Parlamendiliikmete käsiraamat - Inter-Parliamentary Union
Parlamendiliikmete käsiraamat - Inter-Parliamentary Union
Parlamendiliikmete käsiraamat - Inter-Parliamentary Union
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
dakondsusalases siseriiklikus ja rahvusvahelises õiguses toimunud areng alates 1930.<br />
aasta Haagi konventsioonist, mis käsitles vastuolusid kodakondsuse seadustes. Konventsiooniga<br />
ei muudetud 1963. aasta konventsiooni ja ta on sellega ühilduv. Nii lubab<br />
1997. aasta kodakondsuse Euroopa konventsioon abielus inimestel, kellel on eri kodakondsus,<br />
ja nende lastel omandada mitmekordset kodakondsust. Kuid konventsioon<br />
käsitleb muuhulgas ka kodakondsuse omandamist, säilitamist, kaotamist ja taastamist,<br />
menetlusõigust, kodakondsust riikide õigusjärgluse mõttes, sõjaväekohustust ja osalisriikide<br />
koostööd. See lepe hõlmab ka mitmeid sätteid, mille eesmärgiks on takistada<br />
kodakondsusetuse teket. 1997. aasta konventsioon viitab oma kodakondsuseta isiku<br />
määratluses 1954. aasta kodakondsuseta isikute seisundi konventsioonile: teisisõnu,<br />
kodakondsuse Euroopa konventsiooni sätteid kohaldatakse ainult õigusliku kodakondsuseta<br />
isikute suhtes.<br />
Euroopa hiljutine kogemus riikide õigusjärglusega viis mõistmiseni, et suur hulk inimesi<br />
võivad muutuda kodakondsuseta isikuteks, kui nad kaotavad oma kodakondsuse enne,<br />
kui nad omandavad uue kodakondsuse. Vältimaks riigi õigusjärglusest põhjustatud kodakondsusetust,<br />
mis võib toimuda territooriumide üleminekul ühe riigi käest teise kätte,<br />
riikide ühendamisel, lagunemisel või territooriumi osa või osade eraldumisel, võttis Euroopa<br />
Nõukogu vastu konventsiooni kodakondsusetuse vältimise kohta riikide õigusjärgluse<br />
puhul, mis keskendub konkreetselt sellele küsimusele. See konventsioon<br />
võeti vastu 15. märtsil 2006. aastal ja käsitleb kodakondsusetust riikide õigusjärgluse<br />
korral. Konventsiooni kahekümne kahes artiklis antakse praktilisi juhiseid<br />
selliste küsimuste kohta nagu eellasriigi ja järglasriigi kohustused, tõestamisreeglid,<br />
sünnijärgse kodakondsusetuse vältimine ja kodakondsuseta isikutele kodakondsuse<br />
andmise võimaldamine.<br />
1999. aastal võttis Aafrika Ühtsuse Organisatsioon (praegu tuntakse seda Aafrika Liidu<br />
nime all) vastu lapse õiguste ja heaolu Aafrika harta. See lähtub lapse õiguste<br />
konventsioonist ja on sellest üle võtnud mitmeid põhimõtteid, nagu näiteks mittediskrimineerimine<br />
ja lapse parimate huvide kaitse. Harta artiklis 6, mis käsitleb nime ja<br />
kodakondsust, sätestatakse, et:<br />
• Igal lapsel on õigus nimele;<br />
• Iga laps registreeritakse koheselt peale tema sündi;<br />
• Igal lapsel on õigus omandada kodakondsust;<br />
• Hartaga ühinenud riigid kohustuvad tagama, et nende õigusaktid järgivad põhimõtteid,<br />
mille kohaselt omandab laps selle riigi kodakondsuse, kus ta sündis, juhul kui<br />
tema sünni hetkel ei anta talle mingi muu riigi seaduste alusel muu riigi kodakondsus.<br />
16