28.06.2013 Views

Siit - Eesti Ekspress

Siit - Eesti Ekspress

Siit - Eesti Ekspress

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Maamajandus • detsember 2010 ÖKONOOMIKA 21<br />

Joonis 2. Tööjõukasutus 100 ha põllumajandusmaa kohta, 2000–2009<br />

4,5<br />

tjü 100 ha kohta<br />

4,0<br />

3,5<br />

3,0<br />

2,5<br />

2,0<br />

1,5<br />

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009<br />

<strong>Eesti</strong> Läti Leedu Soome<br />

Joonis 3. Kogutoodangu (k.a toetused) ja kogukulude suhe, 2000–2009<br />

1,70<br />

1,60<br />

1,50<br />

1,40<br />

1,30<br />

1,20<br />

1,10<br />

1,00<br />

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009<br />

sel põllumajandustootjal kasutada<br />

160 ha põllumajanduslikku maad ja<br />

1,4 tjü 100 ha kohta.<br />

Piima- ja viljahindade langus<br />

vähendas kogutoodangu<br />

väärtust<br />

Keskmine kogutoodangu väärtus<br />

(kaasa arvatud otsetoetused ja välja<br />

arvatud investeeringutoetused)<br />

ettevõtte kohta vähenes 2009. aastal<br />

võrreldes 2008. aastaga 5,3%,<br />

kusjuures vähenes nii taime- kui ka<br />

loomakasvatustoodangu väärtus ja<br />

toetused keskmiselt ettevõtte kohta.<br />

Kogukulud kasvasid 2008. aastaga<br />

võrreldes 0,7%.<br />

Kogutoodangu väärtuse vähenemise<br />

peamiseks põhjuseks oli hindade<br />

langus, sest nii teraviljasaagikus<br />

kui ka piimatoodang lehma<br />

kohta jäid 2008. aasta tulemustega<br />

<strong>Eesti</strong> Leedu Läti Soome<br />

võrreldes praktiliselt samale tasemele.<br />

Võrreldes 2008. aastaga, langes<br />

2009. aastal teravilja keskmine realiseerimishind<br />

25%. Kaunvilja, õlikultuuride<br />

ja kartuli realiseerimishinnad<br />

langesid keskmiselt 16–18%.<br />

Piima realiseerimishind langes<br />

2008. aastaga võrreldes 27%, moodustades<br />

keskmiselt 3,30 kr/kg.<br />

Üheks oluliseks näitajaks põllumajandustootjate<br />

tootlikkuse taseme<br />

analüüsimisel on kogutoodangu<br />

suhe kogukuludesse. Vastava suhtarvu<br />

järgi saab anda hinnangu ettevõtte<br />

tegevuse kohta tervikuna, mis<br />

näitab, mitu krooni kogutoodangut<br />

tootis iga tootmisesse kulutatud<br />

kroon. Kogutoodangu ja kogukulude<br />

suhe alla ühe näitab, et toodangu<br />

väärtus ei kata selle tootmiseks<br />

tehtud kulutusi.<br />

2009. aastal oli <strong>Eesti</strong>s kogutoodangu<br />

suhe kogukuludesse 0,83<br />

(2008. aastal oli vastav näitaja 0,88).<br />

Arvestades kogutoodangu väärtuse<br />

hulka ka toetused (v.a investeeringutoetused),<br />

kujunes 2009. aasta<br />

vastavaks suhtarvuks 1,05 (joonis 3).<br />

Ajavahemikul 2000–2009 on kogutoodangu<br />

suhe kogukuludesse vähenenud<br />

keskmiselt 3,7% aastas ning<br />

arvestades kogutoodangu väärtuse<br />

hulka ka toetused, siis iga-aastane<br />

vähenemine on olnud 1,7%.<br />

Alates 2000. aastast on kogutoodangu<br />

suhe kogukuludesse Soomes<br />

pidevalt langenud, sama tendentsi<br />

võib näha ka Lätis ja Leedus aastatel<br />

2004–2008.<br />

Investeeringud on tehtud<br />

laenude abil<br />

Ettevõtte elujõulisuse ja konkurentsivõime<br />

tagamisel üheks määravamaks<br />

teguriks on investeeringud<br />

tootmise kaasajastamisse ja tootlikkuse<br />

suurendamisse. Brutoinvesteeringud<br />

tööjõu aastaühiku kohta arvestatuna<br />

moodustasid 2009. aastal<br />

136 777 krooni, mis on 2008. aastaga<br />

võrreldes poole vähem. Brutoinvesteeringute<br />

(tööjõu aastaühiku kohta<br />

arvestatuna) keskmine aastane kasvumäär<br />

on ajavahemikul 2000–2009<br />

olnud 24,6% (Soomes ajavahemikul<br />

2000–2008, s.o 7,5% aastas).<br />

Aastatel 2000–2009 tehtud brutoinvesteeringute<br />

kogumaksumusest<br />

moodustasid investeeringutoetused<br />

põllumajandusettevõtetel keskmiselt<br />

17% (joonis 4). Selgus, et <strong>Eesti</strong><br />

keskmine põllumajandustootja on<br />

teinud ajavahemikul 2004–2008 igal<br />

aastal brutoinvesteeringuid tööjõu<br />

aastaühiku kohta ligikaudu poole<br />

rohkem kui Läti ja Leedu tootja,<br />

kuid kolmandiku võrra vähem kui<br />

Soome keskmine põllumajandusettevõte<br />

ajavahemikul 2000–2008.<br />

Tänu suurtele investeeringutele<br />

on <strong>Eesti</strong> põllumajandustootjad põhivaraga<br />

hästi varustatud. Keskmine<br />

varade maksumus 2009. aastal<br />

oli 3,3 mln krooni ettevõtte kohta,<br />

mis on 2000. aastaga võrreldes 3,4<br />

korda rohkem.<br />

Ettevõtete varad 2009. aastal olid<br />

finantseeritud 30% ulatuses võõrka-

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!