Siit - Eesti Ekspress
Siit - Eesti Ekspress
Siit - Eesti Ekspress
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Maamajandus • detsember 2010 ÖKONOOMIKA 17<br />
Põllumehed soovivad<br />
kodupaiga keskkonda säilitada<br />
Katrin alamets<br />
Põllumajandusuuringute Keskuse<br />
peaspetsialist<br />
Maaelu arengukava (MAK)<br />
teise telje meetmed aitavad<br />
tagada hea keskkonnaseisundi<br />
ja maakasutuse piirkondades,<br />
kus see on oluline traditsioonilise<br />
maastiku kujunduses, samuti<br />
Natura 2000 aladel.<br />
Saamaks teada, kuidas toetuse<br />
saajad suhtuvad toetustingimustesse<br />
ja üldistesse keskkonnaga seotud<br />
tegevustesse, saadeti toetuse<br />
saajatele e-küsimustik. Vastuseid<br />
laekus 1087.<br />
Küsitlusele vastanute vahel loositi<br />
välja kolmele tootjale tasuta<br />
mullaproovide võtmine ja lühianalüüs<br />
ning kolmele tootjale tasuta<br />
sõnnikuanalüüsid.<br />
PMKi on varasematel aastatel<br />
MAKi 2004–2006 põllumajandusliku<br />
keskkonnatoetuse hindamise<br />
raames läbi viinud kaks keskkonnateadlikkuse<br />
postiküsitlust. Esimene<br />
oli aastal 2004 ja teine 2007.<br />
Mõlemad olid keskendunud eelkõige<br />
üldise keskkonnateadlikkuse taseme<br />
väljaselgitamisele.<br />
Huvi keskkonna säästmise<br />
vastu on suurenenud<br />
Kõigilt toetuse saajatelt küsiti, kas<br />
toetustega liitumine on kaasa toonud<br />
või suurendanud huvi säästva keskkonnakasutuse<br />
vastu põllumajanduses.<br />
Suurem osa vastas sellele jaatavalt.<br />
38% vastas otseselt “jah” ning<br />
46% “mingil määral”. Mahetoetuse<br />
saajatest märkisid rohkem kui pooled<br />
kindlalt, et MAKi toetustega liitumine<br />
on suurendanud nende huvi<br />
säästva keskkonnakasutuse vastu.<br />
Samuti arvas 74% vastanutest, et<br />
tänu toetustele on majanduslik elu-<br />
Põllumajandusuuringute keskuse korraldatud<br />
küsitlus näitas, et 20–30% põllumeestest majandaks<br />
keskkonnasäästlikult ka toetusi saamata.<br />
Kiviaiatoetus on olnud üks populaarsemaid.<br />
jõulisus ja investeerimisvõime vähemalt<br />
mingil määral suurenenud.<br />
Kõikidelt 2. telje toetuse saajatelt<br />
uuriti, millised on nende jaoks<br />
kõige raskemini täidetavad nõuded<br />
ning kas nad jätkaksid sellist tootmist<br />
ka siis, kui antud toetust enam<br />
ei maksta. Osade toetuste puhul uuriti,<br />
kas toetuse summa on saajate<br />
arvates piisav ja kompenseerib<br />
nõuetest tulenevaid lisakulutusi või<br />
kehtestatud piiranguid.<br />
Ohustatud tõugu loomi peaks<br />
suurem osa (61%) toetuse saajatest<br />
ka juhul, kui seda tegevust ei toetataks.<br />
Ainult 14% märkis, et toetust<br />
saamata nad selliseid loomi ei<br />
peaks. Praktiliselt kõik leidsid, et<br />
kohalike ohustatud tõugu loomade<br />
pidamise toetamine on <strong>Eesti</strong>le omase<br />
kultuuripärandi ja geneetilise<br />
mitmekesisuse seisukohast oluline.<br />
Enamikule (63%) ebasoodsamate<br />
piirkondade toetuse saajatest<br />
KARIN KALJULÄTE<br />
olid kõik toetuse nõuded jõukohased.<br />
23% pidas raskeks kohustust<br />
tegelda põllumajandusega antud<br />
alal vähemalt viis aastat ning 11%<br />
nimetas raskeks nõuetele vastavuse<br />
täitmist.<br />
Toetust saamata jätkaks põllumajandustegevust<br />
antud piirkonnas<br />
üle poole toetuse saajatest. 14% põllumajandustegevust<br />
ei jätkaks ning<br />
päris suur hulk (34%) ei osanud oma<br />
jätkamise kohta midagi öelda, sest<br />
lisaks toetustele on tootmise jätkamiseks<br />
ka teised tingimused – hinnad,<br />
kulutuste suurus jpm.<br />
Raskeim nõue – põlluäärsed<br />
püsitaimestikuribad<br />
Kõige raskemini täidetavaks nõudeks<br />
nimetati 2–5 m laiuse püsitaimestikuga<br />
riba jätmist (seda kinnitas<br />
25% vastanutest). Vähem raskeks<br />
peeti sertifitseeritud seemne<br />
kasutamise nõuet ning glüfosaatide
Change language