Siit - Eesti Ekspress
Siit - Eesti Ekspress
Siit - Eesti Ekspress
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Farm Plant EEsti viljElusPäEvadE katsEd<br />
Hea sordi kvaliteedinäitajad<br />
ei lange ka ekstreemsetes<br />
ilmastikuoludes<br />
tiiu tarang,<br />
Farm Plant <strong>Eesti</strong> nõustaja<br />
„Viljeluspäevad 2010” toimusid<br />
14.–15. juulil Kuusikul. Erakordsete<br />
ilmastikuolude tõttu,<br />
milleks oli sel aastal kuumus ja<br />
kuivus, kannatasid nii taimed<br />
kui ka inimesed. Üle 30kraadised<br />
temperatuurid mõjutasid<br />
taimede toitumist ja seetõttu<br />
alanes tunduvalt ka saagikus.<br />
Farm Plant <strong>Eesti</strong> korraldatud<br />
demonstratsioonkatsetega said<br />
huvilised tutvuda juba juulis<br />
kohapeal. Järgnevalt anname<br />
ülevaate toimunud katsetöödest<br />
ja saadud tulemustest.<br />
„Tritikale Talentro”<br />
„Tritikale Talentro” külvati 2. septembril<br />
külvisenormiga 170 kg/ha. Katsepinda oli<br />
kokku 0,12 ha.<br />
Katsete eesmärk oli võrrelda väetiste<br />
andmist erineval ajal, kusjuures arvestades,<br />
et mõlemal katselapil jääks lämmastikutase<br />
(N) võrdseks.<br />
Esimesel „Tritikale Talentro” variandil<br />
kasutasime tehnikat, kus sügisel anti<br />
külvi alla AN34,4 50 kg/ha (N17,2) ning<br />
hiljem kasvuaegselt pealtväetisena Yara<br />
Mila NPK 7-20-28 200 kg/ha (N14) ja võrsumisfaasis<br />
(21-30) AN34,4 200 kg/ha<br />
(N68,8).<br />
Teisel „Tritikale Talentro” variandil<br />
andsime külvi alla põhiväetisena Yara<br />
Mila NPK 7-20-28 normiga 200 kg/ha<br />
(N14) ning kevadiseks pealtväetamiseks<br />
mai alguses kasutasime AN 34,4 normiga<br />
250 kg/ha (N86).<br />
Kokku anti mõlemale variandile N100<br />
ning lisaks 3 l/ha kompleks-mikro väetist<br />
YaraVita Universal (N-P2O5 – K2O<br />
8,5-3,4-6,0+B+Mn+Cu+Mo+Zn). Ainsana<br />
<strong>Eesti</strong> turul pakub Farm Plant <strong>Eesti</strong><br />
kaubamärki Yara Vita, mis on mõeldud<br />
mitmete puudushaiguste ennetamiseks<br />
ja kõrvaldamiseks juurevälise väetamisega.<br />
Mõõdukal mikroelementide puudusel<br />
pritsitakse üks kord hooaja jooksul.<br />
Sügisel tehti mõlemal variandil umbrohutõrje<br />
ning kuna vegetatsiooniperioodil<br />
olid ilmad putukate arenguks soodsad,<br />
tehti ka üks kord tõrje süsteemse insektitsiidiga.<br />
Esimese variandi saagikuseks kujunes<br />
4,3 t/ha, kus külvi alla ei antud PK väetist,<br />
vaid anti see kevadel pealtväetisena.<br />
Teise variandi saagikus esimesest palju<br />
ei erinenud ning saagikuseks saadi 4,5<br />
t/ha. Kuigi mõlemal variandil oli läm-<br />
mastikutase sama, oleks oodanud kahe<br />
variandi saagikuses suuremat erinevust.<br />
Ootus pärane oleks olnud, et variant, mis<br />
sai sügisel lisaks lämmastikule PK väetist,<br />
suudab taimed paremini talveks ette valmistada<br />
ning suurema toitainesisalduse<br />
põhjal kõrgema saagikuse produtseerida.<br />
Kuna selle aasta suvi oli kuum ja kuiv, võib<br />
arvata, et toitainete hilisem omastamine<br />
oli pärsitud ning selle tõttu ei suutnud<br />
taimed oma varusid realiseerida. Kui selle<br />
aasta erakordselt kuumal ja kuival suvel<br />
oli parim „Talentro” saagikus 4,5 t/ha,<br />
siis võrdlusena 2007. ja 2008. aastal, mil<br />
ilmastikuolud olid head, rekordiliselt<br />
11,8 t/ha ja 7,8 t/ha.<br />
Suvinisu „Scirocco”<br />
Suvinisu „Scirocco” külvati 6. mail arvestusega<br />
450 id. tera/m². Katse rajati kahes<br />
variandis, kokku 0,15 ha.<br />
Katsete eesmärk oli võrrelda fungitsiide.<br />
Võtsime katsesse BASFi uue fungitsiidi<br />
Bell, millel tootja sõnul on kasvu reguleeriv<br />
toime ehk seda toodet saaksid kasutada<br />
põllumehed vilja lamandumise<br />
vältimiseks. Katse on kasulik eelkõige<br />
keskkonnahoidliku tootmisega liitunud<br />
talunikele, kellel tavapäraste kasvuregulaatorite<br />
kasutamine on keelatud.<br />
Lisaks võrdlesime lämmastikväetiste<br />
efektiivsust: kas ammooniumsulfaadi<br />
kõrgem S-sisaldus annab viljale parema<br />
kvaliteedi (sobib toiduviljaks)?<br />
Mõlemal katselapil anti ligikaudu N116.<br />
Taimekaitsetööd tehti mõlemal katsevariandil<br />
sarnaselt: umbrohutõrje, lehe<br />
kaudu väetamine võrsumisfaasis (21–30)<br />
ning kõrsumisfaasis (30–39) putukate<br />
tõrje.<br />
Esimese variandi saagikuseks kujunes<br />
ligi 3,7 t/ha, kus kasutati pealtväetisena<br />
ammooniumsulfaati. Teise variandi saagikus<br />
oli 0,7 t/ha väiksem, ligi 3 t/ha. Väävel
Change language