SL Õhtulehe eriprojektid - Õhtuleht
SL Õhtulehe eriprojektid - Õhtuleht
SL Õhtulehe eriprojektid - Õhtuleht
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
toiduabc<br />
15. oktoober 2007
VVYR<br />
IGA PÄEV<br />
Soja – üks tervislikumaid toiduaineid maailmas –<br />
on sinu organismi tõhus enesekaitse.<br />
Harrasta sojat. Iga päev, kasvõi natuke.<br />
Tunned tervist. Terve elu.<br />
www.sojaliit.ee
<strong>SL</strong> ÕHTULEHT Esmaspäev, 15. oktoober 2007 toiduabc 3<br />
SISUKORD<br />
14–17 Toitumisspetsialist annab<br />
nõu, mida võiks koolilaps süüa<br />
Stenver ja Christen teevad ise koolilapse võileiva valmis<br />
18–21 Miksime kokku smuutisid<br />
Mida kõike annab korda saata blenderiga<br />
22–24 Heast piimast<br />
saab hea juustu<br />
Mis teeb juustu hinna kalliks?<br />
26–28 Hommik alaku<br />
süsivesikurikkalt –<br />
näiteks võileivaga<br />
12 põhjust, miks süüa rukkileiba<br />
29–31 Ära investeeri<br />
ainult kinnisvarasse,<br />
vaid ka tervisesse<br />
Adik Levin räägib Role dieedist<br />
2 x Mati Hiis, Teet Malsroos, Arno Saar<br />
4–12<br />
Lenna<br />
Kuurmaa<br />
tegi<br />
näpud<br />
tainaseks<br />
Muffinid internetist<br />
leitud retsepti järgi<br />
toiduabc<br />
väljaandja <strong>SL</strong> <strong>Õhtuleht</strong> AS<br />
internet http://www.sloleht.ee<br />
aadress 10 502 Tallinn pk. 106<br />
reklaam 614 4096<br />
faks 614 4050<br />
projektijuhid Eha Laanepere<br />
eha.laanepere@sloleht.ee,<br />
Margit Sprengk (reklaam)<br />
margit@sloleht.ee<br />
trükk Kroonpress AS
4 toiduabc<br />
<strong>SL</strong> ÕHTULEHT Esmaspäev, 15. oktoober 2007<br />
Lenna Kuurmaa<br />
tegi näpud tainaseks<br />
ja küpsetas<br />
plaaditäie muffineid<br />
JÄTKUB LK 6<br />
Mati Hiis
Rakvere pasteet paneb kõik endaga sobima<br />
Rakvere uued pasteedid: Delikatesspasteet,<br />
Pidupäevapasteet, Maksapasteet, Ürdivõie, Ingverivõie.
6 toiduabc<br />
<strong>SL</strong> ÕHTULEHT Esmaspäev, 15. oktoober 2007<br />
Kokkamislembene raadiostaar ja lauljatar Lenna Kuurmaa valmistas <strong>SL</strong> <strong>Õhtulehe</strong> palvel<br />
ühe oma lemmiksalati ja magustoiduks muffinid. Kokaraamatuid me selleks lappama<br />
ei hakanud, vaid otsisime retseptid välja internetist. Köögis askeldas ka Merit Pettai<br />
KOKKADEL LÄKSID KÕHUD TÜHJAKS: Küpseva kanaliha lõhn pani Lenna ja Meriti kõhud enne<br />
korisema, kui Caesari salat valmis sai. Mati Hiis<br />
Lennale köögipoolel askeldada<br />
meeldib, kuigi raadiotöö ning<br />
laulmise kõrval kipub pahatihti<br />
aega väheks jääma ning näpistavat<br />
nälga tuleb kustutada<br />
hoopis mõnes kohvikus või<br />
restoranis.<br />
«Väga aktiivse elustiiliga tuleb<br />
tihti ka väljas süüa,» tõdeb<br />
Lenna, kuigi teab, et see pole<br />
kaugeltki nii tervislik kui ise<br />
toitu valmistada. Aga kui aega<br />
on, siis meeldib talle tervislikku<br />
lillkapsast ja spargelkapsast<br />
valmistada: «Keha ju teab, mida<br />
vaja on.»<br />
Pealegi on Lenna arvates kodus<br />
palju mõnusam süüa kui<br />
väljas. Aga kui ei ole kedagi,<br />
kes sooja söögi valmis teeks,<br />
siis endal kulub selle peale ikka<br />
omajagu aega ka.<br />
Hapukoore asemel<br />
kõlbab ka vesi<br />
Lenna tunneb end köögis nagu<br />
kala vees. Eriti kodus on Ninjatüdruk<br />
Caesari salatite valdkonnas.<br />
«Ma olen vist enamikes<br />
Tallinna söögikohtades seda<br />
salatit tellinud,» naerab ta.<br />
Ta olevat täiesti kompetentne<br />
asjahuvilistele pealinna parimaid<br />
salatimüügikohti tutvustama!<br />
Meie Caesari salati leid internetist<br />
on Lenna jaoks täiesti uus.<br />
Nimelt pole ta Worcestershire’i<br />
kastet enne proovinud.<br />
Paneme kana küpsema. Kui<br />
kastme kokku segamine on alles<br />
poole peal, paneb küpseva<br />
kana lõhn juba kõhud korisema.<br />
Lenna segab asjalikult kastet,<br />
kuid selle maitse tundub<br />
talle liiga vänge. Tal pole aga<br />
hapukoort! Tuleme kahe peale<br />
ideele lahjendada kastet veega.<br />
Murrame tükk aega pead,<br />
mis kastme vängeks muutis,<br />
kastmepudeli lähemal uurimisel<br />
selgub, et põhjus võib peituda<br />
selle koostises olevates äädikas<br />
ja sidrunhappes. Sidrunimahla<br />
aga olime juba jõudnud<br />
veel juurdegi lisada, sest nii oli<br />
kirjas retseptis.<br />
JÄTKUB LK 8
8 toiduabc<br />
<strong>SL</strong> ÕHTULEHT Esmaspäev, 15. oktoober 2007<br />
3 x Mati Hiis<br />
Ahjust voogava<br />
koogilõhna peale<br />
tulevad Lennale<br />
meelde kaerapätsid,<br />
mille tainast<br />
ta pisikesena<br />
kausist noolimas<br />
käis. Tainalimpsimine<br />
on koogisöömise<br />
kõrval<br />
üldse täiesti<br />
omaette elamus!<br />
Caesari salat<br />
MEIE KOMMENTAAR:<br />
Muutsime veidi retsepti. Batoonsaia<br />
asendasime röstsaiaga.<br />
Parma juustu ostsime riivitult.<br />
Worcestershire’i kastmega<br />
tasub pigem koonerdada,<br />
majoones tuleks valida mõni<br />
kergemate hulgast.<br />
Küüslauguküüsi võib aga vabalt<br />
lisada mitu. Mõnus idee on<br />
lisada kastmele ka riivjuustu.<br />
Kuna kaste saab vänge, ei tasu<br />
kana üle maitsestada.<br />
Allikas: www.toidutare.ee<br />
Õnneks sai majonees valitud<br />
üsna lahja, nii et liiga tihedaks<br />
kaste ei muutu.<br />
«Hapukoor meeldib mulle tegelikult<br />
rohkem,» märgib<br />
Lenna. Ta lisab, et paneb ka<br />
kartulisalatisse hästi palju hapukoort<br />
ja vaid õige vähe majoneesi.<br />
Lenna segab kastme hulka<br />
veel tsipakese Parmesani<br />
ning jääb tulemusega üsna rahule.<br />
Nüüd jääbki üle laotada taldrikupõhjale<br />
salatilehed, nende<br />
peale praetud broileriribad ning<br />
röstida mõned saiaviilud. Retseptis<br />
soovitatud batoonsaia<br />
asendasime tavalise röstsaiaga,<br />
mille lisasime toidule kuubikuteks<br />
lõigatuna. Seejärel niristas<br />
Lenna salatile kastme ning kõige<br />
peale raputas Parmesani.<br />
4 portsjonit<br />
2 broilerifileed<br />
1 tl soola<br />
0,25 tl jahvatatud musta<br />
pipart<br />
50 g Parma juustu<br />
7 sl oliiviõli<br />
salatilehti<br />
1 batoonsai<br />
KASTE<br />
1 tl Worcestershire’i<br />
kastet<br />
0,25 tl suhkrut<br />
0,25 tl soola<br />
1 küüslauguküüs<br />
2 sl sidrunimahla<br />
0,25 tl jahvatatud<br />
musta pipart<br />
1 sl majoneesi<br />
Valmistusaeg 20–40 min<br />
Kuumuta ahi 190 kraadini.<br />
Kuumuta pannil 1 sl<br />
õli ja prae kanafileesid<br />
mõlemalt poolt 5 minutit.<br />
Maitsesta soola ja pipraga.<br />
Riivi Parmesan.<br />
Sega kausis saiakuubikud,<br />
2 sl õli ja 1 hakitud küüslauguküüs.<br />
Laota saiakuubikud ahjuplaadile<br />
ja küpseta ahjus 10 minutit.<br />
Rebi salatilehed kaussi ja<br />
puista peale pool riivitud juustust<br />
ning saiakuubikud.<br />
Sega kastmeained omavahel.<br />
Lõika broilerifilee ribadeks ja<br />
pane salatile.<br />
Nirista peale kaste ja puista<br />
üle järelejäänud juustuga.
10 toiduabc<br />
<strong>SL</strong> ÕHTULEHT Esmaspäev, 15. oktoober 2007<br />
Šokolaadisulatamine<br />
polegi nii lihtne<br />
Küpsetada Lennale meeldib.<br />
Kui munad on suhkruga vahustatud<br />
ning sulavõi ja jahu lisatud,<br />
on Ninja-tüdruku jaoks<br />
omaette ettevõtmine šokolaadisulatamine.<br />
Naeruga pooleks<br />
seletab ta, et mõned varasemad<br />
katsed on nässu läinud ning õiget<br />
sulatamisnippi ta veel avastanud<br />
polegi.<br />
Kuuma vee meetodil õnnestub<br />
meil seekord aga saavutada<br />
täiuslik pruun mass. Sulašokolaad<br />
kulub glasuuriks ning sajast<br />
grammist jääb järele veel<br />
niisamagi maiustamiseks.<br />
Ei mina ega Lenna tea, kuidas<br />
muffinitainas ja paberivormid<br />
ilma toetava koogivormita<br />
kokku sobituvad. «Võib-olla vajuvad<br />
laiali,» oletab Lenna.<br />
Kümme minutit ahju valvamist<br />
õnneks hajutab selle hirmu<br />
– koogikesed püsivad kenasti<br />
pabervormides.<br />
Ahjust voogava lõhna peale<br />
tulevad Lennale meelde kaerapätsid,<br />
mille tainast talle pisikesena<br />
kausist noolimas meeldis<br />
käia. Tundub, et tainalimpsimine<br />
on koogisöömise kõrval üldse<br />
täiesti omaette elamus.<br />
Ahjust tulnud muffinitele nõristame<br />
peale sulašokolaadi<br />
ning valmis need ongi.<br />
Interneti retsepte<br />
usalda, aga kontrolli<br />
Kogu toidutegemise peale kulus<br />
meil umbes tund aega. Positiivne<br />
oli, et interneti retseptid<br />
olid üsna lihtsad ning lakoonilised.<br />
Toit sai hea, isegi kastmega<br />
jäi Lenna lõpuks rahule. Kuna<br />
kaste tuli vänge, siis oli hea mõte<br />
jätta kanafilee natuke magedamaks.<br />
Samuti lisas maitset<br />
sidrunimahl, mis jättis mõnusa<br />
kõrvalmaigu.<br />
Lemmikretseptide hulka<br />
Lenna meie valitud salatiretsepti<br />
siiski ei võtnud. Muffinid<br />
luges lauljatar aga igati õnnestunuks.<br />
Neid oli ta seni proovinud<br />
teha vaid poest ostetud<br />
pulbrist.<br />
Selgus, et ise muffineid teha<br />
polnudki teab kui raske – nendega<br />
saaks hakkama vist isegi<br />
kõige algajam kokk. Ja retsepti<br />
küsis Lenna endale.<br />
KAS IKKA ÕNNESTUVAD? Lenna pani muffinitaina pabervormi,<br />
kuigi ei teadnud siis veel, kas koogid ka ilusad välja<br />
kukuvad. Mati Hiis RETSEPT LK 12
12 toiduabc <strong>SL</strong> ÕHTULEHT Esmaspäev, 15. oktoober 2007<br />
Šokolaadibanaanimuffinid<br />
NOA-<br />
OTSAGA<br />
PRAOD<br />
SISSE:<br />
Lenna<br />
nipp, mis<br />
aitab sulašokolaadil<br />
paremini<br />
kooki<br />
imbuda.<br />
2 x Mati Hiis<br />
1 dl fariinsuhkrut<br />
2 muna<br />
100 g küpsetusmargariini<br />
2 küpset banaani<br />
3,5 dl jahu<br />
2 tl küpsetuspulbrit<br />
50 g mõru šokolaadi<br />
100 g mõru šokolaadi<br />
glasuuriks<br />
Vahusta toasoojad munad<br />
suhkruga kohevaks vahuks.<br />
Lisa sulatatud ja jahutatud<br />
margariin, hakitud šokolaad<br />
ja kahvliga püreeks<br />
vajutatud banaanid.<br />
Sõelu peale küpsetuspulbriga<br />
segatud jahu ja sega<br />
tainas ühtlaseks.<br />
Küpseta 200kraadises ahjus<br />
18–20 minutit, lase jahtuda.<br />
Nirista muffinitele sulatatud<br />
šokolaadi.<br />
Lenna<br />
lemmik!<br />
MEIE KOMMENTAAR:<br />
Hea ja kerge retsept. Mõnus<br />
mahe maitse. Lühike<br />
ettevalmistusaeg. Retseptis<br />
antud ajast küpsevad<br />
veidi kauem.<br />
Allikas: http://kommid.<br />
blogspot.com/2006/09/<br />
blog-post_20.html<br />
Lõbus laupäevane<br />
lastelisa Krõll<br />
Reklaami tellimine: Krista Liiv, telefon 6 144 040, GSM 56 804502, krista.liiv@sloleht.ee<br />
Margit Sprengk, telefon 6 144 096, margit@sloleht.ee
VERESUHKRU TASE –<br />
OLULINE TERVISE NÄITAJA<br />
REKLAAMTEKST<br />
Magusained:<br />
aspartaam ja asesulfaam K<br />
Suhkruasendaja pulber 75g<br />
• 1 tl pulbrit vastab<br />
magususelt 1 tl suhkrule,<br />
kuid sisaldab 90 % vähem<br />
kaloreid<br />
• talub pikaajalist<br />
kuumutamist<br />
ja külmutamist<br />
• laktoosivaba, gluteenivaba<br />
Suhkruasendaja tabletid<br />
dosaatorid 100 ja 300 tabletti.<br />
Dosaatorite täitepakend<br />
5×100tbl.<br />
• 1 tbl. on magususelt<br />
võrdne 1 tl (5 g) suhkruga<br />
• 1 tbl = 0,3 kcal<br />
• 1 tl suhkrut = 20 kcal<br />
Teist tüüpi diabeet, mis kujuneb välja keskeas ning mis koos oma „lähisugulase”<br />
metaboolse sündroomiga on üks kõige olulisemaid südame-veresoonkonna-haiguste<br />
riskifaktoreid, on tänapäeval kõige kiiremas tempos kasvav kogu organismi hõlmav<br />
haigusseisund. Kui 2000. aastal registreeriti maailmas 171 miljonit diabeedihaiget, siis<br />
aastaks 2030 peetakse reaalseks nende arvu suurenemist 366 miljonini.<br />
Tavalistes tingimustes kasutavad keharakud insuliini eelkõige selleks, et muuta<br />
veresuhkur energiaks, mida nad vajavad. Haiguse algstaadiumis toodetakse insuliini nii<br />
palju, et meie rakud, mis ei suuda seda eesmärgipäraselt ja tervisele kasulikul viisil ära<br />
kasutada, ladestavad suhkrud rasvadena ning aja jooksul “loobuvad” üha enam suurele<br />
insuliinihulgale reageerimast.<br />
Liiga kõrge vere insuliinitaseme esilekutsujaks on veresuhkru ehk glükoosi kõrge tase. See<br />
omakorda on tingitud toidus olevatest liigsetest süsivesikutest.<br />
Seega saab kõik alguse valest toitumise ja energiakulutamise tasakaalust – saame<br />
toidust sageli ja pika aja jooksul oluliselt rohkem energiat, kui kulutame. Nii haiguse<br />
esimeses staadiumis – metaboolses sündroomis -olukorras, kui rakud ei reageeri enam<br />
tundlikkuse vähenemise tõttu piisavalt enam-vähem küllaldaselt produtseeritavale<br />
insuliinile, kui ka väljakujunenud 2-tüüpi diabeedi korral on oluline piirata toiduga<br />
saadavate süsivesikute hulka.<br />
Inimestel, kes ei suuda korrapealt loobuda magusast, on võimalus n.ö.<br />
üleminekuperioodil kasutada suhkruasendajaid, mis jagunevad kaheks: energiat<br />
sisaldavad suhkruasendajad, mis on kuni kaks korda suhkrust magusamad, aga tõstavad<br />
mingil määral ka veresuhkru taset – fruktoos, ksülitool, sorbitool, jt. ning<br />
suhkruasendajad, mis ei sisalda energiat ega tõsta veresuhkru taset ning on kuni 400<br />
korda suhkrust magusamad- aspartaam, sahhariin, atsesulfaam K, jt. Neist kõige levinum<br />
ning samas ka kõige vastuolulisemaid reageeringuid põhjustanud magusaine on<br />
aspartaam.<br />
Juba aspartaami avastamine on seotud legendilähedase looga. 1965. aasta detsembris<br />
olevat keemik Jim Schlatter, kes tegeles USA firmas Searle uute maohaavandtõve ravimite<br />
sünteesimisega, mahakukkunud paberilehe ülestõstmiseks keelega näppe niisutanud ning<br />
seejuures magusat maitset tundnud. Nii olevat juhuslikult avastatud katseklaasis<br />
sünteesitava uue aine – aspartaami- põhiline omadus. Tänapäeval rohkem kui 5000-s<br />
vägalevinud toiduaines, s.h. karastusjookides, närimiskummis, maiustustes, keedistes,<br />
teraviljahelbetes, jmt. sisalduv aspartaam, mida arvestuste kohaselt tarvitab vähemalt aegajalt<br />
2/3 maailma täiskasvanud elanikkonnast ning 40% lastest, olevat teise linnalegendi<br />
kohaselt olnud omal ajal Pentagoni poolt USA Kongressile esitatud ründemürkide<br />
nimekirjas. Aspartaami on tema kasutamisest alates seostatud peavalude, mälukaotuse,<br />
depressiooni, Parkinsoni ja Altzheimeri tõbede ning kõikvõimalike vähkkasvajatega.<br />
Seetõttu kulus ligi 8 aastat, enne kui USA Food ja Drug Administration kinnitas lõpuks<br />
1981. aastal tema ohutuse ja lubas aine kasutuselevõtu magusainena.<br />
Üheks aspartaamivastase ristisõja põhiargumendiks on olnud asjaolu, et see ühend<br />
laguneb organismis mitmeks komponendiks, milledest üks on metanool – kurikuulus<br />
puupiiritus. Samas ka aspartaamisisaldavate toiduainete (näiteks koka-koola) väga suurte<br />
koguste tarbimisel jääb puupiirituse sisaldus organismis alla toksilise taseme. On<br />
tõestatud, et selliste üldkasutatavate toiduainete, nagu tomatid või sidrunid seedimisel<br />
tekib organismis aspartaamiga võrreldes oluliselt rohkem metanooli.<br />
Kokkuvõtteks võib öelda, et aspartaam, mille ohutus on tõestatud seni rohkem kui<br />
200 uuringus 100 riigis, on üks kõige tõsiseltvõetavamatest magusainetest tänapäeval nii<br />
tervetele inimestele, kes tahavad vähendada toiduga saadavat süsivesikute hulka ning<br />
samas ei ole võimelised loobuma magusast, kui ka metaboolse sündroomiga ja<br />
väljakujunenud suhkrutõvega haigetele.<br />
Kerge kakaojoogipulber<br />
250 g (u 50 tassi kakaojooki)<br />
• Seguneb nii külma- kui<br />
sooja veega<br />
• Piima- ja laktoosivaba<br />
Maaletooja: AS Oriola, Saku 8<br />
tel. 6 515 100; www.oriola.ee<br />
Müügil apteekides, Maksimarketites ja Rimides<br />
Professor Jüri Kaik,<br />
TTÜ Tehnomeedikumi<br />
kardioloogia keskus
14 toiduabc<br />
<strong>SL</strong> ÕHTULEHT Esmaspäev, 15. oktoober 2007<br />
«Saame küll sooja võileiva<br />
«Oota nüüd, enne on<br />
vaja võileivad soojaks<br />
teha, alles siis võib<br />
kapsast panna,» manitseb<br />
12aastane Stenver<br />
nooremat venda.<br />
Stenver ja tema 9aastane vend<br />
Christen teavad, et kui koolist<br />
tulles on kõht tühi, pole mõtet<br />
endale viit moosisaia teha. Palju<br />
maitsvam on üks omatehtud<br />
soe võileib. Nad oskavad neid<br />
teha igasuguseid. Parimad on<br />
siiski sulajuustuga. Ja kõige<br />
kiiremini saavad valmis kukli<br />
või koorikleivaga.<br />
«Lõika kukkel pooleks,» õpetab<br />
Stenver. «Siis määri kuklipooltele<br />
ketšupit.» Üks portsjon<br />
leibu läheb mikrolaineahju singiviilude,<br />
teine juustuviiludega<br />
kaetult. «Tomatit ka peale,» lisab<br />
noorem veli.<br />
«Oota! Ära kapsast veel pane,<br />
las juust sulab leibadel enne<br />
ära. Nii jäävad salatilehed<br />
krõmpsumad,» jagab Stenver<br />
nooremale nippe. «Ja kurgiviile<br />
on ka parem lisada juba valmis<br />
võileibadele.»<br />
«Kapsa»-valik on poistel rikkalik:<br />
külmikus on alati lehtvõi<br />
jääsalatit, seekord panevad<br />
poisid oma võileibadele ka<br />
mõned basiilikulehed.<br />
Siret Mägi<br />
MIDA TERVI<strong>SL</strong>IKKU SIIT<br />
VALIDA? Stenveri ja Christeni<br />
külmikus on alati muude toiduainete<br />
kõrval ka leht- ja jääsalatit.<br />
3 x Teet Malsroos
<strong>SL</strong> ÕHTULEHT Esmaspäev, 15. oktoober 2007 toiduabc 15<br />
tegemisega hakkama!»<br />
Näpunäiteid:<br />
Jäta koolilapsele toitu tehes kõrvale<br />
rohkelt soolatud, suitsutatud<br />
ja vürtsitatud road. Maitsestamisel<br />
võib julgelt kasutada vürtside ja<br />
soolata maitseainesegusid ning<br />
maitsetaimi.<br />
Valmistoidud ja kontsentraadid<br />
võivad sisaldada küllalt palju lisaaineid,<br />
ettevaatlik peab olema ka<br />
värvainetega, mis võivad tekitada<br />
allergiat. Lapse toidu valmistamisel<br />
eelista vähendatud naatriumisisaldusega,<br />
jodeeritud või teiste<br />
mineraallisanditega soola.<br />
Võileivakatteks vali või, kuid et<br />
last liigsest rasvakogusest säästa,<br />
määri seda leivale vaid õhuke kiht.<br />
Ära toida last sageli viineritega:<br />
igas väikeses viineris on peidus<br />
teelusikatäis rasva, kusjuures mitte<br />
seda kõige paremat sorti.<br />
Samuti õpeta last võileivategemisel<br />
valima vaid üht kattematerjali,<br />
kas siis juustu, vorsti või sinki,<br />
mitte kõiki korraga. Kuna kõik tooted<br />
sisaldavad palju rasva, muutub<br />
võileib muidu liiga kaloririkkaks.<br />
JÄTKUB LK 16<br />
5 min<br />
Sinu pere vajab<br />
puhkust ja head toitu.<br />
Pane lauale Vici<br />
kalaburgerid<br />
ja -pulgad.<br />
Ning puhka ja<br />
naudi!<br />
Puhkusepakett<br />
kogu perele!
16 toiduabc<br />
<strong>SL</strong> ÕHTULEHT Esmaspäev, 15. oktoober 2007<br />
Õpeta<br />
koolilaps<br />
tervislikult<br />
sööma<br />
«Kõige tähtsam on<br />
panna laps head ja<br />
toekat hommikueinet<br />
sööma, siis ei teki tal<br />
koolis lõunani näljatunnet,»<br />
nendib Laulasmaa<br />
Resorti toitumisspetsialist<br />
Helen Sõber.<br />
Koolilapsemenüüst peavad 27%<br />
moodustama piimatooted, 20%<br />
köögivili, 17% teraviljatooted,<br />
13% puuviljad ja marjad, 10%<br />
kartul ja 9% liha-kala-muna.<br />
Kõige lõpus on suhkur ja<br />
maiustused ning lisatavad toidurasvad<br />
kahe protsendiga.<br />
Võrreldes täiskasvanutega vajavad<br />
lapsed rohkem piima- ja<br />
teraviljatooteid ning puuviljumarju,<br />
vähem aga eestlaste tavalist<br />
põhirooga – kartulit.<br />
«Kindlasti tuleb süüa hommikust,<br />
isegi kui laps ütleb, et<br />
ta seda ei soovi. Tühja kõhuga<br />
kooliminek paneb organismile<br />
suure lisakoormuse,» on Helen<br />
Sõber veendunud.<br />
«Hommikusöök peab sisaldama<br />
aeglaselt imenduvaid süsivesikuid,<br />
mida saab pudrudest,<br />
jogurtist, leivast ja piimast, sest<br />
need annavad energiat kuni<br />
lõunani ja lapsel ei teki kiiresti<br />
tühjakõhutunnet.<br />
Aju vajab hommikul startimiseks<br />
energiat, mida saab kõige<br />
kiiremini süsivesikutest,<br />
seetõttu on tähtis just süsivesikuterikas<br />
hommikusöök. Puder<br />
ongi hommikusöögiks parim.»<br />
«Hommikusööki söövatel lastel<br />
on paremad õpitulemused ja<br />
nad näkitsevad päeva jooksul<br />
vähem, mistõttu ei teki ka kaaluprobleeme,»<br />
kinnitab Helen<br />
Sõber. Rasvasest toidust tuleks<br />
aga hommikul hoiduda.<br />
Esimese, kojusaabumise<br />
järgse nälja kustutamiseks<br />
võiks laps süüa porgandit või<br />
õunu. Puu- ja köögiviljad on<br />
hea valik: laps saab kohe nälga<br />
vaigistada, ning kuna need ei<br />
tekita tugevat täiskõhutunnet,<br />
Millega algklassilaps hakkama saab<br />
TEISTMOODI HAMBURGER<br />
1 juustukukkel<br />
võileivamargariini<br />
20–30 g riivitud juustu<br />
20 g majoneesi<br />
1 kodune kotlet<br />
1 tomat<br />
Soojenda kotlet mikrolaineahjus.<br />
Lõika juustukukkel pooleks,<br />
määri peale võileivamargariin. Lisa<br />
majoneesiga segatud riivjuust,<br />
pane peale kotletiviilud ja tomatirattad.<br />
OSKAME KÜLL! 12aastasel Stenveril ja 9aastasel Christenil tulevad välja sama ilusad ja värvilised<br />
võileivad nagu mõnes kesklinna trendikas tervisebaaris. 2 x Teet Malsroos<br />
jääb lootus, et pärast sööb ta<br />
veel sooja toitu ka. Ja kui ei söögi,<br />
on ta saanud vähemalt vitamiine.<br />
Klassikaline<br />
taldrikureegel<br />
Allikas ja foto: www.toidutare.ee<br />
Lõunasöök võib olla kõige tugevam.<br />
Lõunasöök peaks sisaldama<br />
võrdselt nii rasva kui ka süsivesikuid.<br />
«Siiski tuleks järgida<br />
klassikalist taldrikureeglit,<br />
et poole taldrikust moodustab<br />
kas värske või kuumutatud<br />
köögivili, ühe veerandi teravili<br />
(kartul, riis, makaron) ning viimase<br />
veerandi liha või kala.<br />
Sellega välditakse liigsete kalorite<br />
saamist,» soovitab toitumisspetsialist.<br />
Lapsele võib lõunasöögiks rahumeeli<br />
ka magustoitu pakkuda.<br />
Esiteks selleks, et tekitada<br />
täiskõhutunnet. Teiseks ka selleks,<br />
et magustoidust saadavad<br />
süsivesikud tasakaalustaksid<br />
rasvu.<br />
Ära jäta õhtusööki<br />
liiga hiliseks<br />
Õhtusöök peab olema kerge ja<br />
mitte liiga hilja, et see ei häiriks<br />
und ega rikuks hommikust söögiisu.<br />
TTÜ Toiduainete Instituudi<br />
direktor Raivo Vokk on<br />
öelnud, et õhtusöögiosas on toitumisspetsialistid<br />
rääkinud ja<br />
vaielnud, kuid ühest seisukohta<br />
pole. Peaaasi, et õhtusöök ei<br />
sisaldaks loomade elundeid,<br />
nagu maks, neerud, süda. Lapsele<br />
pole hea õhtul hilja suitsuvorsti<br />
ega kõvajuuste pakkuda.<br />
Kui pikk koolipäev ja seejärel<br />
trennid-huvialaringid seljataga,<br />
võib õhtusöök olla ka õhtul<br />
kell kaheksa. Aga siis oleks<br />
hea, kui peres on koer, kellega<br />
jalutama minna. 50 minutit<br />
kõndimist kulutab õhtusöögist<br />
saadud energia, seejärel võib<br />
rahuliku südamega magama<br />
minna. Siret Mägi
<strong>SL</strong> ÕHTULEHT Esmaspäev, 15. oktoober 2007 toiduabc 17<br />
SOE MUNAVÕILEIB<br />
2 viilu röstsaia<br />
30 g võid<br />
1 muna<br />
riivjuustu<br />
1 tomat<br />
Uurista saiaviil keskelt tühjaks ja<br />
küpseta pannil ühelt poolt võis.<br />
Siis keera saiadel teine pool, vala<br />
keskele muna, pane peale juustu<br />
ja tomatit.<br />
Küpseta, kuni muna on valminud<br />
ja juust sulanud. Võid seda<br />
kiireinet teha ka leivaga ja praadida<br />
leiba-muna mõlemalt poolt, lisa<br />
soola ja pipart.<br />
KIIRPITSAD<br />
2 koorikleiba<br />
4 sl tomatikastet<br />
2 tomatit<br />
mõned singiviilud<br />
1 tl pitsamaitseainet<br />
150–200 g riivjuustu<br />
2 x erakogu<br />
Pane leivaviilud küpsetuspaberiga<br />
kaetud ahjuplaadile ja määri<br />
neile kastet. Lao peale tomativiile<br />
või -tükikesi. Tükelda singiviilud,<br />
puista pitsadele.<br />
Riputa peale veidi pitsamaitseainet<br />
ja riivjuustu ning küpseta<br />
225 kraadi juures ahju ülaosas<br />
8–10 minutit ehk kuni juust<br />
sulab.<br />
<strong>SL</strong>ÕL<br />
Näpunäiteid:<br />
Ära harjuta last poe valmistoitudega.<br />
Valmistoit on korra juba töödeldud.<br />
See tähendab, et suurem<br />
osa vitamiine on kadunud. Kui<br />
poest koju jõudes soojendada valmistoitu<br />
veel kord, siis hävinevad<br />
viimasedki vitamiinid.<br />
Laps ei peaks kustutama nälga<br />
kartulikrõpsudega. Päevas võiks<br />
soola saada maksimaalselt ühe<br />
teelusikatäie (4–5 grammi). Juba<br />
100grammine krõpsupakk annab<br />
pool teelusikatäit, aga soola leidub<br />
peaaegu igas toidus. Kes sööb iga<br />
päev 100 grammi krõpse, sööb<br />
endale aastaga sisse tervelt 1 kg<br />
soola ja 13 kg kõvasti läbipraetud<br />
rasva.<br />
Tee ise tervislikke snäkke ja<br />
jooke. Näiteks koduseid kartulikrõpse:<br />
lõika kartulid-porgandid<br />
imeõhukesteks viiludeks ja laota<br />
kihina ahjuplaadile. Küpseta need<br />
krõbedaks nagu poekrõpsud,<br />
ainult et soola, rasva ja lisaaineteta.<br />
Lapsed kastavad neid hapukoore<br />
sisse (seda võib maitsestada<br />
ürtidega) ja kiidavad.<br />
Harjuta laps jooma limpsi asemel<br />
jääteed. Keeda must tee, lisa<br />
mesi ja sidrun, pane<br />
sügavkülma.<br />
Sügiseste viirushaiguste<br />
hooajal anna<br />
lapsele piimatooteid,<br />
mis on rikastatud<br />
probiootikumidega,<br />
eriti veel siis,<br />
kui laps on haige<br />
ja sunnitud tarbima<br />
ravimeid. See<br />
korrastab ja taastab<br />
seedeorganite<br />
mikrofloora.
18<br />
toiduabc<br />
«Muidugi on tore,<br />
kui mõni retsept ees<br />
on, mille järgi smuutit<br />
teha, aga ka ilma<br />
kokaraamatust näpuga<br />
järge ajamata õnnestub<br />
see jook peaaegu alati,»<br />
arvab Veronika, kes<br />
erinevaid smuutisid<br />
katsetas.<br />
Seda, et poolest kilost vanilliplombiirist<br />
ja värsketest maasikatest<br />
ühe imehea joogi saab,<br />
teavad kõik. Meie aga tahtsime<br />
proovida, kas soolase mekiga<br />
smuuti ka juua kõlbab (selgus,<br />
et kõlbab küll).<br />
Ja kas smuuti sees lähevad<br />
kurgust paremini alla näiteks<br />
mungoaidud, mida töötlemata<br />
kujul on väga raske end sööma<br />
sundida? Või maitsestamata<br />
tofu (hiljem selgub, et läheb<br />
küll). Ja ehk maitseb ka üldtuntud<br />
hommikune energialaks –<br />
kaerahelbed – smuutis paremini?<br />
Lisaks sügavkülmutatud<br />
oma aia marjadele ja õuntele<br />
varustasime end mõne troopilise<br />
puuviljaga: kiivide, avokaado<br />
ja papaiaga. Ning lähebki lahti!<br />
Esimene jook: Hommikueine-nimeline<br />
smuuti väikese banaani,<br />
keefiri ja müsliga maitseb<br />
üllatavalt hästi. Ainult keefir<br />
oleks võinud veel kauem<br />
külmikus seista. Samuti tuleks<br />
värsketest viljadest valmistatud<br />
smuutisse lisada kindlasti<br />
jääd, nii saab mahedikust mõnusalt<br />
värskendav jook. Ehkki<br />
jäätükkide purustamine on segamiskannule<br />
paras ettevõtmine:<br />
masin vappub nii mis kole,<br />
eritab vahepeal juba veidrat<br />
lõhnagi, aga jää lõpuks purustatud<br />
saab.<br />
Teine jook: papaiasmuuti<br />
maitseb pisut liiga ingveriselt,<br />
sest üks smuutisegaja tükeldab<br />
retseptis ettenähtud 1,5sentimeetrise<br />
ingveritüki asemel<br />
heldelt peaaegu kolmesentimeetrise<br />
vääniku. «Tõeline<br />
energialaks! Aga kes ingveri<br />
omapärase maitsega harjunud<br />
on, neile maitseb seegi jook,»<br />
lohutab Veronika.<br />
Banaanihommikueine mungoaidude<br />
ja meega on üllatavalt<br />
hea maitsega. «Nagu jäätis,»<br />
kiidab Veronika.<br />
OMATEHTUD JOOGI VÕLU:<br />
Puhtad maitsed on hoopis<br />
paremad kui E-ainetega<br />
poejoogid. 2 x Mati Hiis
<strong>SL</strong> ÕHTULEHT Esmaspäev, 15. oktoober 2007 toiduabc 19<br />
Veronika: smuutide kokkumiksimine<br />
pole keeruline<br />
«Soolasele» smuutile Biotta<br />
köögiviljamahlaga lisame keefiri<br />
ja juues mõistame, et see<br />
polnud kõige targem tegu.<br />
«Lõhnab nagu hamburgerikaste.<br />
Sidrunimahla oleks siia<br />
juurde vaja ning mõnd ürdisoola,»<br />
arutleb Veronika. Maitseained<br />
lisatud, muutub jook aga<br />
vägagi nauditavaks. Väga hästi<br />
maitseb ka fantaasiasmuuti,<br />
mille lõpuks kõikidest lõikelauale<br />
jäänud marjadest, kiividest,<br />
õuntest ja jääst kokku segame.<br />
«Kui head on ikka need puhtad<br />
naturaalsed maitsed! Me<br />
oleme kõikvõimalike maitsetugevdajatega<br />
ikka nii ära rikutud,»<br />
ohkame õrnalt-õrnalt banaani-,<br />
kiivi- või metsamarjamaitselisi<br />
jahedaid jooke rüübates.<br />
Siret Mägi<br />
Pane tähele!<br />
Smuutit on kõige hõlpsam<br />
valmistada blenderis<br />
– nugadega segamiskannus,<br />
kus saab purustada ka<br />
jääd. Aga asja ajab päris<br />
edukalt ära ka saumikser.<br />
Smuutit sobib serveerida<br />
igas klaasis ning mugav<br />
on seda juua kahe jämeda<br />
kõrrega, sest kui üks läheb<br />
viljalihast või purustatud<br />
jääst umbe, saab kasutada<br />
teist.<br />
Kirsi-vanillismuuti<br />
Vaja on:<br />
1 tass vanillijogurtit<br />
1 tass õunamahla<br />
2 tassi külmutatud kirsse<br />
(ilma kivideta)<br />
Valmistamine Esmalt sega vedelad<br />
koostisosad. Lisa kirsid.<br />
Mikserda.<br />
Kaunista klaas kirsipaariga.<br />
Kiivimaasikasmuuti<br />
Vaja on:<br />
3 kooritud kiivit<br />
1 tass viilutatud banaani<br />
0,5 tassi külmutatud maasikaid<br />
Valmistamine Mikserda nii<br />
kaua, kuni sa ei märka enam ühtegi<br />
tükki.<br />
JÄTKUB LK 20<br />
FANTAASIASMUUTI
20 toiduabc<br />
<strong>SL</strong> ÕHTULEHT Esmaspäev, 15. oktoober 2007<br />
Mis on smuuti<br />
Smuuti (ingl smoothie)<br />
ehk mahediku ajalugu<br />
ulatub 1940ndate Hollywoodi,<br />
kus näitlejad hakkasid<br />
filmivõtete vaheaegadel<br />
kiireks ja energiat<br />
andvaks eineks purustatud<br />
puuvilju neelama.<br />
Nüüdseks on smuutist<br />
saanud terve kultuur ja<br />
kõige kiiremini kasvav<br />
toiduäriartikkel USAs ja<br />
Suurbritannias. Smuutisid<br />
pakutakse kiirtoidukettides,<br />
kohvikutes, baarides,<br />
restoranides ja hotellides,<br />
samuti ka aeroobikasaalides<br />
ja spordiklubides.<br />
Viimase paari aasta<br />
jooksul on peaaegu kogu<br />
Euroopa ööklubide ja<br />
Vahemere randade hittjoogiks<br />
mullijookide asemel<br />
saanud purustatud<br />
jääl serveeritud smuutid.<br />
Smuuti erineb mahlast<br />
– kui mahla tavaliselt<br />
pressitakse või aurutatakse<br />
vedeliku kättesaamiseks<br />
viljast või marjast,<br />
siis smuuti valmistamisel<br />
lihtsalt purustatakse<br />
kogu vili või mari ja<br />
saadud püree valatakse<br />
klaasi või pakendatakse<br />
pudelisse. Sel moel saab<br />
jooja kõik marjas-viljas<br />
leiduvad ained kätte,<br />
kaotsi ei lähe midagi.<br />
Seetõttu on smuutid tavaliselt<br />
paksemad (viljalihaga)<br />
joogid.<br />
Tõeline smuuti on valmistatud<br />
marjadest-viljadest<br />
või nende segudest<br />
ilma lisa- ja säilitusaineteta.<br />
Smuutidele võib lisada<br />
küll ka piima, jogurtit,<br />
sojapiima, vitamiine<br />
ja maitseaineid, kuid siis<br />
nimetatakse saadud jooke<br />
smuutijookideks.<br />
Inglased naljatavad:<br />
«Kui tahate süüa puuvilja<br />
nii, et käed puhtaks<br />
jääksid ja huulepulk laiali<br />
ei läheks – jooge<br />
smuutit!»<br />
Allikas:<br />
Kadarbiku talu<br />
BANAANI-<br />
HOMMIKUEINE<br />
5 x Mati Hiis<br />
Banaanivaarikasmuuti<br />
Vaja on:<br />
2 dl piima<br />
5 dl banaanijogurtit<br />
2,5 dl värskeid või külmutatud<br />
vaarikaid<br />
1 banaan<br />
Valmistamine Mikserda kõik segamiskannus<br />
läbi.<br />
Vaja on:<br />
1 banaan<br />
1 sl nisuidusid<br />
5 sl jogurtit<br />
100 ml piima<br />
1 tl vedelat mett<br />
Valmistamine Pane kõik ained<br />
segamiskannu ja püreesta.<br />
BIOTTA KÖÖGI-<br />
VILJA-<br />
KOKTEILIGA<br />
Banaanihommikueine<br />
Virsikuvaarikasmuuti<br />
Vaja on:<br />
1 poolitatud virsik (ilma kivita)<br />
150 g vaarikaid<br />
110 g maitsestamata tofut<br />
100 ml kookospiima<br />
jääkuubikuid serveerimiseks<br />
vaarikaid garneeringuks<br />
Valmistamine Mikserda kõik<br />
koostisained ühtlaseks seguks.<br />
Vala klaasi, milles jää, ja kaunista<br />
vaarikatega.<br />
Ainevahetust<br />
kiirendav smuuti<br />
Vaja on:<br />
4 jääkuubikut<br />
veerand tükeldatud ananassi<br />
kooritud ja neljaks lõigatud südamikuta<br />
pirn<br />
8 piparmündilehte<br />
Valmistamine Purusta mikseris<br />
jääkuubikud, lisa ülejäänud koostisained<br />
ja mikserda, kuni segu on<br />
ühtlane. Vala jook klaasi ja kaunistata<br />
piparmündilehtedega.<br />
Papaiajook<br />
Vaja on:<br />
125 g maitsestamata jogurtit<br />
1 kooritud ja seemneteta papaia<br />
veerand keskmise suurusega<br />
ananassi tükeldatud viljaliha<br />
1,5 cm pikkune kooritud ingveritükk<br />
hakitult<br />
jääkuubikuid serveerimiseks<br />
Valmistamine Pane segamiskannu<br />
jogurt, papaia, ananass ja<br />
ingver. Mikserda, kuni segu on<br />
ühtlane. Vala klaasi jäätükkidele.<br />
PAPAIAJOOK
<strong>SL</strong> ÕHTULEHT Esmaspäev, 15. oktoober 2007<br />
Õuna-porgandikokteil<br />
Vaja on:<br />
1 õun<br />
6 sl apelsinimahla<br />
1 sl astelpajumahla<br />
70 g porgandimahla<br />
Valmistamine Koori ja viiluta<br />
õun. Lisa apelsini-, astelpaju- ning<br />
porgandimahl. Pane kõik kannmikserisse<br />
ning sega. Saad tervisliku<br />
hommikuse kokteili.<br />
Hommikueine<br />
Vaja on:<br />
1 väike banaan<br />
1 kl 1% keefiri<br />
2 sl müslit<br />
TROOPILINE<br />
HOMMIKUEINE<br />
Valmistamine Mikserda banaan<br />
ja keefir, lisa müsli. Serveeri kohe.<br />
Võid lisada kokteili tegemise ajal<br />
kakaopulbrit või puistata valmis<br />
kokteilile kaneelipuru.<br />
Troopiline<br />
hommikueine<br />
Vaja on:<br />
1 banaan<br />
1 mango<br />
0,5 klaasi kookospiima<br />
0,5 klaasi piima<br />
1 sl mungoaidusid<br />
Valmistamine Pane tükeldatud<br />
banaan ja viilutatud mango kannu<br />
ning püreesta. Lisa ülejäänud ained<br />
ja püreesta veel, kuni segu on<br />
vahul.<br />
Biotta hommikujook<br />
marjadega<br />
Vaja on:<br />
0,5 klaasi Biotta Breakfasti jooki<br />
1 sl maasikatoormoosi<br />
1 sl külmutatud musti sõstraid<br />
Valmistamine Mikserda koostisained,<br />
täida klaas hapupiima või<br />
sojapiimaga. Eksootilise maitse lisamiseks<br />
võid kokteilile puistata<br />
paprikapulbrit.<br />
Fantaasiasmuuti<br />
(külmikus leiduvast<br />
kraamist)<br />
Vaja on:<br />
200 g Biotta Breakfasti jooki<br />
100 g külmutatud marju<br />
2 kiivit<br />
25 g mandleid<br />
1 tl või rohkem mett<br />
Valmistamine Mikserda koostisained,<br />
vala klaasi jäätükkidele.<br />
Biotta köögiviljakokteil<br />
Vaja on:<br />
0,75 klaasi Biotta köögiviljakokteili<br />
0,25 klaasi keefiri<br />
noaotsaga Herbamare soola<br />
Kui soovid toitvamat einet, lisa<br />
pool püreestatud avokaadot.<br />
Porgandi ja<br />
apelsiniga<br />
piimakokteil<br />
Vaja on:<br />
50 g keedetud porgandeid<br />
1 dl piima<br />
1 dl apelsinimahla<br />
1 tl mett<br />
Valmistamine Püreesta porgandid.<br />
Lisa neile piim ning mikserda,<br />
kuni segu on ühtlaselt siidine.<br />
Lisa apelsinimahl ning mesi (kui<br />
mesi on suhkrustunud, siis soojenda<br />
seda natuke nt mikrolaineahjus).
22 toiduabc<br />
<strong>SL</strong> ÕHTULEHT Esmaspäev, 15. oktoober 2007<br />
Juustu hind tuleb<br />
peamiselt piimast<br />
Juustu tuntakse juba tuhandeid aastaid ning sellel on tuhatkond erinevat liiki<br />
ja maitset. Ainuüksi Itaalias teatakse enam kui 350 juustusorti ning Prantsusmaalt<br />
lisandub teist samapalju. Miks on aga juust suhteliselt kalli hinnaga?<br />
Lastele hästi tuttava Hiirte<br />
juustu kilohind jääb erinevates<br />
kauplustes vahemikku 95–135<br />
krooni. Põltsamaa Meierei juustutööstuse<br />
tehnoloog Marge<br />
Sütt ütleb, et peamise osa Hiirte<br />
juustu omahinnast neelab<br />
tooraine:<br />
«Ühe kilo juustu tootmiseks<br />
kulub keskmiselt kümme kilo<br />
piima, seega moodustab peaaegu<br />
poole juustu hinnast tooraine.<br />
Ülejäänud summa kujuneb<br />
tootmise, tööjõu, tehnoloogia,<br />
pakendite ja muude hindade<br />
liitmisel.»<br />
Miks aga Hiirte juustu kilohind<br />
nii suures vahemikus kõigub?<br />
«See on tingitud kahtlemata<br />
ostetavate ja ka toodetavate<br />
koguste suhtest,» ütleb<br />
Marge Sütt.<br />
Mida kasulikku<br />
annab juust?<br />
Täisväärtuslikku valku;<br />
asendamatuid aminohappeid;<br />
A-, B2- ja D-vitamiini;<br />
fosforit;<br />
kaltsiumi;<br />
väheke süsivesikuid.<br />
Küsimusele, miks ja kuidas<br />
kujundatakse välismaiste juustude<br />
hinnad, ei oska ta täpset<br />
vastust anda. Kohati tundub<br />
uskumatu, et eestimaiste toodete<br />
välismaised analoogid on<br />
siin samas hinnas või isegi odavamad<br />
kui kohalikud juustud,<br />
imestab Marge Sütt.<br />
Eestis toodab uut – tilsitertüüpi<br />
Tilzi juustu – Ricterite<br />
Meierei Saksa Juust Tartumaal.<br />
Müügijuht Rino Turgani sõnul<br />
kujundab selle, nagu paljude<br />
teistegi juustude hinna eeskätt<br />
laagerdamisele kuluv aeg. Tilzi<br />
kilohind jääb jaekaubanduses<br />
vahemikku 130–145 krooni. Kuna<br />
toode on alles uus, ei ole seda<br />
paljudest kauplustest veel<br />
saada.<br />
Mida pikem on laagerdamisprotsess,<br />
seda kallimaks kujuneb<br />
toote hind. Mida pikemat<br />
aega on juust laagerdunud, seda<br />
parema maitsega. Laagerdamisele<br />
kuluv aeg on erinev ka<br />
sõltuvalt partiist, Tilzi puhul on<br />
selle pikkuseks kuni 12 kuud.<br />
Kadri Palk<br />
Juust hoiab<br />
hambaid<br />
Juustu söömine aitab<br />
luua hammastele kaariese<br />
eest kaitsvat kaltsiumikihti.<br />
Killuke juustu<br />
võib kaltsiumikatet suurendada<br />
kuni 112%, aidates<br />
kaasa hammaste<br />
tugevnemisele ja takistades<br />
nende pehmenemist<br />
(mis viib kaariese<br />
tekkeni).<br />
Samuti on kinnitust<br />
leidnud, et juustu süües<br />
saavad hambad muid<br />
mineraalaineid ning<br />
suus püsib õige pH-tase.<br />
Seega on tükike juustu<br />
söögikorra lõpetamiseks<br />
igati õige valik.
<strong>SL</strong> ÕHTULEHT Esmaspäev, 15. oktoober 2007 toiduabc 23<br />
koduabc ilmub 25. oktoobril<br />
Info ja reklaam telefonil 6 144 043<br />
e-post: heiki.liias@sloleht.ee<br />
MAKS & MOORITS<br />
SOOVITAB UUSI VIINEREID<br />
UUED<br />
TOOTED!<br />
Arno Saar<br />
Mõnusalt maheda maitsega<br />
ja juba eelnevalt kilest<br />
puhtaks kooritud.<br />
Tavalisest pikem, spetsiaalse<br />
maitseainelisandiga kergelt<br />
vürtsikas viiner.<br />
LIHASISALDUS LAUSA KUNI 80%!<br />
Tõeliselt hea klassikaline<br />
maitse. Lihtne valmistada nii<br />
kuumas vees kui ka ahjus.<br />
Hea toit, parem tuju.
24 toiduabc<br />
<strong>SL</strong> ÕHTULEHT Esmaspäev, 15. oktoober 2007<br />
ALGUS LK 22<br />
Hiirte juust<br />
Poolkõva, poolrasvane poolvalminud<br />
tilsit-tüüpi juust. Rasvasisaldus<br />
üldmassis 25,2%.<br />
Valmimisaeg on 45 päeva.<br />
Tilsiter-tüüpi<br />
juust<br />
Sarnaneb omadustelt mõneti<br />
Itaalias ja Šveitsis toodetava<br />
tükk-Parmesaniga, kuid need ei<br />
ole siiski analoogid. Eestis toodetavatest<br />
on maitseomadustelt<br />
sarnaseim Võrus toodetav kõva<br />
laabijuust, nimetab Rino Turgan.<br />
Tilzi juustu soolasisaldus on<br />
maksimaalselt 2,5% ning<br />
rasvasisaldus 26%.<br />
Heast piimast<br />
tuleb hea juust<br />
MOZZARELLA: Originaalne<br />
mozzarella juust on tehtud<br />
vesipühvlipiimast, kuid ka<br />
lehmapiim on sobilik. Väga<br />
värske juust mida noorem,<br />
seda parem. Arno Saar<br />
Ühe kilo juustu<br />
tootmiseks<br />
kulub keskmiselt<br />
kümme kilo piima,<br />
seega moodustab<br />
peaaegu poole<br />
juustu hinnast<br />
tooraine.<br />
Juustude<br />
klassifitseerimine<br />
TOOTJAMAADE JÄRGI <br />
(selline jaotus ei anna aga<br />
edasi juustude omadusi).<br />
MAITSE JÄRGI mahedad<br />
ja pikantsed (aga mis ühele<br />
maitseb pikantsena, on teisele<br />
veel mahe).<br />
KUIVMASSI JÄRGI kõvast<br />
juustust kuni noore<br />
juustuni.<br />
VEESISALDUSE JÄRGI <br />
juustu rasvata osa %<br />
veesisaldus<br />
Eriti kõva mitte üle 51<br />
Kõva 49–56<br />
Poolkõva 54–63<br />
Juust on piimavalgu ja -rasva<br />
kontsentreeritud tahke,<br />
madala veesisaldusega suhteliselt<br />
pikaajalise säilivusega<br />
toode.<br />
Juustu valmistatakse osaliselt<br />
või tervikuna piimast, lõssist,<br />
osaliselt kooritud piimast,<br />
koorest, vadakukoorest, petist<br />
või nende toorainete kombineeritud<br />
segust.<br />
Kasutatakse peamiselt lehmapiima,<br />
harvem lamba- või<br />
kitsepiima.<br />
Eksootilistest paikadest<br />
saab osta ka kaameli-, mära-,<br />
põhjapõdra-, vesipühvli- ja jakipiimast<br />
juustu.<br />
1 kilo Edami või tilsit-tüüpi<br />
juustu valmistamiseks läheb<br />
vaja u kümme liitrit piima.<br />
Kõigepealt separeeritakse<br />
piim kooreks ja lõssiks, siis<br />
pastöriseeritakse<br />
72,5kraadises kuumuses ja<br />
normaliseeritakse, et saavutada<br />
vajalik rasvaprotsent. Pärast<br />
seda lisatakse juuretis ja<br />
toimub laapumine ehk kalgendamine<br />
u 30 minutit.<br />
Pärast vadaku eraldamist<br />
toimub tera järellõikamine ja<br />
järelsoojendus (40–41 °C).<br />
Seejärel juustumass nõrutatakse<br />
ning toimub eelpressimine<br />
15–20 minutit, siis juust<br />
soolatakse soolavannis, sõltuvalt<br />
juustust 1–1,5 ööpäeva.<br />
Lõppfaasis juust pakitakse<br />
ja toimetatakse lattu<br />
valmitamisele u 45 päevaks.<br />
Poolpehme 61–69<br />
Pehme 67–70<br />
RASVASISALDUSE JÄRGI <br />
rasvasisaldus kuivaines %<br />
Kõrgrasvane mitte alla 60<br />
Täisrasvane 45–60<br />
Vähe rasvane 25–45<br />
Lahja 10–25<br />
Pehme alla 10<br />
SOOLASISALDUSE JÄRGI <br />
soolasisaldus kuivaines %<br />
Soolane üle 1,4<br />
Mõõdukalt soolane 0,7–1,4<br />
Vähe soolane kuni 0,7<br />
VALMIMISE JÄRGI toorjuustud<br />
(kohupiimalaadsed,<br />
valmimist ei toimu),<br />
peamiselt piimhappebakterite<br />
toimel valmivad,<br />
peamiselt hallitusseente<br />
toimel valmivad ja peamiselt<br />
limabakterite toimel<br />
valmivad juustud.<br />
Allikas: Estover<br />
PARMESAN: Parmesan on<br />
lehmapiimajuust. Mida vanem<br />
on juust, seda kõvemaks muutub<br />
ning seda tugevamaks<br />
muutuvad tema maitseomadused.<br />
Tiina Kõrtsini
26 toiduabc<br />
<strong>SL</strong> ÕHTULEHT Esmaspäev, 15. oktoober 2007<br />
Hommik peaks algama<br />
süsivesikurikkalt –<br />
näiteks võileivaga<br />
Iga õige eestlane<br />
oskab lugu pidada<br />
heast leivast. Välismaale<br />
reisides on tavaliselt<br />
just must leib see, mille<br />
maitse esimesena<br />
keelele-meelele tuleb.<br />
Ka leivaturg on Eestis<br />
üsna laialdane ning<br />
hooajati erinev.<br />
Missugune leib millal paremini<br />
mekib ning mida uut on leivatootjad<br />
ette võtnud? Tervise<br />
Arengu Instituudi toitumiseksperdi<br />
Tagli Pitsi hinnangul<br />
on kõige olulisem jälgida seda,<br />
kui palju kiudaineid leib sisaldab.<br />
«Mida rohkem, seda parem,»<br />
leiab ta.<br />
Hommik peaks algama süsivesikurikkalt:<br />
«Kuid ma ei pea<br />
silmas suhkrut, vaid neid süsivesikuid,<br />
mis pärinevad pudrust<br />
ning leivast.»<br />
Optimaalne leivakogus normaalkaalus<br />
inimesele oleks tema<br />
sõnul neli-viis viilakat.<br />
«Olulist vahet tegelikult pole,<br />
kui palju täpselt,» lisab ta.<br />
Kuna leib eriti palju C-vitamiini<br />
ei sisalda, võib seda vabalt<br />
hoiustada ka sügavkülmas.<br />
Midagi oluliselt see leiva<br />
koostises ei muuda ega mõju<br />
ka leiva toiteväärtusele teps<br />
mitte halvasti.<br />
Tagli Pitsi lisab, et nüüdsel<br />
ajal säilivad leivad päris kaua,<br />
kuna nii mõnelegi neist on lisatud<br />
säilitusaineid.<br />
Iga E-täht pole veel<br />
säilitusaine<br />
Leib aitab kehakaalu<br />
kontrolli all<br />
hoida – kiudained<br />
ei anna<br />
liigseid kaloreid.<br />
Leiburi marketingidirektor<br />
Kreet Volmer aga toonitab, et<br />
Leiburi leibasid ei pea küll<br />
süüa kartma: «Iga asi, mis E-<br />
tähega algab, ei pruugi veel olla<br />
säilitusaine,» selgitab ta.<br />
Kuna Leiburil on tootmises<br />
suured kogused, siis kasutatakse<br />
kvaliteedi hoidmiseks jahuparandajat.<br />
Pakendiuurija<br />
võib selle ekslikult säilitusainete<br />
alla liigitada, aga nii see<br />
pole. «Tänu jahuparandajale<br />
saavutame aga ühtlase kvaliteediga<br />
tooted,» kirjeldab<br />
Kreet Volmer.<br />
Nende toodetest on enim<br />
hinnatud Tallinna peenleib,<br />
mille müügiedu kasvab marketingidirektori<br />
sõnul eriti külmemal<br />
perioodil pühade ajal.<br />
«Suvel ei viitsi inimesed korralikult<br />
süüa teha ning kasvab<br />
ka nõudlus koorikleibade järele,»<br />
on eestlaste leivamaitse<br />
hooajati isegi võrreldav.<br />
Kõige armastatum<br />
koorikleib – Rukkipala<br />
«Üle ega ümber ei saa ka Rukkipalast,<br />
mis on kooriktoodete<br />
seas vaieldamatult esimesel<br />
kohal,» rõhutab ta.<br />
Kooriktooted on Leiburi<br />
esindaja sõnul viimase aja<br />
uuendus ning tuleva aasta<br />
märtsis tähistatakse nende<br />
viiendat sünnipäeva.<br />
Eesti Pagar rõõmustas kuu<br />
alguses leivasõpru aga täiesti<br />
uute toodetega.<br />
«Oleme täiendanud Rukkitaskut,<br />
mille kõrvale on arendatud<br />
Porganditasku ning oktoobri<br />
alguspäevil poelettidele<br />
jõudnud Must Tasku,» selgitab<br />
Eesti Pagari juhataja Veikko<br />
Vaarja.<br />
Eesti Pagari toodete seas on<br />
endiselt populaarsed Rukkitasku<br />
ning Kodukandi leib, samuti<br />
klassikaline must vormileib.<br />
Leiva-saiaturg on säilitanud<br />
stabiilse mahu: «Sellist asja<br />
nagu õlletootjatel, kel suvekuudel<br />
müügiprotsent massiliselt<br />
kasvab, meil ei ole,» ütleb<br />
Veikko Vaarja. Aga nagu<br />
Leiburist juba öeldi, kinnitab<br />
ka tema, et suvekuudel tühjenevad<br />
kõige kiiremini koorikleibade<br />
riiulid.<br />
Merit Pettai<br />
12 põhjust, miks<br />
süüa rukkileiba<br />
1Isuäratav maitse,<br />
lõhn ja välimus –<br />
hellitab maitsemeeli,<br />
lõhnab<br />
hõrgutavalt ja<br />
näeb isuäratav<br />
välja.<br />
2Aitab kehakaalu<br />
kontrolli all hoida<br />
– kiudained ei anna<br />
liigseid kaloreid<br />
ning kiudainerikast<br />
toitu pole<br />
võimalik üle<br />
süüa.<br />
3Tekitab täiskõhutunde<br />
– kiudained<br />
seovad seedimisprotsessis<br />
vett, paisuvad,<br />
annavad mõnusa<br />
täiskõhutunde<br />
ning peletavad<br />
nälja pikaks ajaks<br />
eemale.<br />
4Annab energiat –<br />
rukkileivast saavad<br />
meie keha ja<br />
aju pikaks ajaks<br />
energiat.<br />
5Hoiab veresuhkru<br />
ühtlast taset –<br />
suhkur imendub<br />
aeglaselt ja ühtlaselt<br />
vereringesse.
<strong>SL</strong> ÕHTULEHT Esmaspäev, 15. oktoober 2007 toiduabc 27<br />
Sügavkülmutamine<br />
ei muuda midagi<br />
oluliselt leiva<br />
koostises ega mõju<br />
halvasti ka leiva<br />
toiteväärtusele.<br />
Toitumisspetsialist<br />
Tagli Pitsi annab nõu,<br />
kuidas leiba säilitada<br />
6.Kaitseb südant<br />
– väheneb risk<br />
haigestuda südame-<br />
ja veresoonkonnahaigustesse.<br />
7Hoiab kõhu korras<br />
– kiudained<br />
hoiavad seedetegevuse<br />
korras.<br />
8Hoiab hambad<br />
ja igemed korras<br />
– rukkileiba mäludes<br />
puhastavad<br />
kiudained<br />
hambaid ja igemeid.<br />
9Aitab langetada<br />
kolesteroolitaset<br />
– rohked kiudained<br />
aitavad vähendada<br />
vere<br />
kolesteroolitaset.<br />
JÄTKUB LK 28
28 toiduabc<br />
<strong>SL</strong> ÕHTULEHT Esmaspäev, 15. oktoober 2007<br />
12 põhjust, miks<br />
süüa rukkileiba<br />
10<br />
Aitab ära hoida 2. tüüpi<br />
ALGUS LK 26<br />
diabeeti – rukkikiud ei<br />
koorma kõhunääret üle.<br />
11<br />
Puhastab ja hooldab soolestikku<br />
– rukkis sisalduvad<br />
kiudained takistavad<br />
kahjulike ainete imendumist<br />
organismi.<br />
12<br />
Vähendab vähiriski – rukkileiva<br />
rohke söömine vähendab<br />
riski haigestuda<br />
rinna- ja eesnäärmevähki.<br />
Allikas: Fazer<br />
EESTLANE OSKAB LEIVAST LUGU PIDADA: Välismaal<br />
on tavaliselt just Eesti leib see, mille maitse esimesena keelele-meelele<br />
tuleb. Marianne Loorents, Leibur, 4 x Eesti Pagar<br />
VÕLUKUNSTI LIHTNE RETSEPT<br />
Ceviche ehk tsitrusega marineeritud kalasalat Taco kausikestes<br />
18 tükki<br />
300 g värsket lõhefi leed<br />
2 avokaadot<br />
1 mango<br />
½ kooritud ja kuubikuteks hakitud kurki<br />
(ilma seemneteta)<br />
2 kuubikuteks hakitud tomatit<br />
(ilma pehme sisuta)<br />
1 pakk Santa Maria Tex Mex Pico de Gallo<br />
maitseainesegu<br />
3 laimi mahl (umbes 1 dl mahla)<br />
1 purustatud küüslauguküüs<br />
1 sl oliiviõli<br />
1 pakk Santa Maria Tex Mex Taco kausse<br />
Lõika kala, köögi- ja puuviljad 1x1 cm<br />
suurusteks kuubikuteks. Lisa lõhekuubikutele<br />
maitseainesegu, laimimahl ja purustatud<br />
küüslauk ning lase 2 tundi<br />
marineeruda. Vahepeal keera lõhekuubikuid<br />
ettevaatlikult paar korda ringi, et<br />
kala maitsestuks ühtlaselt. Pärast marineerimist<br />
sega juurde ülejäänud ained.<br />
Serveeri Taco kausikestest, mida on<br />
eelnevalt 125-kraadises ahjus 10 minutit<br />
soojendatud ja seejärel maha jahutatud.<br />
Retseptid, võlunipid ja üritused www.texmex.ee
<strong>SL</strong> ÕHTULEHT Esmaspäev, 15. oktoober 2007 toiduabc 29<br />
Kinnisvara kõrval peab ka<br />
tervisesse investeerima<br />
Professor Adik Levin,<br />
kes on individuaalse<br />
toitumisprogrammi Role<br />
eestvedaja Eestis, kinnitab,<br />
et oma organismi<br />
eest saab hoolitseda<br />
vaid seda tundes. Role<br />
programm sobib tema<br />
sõnul inimestele, kes<br />
on valmis pingutama<br />
ning oma tervise nimel<br />
elustiili muutma.<br />
TOITUVAD ÕIGESTI: Kahe-kolmeaastased lapsed valivad toidu hulgast välja just selle, mida<br />
nende organism parajasti vajab. Mati Hiis<br />
Role programm on eestlastele<br />
kättesaadav olnud juba kolm<br />
aastat. Adik Levini sõnul satutakse<br />
nende juurde ikka siis,<br />
kui mure tõsine ning leitud, et<br />
muud dieedid ja imevahendid<br />
lahendust ei paku.<br />
Paketi hind, mis küündib<br />
3750–4600 kroonini ning hõlmab<br />
endas arsti konsultatsioone,<br />
ELISA testi ning detailset<br />
menüüprogrammi, tingib selle,<br />
et kui tullakse, siis ka jäädakse.<br />
Loobujaid on vähe.<br />
«Ühed propageerivad, et iga<br />
inimene võib süüa, mida tahab,»<br />
tutvustab Adik Levin<br />
praegu levinud toitumispõhimõtteid.<br />
«Teised soovitavad<br />
süüa piiratud toidukoguseid ja<br />
ainult mahepõllundustooteid.<br />
Kolmas põhimõte on, et kuna<br />
iga inimene on unikaalne, siis<br />
peab ka tema menüü olema erinev.<br />
Igaühele tuleb anda valikuvõimalus<br />
ja meie Role programm<br />
ongi üks neist.»<br />
Nii kahtlejaid<br />
kui ka järgijaid<br />
Kuigi Role programmis kahtlejaid<br />
leidub nii arstide, toitumisteadlaste,<br />
toiduainetootjate kui<br />
ka farmatseutide hulgas, hakkab<br />
Adik Levini sõnul inimeste<br />
suhtumine võrreldes algusajaga<br />
paranema: «Eks parim<br />
reklaam on kogemus.»<br />
Seetõttu ei pane teda imestama,<br />
et enamik nende poole<br />
pöördujaid on infot saanud tuttavatelt,<br />
kes juba programmi läbi<br />
teinud. «Igal aastal saab abi<br />
ligi 2000 inimest, kellest 90%<br />
tuli meie endiste patsientide<br />
soovitusel. JÄTKUB LK 30
30 toiduabc<br />
<strong>SL</strong> ÕHTULEHT Esmaspäev, 15. oktoober 2007<br />
Mida on arvanud<br />
toitumisest Role<br />
dieeti proovinud<br />
JUDOKAS INDREK<br />
PERTELSON: «Säilitusaine on<br />
olemuselt justkui kahjutu aine,<br />
aga kui teda palju saab, on ta<br />
selgelt kahjulik.»<br />
ENDINE POLIITIK MARIO<br />
SOOTNA: Miks ei tohi nälga<br />
kannatada? «Selleks, et organism<br />
ei õpiks end säästurežiimile<br />
lülitama, vaid kulutaks<br />
kõik kohe ära.»<br />
ÕIGUSAJALOOLANE PEE-<br />
TER JÄRVELAID: «Lahus<br />
söömise reeglist ei olnud raske<br />
kinni pidada - kui liha- või kalatükist<br />
kõhtu täis ei saa, võib<br />
võtta teise tüki. Kuid kindlasti<br />
hoiduda kartulist.<br />
POLIITIK MARGUS LEIVO:<br />
«Ka selles, kuidas pere pühapäeva<br />
hommikul sinu tehtud<br />
pannkooke hävitab, on oma<br />
sõnulseletamatu võlu – ei pea<br />
ilmtingimata ise põske pistma.»<br />
Teet Malsroos, 3 x Mati Hiis<br />
Abi saadakse nii diabeedi, vererõhuprobleemide<br />
kui ka kaaluprobleemide<br />
korral – tervis<br />
läheb paremaks ja paraneb elukvaliteet.»<br />
Endine sportlane Tiit Kuusik<br />
(54) koos abikaasaga alustas<br />
Role programmiga kaks aastat<br />
tagasi. Muret tegid neile nii liigne<br />
kehakaal kui ka sage jõuetus.<br />
«Põhitõde, mille selgeks sain,<br />
on see, et rasva ja süsivesikuid<br />
koos süüa on mürk kehale,» ütleb<br />
Tiit Kuusik. Seetõttu ei söö<br />
ta enam ühe toidukorra ajal<br />
koos ka kartulit ja liha. Samuti<br />
tehti ELISA testi abil selgeks,<br />
et tema toidulaualt tuleb eemaldada<br />
tomatid ning ketšup, mida<br />
Tiidu organism ei kannata.<br />
Tiit Kuusikul on programmist<br />
abi niipalju, et kehakaal<br />
on seniajani 40 kg vähenenud<br />
ning energiat on mitu korda<br />
rohkem. Ka abikaasa kaal langes<br />
tunduvalt.<br />
Me ei tea, mida<br />
kokku ostame<br />
Ka professor Levin ei söö kartulit<br />
ja liha ühel toidukorral –<br />
tema sööb liha hoopis värske<br />
või soolakurgiga.<br />
Poes käies panevad teda aga<br />
imestama täislaotud ostukorvid.<br />
Õigemini inimeste isu, sest<br />
eks mida rohkem ostetakse, seda<br />
rohkem ka süüakse. Adik<br />
Levini sõnul teevad suurt kahju<br />
oma organismile eriti need<br />
inimesed, kes ajanud terve päeva<br />
napi söögiga läbi ning siis<br />
õhtul pungil toidukotiga koju<br />
teleka ette maanduvad. Siis<br />
imestatakse, miks kaal ei lange<br />
ning olla on raske.<br />
Siiski ei tasu meelt heita, sest<br />
Adik Levini sõnul söövad õigesti<br />
vaid kolm gruppi inimesi.<br />
Esimene grupp on imikud, kes<br />
veel emapiimal ning saavad<br />
sealt kõik organismile vajaliku<br />
kätte. Teine grupp on kahe-kolmeaastased<br />
lapsed, kes valivad<br />
toidu seast välja just selle, mida<br />
nende organism parajasti<br />
vajab. Kolmandas grupis on üle<br />
75aastased vanurid, kes söövad<br />
lihtsat ja tervislikku toitu, mis<br />
nende organismi hoiab.<br />
Ülejäänud vanusegrupid<br />
puutuvad toitumisel paratamatult<br />
kokku kõige sellega, mis tegelikult<br />
organismile kasulik ei<br />
ole. Adik Levin sõnab: «Me ei<br />
tea tegelikult, mida poest ostame.<br />
Pakenditel ei ole ülevaadet<br />
sellest, milliseid säilitusaineid<br />
ja muud organismile kahjulikku<br />
toit sisaldab. Kui on kirjas,<br />
siis nii imepisikeselt, et ostja<br />
Meie programm<br />
on inimesele,<br />
kes mõtleb ja<br />
tahab pingutada.<br />
Professor Adik Levin<br />
Role programmist<br />
seda kindlasti ei näeks lugeda.<br />
Igas poes võiks olla luubilaenutus,<br />
kust saaksin laenutada endale<br />
abivahendi, millega pakendeid<br />
uurida ning vajalikku infot<br />
sealt saada.»<br />
Kolm kuud<br />
ranget menüüd<br />
Abi võib saada Role programmist.<br />
Patsient konsulteerib arstiga<br />
ning tehakse mõned uuringud.<br />
Veeniverest võetakse<br />
proov, mille abil tehakse ELISA<br />
test – tehakse selgeks IgG ehk<br />
kuidas organism erinevatele<br />
toitainetele reageerib. Spetsiaalsest<br />
programmist eemaldatakse<br />
toidud, mis pole sellele<br />
inimesele näidustatud.<br />
Lubatud toiduainetest koostatakse<br />
range menüü, mille järgi<br />
peab inimene elama kolm<br />
kuud. Seejärel otsustatakse arstiga,<br />
kuidas on menüümuutus<br />
organismile mõjunud ning selgitatakse<br />
välja, millised toiduained<br />
võib vahel oma lauale tagasi<br />
tuua ning millest peab<br />
kindlasti organismi huvides<br />
loobuma.<br />
Muide, Adik Levin on ise<br />
Role programmi abil lahti saanud<br />
20 kilost ning pakatab<br />
energiast: «Meie programm on<br />
inimesele, kes mõtleb ja tahab<br />
pingutada, ning saab aru, et<br />
kinnisvara kõrval võib ja peab<br />
ka tervisesse investeerima.»<br />
LAHTI SAANUD 20 KILOST:<br />
Adik levin järgib ise oma<br />
programmi põhimõtteid –<br />
näiteks sööb ta liha ühe toidukorra<br />
ajal mitte kartuli, vaid<br />
kurgiga. Mati Hiis
<strong>SL</strong> ÕHTULEHT Esmaspäev, 15. oktoober 2007 toiduabc 31<br />
Uued ja maitsvad koogid saadaval<br />
kõikjal üle Eesti.<br />
Hagari koogid igale eestlasele!
Ideaalne säilitamine<br />
maksimaalseteks naudinguteks<br />
Hõrkude veinide maitse ja lõhn pääseb kõige paremini<br />
mõjule nende õigel temperatuuril. Uues tööpinna alla<br />
paigaldatavas Liebherri veinikapis saate ideaalsel<br />
serveerimistemperatuuril säilitada korraga nii valgeid<br />
kui punaseid veine. Temperatuuri saab kahes<br />
sõltumatult reguleeritavas temperatuuritsoonis muuta<br />
kraadise täpsusega vahemikus +5°C kuni +18°C.<br />
Liebherr – parim kvaliteet ja töö külmutusspetsialistidelt.<br />
www.liebherr.com<br />
Rohkem rõõmu värskusest<br />
Liebherri külmikuid müüvad Euronicsi ja PlussMiinuse kauplused.<br />
Kaupluste aadressid leiad www.euronics.ee ja www.plussmiinus.ee.
Change language