04.05.2014 Views

20% -50% - Õhtuleht

20% -50% - Õhtuleht

20% -50% - Õhtuleht

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Ilu ja tervise ABC<br />

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡<br />

Kolmapäev, 17. november 2010<br />

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡


2<br />

6<br />

Meik<br />

Sügise märksõnad: veatu näonahk<br />

ja korrigeeritud kulmud<br />

8<br />

Näokreem<br />

Millist kinkida emale<br />

10<br />

Beebi<br />

Kuidas ennetada punetavat peput<br />

12<br />

Hambad<br />

Miks hambaarsti kardetakse<br />

Toimetaja: Kersti Eero | Reklaami projektijuht:<br />

Kadri Veisner » 614 4041 | Kujundaja:<br />

Kai Nõva | Makett: Risto Mandre | Väljaandja:<br />

AS SL <strong>Õhtuleht</strong> | Trükikoda: Kroonpress<br />

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡<br />

apple<br />

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡<br />

Persoon<br />

‡<br />

Kolmapäev, 17. november 2010 ILU JA TERVISE ABC<br />

Katrin Viirpalu:<br />

«Ma ei saa ju väita, et «Terevisiooni»<br />

tegemine on töö<br />

nagu iga teine,» vaatab Katrin<br />

Viirpalu (42) mulle tumeda<br />

kulmukaare alt tumehallide<br />

silmadega otsa. Kui ta peaks<br />

sõnastama oma missiooni, siis<br />

see võiks olla mitte rikkuda<br />

ära meie hommikuid.<br />

≤<br />

EHA LAANEPERE<br />

EHA.LAANEPERE@OHTULEHT.EE<br />

«Ilma grimmita on parem olla! Panen kreemi<br />

peale ja lasen näol puhata,» põhjendab Katrin.<br />

«Ma ei kasuta kunagi igapäevaselt kosmeetikat.»<br />

Isegi pidulikel juhtudel?<br />

«Ei! Ei!» raiub Katrin lõbustatult. «Kui<br />

ma õhtul teatrisse lähen, siis – pats pähe või<br />

krunn kuklasse, huuleläiget panen peale ja üks<br />

ripsmetušš on mul ka. Muud ei olegi vaja – kui<br />

sa mulle praegu otsa vaatad, siis ega ma ju palju<br />

ei erine sellest, mis hommikul teles oli?»<br />

Tuleb tõde tunnistada – oma 42. eluaastal<br />

näeb ta ilma meigita tõesti sama hea välja kui<br />

meigiga teles.<br />

«Ilu alal olen võhik, võib olla sellepärast,<br />

et lasen ennast teistel ilusaks teha. Ma ei pea sellega<br />

ise tegelema. Või olen ma lihtsalt nii mugav?<br />

Sest laisk nagu ei raatsi enda kohta öelda.»<br />

Ekraanile aina uutes riietes ilmuva Katrini<br />

isiklik garderoob piirdub aga paari kleidi ja mõned<br />

pluusiga, enamik neist musta või valget värvi.<br />

Hitt nende seas on üks must pluus, rohkem<br />

kui kümme aastat vana Kaire Vildersoni looming.<br />

«Palju ühel inimesel ikka riideid vaja on?<br />

Kellel on palju riideid, kannab neist tegelikult<br />

üsna väheseid,» leiab ta. «Ikka kujunevad välja<br />

oma lemmikud ja lemmikutega on nii, et sa<br />

võidki kanda neid kümme aastat!»<br />

Kuidas on lõõgastavate väljamaareiside,<br />

koduste vannikümbluste ja muu sellise argirutiinist<br />

vabastavaga?<br />

«Ei! Ei!»<br />

UUED LAUMA<br />

JA SELMARKI<br />

KOLLEKTSIOONID<br />

-20 -50<br />

kuni<br />

% %<br />

Lai valik:<br />

sukapükse, sukki,<br />

põlvikuid ja sokke.<br />

Tallinn: PRO Kapitali Ärikeskus, Narva mnt. 13<br />

Tel: +372 614 3009<br />

Pärnu: PORT ARTUR 2, II korrus, Tel: 372 447 8647<br />

Viljandi: Lossi 26, Tel: +372 436 0283<br />

Narva: Kerese 3, Tel: +372 359 3808<br />

WWW.LAUMA.EE


3<br />

grimmiga ja grimmita<br />

Tal ei ole kodus üldse vanni. Ta ei ole aastaid<br />

puhkusereisil käinud.<br />

Katrinile on parim puhkus see, mille ta<br />

veedab suvel ema juures Ardus. «Mulle 35 kraadi<br />

sooja hirmsasti sobib, see suvi läks täie ette.»<br />

Suurem osa puhkust nägi välja nii, et<br />

Katrin mõnules päikese käes, raamat pihus, ja<br />

tema kõrval mõnules maailma kõige pikemate<br />

kõrvade ja kõige lühemate jalgadega basset hound<br />

ehk lihtsalt võsahagijas Eevi.<br />

Spaasid ja reise ehk seda, mida nimetatakse<br />

lõõgastumiseks, asendab Katrinil magamine.<br />

«Viskan selili maha ja magan.»<br />

See kiirkõnnak aitab töömõtetest vabaneda,<br />

aga vahel hoopis mõne saate käigult kokku<br />

panna. «Kui «Tähelaeva» ette valmistan ja tunnen,<br />

et mul ei hakka see rida jooksma, mismoodi<br />

peaks videolood ja jutud vahelduma, siis just<br />

kõndimise pealt on võimalik kogu saade üles<br />

ehitada. Kui vereringe kiiremini käima hakkab,<br />

siis hakkab aju ka kiiremini toimetama.»<br />

Seda, et ta kõnnib mitte just kõige maalilisemas<br />

linnakeskkonnas, ei pane Katrin tähelegi.<br />

«Muidugi, maal on palju mõnusam käia. Kui Ardus<br />

olen, siis katsun ikka ka metsa sisse põigata!<br />

Seal on veehoidla, veekogu peabki ühe õige maakodu<br />

juurde käima. Mulle meeldib maal ka rattaga<br />

sõita, seegi aitab mõtteid koondada.»<br />

Linn on Katrinile töötamise, maakodu<br />

puhkamise koht. Kui ta mõnel nädalavahetusel<br />

pole linnast välja pääsenud, tekib tunne, nagu<br />

oleks kaks nädalat järjest töötada tulnud.<br />

Ka maal teeb Katrin tööd, aga füüsilist.<br />

«Olen kõva käpp kaevamises, muruniitmises,<br />

riisumises ja puude ladumises,» märgib ta.<br />

Aga kurgilõikude iluretsepti ei pigista Katrinilt<br />

välja mitte ühegi valemiga.<br />

Kolmapäev, 17. november 2010 ILU JA TERVISE ABC<br />

Kõva käpp kaevamises<br />

ja muruniitmises<br />

Kui aga väsimus või töömõtted ei lase enam isegi<br />

uinuda, siis Katrin läheb ja kõnnib. Ja kui ta juba<br />

välja läheb, siis mitte ümber kvartali jalutama,<br />

vaid 6–7kilomeetrisele ringile oma Paldiski<br />

maantee kodust Siselinna kalmistuni. Piisavalt<br />

kiires tempos, nii et vahel, kui abikaasa Mairold<br />

on kaasa tulnud, pole tal kerge kannul püsida.<br />

alal olen võhik,<br />

võib-olla seepärast,<br />

’’Ilu<br />

et lasen end teistel<br />

ilusaks teha.<br />

Katrini<br />

saateapsud<br />

^ Hea ekraanipartner aitab hädast<br />

välja<br />

«Terevisioonis» oli seenemetsa videolugu<br />

vaja sisse juhatada. Urmas tekitas pausi,<br />

et saaksin seda teha. Mina istusin, käed<br />

laual, ja mõtlesin, et huvitav, mis selles<br />

saates nüüd küll edasi juhtub. Mul oli<br />

täiesti out olukord. Urmas sai sellest kohe<br />

aru ja ütles selle sissejuhatuse ise ära.<br />

Kahekesi on igal juhul tuhat korda lihtsam<br />

saadet teha, saad dialoogi tekitada<br />

ega pea kõik need kaks tundi järjest ennast<br />

liinil hoidma.»<br />

^ Küll üks nimi ikka täppi läheb<br />

«Eelmisel hooajal olid meil saates toredad<br />

vene poisid kokkadeks. Meil on ees<br />

sõiduplaan, kus on kirjas, mismoodi asjad<br />

hakkavad minema, sinna oli kogemata<br />

kirjutatud vale nimi. Siis ma ütlesingi selle<br />

vale eesnime välja, aga vaatasin, et ei,<br />

see pole ikka see inimene. Siis ütles režissöör<br />

mulle ette teise nime, aga see oli<br />

ka vale. Nii et ma ütlesin juba teise vale<br />

nime kõvasti välja, tegelikult oli kolmanda<br />

eesnimega poiss hoopis. Siis oli küll<br />

tunne, et loen kõik vene meeste eesnimed<br />

üles, küll üks neist ikka täppi läheb.»<br />

Katrini parimad puhkused mööduvad<br />

ema juures Ardus koos võsahagijas<br />

Eeviga. Soovitavalt võiks ka<br />

35 kraadi sooja olla. Erakogu


4<br />

Kolmapäev, 17. november 2010 ILU JA TERVISE ABC<br />

Kuidas näeb välja<br />

«Terevisiooni»<br />

saatejuhi tööpäev?<br />

21–22 Katrin loodab, kohe hirmsasti loodab,<br />

et tema hommikune hea tuju on nakkav.<br />

Et varahommikul endast päikeselist meeleolu välja kiirata,<br />

üritab ta eelmisel õhtul juba kella üheksa või<br />

kümne ajal pea padjale panna. Üsna tavapäraselt uinub<br />

ta siis kahe-kolme sekundi jooksul. Kuigi tegelikult<br />

on ta hoopis hommikuse pika unega ehk öökulli-tüüp.<br />

5.30 Ideaalvariandis ärkab ta iseenesest<br />

paar minutit enne kellahelinat, sest see<br />

kindlustab hea tuju kogu päevaks. Kehvemal juhul<br />

tabab kellahelin teda keset unenägu ja siis on ette<br />

teada, et tuleb raske päev. «Siis kulub juba viis minutit<br />

taipamisele, kus ma olen ja mis siis nüüd toimub!»<br />

«Ehkki,» ütleb ta rõhuliselt ja seejärel pausi pidades<br />

(teleekraanil kinnituksid praegu vaatajate pilgud<br />

automaatselt tema peale), «kui oled korra otsustanud<br />

seda tööd teha, siis sa lihtsalt ei lase mingil vingul endale<br />

peale tulla.» Järgmise veerandtunni sisse mahuvad<br />

hammaste- ja näopesu, riietumine ning kontrollpilk<br />

õue à la äkki tuleks vihmavari kaasa võtta.<br />

5.45 Katrin on juba uksest väljas ja ootab<br />

maja ees taksot. «On tuhandeid teisi töökohti,<br />

«Meie teeme oma tööd tavalise palgatööna, aga<br />

inimesed ootavad, et oleksime hommikul lõbusad,»<br />

usub Katrin, et nemad Urmasega töötavad teiste<br />

inimeste hommikuse heaolu nimel. ERR<br />

kus inimesed tõusevad veel varem!» Nood ei tea «Terevisioonist»<br />

midagi, nad teevad sel ajal juba tööd.<br />

6.00 Katrin maandub grimmitoas peegli ette.<br />

See on tema jaoks veel lõdvestumishetk,<br />

ja et laugude värvimise ajal peab silmi kinni hoidma,<br />

võib ka pea tahtmatult rinnale vajuda ja väike tukastus<br />

peale tulla. Jumestajad Heli ja Evelyn peavad 20<br />

minutiga maalima unisest näost avara silmavaatega<br />

tegelase, kes samas loomulik välja näeks. «Televisioonimeik<br />

tehakse tugevam kui igapäevameik, sest<br />

prožektorivalgus sööb värve vähemaks. Ja kui üks<br />

silm on vähegi viltu pähe joonistatud, siis see on<br />

suures plaanis ekraanilt kohe näha!»<br />

6.20 Katrin valib, mida täna selga panna.<br />

Stilist toob riided terveks nädalaks korraga<br />

kohale ja saatejuht võib ise varieerida või oma riietega<br />

kombineerida. Üldiselt Katrin ei kombineeri ja on<br />

tänulik, et riietumise mure on tema õlult ära võetud.<br />

6.30 Varaseid teleinimesi ootab stuudio<br />

ukse taga kaetud laud, millel leidub kohvi<br />

ja teed, jogurtit, saab teha ka võileiba. «Päris igal<br />

hommikul ei pea juustuvõileiba sööma, on ka valikuvõimalust<br />

– sepikut, saia, sinki, tomatit, kurki.»<br />

Katrinit rõõmustab see, et ta ei pea hommikul kodus<br />

söömise peale aega raiskama. Pealegi peaks tema<br />

kui pere kõige varajasem ärkaja oma väikeses kahetoalises<br />

korteris õige vaikselt toimetama, et mitte<br />

teisi üles ajada. Telemajas aga lärm juba käib. Katrin<br />

ütleb, et see on nagu kollektiivse ärkamise moodus.<br />

6.55 Katrin on koos Urmas Vainoga otseeetris.<br />

«Nii kui öeldakse, et sul on minut aega<br />

eetrini, lööd selja sirgeks, isegi kui sul ei ole hea tuju.<br />

Sa lihtsalt võtad end kokku ja teed, mida tegema<br />

pead. Paari esimese minutiga juba tundubki, et hästi<br />

vahva on – toredad inimesed tulevad saatesse, nendega<br />

tulevad toredad intervjuud!» Kahe tunni sisse<br />

mahub 7–8 intervjuud, hüpped ühelt teemalt teisele<br />

on kiired ja nõuavad ka kiiret ümberorienteerumist.<br />

8.55 Saade on lõppenud. Esimese asjana läheb<br />

Katrin grimmi maha võtma.<br />

EE/DS/0001/10<br />

SOODUSPAKKUMINE!<br />

KÜSIGE APTEEKIDEST!<br />

Sinu nahale annab<br />

mõnusa pehmuse ja elastsuse<br />

dermatoloogiliselt testitud<br />

Physiogel, mis soodustab<br />

struktuurnaha lipiidkihi<br />

füsioloogilist uuenemist.<br />

TOOTJA: STIEFEL LABORATOIRES LTD., SLIGO, IIRIMAA<br />

ESINDAJA EESTIS: GLAXOSMITHKLINE EESTI OÜ,<br />

LÕÕTSA 2, 11415 TALLINN. TEL: +372 6676 900


Volcano XTRA Explosive volüümitušš 1010N<br />

<br />

<br />

Ultimate Definition pikendav ripsmetušš 1010N<br />

<br />

<br />

No End Intense black ripsmetušš 1010Z<br />

<br />

<br />

EXPRESS YOURSELF<br />

WWW.MANHATTAN-COSMETICS.COM<br />

Power<br />

Step Plus<br />

on uue põlvkonna<br />

treeningseade, mis<br />

võimaldab saavutada<br />

suurepärase enesetunde<br />

ja tervise olenemata east,<br />

elustiilist või füüsilisest eeldustest.<br />

Toimepõhimõte on treenida lihaseid ja<br />

kiirendada ainevahetust, kasutades<br />

keha loomilikku rektsiooni tasakaalu<br />

destabiliseerivale vibratsioonile. Tõhus<br />

viis salenemiseks, kuna selle abil<br />

võetakse kasutusele kuni 97% lihaste<br />

potentsiaalist. Väheneb rasvkude reite,<br />

talje ja alakõhu piirkonnas.<br />

15 000.-<br />

25 000.-<br />

Lisainfo: tel. 5347 1932 ja 670 2241, www.casada.ee


6<br />

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡<br />

apple<br />

Trend<br />

‡<br />

Sügismeik<br />

Selle sügise meigimoe<br />

märgusõnad on veatu<br />

näonahk ja korrigeeritud<br />

kulmud, ütleb Nivea jumestaja<br />

Hurmi Krikk.<br />

Kõikvõimalikest peitepulkadest<br />

ja jumestuskreemidest<br />

märksa olulisemad<br />

on seejuures mitmekesine<br />

toit ja piisav puhkus.<br />

≤<br />

KERSTI EERO<br />

KERSTI EERO<br />

«Moelavadel, kust tulevadki kõik meigitrendid,<br />

võib märgata hästi palju veatut<br />

jumet ja sumedaid lauvärve. See tähendab,<br />

et alustada tuleb juba korralikust<br />

toidust ja piisavast puhkusest, omal kohal<br />

on ka trenn ja värske õhk ning kindlasti<br />

tuleks ei öelda suitsule. Parimgi<br />

kosmeetika tervislikke eluviise ei asenda.<br />

Värvid aitavad ainult rõhutada inimese<br />

loomulikku ilu ja peita pisidefekte,»<br />

märkab Hurmi kogenud meikarisilm.<br />

Kulmud loovad näole raami<br />

«Kena on näha nn nude (alasti, katmata<br />

– toim) meiki, mida iseloomustavad laitmatu<br />

meigipõhi ja hästi korrektsed kulmud.<br />

Aga sellega tuleb palju vaeva näha:<br />

et näonahk tõeliselt perfektseks teha,<br />

on vaja meigi aluskreeme ja highlight’e.<br />

Silmad tuleb minimaalselt ära<br />

värvida ja suu teha hästi õrna huulepulgaga,»<br />

õpetab Hurmi hästi loomulikku<br />

tulemust saavutama.<br />

Kui meigipõhi valmis, siis vaadake<br />

üle kulmud. Tema profipilgule ei jää<br />

märkamata, et mitte kõik naised pole<br />

harjunud oma kulme korrigeerima.<br />

Kolmapäev, 17. november 2010 ILU JA TERVISE ABC<br />

«Inimene peab end<br />

oma nahas hästi tundma,»<br />

rõhutab Nivea jumestaja<br />

Hurmi Krikk, et vägisi ühtki<br />

trenditooni omaks võtta ei<br />

tasu. Modellikarastusega<br />

Beatrice tema käe all igatahes<br />

ei kurda. Sven Tupits<br />

Klassikaline näohoolitsus<br />

SPA massaažiga käte hoolitsusega<br />

-<strong>50%</strong><br />

Pidulik õhtumeik<br />

koos käte hoolitsusega<br />

-35%<br />

-<strong>50%</strong><br />

635.-<br />

Tavahind 1270.-<br />

475.-<br />

Tavahind 735.-<br />

Algoane<br />

kiirgava jume hoolitsus<br />

SPA massaažiga<br />

-50<br />

565.-<br />

Tavahind 1130.-<br />

Aadress: Kreutzwaldi 5-6, Tallinn, Eesti<br />

Telefon: +372 514 9931,<br />

e-post: katrin@kosmeetik.ee,<br />

www.kosmeetik.ee


7<br />

Kolmapäev, 17. november 2010 ILU JA TERVISE ABC<br />

“ Palmer’s<br />

toimib,<br />

mina olen<br />

tõestus!„<br />

«Soovitan soojalt seda kosmeetikul teha lasta.<br />

Kui kulmud korras, siis on ka võimalused lauvärvidega<br />

mängida palju suuremad.»<br />

Kindlasti ei tähenda kulmude korrigeerimine<br />

väga kitsaid kulme, vastupidi – need võivad<br />

olla ka lopsakad –, aga need peavad olema<br />

hooldatud. Spetsiaalse geeli või vahaga harjatud<br />

kulmud loovad näole meeldiva raami.<br />

Huuled – purpursest<br />

veinipunasteni<br />

«Selle sügise märgusõna lavalaudadel, ajakirjades<br />

ja ka tänaval on purpur- kuni veinipunased<br />

huuled. See nõuab jälle väga korralikku meigipõhja,»<br />

märgib Hurmi. Et huuled jääks perfektsed,<br />

tuleb suu kindlasti huulepliiatsiga korralikult<br />

välja joonistada ja seejärel huulepliiats<br />

sissepoole hajutada. Alles seejärel pintsliga punane<br />

värv peale kanda. Peole minnes soovitab<br />

Hurmi sära lisada huuleläike või miks ka mitte<br />

särapuudriga. Kes soovib suule lopsakust lisada,<br />

võib alahuule keskossa veel lisasära kanda.<br />

Tumepunane huul nõuab täpset kätt ja väga<br />

täpset väljajoonistamist. Kui selleks pole aega,<br />

siis oleks ohutum mõne vähem silmatorkava<br />

huuleläikega piirduda. Paljude firmade meigipaletis<br />

valitsevad sel sügisel hoopis kõikvõimalikud<br />

lillad toonid, kaasa arvatud huulevärvid. «Kui<br />

teile punane või lilla huul ei sobi, tuleb enda toonidele<br />

kindlaks jääda,» soovitab Hurmi.<br />

«Kusagile pole kadunud ka suitsusilm,<br />

kusjuures see ei tähenda ainult musta, vabalt<br />

võib katsetada musta hõbedaga või musta lillaga.<br />

Kes teeb suitsusilma, peaks huultel piirduma<br />

mõne heledama tooniga,» tuletab Hurmi<br />

meelde, et endiselt kehtib reegel, et rõhutada<br />

tuleks kas huuli või silmi, aga kindlasti mitte<br />

mõlemat korraga.<br />

Meie kliimat arvestades – kord sajab,<br />

kord ei saja – soovitab Hurmi ripsmetuššidest<br />

kindlasti veekindlat varianti eelistada.<br />

Kõike seda, mis püüab pilku moelavadel<br />

või ajakirjades, argielus iga päev kasutada ei<br />

jaksa ning enamasti kõrglaval nähtu kontorisse<br />

ei sobikski. Seepärast soovitab Hurmi leida<br />

paar asja, mis pildil ja püünel nähtust kõige<br />

rohkem meeldivad ning need siis enda elustiili<br />

ja riietuse järgi kohandada.<br />

Huulepulk ka põsepunaks<br />

ja lauvärviks<br />

Kaval nipp värske jume saavutamiseks on näiteks<br />

hajutada põsepuna ka silmalaule.<br />

Kes on kasutanud jumestuskreemi, võib<br />

põsele kanda ka huulepulka. Et tulemus ühtlane<br />

jääks, peab natukene harjutama. Seega, kui<br />

osta sobivas toonis huulepulk, asendab see<br />

edukalt ka põsepuna ja lauvärvi.<br />

«Kui 70aastane tahab endale punased<br />

huuled teha, las ta siis teeb. Ja kui noor inimene<br />

tahab ainult läiget kanda, las ta siis kannab.<br />

Tänapäeval on mood õnneks nii lai, et igaüks<br />

leiab endale omase sügistrendi,» on Hurmi sõnul<br />

esmatähtis, et inimene ennast ise hästi tunneks.<br />

Rikkalik ja luksuslik kakaovõi muudab<br />

ka kõige karedama ja kuivema naha<br />

pehmeks ja ilusaks. Kakaovõi ja E-vitamiin<br />

aitavad vähendada nahavigu ja arme<br />

ning ühtlustavad naha tooni.<br />

Nüüd ka Prismas ja<br />

Rimi hüpermarketites<br />

www.felicity.ee<br />

facebook.com/palmers.eesti<br />

Müügil apteekides, Tartu ja Tallinna Kaubamajas,<br />

I.L.U. ja Rosalindi poodides, ema-beebi poodides.<br />

E-vitamiiniga


8<br />

Kolmapäev, 17. november 2010 ILU JA TERVISE ABC<br />

Emale kingiks näokreem<br />

Kui ema on oma näonahaga<br />

rahul, võib talle<br />

kinkida ükskõik missuguse<br />

kreemi, peamine,<br />

et selle tekstuur ja<br />

lõhn talle meeldivad.<br />

Kui näonaha kuivus, pigmendilaigud<br />

või kortsud<br />

tekitavad aga emale<br />

meelehärmi, tuleks<br />

kreemi hoolikalt valida.<br />

Keskea künnise ületanud naiste<br />

suurim probleem on pindkuiv<br />

nahk. «Sellist tüüpi naha pindmine<br />

kiht on sageli ketendav, ja tekitab<br />

peale puhastamist kiskuva tunde,»<br />

ütleb ilusalongi Hurmus kosmeetik<br />

Külliki Piatecki. Kuidas pindkuiva<br />

nahka ära tunda? «Kuiva naha poorid<br />

on nähtamatud, naha pind sile.<br />

Pindkuiva nahka aga iseloomustavad<br />

suured nähtavad poorid,» selgitab<br />

Piatecki.<br />

Esimese sammuna tulekski<br />

sellist tüüpi nahka hakata niisutama<br />

ja stimuleerima spetsiaalsete<br />

hooldusvahenditega. «Pindkuiva<br />

naha pealmise kihi moodustab paks<br />

sarvestunud naharakkude kiht,<br />

millest kreemide toitained naha sügavamatesse<br />

kihtidesse nii-öelda läbi<br />

ei pääse. Vananeva naha hoolduses<br />

on aga naha niisutamine ja toitmine<br />

väga olulised, sest kortsude<br />

teket põhjustabki kollageen- ja elastiinkiudude<br />

lõtvumine ning taastootmise<br />

aeglustumine naha sügavamas<br />

kihis dermises.»<br />

Parim niisutaja – retinool<br />

Kõik niisutavad ilutooted pole veel<br />

sugugi vananemisvastase toimega.<br />

«Kõige parema tulemuse annavad<br />

retinooliga tooted. Retinool stimuleerib<br />

naharakkude uuenemist,»<br />

«Et naha seisundit parandada, tuleks kingituseks osta mitte kreem, vaid<br />

pigem ilusalongi kinkekaart,» soovitab Küllki Piatecki. Tairo Lutter<br />

uuenevad retinooliga toidetud naha<br />

rakud Pietecki sõnul tavapärase<br />

30päevase tsükli asemel 20 päevaga.<br />

Just selline uuenemine annabki<br />

nahale jumekust ja sära. Kui noores<br />

nahas jõuavad uued rakud epidermise<br />

põhjakihist pinnale 3–4 nädalaga,<br />

siis vananedes see aeg pikeneb<br />

5–6 nädalani ja rohkem. Surnud<br />

sarvkihi rakud ei jõua enam<br />

naha pinnalt piisavalt kiiresti irduda<br />

ja moodustavad järjest pakseneva<br />

kihi.<br />

Efektiivseteks vananemisvastasteks<br />

toodeteks on happeliste<br />

koostisosadega vahendid. «Need on<br />

põhiliselt salongitooted, mis stimuleerivad<br />

efektiivselt näiteks kollageeni<br />

tootmist nahas ja pinguldavad<br />

seda,» lausub Piatecki.<br />

Kosmeetikakaupluses müüdavad<br />

kreemid sisaldavad väga palju<br />

igasuguseid patenteeritud toimeaineid.<br />

Vaatamata erinevatele nimetustele<br />

kuuluvad vananemisvastaste<br />

kreemide koostisse endiselt kolm<br />

klassikalist antioksüdatiivse toimega<br />

iluvitamiini – A-, C- ja E-vitamiin,<br />

mida täiendatakse nahka<br />

uuendavate peptiididega. «Samuti<br />

uus moodne iluvitamiin H-vitamiin,»<br />

lisab Piatecki.<br />

Kõige moodsamateks iluravivahenditeks<br />

on nanotehnoloogilised<br />

geelid-spreid. Nüüdisajal kasutataksegi<br />

järjest enam õhulise koostisega<br />

geeljaid tooteid ja üha vähem<br />

tihke koostisega lipiidide ehk rasvarikkaid<br />

tooteid. «Tulevik kuulub<br />

kergetele spreidele, mida tuleb<br />

hommikul vaid kergelt näole pihustada<br />

ning see asendab nii silma- kui<br />

näokreemi,» ütleb Piatecki.<br />

«Naha probleemide – pigmendilaikude,<br />

liigse rasuerituse,<br />

kortsude jne põhjused peituvad naha<br />

sügavamates kihtides ja nende<br />

ravimiseks peab hooldusvahend<br />

jõudma probleemi tekitava piirkonnani,<br />

naha sügavamate kihtideni,»<br />

rõhutab kosmeetik.<br />

Tee eeltööd: milline<br />

kreem emale meeldiks?<br />

Et kallis kreem niisama kapinurka<br />

vedelema ei jääks, tuleks kosmeetiku<br />

sõnul kindlasti pisut eeltööd teha.<br />

«Tasuks uurida, kas ema armastab<br />

end kreemitada rohkem<br />

hommikul või õhtuti. Kas ta kasutab<br />

silmaümbruskreemi (minu kogemus<br />

ütleb, et enamasti ei kasuta).<br />

Kui ta eelistab paksema konsistentsiga<br />

kreeme, tuleks just selline talle<br />

kinkida, olgugi et arvamus, nagu<br />

peaksid kõik eakamate daamide<br />

kreemid olema paksud ja rammusad,<br />

ei vasta ammu enam tõele,» ütleb<br />

Piatecki.<br />

≤ KAIRE KENK<br />

tel. 508 8237<br />

Parapsühholoogide ja Tervendajate Liidu President, 2008.a. kuldmedal<br />

rahvameditsiini arendamise eest, parapsühholoogiadoktor Albert Stepanjan<br />

Parapsühholoogiline abi naistele<br />

nikotiinisõltuvus<br />

liigne kehakaal<br />

stress<br />

soodustus<br />

kuni 25%<br />

www.stepanjan.com<br />

Individuaalsed<br />

vastuvõtud:<br />

18.nov. Türi<br />

19.nov. Jõgeva<br />

Ülejäänud päevadel Tallinn<br />

Hind al. 3650.- 233.29 €<br />

Pakume 5- ja 7-päevaseid pakette<br />

<br />

Paketis majutus ja kõik<br />

<br />

vajalikud protseduurid.<br />

UUDIS! <br />

taastusravipakett VESI RAVIB<br />

www.loodus.net info@loodus.net 04.12.-10.12., 13.12.-19.12.<br />

Novembris paketid 10% soodsamad! 08.01.-14.01., 17.01.-23.01.<br />

Tel 509 3581


REKLAAM<br />

Stiilsed kurvid<br />

Topp 188 kr, tuunika<br />

860 kr, vest 765 kr<br />

ja retuusid 625 kr<br />

(Zizzi), kaelakee 1376 kr,<br />

kõrvarõngad 1376 kr,<br />

käekett 2534 kr ja<br />

sõrmus 1095 kr<br />

(Dyrberg/Kern),<br />

saapad 1499.90 kr<br />

(Trendexpress)<br />

Kleit 860 kr ja<br />

boolero 545 kr<br />

(Zizzi),<br />

kaelakee 1283 kr,<br />

kaelakett 1376 kr,<br />

käeketid 1530 kr ja<br />

1095 kr, sõrmused<br />

1189 kr ja 1030 kr,<br />

kõrvarõngad 939 kr<br />

(Dyrberg/Kern),<br />

kingad 799.90 kr<br />

(Trendexpress)<br />

Mantel 1955 kr,<br />

püksid 775 kr ja<br />

sall 325 kr (Zizzi),<br />

käekott 360 kr ja<br />

kindad 79 kr<br />

(New Yorker),<br />

kõrvarõngad 939 kr<br />

(Dyrberg/Kern),<br />

saapad 1199.90 kr<br />

(Trendexpress)<br />

Antud komplektis on korraga kolm<br />

siluetti optiliselt parandavat nippi – kihilisus,<br />

värvilisus ja vertikaalsed jooned.<br />

Samas iga nipiga võib endale vabalt<br />

ka karuteene teha. Näiteks kihilisusel ei<br />

ole ühetooniliste riiete puhul mõtet, see<br />

tekitaks vaid üleliigset mahtu; liiga värvilised<br />

detailid tõmbavad tähelepanu,<br />

olles optiliselt suurendavad; täiesti<br />

sirged vertikaalsed jooned toovad esile<br />

kõik kumerused, nii need, mida tuleks<br />

rõhutada, kui ka need, mida tahaks<br />

varjata. Kihilisus töötab käsikäes värvilisusega<br />

nagu selles komplektis, kus<br />

modellil on korraga seljas topp, tuunika<br />

ja vest ning kõik tooted pärinevad ühest<br />

värviperekonnast. Vertikaalsed jooned<br />

muutuvad aga keha suhtes sõbralikuks,<br />

kui need on kergelt kaldu ehk diagonaalsed.<br />

Selles komplektis tekitab neid nii<br />

tuunika A-siluett, sellel olev dekoratiivne<br />

läbilõige kui ka vesti hõlmade disain.<br />

Sõltumata naise mõõtudest ja vanusest<br />

on väike must kleit iga naise garderoobi<br />

absoluutselt kohustuslik resident.<br />

Poolliibuva silueti valimisel jätate endale<br />

vabaduse tahtmise korral rõhutada<br />

vööga taljet või antud juhul trikotaažbooleroga<br />

büsti. Ehete sobitamisel<br />

on heaks valikuks suurte vormidega<br />

kleidi toonis ehk mustad ehted,<br />

millele saab lisada luksuslikkust kuldsete<br />

toonidega, olenevalt ürituse pidulikkusest.<br />

Lisaks kõrgetele kontsadele<br />

pikendab jalgu kingades olev salaplatvorm,<br />

mis ühtlasi teeb kingad tunduvalt<br />

stabiilsemaks.<br />

Mantli pikkuse valimisel on kõige mõistlikum<br />

eelistada disaini, kus pikkus<br />

lõppeb just põlve juures, varjates jala<br />

kõige kogukama ning näidates selle<br />

kõige saledamat osa. Selleks et laia<br />

vööga rõhutada veel efektiivsemalt<br />

taljet, peaks mantel olema suhteliselt<br />

vaba istuvusega, nii paistab vööga<br />

rõhutatud keskkoht veel väiksem. Koti<br />

valimisel kehtib üks kindel reegel –<br />

mida suurem see on, seda väiksem<br />

tundub keha sellega võrreldes ja<br />

vastupidi!<br />

Tule ja külasta Taani tuntud kaubamärgi Zizzi kauplust Ülemiste keskuse 2. korrusel,<br />

Sulle annavad nõu suurte suuruste stilistikoolituse läbinud müüjad, kes juba oskavad<br />

ja teavad, mida Sulle soovitada. Võid meile ka helistada tel: 603 4785.<br />

FOTO: MATI HIIS<br />

MODELL: DAGMAR OJA<br />

MEIK: SIRET SIIDA / HURMUSE ILUSALONG<br />

STILIST: OLGA RATTIK<br />

Kauplused asuvad:<br />

TALLINNAS Kristiine ja Viru keskuses, TARTUS Lõunakeskuses,<br />

PÄRNUS Port Artur 2-s ja NARVAS Astri Kaubanduskeskuses.<br />

BIODROGA PEARL SELECTION – 24 tunni pärlikreem<br />

Kreemis on ühendatud erakordne luksus ja tõhus toime. Mitmekülgsesse<br />

kreemi koostisesse kuuluvad uudsed efektiivsed toimeained ja hinnalise<br />

musta pärli ekstrakt. Toode parandab naha niisutatust ja vähendab tõhusalt<br />

kortse. Soovituslik müügihind 1010 krooni. Maaletooja Hurmus OÜ.<br />

Hurmus Ilusalong asub Jakobsoni 4, Tallinnas, tel 600 9663. www.hurmus.ee


10<br />

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡<br />

apple<br />

Tervis<br />

‡<br />

Kolmapäev, 17. november 2010 ILU JA TERVISE ABC<br />

Tartlanna Elise Vanatoa ohkab kergendatult, et<br />

tema kahekuune tütreke Annabel pole mähkmedermatiidiga<br />

kokku puutunud. Ema laseb tital<br />

sageli paljalt siputada, sest ka õhuvannid<br />

aitavad punetavat peput ennetada. Aldo Luud<br />

Mähkmedermatiit: mure<br />

nii beebile kui ka emale<br />

Punane pepu on ebamugav ja<br />

teeb beebi virilaks, tuues meelehärmi<br />

ka emmele. Punetusest<br />

hoiduda on aga lihtne – märg<br />

mähe tuleb vahetada kohe ja<br />

teha lapsele palju õhuvanne.<br />

Tartlanna Elise Vanatoa ohkab kergendatult, et<br />

tema kahekuune tütreke Annabel pole mähkmedermatiidiga<br />

kokku puutunud. Elise ütleb, et on<br />

laisk inimene ja kasutab seetõttu ühekorramähkmeid.<br />

Kindlat lemmikmähkmetootjat pole<br />

neil kahe kuuga välja kujunenud. Kindlasti aitab<br />

nahaärritusest hoiduda mähkme sage vahetus.<br />

Elise pakub, et punast peput aitab ära hoida see,<br />

kui last pärast iga mähkmevahetust kraani all<br />

pesta, samuti sagedased õhuvannid. «Märja<br />

mähkmega on ju üsna piinav olla,» ütleb Elise.<br />

Punane pepu on kindel ohumärk<br />

Perearstikeskuse Sinu Arst pereõde Eneli Liivamäe<br />

kinnitab Elise veendumust, et kõige lihtsam<br />

viis hoiduda mähkmedermatiidist on elementaarsetest<br />

hügieenireeglitest kinnipidamine. «Mähet<br />

tuleb vahetada kohe, kui see on märg või määrdunud,»<br />

rõhutab Liivamäe. Vastsündinud beebi vajab<br />

mähkmevahetust umbes 12 korda, vanemad<br />

lapsed 6–8 korda ööpäevas. Marlimähkmeid kulub<br />

ühele beebile ööpäevas umbes 25 tükki.<br />

Esimene hoiatav märk võimalikust algavast<br />

mähkmedermatiidist on punane pepu, see<br />

võib tekkida vaid ühe hilinenud mähkmevahetuse<br />

tõttu. «Kui õhu juurdepääs nahale on takistatud,<br />

läheb mähkmealune nahk pikaajalisel<br />

kokkupuutel väljaheite ja uriiniga hauduma,»<br />

selgitab Liivamäe tülika häda tagamaid. Mähkmedermatiiti<br />

soodustavad ka atoopiline dermatiit,<br />

tahkele toidule üleminek, hammaste tulek,<br />

antibiootikumikuur või liiga kitsad mähkmed.<br />

Kahjustatud ja punetavat nahka ei soovita<br />

pereõde puhastada niiskete lõhnastatud salvrättidega,<br />

vältida tuleks ka beebiõli ja talki sisaldavat<br />

puudrit. «Küll tuleks mähkmealust piirkonda<br />

pesta sooja vee ja pehmetoimelise pesulahusega,<br />

pestes ja kuivatades vältida hõõrumist. Kui pepu<br />

punetab, tuleks mähet vahetada tavalisest sagedamini<br />

ja iga mähkimiskorra ajal peaks beebil laskma<br />

ka õhu käes olla,» õpetab Eneli Liivamäe.<br />

Kergema nahaärrituse puhul on hea kasutada<br />

apteekides müügil olevaid mähkmealuseid<br />

hoolduskreeme, vesi-õlis-tüüpi emulsioone ja<br />

baassalve. Ravi korral on oluline hoida beebi<br />

nahk kuivana ja tagada õhu juurdepääs, ravikreemidest<br />

sobib paksema koostisega tsinksalv.<br />

Ka mähkmevalik on punetava pepuga hädas<br />

oleva beebi puhul oluline. Liivamäe sõnul ei<br />

tohi lapsele panna kitsaid mähkmeid. «Mähkmed<br />

võiksid olla elastsete külgedega, seespidiste<br />

topeltservadega, veniva laia kinnitusribaga ja<br />

hingava väliskihiga. Mähe peab hoidma naha nii<br />

kuivana kui võimalik, samuti võimaldama piisavat<br />

õhu juurdepääsu,» õpetab pereõde.<br />

Potilkäimisega mured kaovad<br />

Kuigi enamik eksperte soovitab suure imavusega<br />

ühekorramähkmeid, võivad needki tekitada nahaärritust,<br />

sest sisaldavad keemilisi aineid. Ka<br />

nõuab ühekorramähe vanemalt erilist tähelepanu,<br />

sest selle saastumist on raske märgata. Nende<br />

kõrval soovitab Liivamäe kasutada Eestis disainitud<br />

Hipsiku tervisemähkmeid. «Need korduvkasutatavad<br />

ja masinpestavad külgedelt<br />

krõpskinnitustega puuvillmähkmed on sama<br />

praktilised nagu ühekorramähkmedki, kuid kuna<br />

need on tehtud hingavatest materjalidest, on nahaärritus<br />

vähetõenäoline,» kirjeldab pereõde.<br />

Pereõde paneb vanematele aga südamele, et<br />

kui nahaärritus pole koduste vahenditega paarikolme<br />

päevaga taandunud või kui nahk on katki<br />

läinud, tuleb arsti juurde pöörduda. Tavaliselt<br />

lööve taandub, kui laps hakkab potil käima.<br />

≤ SILJA PAAVLE


12<br />

Kolmapäev, 17. november 2010 ILU JA TERVISE ABC<br />

Põhjusi, miks hirm tekib, on palju, kuid tervelt<br />

85% tunnistab, et nende hirm hambaarsti ees<br />

on tekkinud lapsepõlves. Seepärast soovitab<br />

Tartu Karlova gümnaasiumi hambaravikabineti<br />

õde Õnne Zeiger pöörata erilist tähelepanu just<br />

laste hambaravile. Aldo Luud<br />

Laps vajab<br />

hambaarsti<br />

ema hirmust<br />

hoolimata<br />

«Hambaravi kartvad vanemad jätavad lapse suuhügieeni eest hoolitsemise<br />

sageli hooletusse,» nendib Õnne Zeiger, Tartu Karlova<br />

gümnaasiumi hambaravikabineti õde. Ometi tuleks oma hirm alla<br />

suruda ja lapsed hambaarsti juurde viia, et säästa neid täiskasvanueas<br />

katkistest hammastest ja kehvast tervisest.<br />

≤<br />

SILJA PAAVLE<br />

SILJA.PAAVLE@OHTULEHT.EE<br />

Õnne Zeiger uuris laste hambaravi hirmu mõju<br />

laste tervishoiule Tartu tervishoiukõrgkooli lõputööna<br />

ja võib täiesti kaljukindlalt väita, et<br />

hambaravi kartvad täiskasvanud ei hoolitse piisavalt<br />

ka oma laste hammaste eest.<br />

«Tavaliselt põhjendatakse lastega hambaarsti<br />

juurde minemata jätmist ajapuudusega,<br />

kuid selle taga on sageli hirm,» nendib ta. Muidugi<br />

on ka neid täiskasvanuid, kes julgevad<br />

hambaarsti hirmu tunnistada ja lähevad tohtri<br />

juurde vaid häda sunnil.<br />

Hirm toob kaasa hambaaugud<br />

Õnne Zeigeri sõnul näitavad uuringud, et hirmu<br />

hambaravi ees tunneb koguni kuni <strong>20%</strong> inimestest.<br />

Põhjusi, miks hirm tekib, on palju, kuid tervelt<br />

85% tunnistab, et see on tekkinud juba lapsepõlves.<br />

Õnne Zeiger rõhutab, et just seetõttu tuleb<br />

laste hammaste ravile pöörata erilist tähelepanu.<br />

Et lapsel ei tekiks hirmu hambaarsti ees, tasub<br />

hoolega mõelda, mida hambaarstist tema kuuldes<br />

kõnelda – laps jätab lähedaste kogetu hoolega<br />

meelde. Seda enam, et hirm hambaravi ees<br />

pole Õnne Zeigeri sõnul pelgalt vaid psüühiline<br />

seisund, vaid sellega kaasneb ka halvem suuhügieen<br />

ja rohkem hambaauke.<br />

Ka Tartu ülikooli stomatoloogiakliiniku juhataja,<br />

dotsent Mare Saag rõhutab, et hambaravi<br />

on oluline, sest hambahaiguste ja inimese tervisliku<br />

seisundi vahel on otsene seos.<br />

«Enim levinud suu- ja hambahaiguste hulgas<br />

on hambakaaries ja igemepõletik, mis mõlemad<br />

viivad lõpptulemusena hammaste kaotamisele,»<br />

toob ta välja sagedamini levinud hädad.<br />

Igemepõletikku põhjustavad hambakatus<br />

olevad bakterid, bakterite kogunemist soodustavad<br />

ka hambaaugud ja defektsed täidised. «Need<br />

bakterid võivad kanduda üle ka vanemalt lapsele,»<br />

nendib Mare Saag ja lisab, et selle vältimiseks<br />

on oluline jälgida hügieeninõudeid – vanem<br />

ei tohi kasutada lapsega samu söögiriistasid ega<br />

hambaharja.<br />

Ravimata hambad mõjutavad<br />

enesehinnangut<br />

Laste-vanemate hambaravi seostest rääkides lausub<br />

Mare Saag, et võimalik on pärilik eelsoodumus<br />

haigestumiseks. «Uuringute järgi on kuni 30% inimestest<br />

igemehaiguste suhtes geneetiliselt rohkem<br />

vastuvõtlikud kui ülejäänud, ka hea suuhügieeni<br />

korral on neil risk igemehaigusteks ligi kuus korda<br />

suurem,» näitlikustab ta.<br />

Kuid hambahaigused ja inimese tervislik<br />

seisund on otseses seoses – näiteks võib põletik<br />

hammast ümbritsevates kudedes kiiresti areneda<br />

raskete üldhaiguste, nagu näiteks suhkruhaigus,<br />

verehaigused, hormonaalsed häired, südame-veresoonkonna<br />

haigused, puhul. «Kuid seos võib olla<br />

ka vastassuunaline. Et igemepõletiku tekitajad<br />

võivad vereringesse sattudes põhjustada vereliistakute<br />

kokkukleepumist ja trombide teket, olla<br />

rasedatel alakaaluliste laste sünni põhjuseks, raskendada<br />

diabeedihaigel veresuhkru taseme kontrolli<br />

all hoidmist,» räägib Mare Saag.<br />

Hambaarsti sõnul on ravimata hambad sageli<br />

põhjuseks, miks konkursil töökohale võib<br />

konkurentsist välja jääda. «Samuti mõjuvad ravimata<br />

hambad, eriti esihambad halvasti inimese<br />

enesehinnangule,» lausub Saag.<br />

«Ning mis kõige olulisem – ei tohi unustada,<br />

et ravi lõputu edasi lükkamine tõstab ka ravi<br />

maksumust. Seda mitte hambaravi hindade tõusu,<br />

vaid ravitöö mahu hüppelise suurenemise tõttu,»<br />

rõhutab ta. Pealegi on laste hambaravi 19.<br />

sünnipäevani tasuta, tuleb vaid haigekassa lepingut<br />

omav arst valida.


Potentsiaalne demineraliseerumisetsoon


14<br />

Kolmapäev, 17. november 2010 ILU JA TERVISE ABC<br />

Mustad hambad võivad<br />

osutuda eluohtlikuks<br />

Teadlased on avastanud seose hammaste<br />

mittepesemise ning südameatakkide<br />

vahel.<br />

Tänaseni arvati, et lisaks hambaaukude<br />

tekkimisele on hammaste<br />

mittepesemine kahjulik ka<br />

südametalitlusele, kuid miks ning<br />

kuidas, see polnud teada. Nüüd<br />

oskavad teadlased aga põhjendada,<br />

miks hooletu suuhügieen südamerikkeid<br />

põhjustab, teatab Telegraph.<br />

Andres Varustin<br />

Bristoli ülikooli hambateadlased tegid selgeks, et<br />

bakter, mis tekitab kaariest ja igemehaigusi, võib ühel<br />

hetkel imenduda ka vereringesse ning põhjustada vere<br />

hüübimist. Vereliblede hüübimine põhjustab omakorda<br />

südameatakke ja insulte. Ühtlasi võib hooletu suuhügieen<br />

olla põhjuseks 200 000 surmale aastas (Inglismaal).<br />

Uurimuse juhi, professor Howard Jenkinsi sõnul on<br />

korrapärane hammaste pesemine ning hambaniidi kasutamine<br />

sama oluline nagu tervisliku dieedi pidamine<br />

ja kerge treening. «Südamehaiguste riski vähendamiseks<br />

peab korralikult hooldama ka hambaid,» ütles<br />

Jenkins.<br />

≤ ÕHTULEHT ONLINE<br />

Miks tekib<br />

hambaarstihirm?<br />

^ Mõne ebameeldiva kogemuse tõttu. 85% hambaarsti<br />

kartjatest on hirm tekkinud lapsepõlves.<br />

^ Vajakajäämistest hambaarsti professionaalsuses.<br />

^ Pereliikmete ebameeldiva kogemuse tõttu<br />

hambaarstiga – peaaegu 55% juhtudest kardab<br />

hambaravi ka hirmunud patsiendi mõni pereliige.<br />

^ Üldise kalduvuse tõttu ärevuseks ja hirmumõtete<br />

tekkeks.<br />

Allikas: Õnne Zeiger<br />

Meelespea<br />

lapsevanemale<br />

^ Lapse hambaid hakka pesema kohe pärast<br />

hammaste lõikumist, tee seda vähemalt kaks<br />

korda päevas.<br />

^ Igal pereliikmel olgu oma hammaste eest<br />

hoolitsemiseks isiklikud hügieenivahendid.<br />

^ Ära kasuta väikelapsega ühiseid toidunõusid<br />

ega puhasta lapse lutti enda suus — kaaries on<br />

nakkushaigus.<br />

^ Ka rinnapiim on toit ja sisaldab suhkruid, seega<br />

peab hambaid pesema ka rinnapiimatoidul<br />

olevatel lastel ning pärast esimeste hammaste<br />

lõikumist on soovitatav öist toitmist vähendada.<br />

^ Esimese visiidi hambaarsti juurde peaks tegema<br />

1–1,5aastase lapsega. Kindlasti ei tohi olla<br />

esimese arstivisiidi põhjuseks hambavalu,<br />

sest siis on kõik protseduurid paratamatult valulikud<br />

ja tekitavad ebameeldiva eelhoiaku<br />

edaspidisekski.<br />

^ Sõltuvalt hammaste seisundist tuleks hambaarsti<br />

juures regulaarselt kaks korda aastas<br />

või tihedamaltki kontrollis käia.<br />

^ Laste hambaravi on kuni 19. sünnipäevani tasuta<br />

(kui ettevõttel on olemas haigekassaga leping).<br />

Allikas: Õnne Zeiger<br />

Driclor lahus on välja töötatud<br />

spetsiaalselt rohke higistamise<br />

<br />

Driclor sobib kõikide<br />

nahatüüpide puhul<br />

EE/DERM/0002/10<br />

EFEKTIIVNE ROLL-ON<br />

HIGISTAMISE VASTU


caprice.de<br />

walking on air<br />

Caprice – õhkkerge astumine. Nahkjalatsid Saksa mugavusjalatsite tootjalt. Mugavuse kindlustamiseks<br />

kasutatakse mitmeid rahvusvaheliste patentidega kaitstud ainulaadseid tehnoloogiaid ning kvaliteetseid materjale.<br />

Tel +372 640 3425 | info@caprice.de | www.caprice.de

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!