Siit - Eesti Ekspress
Siit - Eesti Ekspress
Siit - Eesti Ekspress
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Maamajandus • detsember 2010 ÖKONOOMIKA 19<br />
SVEN ARBET<br />
Keskkonnateadlikkus<br />
ja elurikkus<br />
Kõigilt arengukava 2. telje toetuse<br />
saajatelt küsiti, mis mõjutab neid<br />
keskkonnasõbralikult majandama.<br />
Selgus, et pooli toetuse saajaid motiveerib<br />
looduskeskkonna säilitamine<br />
tulevastele põlvedele. Järgmisena<br />
toodi välja enda huvi (36%) ning vähem<br />
nimetati toetuse tähtsust (14%).<br />
Teistest erinesid aga keskkonnasõbraliku<br />
toetuse (KSM) saajad, kes nimetasid<br />
tähtsuselt teise motivaatorina<br />
toetusi (joonis 1).<br />
Sellist küsimust küsiti ka varasemates<br />
(2004. ja 2007. a) küsitlustes.<br />
2007. a vastati kõige rohkem, et keskkonnasõbralikult<br />
majandama motiveerib<br />
rahaline toetus (pooled vastanutest)<br />
ja teisena märgiti enda huvi<br />
(38%). Erinesid mahetootjad, kes nimetasid<br />
kõige rohkem enda huvi, ja<br />
keskkonnasõbraliku tootmise tootjad,<br />
kes kõige rohkem nimetasid rahalist<br />
toetust. 2004. aastal aga vastati<br />
täpselt vastupidi, võrreldes 2007.<br />
aastaga – enda huvi märkisid 45% ja<br />
rahalist toetust 37,5% vastanutest.<br />
Küsitluse käigus sooviti teada<br />
saada, kas toetuse saajad pööra-<br />
vad oma talus või ettevõttes keskkonnakaitsele<br />
tähelepanu. 64% kõigist<br />
toetuse saajatest leidis, et keskkonnakaitsele<br />
tähelepanu pööramine<br />
on nende talus või ettevõttes olulisel<br />
kohal. 30% vastas, et nad pööravad<br />
keskkonnakaitsele tähelepanu<br />
vähemalt mingil määral. Teistest<br />
eristusid mahetoetuse saajad –<br />
neist rohkem kui kolmveerand väitis,<br />
et keskkonnakaitsele tähelepanu<br />
pööramine on olulisel kohal.<br />
Põllumajanduse intensiivistumisega<br />
on kaasnenud suurte monokultuursete<br />
põllualade rajamine. See<br />
vähendab maastikulist mitmekesisust,<br />
erinevate organismide toiduvaru<br />
ja võimalike elupaikade arvu.<br />
Selleks, et elurikkust põllumaadel<br />
säilitada ja suurendada, on oluline<br />
põlde rohkem liigendada või rajada<br />
väiksemaid põlde. Küsitluse käigus<br />
uuritigi, kui paljud tootjad oleksid<br />
nõus seda tegema. Selgus, et kõigist<br />
toetuse saajatest oli ainult 19% valmis<br />
oma põlde liigendama või väiksemaid<br />
põlde rajama ning 38% ei olnud<br />
nõus seda tegema. Valmisolek<br />
selliseks tegevuseks oli suurim mahetoetuse<br />
saajate hulgas (30%) ning<br />
kõige enam olid vastu KSM toetuse<br />
saajad (60%).<br />
Millisel ajavahemikul tootjad<br />
oma rohumaid esimest korda niidavad,<br />
seda on uuritud ka varasemate<br />
küsitluste raames. Niitmise aeg on<br />
oluline eelkõige lindudele ja seda<br />
põhjusel, et pojad jõuaksid munast<br />
kooruda ja pesast lahkuda. Kõige<br />
enam niidetakse rohumaid esimest<br />
korda ajavahemikus 16.–30. juuni<br />
(41%) ja pärast 30. juunit (31%). Teistest<br />
erinesid KSM, loomade karjatamise<br />
ja ohustatud tõugu looma pidamise<br />
toetuse saajad, kes alustavad<br />
niitmist varem – ajavahemikus 1.–15.<br />
juuni. Antud küsimust on küsitud ka<br />
varasemal MAKi perioodil ning tulemused<br />
ei ole eriti muutunud.<br />
Kõigilt toetuse saajatelt uuriti,<br />
milliseid elurikkuse säilitamiseks<br />
seatud piiranguid nad oleksid nõus<br />
täitma juhul, kui selle eest makstakse<br />
toetust. Kõige rohkem (39%) ollakse<br />
valmis täitma loodusliku mitmekesisuse<br />
säilitamiseks seatud<br />
piiranguid ja keemiliste taimekait-<br />
sevahendite kasutamise piiranguid<br />
(32%). Veel ollakse valmis täitma<br />
veekaitsealaseid nõudeid ja täiendavaid<br />
väetamispiiranguid. 32%<br />
toetuse saajate arvates on nõudeid<br />
juba praegu piisavalt.<br />
Toetustüübiti erinesid mahetoetuse<br />
saajad, kes on kõige rohkem<br />
nõus täitma loodusliku mitmekesisuse<br />
säilitamiseks seatud piiranguid.<br />
Toetuse saajatelt taheti teada,<br />
kui kõrgeks nad hindavad elurikkust<br />
oma põllumajandusmaal. 35%<br />
neist ei osanud oma põllumajandusmaa<br />
elurikkust kuidagi hinnata,<br />
38% hindas seda üldiselt keskmiseks,<br />
madala hinnangu andsid vähesed.<br />
Toetuse saajatel paluti hinnata<br />
ka oma teadmisi erinevate liikide<br />
(linnud, loomad, taimed ja putukad)<br />
kohta. Vastustes märgiti kõige<br />
enam, et erinevaid liike tuntakse<br />
mõningal määral. Rohkem arvatakse<br />
tundvat loomi ja taimi, vähem<br />
aga linde ja putukaid.<br />
<strong>Eesti</strong> põllumajandusmaastik on<br />
väga liigirikas. Tavaliselt elab põldudel<br />
ja nende ümbruses – metsades,<br />
kraavide servas, õuealadel –<br />
paarkümmend linnuliiki, kes ei pesitse<br />
otseselt põllul, küll aga käivad<br />
seal toitumas. Seetõttu uuriti kõigilt<br />
toetuse saajatelt, kuidas nad hindavad<br />
linnurikkust oma põldudel. Ligi<br />
40% leidis, et põldudel elab ja tegutseb<br />
rohkem kui 10 linnuliiki.<br />
Kõige rohkem tuntakse põldlõokest,<br />
kiivitajat, kuldnokka ja suitsupääsukest<br />
– need on ka <strong>Eesti</strong> kõige<br />
tavalisemad põllulinnud. Vähem<br />
mainiti end tundvat rukkirääku,<br />
hallrästast ja metsvinti, kõige vähem<br />
tuntakse kadakatäksi, kivitäksi,<br />
sookiuru ja soo-roolindu. Need<br />
linnud on oma käitumiselt tagasihoidlikumad,<br />
nende välimus on silmatorkamatu<br />
või pesitsevad nad<br />
varjulisemates kohtades ega näita<br />
ennast sageli, seetõttu neid liike ka<br />
enamasti ei tunta.<br />
Rohkem infot erinevate uuringute<br />
tulemuste ja MAKi 2007–2013<br />
2. telje hindamise kohta on võimalik<br />
leida PMK kodulehelt aadressil<br />
http://pmk.agri.ee/pkt/.
Change language