehk teisisõnu nad juhendavad teisi töötajad ning vastutavad teatud tööde täitmise eest. Toodust ilmneb, et mehed hõivavad naistega võrreldes oluliselt sagedamini ametialahierarhias ning tööalastes positsioonides kõrgemaid kohti. Tööalast segregatsiooni iseloomustab ka töösuhte iseloom – naised on meestest sagedamini palgatöötajad ning mehed naistest sagedamini ette võtjad. 2008. aasta Eesti tööjõu-uuringu andmetel töötas palgatöötajatega ettevõtjana või üksikettevõtjana 4,3% naistest ning 9,6% meestest 2 . Lisaks saab soolist tööalast segregatsiooni kirjeldada tehtava töö iseloomu järgi (tabel 2), mis sageli on tingitud tegevusalast ja ametialast. Tabelist ilmneb, et meeste hinnangul nõuab nende poolt tehtud töö mõnevõrra sagedamini vastavust täpsetele kvaliteedistandarditele. Teisisõnu peavad mehed töötegemisel lähtuma kindlatest reeglitest, mis kujundavad töötegemise protsessi ning töö lõpptulemust. Samuti hindavad mehed sagedamini, et nende töö nõuab keeruliste ülesannete täitmist. Naised hindavad aga sagedamini, et nende töö nõuab monotoonsete ülesannete täitmist. Kuna naised töötavad ka sagedamini teenindus- ja müügitöötajate ning lihttöölistena, mis sageli on korraldatud monotoonsete ülesannete täitmisena, siis on selline naiste töö iseloom ka oodatav. 2 Autori arvutused.
Märt Masso • Mehed ja naised tööelus Tabel 2. Eesti palgatöötajate tööalane segregatsioon töö iseloomu järgi (2005, %) Kas Teie põhitöö nõuab… Mehed Naised vastavust täpsetele kvaliteedistandarditele 70,7% 61,8% oma töö kvaliteedi hindamist 85% 84,7% ootamatute probleemide iseseisvat lahendamist 85% 81,1% monotoonsete ülesannete täitmist 53,4% 58,4% keeruliste ülesannete täitmist 68% 52,1% uute asjade õppimist 77,4% 76,8% Kokkuvõtvalt, ühiskonnas on välja kujunenud meeste ja naiste tööd ning mehed töötavad naistest sagedamini ettevõtjatena ning juhtivatel tööalastel positsioonidel. Samuti iseloomustavad meestöötajad oma tööd sagedamini keeruliste ülesannete lahendamist ning kvaliteedistandarditele vastamist nõudvana, naised iseloomustavad sagedamini oma tööd monotoonsena. Soolisest segregatsioonist rääkides kasutatakse sageli klaasist lae ning klaasist lifti hüpoteesi (Baxter ja Wright 2000), viitamaks sellele, et naistel on meestega võrreldes keerulisem tõusta tööalaste positsioonide hierarhias tippu ning takistused suurenevad hierarhia tipu poole liikudes. Meestel seevastu sellised takistused puuduvad või on väiksemad ning neil on lihtsam liikuda tööalaste positsioonide vahel hierarhia tipu poole. Metafoori juures on oluline just see, et kindla töö tegemist takistavad ja toetavad tegurid on osalistele ja vaatajatele nähtamatud või keeruliselt tabatavad, kuid siiski reaalsed ja mõjusad. Kirjanduses (vt ülevaadet nt Francesca ja Vera shchagina 2009, 26–31) on soolist tööalast segregatsiooni seletatud mitme erineva, kuid sageli sama aegselt mõjuva teguriga. Ajalooliselt on argumenteeritud, et mehed ja naised erinevad füüsilise jõu, käteosavuse, närvisüsteemi, sh aju töötamise iseärasuste ning mõtlemise poolest ning see on kindlate tööde tegemiseks andnud eelise ühele või teisele sugupoolele. Ka sellised võimalikud bioloogilised suhtelised eelised ei tulene vaid bioloogiast. Sageli on niisugused eelised ühiskonnas sotsiaalselt oluliseks muudetud, näiteks füüsiliselt rasket tööd on võimalik masinate abil korraldada selliselt, et füüsilise jõu eelis pole määrav. Inimkapitali teooriad keskenduvad inimeste oskustele, teadmistele, kompetentsidele ja kogemustele ning leiavad, et naistel on olnud vähem võimalik omandada töö jaoks tarvilikke oskusi, teadmisi, kompetentse ja kogemusi. Samas tuleb ka selle lähenemise puhul tõdeda, Allikas: Euroopa töötingimuste uuring 2005, autori arvutused et sageli on naistel kõrgem formaalne haridustase, kuid sageli on ühiskondlikult kujundatud ametikohale juurdepääsuks oskuste ja teadmiste barjäärid, mis loovad põhjendamatult ebavõrdsed võimalused ametikohal töötamiseks. Näiteks kõrgetele juhtivatele ametikohtadele juurdepääsuks on vaja meestekesksete suhetevõrgustike loomise ja kasutamise oskust, mis tingimata ei ole niivõrd vajalikud ametikohal tulemuslikult töötamiseks, kuivõrd näimaks ametikohale sobiv (näiteks oluliste juttude ajamine ja otsuste tegemine saunalaval). Segregatsiooni kujundavad ka eelistused ja eelarvamused. Selle lähenemise järgi on meestel ja naistel kindlad eelistused elukutsete ja tööde suhtes. Eelistuste teine külg on aga stereotüüpsed diskrimineerivad eelarvamused, mille järgi mehed ja naised ise soovivad ning teised ootavad neilt kindlate elukutsete ja tööde eelistamist. Stereotüüpsed tööalased rolliootused loovad teadmise ja käitumise, mille puhul eeldatakse, et mehed ja naised sobivad paremini kindlate tööde tegemiseks, näiteks naised hooldusõeks ja mehed kirurgiks. Organisatsioonikäitumise, töösuhete- ja personalipraktikad võivad samuti olla sooliselt erinevad, kujundades meestele ja naistele erinevad rajad organisatsioonisiseseks karjääriks ning erinevad põhimõtted tööde jaotamiseks meeste ja naiste vahel. Näiteks personalipraktikad võivad kindlate tööde tegemiseks tähtsustada pidevat valmisolekut töökohustuste täitmiseks ning seeläbi eeldada, et naiste kui kodutööde ja perekondlike kohustuste tõttu topeltkoormat kandva sugupoole võimalused ametikohal töötada on väiksemad. Sooline ametialane segregatsioon kujundab oluliselt meeste ja naiste teisi töötingimusi, näiteks töökorraldust, töötasustamist ja tööohutust, mida vaadeldaksegi järgnevates alapeatükkides. 31
Page 1: Teel tasakaalustatud ühiskonda Nai
Page 4 and 5: Käesolevas kogumikus avaldatud art
Page 6 and 7: 4 Teel tasakaalustatud ühiskonda:
Page 82 and 83:
80 Teel tasakaalustatud ühiskonda:
Page 84 and 85:
Page 86 and 87:
Page 88 and 89:
Page 90 and 91:
Page 92 and 93:
Page 94 and 95:
Page 96 and 97:
Page 98 and 99:
Page 100 and 101:
Page 102 and 103:
100 Teel tasakaalustatud ühiskonda
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
Page 122 and 123:
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
Page 140 and 141:
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
Page 176 and 177:
Page 178 and 179:
Page 180 and 181:
Page 182 and 183:
Page 184 and 185:
Page 186 and 187:
Page 188 and 189:
Page 190 and 191:
Page 192 and 193:
Page 194 and 195:
Page 196 and 197:
Page 198:
show all

Teel tasakaalustatud ühiskonda - Sotsiaalministeerium

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?