Siit - Eesti Ekspress
Siit - Eesti Ekspress
Siit - Eesti Ekspress
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
20 ÖKONOOMIKA<br />
Aasta hakkab lõppema ning on<br />
paras aeg teha kokkuvõtteid<br />
ja järeldusi selle kohta, milliseks<br />
kujunes eelmine aasta <strong>Eesti</strong><br />
põllumajandustootjatele. Järgnevalt<br />
on toodud ülevaade <strong>Eesti</strong> põllumajandustootjate<br />
peamistest majandusnäitajatest<br />
2009. aasta kohta<br />
põllumajandusliku raamatupidamise<br />
andmebaasi alusel, mida on võrreldud<br />
2000.–2008. aasta tulemustega,<br />
samuti Läti, Leedu ja Soomega.<br />
<strong>Eesti</strong> tootja on põllumaa<br />
suuruse poolest Euroopa<br />
neljas<br />
<strong>Eesti</strong> põllumajandustootja kasutuses<br />
oli 2009. aastal keskmiselt 126,6<br />
ha põllumajanduslikku maad (joonis<br />
1). Alates 2000. aastast on keskmine<br />
maakasutus ettevõtte kohta<br />
suurenenud 38,6 ha võrra ehk keskmiselt<br />
4,3 ha aastas. Rendimaa osatähtsus<br />
on vähenenud 70%-lt 2000.<br />
aastal kuni 59%-ni 2009. aastal. <strong>Eesti</strong><br />
keskmisel põllumajandustootjal<br />
oli 2009. aastal kasutada keskmiselt<br />
poole rohkem põllumajanduslikku<br />
maad kui Lätis, Leedus ja Soomes<br />
2008. aastal.<br />
Tööjõudu kasutati 2009. aastal<br />
keskmiselt 2,5 tööjõu aastaühikut<br />
(tjü) ettevõtte kohta (arvestuslikult<br />
võrdub üks aastaühik 2200 töötundi).<br />
Alates 2000. aastast on tööjõukasutus<br />
ettevõtte kohta vähenenud<br />
ühe aastaühiku võrra. Kogu tööjõukulust<br />
moodustas keskmiselt 52%<br />
tasustatud tööjõud, mis on püsinud<br />
Maamajandus • detsember 2010<br />
Põllumajandusettevõtete<br />
majandustulemuste muutused<br />
aastatel 2000–2009<br />
Eduard MatvEEv<br />
Maamajanduse Infokeskuse<br />
juhtivspetsialist, EMÜ doktorant<br />
2009. aastal langesid põllumajandustoodete hinnad,<br />
mille tulemusena ületasid kulud kogutoodangu<br />
väärtuse 17% võrra ning vaid tänu toetustele<br />
suutsid põllumehed ellu jääda.<br />
Joonis 1. Maakasutus, 2000–2009<br />
140<br />
hektarit<br />
120<br />
100<br />
80<br />
60<br />
40<br />
20<br />
0<br />
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009<br />
ajavahemikul 2000–2009 enam-vähem<br />
samal tasemel.<br />
Piimatoodang lehma kohta oli<br />
2009. aastal keskmiselt 6987 kg aastas,<br />
mis on 2000. aastaga võrreldes<br />
2264 kg rohkem. Piimatoodangu<br />
juurdekasv on ajavahemikul 2000–<br />
2009 olnud keskmiselt 4,4% aastas.<br />
2008. aastal oli keskmine piimatoodang<br />
lehma kohta Lätis 5224 kg,<br />
Leedus 5107 kg ja Soomes 8472 kg.<br />
Keskmiseks nisusaagikuseks kujunes<br />
2009. aastal 3157 kilogrammi<br />
hektari kohta, mis on 2000. aastaga<br />
võrreldes 685 kg enam. Võrdluseks<br />
– 2008. aastal oli keskmine nisusaagikus<br />
hektari kohta Lätis 4364 kg,<br />
Leedus 5337 kg ja Soomes 3808 kg.<br />
Tööjõu kasutamise intensiivsus<br />
väljendatuna tööjõukasutuses<br />
100 ha põllumajandusmaa kohta on<br />
aastatel 2000–2009 oluliselt kasva-<br />
<strong>Eesti</strong> Läti Leedu Soome<br />
nud. Kui 2000. aastal oli <strong>Eesti</strong> keskmisel<br />
põllumajandustootjal 100 ha<br />
põllumajandusmaa kohta 4,0 tjü,<br />
siis 2009. aastal oli see juba 1,9 tjü<br />
(joonis 2). Tööjõu kasutamise intensiivsuse<br />
keskmine aastane kasv<br />
on ajavahemikul 2000–2009 olnud<br />
7,6%. Võrdluseks võib tuua, et tööjõu<br />
kasutamise intensiivsus Soomes<br />
on ajavahemikul 2000–2008 jäänud<br />
praktiliselt samale tasemele, moodustades<br />
2008. aastal 3,5 tjü 100 ha<br />
põllumajandusmaa kohta.<br />
Riigiti on põllumajandustootjad<br />
nii tootmisstruktuuri kui ka suuruse<br />
poolest väga erinevad. Kasutatava<br />
põllumajandusmaa suuruse<br />
poolest põllumajandustootja kohta<br />
on <strong>Eesti</strong> ELi 27 liikmesriigi seas<br />
neljandal kohal Slovakkia, Tšehhi<br />
ja Suurbritannia järel. Näiteks oli<br />
2008. aastal Suurbritannia keskmi-
Change language