Parlamendiliikmete käsiraamat - Inter-Parliamentary Union
Parlamendiliikmete käsiraamat - Inter-Parliamentary Union
Parlamendiliikmete käsiraamat - Inter-Parliamentary Union
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
suuda lahendada muul viisil, esitatakse ühe vaidlusosalise nõudmisel lahendada Rahvusvahelisele<br />
Kohtule.<br />
Konventsiooni lõppaktis toodud soovituses, mis on väga sarnane 1954. aasta konventsiooni<br />
lõppakti soovitusega, kutsutakse osalisriike üles laiendama konventsiooni sätteid<br />
igal võimalusel de facto kodakondsuseta isikutele.<br />
“Ühel päeval seisin ma kahe piiri vahel ega tohtinud siseneda kumbagi<br />
riiki. See oli minu elu kõige koledam kogemus! Ma ei saanud siseneda<br />
riiki, kus ma olin viibinud ega riiki, kus ma olin sündinud, üles kasvanud ja<br />
elanud! Kuhu ma kuulusin? Ma ei suuda senini unustada seda äärmiselt<br />
tugevat kaotustunnet, mida ma lennujaamas kogesin.”<br />
Chen, endine kodakondsusetu<br />
Kuidas tagavad inimõigusalased lepped õiguse kodakondsusele?<br />
Õigust kodakondsusele käsitlevad ka rida teisi rahvusvahelisi pakte. 1957. aasta konventsioon<br />
abielus naiste kodakondsuse kohta peegeldab inimõiguste ülddeklaratsiooni<br />
põhimõtteid, sätestades õiguse kodakondsusele ja õiguse selle säilitamisele.<br />
Selle eesmärgiks on ka aidata kaasa inimõiguste ja põhivabaduste austamisele ja nendest<br />
kinnipidamisele olenemata inimeste soost. Konventsiooni esimesed kolm artiklit<br />
sisaldavad konkreetseid sätteid naise kodakondsuse kohta:<br />
Artikkel 1 rõhutab, et “abielu sõlmimine või lahutamine riigi kodaniku ja välismaalase<br />
vahel ega kodakondsuse muutmine mehe poolt abielu jooksul ei<br />
mõjuta automaatselt naise kodakondsust.”<br />
Artiklis 2 sätestab, et “teise riigi kodakondsuse vabatahtlik omandamine<br />
ega oma kodakondsusest loobumine mehe poolt ei takista tema naisel säilitada<br />
oma kodakondsust.”<br />
Artikkel 3, mis on jagatud kaheks, ütleb, et “osalisriigi kodaniku välismaalasest<br />
naine võib oma soovil omandada oma abikaasa kodakondsuse spetsiifiliste<br />
eesõigustega naturaliseerimisprotseduuride kaudu. Sellise kodakondsuse<br />
andmine võib sõltuda piirangutest, mis võidakse kehtestada siseriikliku<br />
julgeoleku või riigi poliitika huvides.” Lisaks sätestatakse selles artiklis, et<br />
konventsioon “ei mõjuta osalisriikide seadusi või kohtupraktikat, mille kohaselt<br />
selle riigi kodakondsusega mehe välismaalasest naine võib omal soovil<br />
nõuda õigust omandada mehe kodakondsust.”<br />
1965. aasta rahvusvaheline konventsioon rassilise diskrimineerimine kõigi vormide<br />
likvideerimise kohta kohustab osalisriike “tagama kõigi inimeste võrdõiguslikkuse<br />
seaduse eest, tegemata vahet rassi, nahavärvuse, rahvusliku või etnilise päritolu<br />
järgi” ning seda eriti mitmete inimõiguste suhtes, kaas arvatud õiguse suhtes omada<br />
kodakondsust (artikkel 5).<br />
13
Change language