Siit - Eesti Ekspress
Siit - Eesti Ekspress
Siit - Eesti Ekspress
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Maamajandus • detsember 2010 LOOMAKASVATUS 43<br />
repro<br />
toorselt analüüsitakse peamisi füüsikalis-keemilisi<br />
näitajaid (niiskus,<br />
HMF, vabad happed, elektrijuhtivus<br />
jm) ning jääkainete ja raskmetallide<br />
sisaldust.<br />
Meeproovide õietolmuanalüüs<br />
annab lisateavet mee botaanilise<br />
päritolu kohta ning võimaldab ära<br />
tunda teistest maadest imporditud<br />
meed.<br />
Mee kvaliteediuuringutel on kahesugune<br />
mõju. Ühelt poolt saab<br />
analüüsidele tuginedes anda mesinikele<br />
soovitusi, kuidas mee tootmisel<br />
ja käitlemisel nii targalt toimetada,<br />
et mee kvaliteet säiliks võimalikult<br />
kõrgel tasemel ja et mee kvaliteet<br />
ei saaks kannatada mesiniku<br />
eksimuste tõttu.<br />
Teiselt poolt annavad analüüsid<br />
teada ka mittekvaliteetsetest meeproovidest,<br />
mille alusel saab juhtida<br />
meemüüja või mesiniku tähelepanu<br />
probleemidele või tuleb koguni<br />
mittekvaliteetne mesi müügilt<br />
kõrvaldada.<br />
Igatahes möödunud 6 aasta vältel<br />
tehtud meeproovide analüüside tulemused<br />
näitavad seda, et mee kvaliteet<br />
on järjest paranenud ja kvaliteedinõuetele<br />
mittevastavaid meeproove<br />
esineb üha harvem.<br />
Kaubanduskettide suurkauplustes<br />
müüdavad importmeed on sageli<br />
kodumaise meega võrreldes kesisema<br />
kvaliteediga. On selge, et kau-<br />
getest maadest toodud mesi on tihti<br />
pika säilitusaja ja kehvade hoiutingimuste<br />
tõttu kaotanud tuntava osa<br />
oma kasulikest omadustest.<br />
Mesilased toodavad<br />
ja tolmeldavad<br />
Mesilasperede arvukuse suurendamise<br />
meetme eesmärk on tagada<br />
mesinduse järjepidevus ja võimaldada<br />
arengut.<br />
Mesilasperede arvukust kipuvad<br />
vähendama haigused, üha suurenevad<br />
talvitumiskaod, lisaks võimaliku<br />
mesilaste kollapsi laadsed nähtused<br />
ja inimtegevus, sealhulgas<br />
taimekaitsevahendite arutu kasutamine.<br />
Ühelt poolt vajatakse mesilasperesid<br />
kindlasti meetoodangu tagamiseks<br />
ja suurendamiseks. Kuid<br />
hoopis suurem on mesilaste roll tolmeldajatena<br />
nii aias ja põllul kui<br />
ka looduses. Looduslike putukatetolmeldajate<br />
(kimalased, erinevad<br />
liblikate ja teiste nektaritoiduliste<br />
putukate liigid) arvukus on viimastel<br />
aastakümnetel inimsurve toimel<br />
üha vähenenud.<br />
Mesilased on ainsad inimese<br />
poolt suunatavad putukad-tolmeldajad,<br />
keda vajadusel saab tolmeldamiseks<br />
kasutada, kui neid on piisavalt<br />
palju olemas.<br />
Mesilaste tähtsus<br />
tolmeldajatena<br />
Euroopa Liidus on viimastel aastatel<br />
väljendatud üha kasvavat muret<br />
mesinduse pärast.<br />
Ühe olulise dokumendina võeti<br />
Euroopa Parlamendi poolt 2008.<br />
aasta novembris vastu resolutsioon<br />
mesinduse olukorrast, kus tuuakse<br />
esile mitmed olulised asjaolud.<br />
Muu hulgas esitatakse viiteid mesinduse<br />
kasuliku ja toetava mõju<br />
kohta ökosüsteemidele, seda eriti<br />
põllumajanduse seisukohast. Nii<br />
viidatakse, et 76% inimeste tarbeks<br />
mõeldud toiduainete tootmisest sõltub<br />
mesindussektorist ja 84% Euroopas<br />
kasvatatavatest juurviljasortidest<br />
sõltuvad tolmlemisest.<br />
Resolutsioonis kutsutakse Euroopa<br />
Nõukogu ja Euroopa Komisjoni<br />
ning liikmesriikide valitsusi<br />
toetama mesinduse arendamist ja<br />
aitama mesindusel üle saada väljastpoolt<br />
sektorit tulevatest pärssivatest<br />
mõjudest (mesilashaigused,<br />
taimekaitsetööd, GMO riskid, turuprobleemid).<br />
Ühe tunnusliku järeldusena<br />
tuuakse Euroopa Liidu jaoks välja<br />
see, et mett saab importida maailma<br />
eri piirkondadest, kuid ainult<br />
piisava arvu mesilastega kohapeal<br />
saab tagada põllumajanduskultuuride<br />
ja looduslike taimeliikide vajaliku<br />
tolmlemise.<br />
<strong>Siit</strong> tuleb ka mõistmine, et mesilasperede<br />
arvukuse suurendamisele<br />
suunatud tegevustel on oluline<br />
tähtsus.<br />
<strong>Eesti</strong> mesindusprogrammis on<br />
peamisele kohale toodud mesilaste<br />
tõuparanduse arendustegevus, sest<br />
ainult heade tõuomadustega mesilased<br />
suudavad täiel määral realiseerida<br />
seatud eesmärke. Sellised<br />
mesilaspered on tugevamad ja tervemad<br />
ning suudavad anda suuremat<br />
meesaaki.<br />
Teisalt on tugevates mesilasperedes<br />
rohkem lennumesilasi, kes<br />
teevad suuremas mahus ka tolmeldamistööd.<br />
Lisaks muule on heade<br />
tõuomadustega mesilased ka rahulikumad<br />
ja nendega on kergem töötada.<br />
Mesindusprogrammi tegevusi<br />
rahastavad ühiselt Euroopa Liit ja<br />
liikmesriigi valitsus, kumbki 50%<br />
ulatuses ehk 2 eurot mesilaspere<br />
kohta aastas. Kui 2004. aasta mesindusprogrammi<br />
taotluse aluseks<br />
oli statistikaameti andmetel 50,5 tuhat<br />
mesilasperet, siis saadi mesindusprogrammi<br />
arendustöödeks kasutada<br />
kokku kuni 3 miljonit krooni<br />
aastas.<br />
2010. aasta septembrist alanud<br />
uue perioodi taotluse aluseks oli<br />
aga ametlikult vaid 24,8 tuhat mesilasperet<br />
ja selle tõttu on kasutada<br />
veidi enam kui 1,5 miljonit krooni<br />
aastas.<br />
Seda pole just palju, kuid <strong>Eesti</strong><br />
Mesinike Liit loodab koos aktiivsete<br />
mesinikega programmi tegevuste<br />
kaudu meie mesindusele uut<br />
hoogu ja mesinikele tarka toimekust<br />
lisada.
Change language