Parlamendiliikmete käsiraamat - Inter-Parliamentary Union

dakondsusalases siseriiklikus ja rahvusvahelises õiguses toimunud areng alates 1930.
aasta Haagi konventsioonist, mis käsitles vastuolusid kodakondsuse seadustes. Konventsiooniga
ei muudetud 1963. aasta konventsiooni ja ta on sellega ühilduv. Nii lubab
1997. aasta kodakondsuse Euroopa konventsioon abielus inimestel, kellel on eri kodakondsus,
ja nende lastel omandada mitmekordset kodakondsust. Kuid konventsioon
käsitleb muuhulgas ka kodakondsuse omandamist, säilitamist, kaotamist ja taastamist,
menetlusõigust, kodakondsust riikide õigusjärgluse mõttes, sõjaväekohustust ja osalisriikide
koostööd. See lepe hõlmab ka mitmeid sätteid, mille eesmärgiks on takistada
kodakondsusetuse teket. 1997. aasta konventsioon viitab oma kodakondsuseta isiku
määratluses 1954. aasta kodakondsuseta isikute seisundi konventsioonile: teisisõnu,
kodakondsuse Euroopa konventsiooni sätteid kohaldatakse ainult õigusliku kodakondsuseta
isikute suhtes.
Euroopa hiljutine kogemus riikide õigusjärglusega viis mõistmiseni, et suur hulk inimesi
võivad muutuda kodakondsuseta isikuteks, kui nad kaotavad oma kodakondsuse enne,
kui nad omandavad uue kodakondsuse. Vältimaks riigi õigusjärglusest põhjustatud kodakondsusetust,
mis võib toimuda territooriumide üleminekul ühe riigi käest teise kätte,
riikide ühendamisel, lagunemisel või territooriumi osa või osade eraldumisel, võttis Euroopa
Nõukogu vastu konventsiooni kodakondsusetuse vältimise kohta riikide õigusjärgluse
puhul, mis keskendub konkreetselt sellele küsimusele. See konventsioon
võeti vastu 15. märtsil 2006. aastal ja käsitleb kodakondsusetust riikide õigusjärgluse
korral. Konventsiooni kahekümne kahes artiklis antakse praktilisi juhiseid
selliste küsimuste kohta nagu eellasriigi ja järglasriigi kohustused, tõestamisreeglid,
sünnijärgse kodakondsusetuse vältimine ja kodakondsuseta isikutele kodakondsuse
andmise võimaldamine.
1999. aastal võttis Aafrika Ühtsuse Organisatsioon (praegu tuntakse seda Aafrika Liidu
nime all) vastu lapse õiguste ja heaolu Aafrika harta. See lähtub lapse õiguste
konventsioonist ja on sellest üle võtnud mitmeid põhimõtteid, nagu näiteks mittediskrimineerimine
ja lapse parimate huvide kaitse. Harta artiklis 6, mis käsitleb nime ja
kodakondsust, sätestatakse, et:
• Igal lapsel on õigus nimele;
• Iga laps registreeritakse koheselt peale tema sündi;
• Igal lapsel on õigus omandada kodakondsust;
• Hartaga ühinenud riigid kohustuvad tagama, et nende õigusaktid järgivad põhimõtteid,
mille kohaselt omandab laps selle riigi kodakondsuse, kus ta sündis, juhul kui
tema sünni hetkel ei anta talle mingi muu riigi seaduste alusel muu riigi kodakondsus.
16