You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Kooli ABC<br />
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡<br />
Neljapäev, 27. november 2008<br />
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡<br />
<strong>Tule</strong> <strong>õppima</strong><br />
<strong>maaülikooli</strong>!<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Tel. 731 3048<br />
vastuv@emu.ee<br />
Kreutzwaldi 1, 51014 Tartu, Estonia
2<br />
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡<br />
apple<br />
Sisukord<br />
‡<br />
4 Välismaale!<br />
Välismaale <strong>õppima</strong> minekuks on<br />
ennekõike vaja pealehakkamist ja<br />
kohanemisoskust, kinnitab USAst<br />
naasnud Kristi Hakkaja.<br />
10 Elukutsevalik<br />
«Raha pole oluline, tööst saadav kaif<br />
on põhiline,» arvab Lauri Pedaja.<br />
12<br />
Ohvitserikoolitus<br />
Tudengielust koolis, kus õpivad<br />
tulevased ohvitserid.<br />
15Rõivatööstus<br />
Sentimeetririhma ja rätsepakriidi<br />
ajad hakkavad lõplikult ümber<br />
saama.<br />
18 E-haridus<br />
Gümnaasiumi lõputunnistus<br />
interneti vahendusel<br />
21 Inseneriamet<br />
Tallinna tehnikaülikooli tudengite<br />
ellu mahub õpingute kõrval hulk<br />
põnevaid tegemisi – ka võidud<br />
vormelirajal.<br />
28 Tegija jõuab<br />
Kui tunned, et kohe kuidagi ei viitsi,<br />
pead tegema veel natuke – siis<br />
jaksad jälle!<br />
Toimetaja: Ia Mihkels | Reklaami<br />
projektijuht: Grete Mäsak » 614 4042<br />
Kujundaja: Kai Nõva | Makett: Risto Mandre<br />
Väljaandja: AS SL <strong>Õhtuleht</strong><br />
Trükikoda: Kroonpress<br />
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡<br />
Marianne Loorents<br />
Absoluutselt<br />
Tibihümniga<br />
üleöö tuntusetaevasse<br />
sööstnud<br />
Hannaliisa<br />
Uusma akadeemiline<br />
pool<br />
Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC
www.tlu.ee
4<br />
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡<br />
apple<br />
Välismaale<br />
‡<br />
Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC<br />
Haridus<br />
Ameerikast?<br />
Miks ka mitte!<br />
Ameerika ülikooli valis Kristi oma õpingute jätkamiseks<br />
seepärast, et tema erialal on USA maailma tippriikide<br />
hulgas: «Soovisin õppida parimatelt.» Erakogu<br />
Mida teha, kui tunned, et<br />
kõrgkooliõpingud on rutiiniks<br />
muutunud – tahaks vaheldust,<br />
tahaks teha midagi uut,<br />
kuid õpinguid katki jätta siiski<br />
ka ei raatsi. Kristi Hakkaja otsustas<br />
vahelduseihaluse sunnil<br />
jätkata oma haridusteed<br />
välismaal.<br />
Kõigiti oma perekonnanime väärt tütarlaps<br />
võttis pärast bakalaureuseõpinguid avaliku<br />
halduse erialal Tartu ülikoolis jalad selga ja<br />
läks magistrikraadi järele Ameerika Ühendriikidesse.<br />
Miks nii kaugele? «USAs on väga<br />
head ülikoolid, ka on seal hulk spetsialiseerumisvõimalusi,<br />
mida väikeriigid endale sageli<br />
lihtsalt lubada ei saa,» põhjendab Kristi. Tema<br />
erialal on USA maailma tippriikide hulgas.<br />
«Soovisin õppida parimatelt.»<br />
Pane vaim valmis... ja raha ka<br />
Kõrvaltvaatajale võib tunduda, et mis see välismaal<br />
õppimine praegusel ajal siis ära ei ole:<br />
võta muudkui kätte ja mine. Tegelikult tuleb<br />
ära teha põhjalik eeltöö. USA ülikoolidesse<br />
pürgijail soovitab Kristi kindlasti mõelda sellele,<br />
et sõltuvalt ülikoolist või stipendiumist<br />
tuleb hakata asju ajama juba vähemalt aasta<br />
enne õpingute algust või veelgi varem. Ennekõike<br />
tuleb endale selgeks teha, mida ja kus<br />
tahetakse õppida ning teha taustauuringut<br />
võimalike programmide ja ülikoolide kohta.<br />
Ka ootavad õpihuvilist ees katsed.<br />
«Edukalt tuleb läbida TOEFLi inglise keele<br />
test, magistriõppesse kandideerijail tuleb enamasti<br />
sooritada ka GRE üld- või erialatest.<br />
Mõni ülikool teeb veel oma testi ja vajadusel<br />
kohustab tudengeid ülikoolis inglise keele lisakursusi<br />
võtma,» jagab ta oma kogemusi.<br />
Kristi läks <strong>õppima</strong> Fulbrighti stipendiumiga,<br />
mida annab välja Ameerika Ühendriikide<br />
valitsus ja saatkond. «See on kindlasti<br />
üks kõige paremaid viise ülikooli minna, kuna<br />
nende tugisüsteem on väga tõhus, aga arvestada<br />
tuleb, et ka konkurents on tihe,» ütleb<br />
ta.<br />
Kindlasti tuleb hoolikalt läbi mõelda oma<br />
õpingute rahastamine, sest USA ülikoolid on<br />
ühed maailma kallimad. Samas on seal aga ka<br />
kõige laiem stipendiumide valik. Enamik ülikoole<br />
pakub ka ise stipendiume, kuid üldjuhul<br />
nendest summadest kõigeks ei piisa. «Mina<br />
sain näiteks oma koolilt stipendiumi mõlemal<br />
õpiaastal, see kattis täielikult kogu õppemaksu,<br />
elamiskulud sain aga esimesel aastal kaetud<br />
Fulbrighti stipendiumiga ja teisel aastal Eesti<br />
riigi väljaantava Kristjan Jaagu stipendiumiga,»<br />
selgitab Kristi. JÄTKUB LK 6 »<br />
Haridusteaduskonna<br />
bakalaureuseõppe erialad:<br />
· Eesti viipekeele tõlk (rakenduskõrgharidusõpe)<br />
· Eripedagoogika<br />
· Haridusteadus (humanitaarained)<br />
· Haridusteadus (loodusteaduslikud ained)<br />
· Haridusteadus (reaalained)<br />
· Klassiõpetaja (bakalaureuse- ja magistri õppe<br />
integreeritud õppekava)<br />
· Koolieelse lasteasutuse õpetaja<br />
Salme 1a 50103, Tartu Tel: 737 6440 E-mail: haridus@ut.ee<br />
www.ht.ut.ee , www.ht.ut.ee/opetajaks
MIKS JÄTKATA ÕPINGUID<br />
JUST TARTU ÜLIKOOLIS?<br />
•<br />
•<br />
•<br />
•<br />
•<br />
Kõrgel tasemel õppe- ja teadustöö<br />
Palju võimalusi õppida välismaal<br />
Lõpetajad tööturul nõutud ja edukad<br />
Tänapäevased õppimis- ja elamistingimused<br />
Rohkesti traditsioone ja põnev üliõpilaselu<br />
www.ut.ee/sisseastumine<br />
MIKS TULLA ÜLIKOOLI<br />
TÄIENDUSKOOLITUSELE?<br />
•<br />
•<br />
•<br />
•<br />
•<br />
Lai valik erialaseid ja huvialaseid koolitusi<br />
Kvaliteetsed koolitused<br />
Parimad koolitajad<br />
Tänapäevased õppematerjalid<br />
Hea kvaliteedi ja hinna suhe<br />
Kõigile koolituse läbinutele väljastatakse Tartu Ülikooli<br />
tunnistus. Koolitusel osaledes on võimalik koguda<br />
ainepunkte ülikooli õppekavade läbimiseks.<br />
www.tk.ut.ee<br />
<strong>Tule</strong> ülikooli!<br />
KOHTUMISENI TEEVIIDAL!
6<br />
Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC<br />
« ALGUS LK 4<br />
Erinevalt Eestist pakuvad USA ülikoolid tudengitele<br />
võimalust kooli juures mingit tööd teha,<br />
asja konks on aga selles, et USAsse tudengiviisa<br />
saamiseks tuleb juba ette ära tõendada, et sul<br />
on olemas vajalik raha kõigi kulude katteks.<br />
«See tähendab, et tudengiviisat ei saa lihtsalt<br />
selle peale, kui ütled, et küll ma kusagil selle<br />
raha teenin. Peab olema konkreetne lahendus<br />
terveks eelolevaks õpiaastaks.» Kristi soovitab<br />
rahaasja väga tõsiselt suhtuda.<br />
Isemoodi süsteem<br />
Tagantjärele kinnitab Kristi veendunult, et kogu<br />
asjaajamine – testid, rahakogumine, taustauuringud,<br />
kandideerimised – oli vaeva väärt ja<br />
ta on saadud kogemusega väga rahul. George<br />
Washingtoni Ülikoolis (GWU) õppis ta kaheaastases<br />
magistriprogrammis rahvusvahelise<br />
teadus- ja tehnoloogiapoliitika erialal. Õpitöö<br />
korraldus erines oluliselt Eesti kõrgkoolide<br />
omast – näiteks oli magistriprogramm üles ehitatud<br />
nii, et õpitöö algas kell viis õhtul. Tänu<br />
sellele sai päeval tööl käia või iseseisvalt koolija<br />
teadustööd teha.<br />
USA kõrgkoolides ongi Kristi sõnul kombeks<br />
hoolitseda selle eest, et tudeng saaks õpingute<br />
käigus ka erialatöökogemusi ja leiaks pärast<br />
lõpetamist hariduse kohase töökoha: «Eesti ülikoole<br />
ei huvita sageli üldse, kuhu tudengid hiljem<br />
tööle lähevad, USAs võetakse tudengite karjääri<br />
aga väga tõsiselt, sest headel töökohtadel<br />
töötavad tudengid on ülikooli kvaliteedimärk.»<br />
Ameeriklasi peetakse tihti muu maailma<br />
suhtes ignorantseteks, aga vähemasti tudengite<br />
puhul see Kristi kogemust mööda küll paika ei<br />
pea – USA tudengid on sageli märksa rohkem<br />
maailmas ringi rännanud kui enamik nende<br />
Eesti eakaaslasi.<br />
Kõigile, kes kõhklevad, kas minna välismaale<br />
<strong>õppima</strong> või mitte, soovitab Kristi kindlasti<br />
vähemasti proovida: «Ma ei näe absoluutselt<br />
mitte mingit vabandust, miks üks noor ei peaks<br />
vähemalt üritama. See on täiesti ainulaadne kogemus,<br />
mis arendab märksa rohkem kui kolm<br />
aastat pingsaid õpinguid kodus.»<br />
Proovima peab<br />
Neil, kes pole kindlad, kas nad suudaksid mitu<br />
aastat järjest kodust eemal olla, on võimalik esialgu<br />
proovi teha näiteks poole aastaga. «Eestis<br />
on praegu enamikul tudengitest võimalus veeta<br />
näiteks Erasmuse programmi toel pool aastat<br />
mõnes Euroopa ülikoolis,» selgitab Kristi. «Mina<br />
näiteks õppisin varem pool aastat Hollandis<br />
– ka seal jäin väga rahule.»<br />
Koduigatsust pole söaka neiu kinnitusel<br />
mõtet peljata, sest nüüdistehnoloogia teeb kõik<br />
Kuumus rabas<br />
«USAsse <strong>õppima</strong> minnes pidin esmalt osalema<br />
viiepäevasel sissejuhataval infoüritusel Fulbrighti<br />
tudengitele. Minu koolitus oli Miamis, kus<br />
augustis on õhk kuumusest ja niiskusest nii<br />
paks, et raske on hinagata,» meenutab Kristi<br />
oma esimesi USA-kogemusi. «Eestlane üritab<br />
sellises kliimas endale võimalikult vähe selga<br />
panna, seepärast üllatas, et kohalikud kandsid<br />
kuumusest hoolimata ikka pikkade käistega<br />
jakke ja pikki pükse. Kui aga sisenesime koolihoonesse,<br />
sai asi kähku selgeks. Nimelt on Miamis<br />
ja mujal USA kuuma kliimaga piirkondades<br />
kombeks hooned väga jahedaks konditsioneerida<br />
– nii 15 kraadi peale. Seepärast ei saagi seal<br />
ilma jakita hakkama – õues seda vaja ei lähe,<br />
küll aga majas sees.»<br />
vahemaad olematuks, nii ei pea suhted sõprade-tuttavatega<br />
teises riigis õppimise pärast sugugi<br />
kannatama. «Skype’i teel sain pere ja lähedastega<br />
vahetut kontakti hoida, käisin mitu<br />
korda ka Eestis, sõbrad käisid minu juures külas,»<br />
kirjeldab Kristi.<br />
«Üldse tasub ka võõras riigis endale kohe<br />
võimalikult palju tegevust ja tuttavaid otsida.<br />
Kui suhtled kogu aeg inimestega, pole ka koduigatsus<br />
nii kiire tekkima.»<br />
≤ ANNA-LIISA MIHKELS<br />
Kristi Hakkaja<br />
kinnitab, et välismaale<br />
<strong>õppima</strong> minekuks<br />
on tarvis eelkõige<br />
pealehakkamisjulgust<br />
ja kohanemisoskust<br />
– kellel need<br />
omadused on olemas,<br />
tuleb kõigega toime.<br />
Arno Saar
8<br />
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡<br />
apple<br />
Kõrgkool ‡<br />
Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC<br />
Arno Saar<br />
Sotsioloog. Absoluutselt<br />
«Mitte kordagi!» vastab Tallinna<br />
ülikooli magistrant Hannaliisa<br />
Uusma küsimusele, mitu<br />
korda on ta tahtnud bändielu<br />
pärast õpinguid pooleli jätta.<br />
Kooliaastate jooksul on ta õppinud<br />
leidma muusika ja kooli vahel<br />
tasakaalu.<br />
Kui Hannaliisa räppar Chalice´i taustalauljana<br />
tuntuks sai, käis ta alles keskkoolis. Nüüdseks<br />
on temast saanud ülipopulaarse bändi HU? solist<br />
ja Tallinna ülikooli sotsioloogiamagistrant.<br />
Miks sai Tartu tüdrukust pealinlane ja muusikust<br />
sotsioloog?<br />
«Tuli suur tahtmine iseseisva elu peale<br />
minna,» põhjendab Hannaliisa, miks ta otsustas<br />
<strong>õppima</strong> minna hoopis teise Eesti otsa.<br />
Eriala valis ta aga täiesti juhuslikult. «Õnnekombel<br />
tabasin märki ja praegu olen oma valikuga<br />
väga rahul. Muusikat <strong>õppima</strong> ei läinud ma<br />
sihilikult. Mu huvid ei ole nii ühesuunalised,<br />
seepärast oleks minu meelest patt end piirata.<br />
Tore, kui mõni inimene on nii läbinisti muusik,<br />
et muud ei vajagi. Aga mina vajan,» tunnistab ta.<br />
Iga algus on raske<br />
Bakalaureuseõpingute alguses ei paistnud elu<br />
siiski kuigi roosiline, tunnistab Hannaliisa. «Algul<br />
ei suutnud ma hästi nende suurte inimeste<br />
suurte mahtude ja süsteemidega harjuda,» meenutab<br />
ta. «Teisel aastal leidsin aga endale uurimist<br />
väärt teemad ja lahedad seosed oma suure<br />
kire muusika ja valitud eriala vahel. Siis hakkasin<br />
juba taipama, mida sotsioloogia tähendab ja<br />
kui palju huvitavat see mulle pakkuda võib, kui<br />
vaid endal mõte töötab.»<br />
Ja näha on, et mõte töötab: bakalaureuseastme<br />
lõputöös sidus Hannaliisa oma eriala<br />
muusikaga ja valis teemaks «Noored popmuusikud<br />
Eestis». «Sain teada palju uut ja nii mõnigi<br />
eelarvamus sai selle uurimusega ümber lükatud.<br />
Eesti muusikatööstuse telgitagused on minule<br />
nüüd palju valgustatumad,» on ta rahul.<br />
Nüüd, tõsi küll, leiab ta oma töös juba ka<br />
asju, mida võiks teha teisiti – aga selleks magistritöö<br />
ju ongi. Seda, et uurimismaterjalist puudus<br />
kätte võiks tulla, ta ei pelga: «Oma lõputööd tehes<br />
veendusin, et Eesti popkultuuris on veel tohutult<br />
palju uurimist väärivat.»<br />
Hannaliisa on laitmatult selgeks saanud<br />
sellegi, kuidas jagada end muusika ja kooli vahel.<br />
«Ajaga on tekkinud oskus keskenduda just<br />
sellele, mis mingil hetkel kõige olulisem, mitte<br />
kõigele korraga,» räägib ta, kuidas on võimalik<br />
nädalavahetustel Eestis kontsertidel rokkida ja<br />
nädala sees eeskujulik tudeng olla. «<strong>Tule</strong>b välja,<br />
et kui kogu hingest püüad, siis ei pea kummagi<br />
arvelt lõivu maksma.»<br />
Pole tüüpiline tudeng<br />
Kas tal on tõepoolest mahti olla tüüpiline tudeng,<br />
kes elab lõbusat ühikaelu, sööb lõunaks<br />
kiirnuudleid ja lööb kaasa kõigil pidudel?<br />
«Ma arvan, et tõeline ja mõnus tudengielu<br />
jääb üldse siiski Tartu tudengitele. Ja seda ma<br />
igatsen küll,» tunnistab Hannaliisa. «Kursusekaaslastega<br />
ma ikka suhtlen, aga värvikas bändielu<br />
just ei innusta oma väheseid vabu õhtuid<br />
koolipidudel veetma – ehkki vahel ma ikka käin<br />
ka.»<br />
Ehkki Hannaliisal pole ööpäevas rohkem<br />
tunde kui teistel, ei ole koolistress talle üleliia<br />
tuttav sõna. «Absoluutselt mitte kunagi pole ma<br />
tundnud, et peaksin kooli pooleli jätma,» kinnitab<br />
ta nii, et ei jää võimalustki ta sõnades kahelda.<br />
«Kohutavalt väsinud olen vahel küll, eriti viimasel<br />
ajal üliaktiivseks muutunud bändielu tõttu,<br />
aga loobumismõtteid pole see toonud.»<br />
<strong>Tule</strong>vik pole paigas<br />
Hannaliisa sihikindlust näitab seegi, et magistriõpinguid<br />
alustas ta kohe pärast bakalaureusekraadi<br />
kättesaamist – ei mingit üsna levinud vaheaasta<br />
pidamist. «Mis seal ikka oodata,» ütleb<br />
ta.<br />
kui mõni<br />
inimene on nii<br />
’’Tore,<br />
läbinisti muusik,<br />
et muud ei vajagi.<br />
Aga mina vajan.<br />
Magistritöö teema on üldjoontes juba paigas.<br />
«See on seotud alternatiivsuse mõiste teisenemisega,<br />
lähtudes Eesti underground-popkultuurist,»<br />
paljastab ta oma akadeemilisi tulevikuplaane.<br />
Mis saab aga siis, kui ka magistrikraad<br />
käes, pole veel selge Hannaliisale endalegi: ehkki<br />
juba pikalt kooli ja lauljakarjääri vahel balansseerinud,<br />
tunneb ta ikka, et mõlemad on talle<br />
võrdselt olulised, kuidagi ei tõuse üks teisest<br />
tähtsamaks. «Seda, mis edasi saab, ma praegu<br />
küll öelda ei oska. Ausalt!»<br />
≤ ANNA-LIISA MIHKELS
KÕIGE KÕVEMAD JUHID<br />
Vali ohvitseri elukutse ja tule <strong>õppima</strong><br />
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemasse Sõjakooli<br />
Võimalik valida maaväe või õhuväe õppesuund ning saada<br />
rakenduskõrgharidus sõjaväelise juhtimise erialal!<br />
Õppeaeg maaväe õppesuunal 3 aastat, õhuväe õppesuunal koostöös Lennuakadeemiaga 3,5 aastat.<br />
SISSEASTUMISKATSED<br />
eesti keel (essee)*<br />
matemaatika eksam*<br />
akadeemilise võimekuse test<br />
kutsesobivusvestlus<br />
füüsiline test<br />
KANDIDAADILT EELDAME<br />
Eesti kodakondsust<br />
keskharidust<br />
läbitud ajateenistust<br />
* arvestatakse eesti keele ja matemaatika või füüsika riigieksamite tulemusi<br />
KADETTIDELE ON TAGATUD<br />
väljakutseid pakkuv ohvitserikarjäär<br />
Eesti Kaitsejõududes;<br />
tegevteenistusleping ja palk<br />
7900 krooni; tasuta majutus<br />
ja riietus<br />
Riia 12, 51013 Tartu, tel: 717 6110, faks: 717 6111, e-post: ekv@ksk.edu.ee, www.ksk.edu.ee
10<br />
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡<br />
apple<br />
Kutsevalik‡<br />
Lauri Pedajal õnnestus erialavalikuga<br />
kümnesse tabada pikalt kaalumata,<br />
ehkki juuksuriametini jõudis<br />
ta pisikese ringiga.<br />
«Esimene eesmärk oli mul ikka lavakasse minna,» ütleb<br />
«Klassi»- filmiga tuntuks saanud Lauri. «Aga jäin ju<br />
ukse taha! Siis hakkasin mõtlema, mis siis nüüd edasi<br />
saab, ja juuksuriamet tundus kihvt, selline natukene<br />
teistmoodi. Otsustasin proovida, et äkki sobib.»<br />
Klient nagu huvitav ülesanne<br />
Ei mõelnud ta läbi oma tugevaid ja nõrku külgi, olulisim<br />
tundus leida amet, mis oleks huvitav. Oma juuksuri<br />
arvamust küll küsis ja kuulis vastuseks: muidugi<br />
mine! Nii oligi asi otsustatud.<br />
«Mul pole veel sellist päeva olnud, kus<br />
mõtlen: äh, jälle tööle, ei viitsi, » rõõmustab<br />
Lauri. «Äge on! Iga<br />
klient on nagu uus ülesanne.<br />
Näiteks kui tuleb mõni<br />
väga noor kutt, kes<br />
Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC<br />
«Tähtis on tunda –<br />
mõnus päev oli!»<br />
ilmselgelt tahaks vanem välja näha, siis mõtlen, kuidas<br />
saaksin soenguga anda talle mõne aasta juurde,<br />
keskealise naisterahva puhul jälle kaalun, kuidas ta<br />
nooremana mõjuks. Või siis sean endale eesmärgi saavutada<br />
täpselt selline lõikusejoon nagu pildilt paistab.<br />
Ei ole nii, et täna teen igale brünetile kaks blondi triipu<br />
pähe ja korras.»<br />
«Leib on laual ja lamp põleb – tip-top!»<br />
<strong>Tule</strong>vasele teenistusele ei osanud Lauri ametit valides<br />
rõhku panna. «Kui see oleks mulle olulisim, poleks ma<br />
ju ka näitlejakutsele mõelnud, nemad meil ju ka teadupärast<br />
rahas just ei suple,» nendib ta. «Muidugi on tore,<br />
kui raha on, ja veel toredam, kui hästi palju, alati<br />
kulub ju ära, aga tegelikult – kui ikka leib on laual ja<br />
lamp laes põleb, on kõik tipp-topp. Kõige tähtsam on<br />
ikka see, et hommikul lähed rõõmsalt tööle ja õhtul<br />
koju minnes tunned: mõnus<br />
päev oli, hästi läks!»<br />
≤ IA MIHKELS<br />
Arno Saar
11<br />
Erialavalikul püüa esimesel katsel kümnesse tabada<br />
Iga aastaga suureneb nende inimeste hulk,<br />
kes soovivad varem katkenud õpinguid jätkata<br />
või koguni uuel erialal teist kõrgharidust<br />
omandada.<br />
Sisseastujate seas tehtud küsitlustest selgub,<br />
et ülikooli astumiseks on väga erinevaid<br />
põhjusi: kes soovib lihtsalt head haridust, kes on<br />
seadnud eesmärgiks suure palgaga töökoha, kes<br />
tahab süvendatud teadmisi oma huvialal. Igal<br />
aastal on aga ka neid, kes ei oskagi <strong>õppima</strong> asumist<br />
põhjendada – nemad on ülikooli astunud<br />
vanemate sunnil, sõprade eeskujul või lihtsalt<br />
sellepärast, et midagi muud oma eluga peale hakata<br />
ei osanud.<br />
Tartu ülikoolis näiteks alustab igal aastal<br />
rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppes<br />
ühtekokku üle 70 õppekaval õpinguid<br />
3000–3500 üliõpilast. Peale peaeriala saab tudeng<br />
valida ka ühe või mitu kõrvaleriala, langetada<br />
otsuse valikainete asjus ja õppida piiramatult<br />
vabaaineid.<br />
See valikute ja võimaluste paljusus võimaldab<br />
küll igal üliõpilasel kujundada oma õpingud<br />
individuaalsete huvide ja vajaduste kohaselt, ent<br />
eeldab samas ka teadlikkust ja kindlameelsust.<br />
Õppimiseks ette nähtud aeg on piiratud, kui<br />
õpingute kõrvalt ka töötada või vahepeal mõnes<br />
väliskõrgkoolis kogemusi omandada, võib hooga<br />
alustatud õpingute lõpetamine osutuda üsna<br />
raskeks ettevõtmiseks. Õpingute raskusest ja valest<br />
erialavalikust annab tunnistust haridustee<br />
katkestanute kahetsusväärselt suur arv.<br />
Erialavaliku õnnestumine ja õppimisvõime<br />
on kaks asja, mis mõjutavad inimese elu väga<br />
oluliselt – nendest sõltub sissetulek ja elukoht, rahulolu<br />
töö, iseenda ja maailmaga, samuti elustiil.<br />
On ju hirmus kujutleda, et päevast päeva tuleks<br />
teha tööd, mis ei paku rahuldust ja kus karjääritegemiseks<br />
napib nii huvi kui ka võimeid.<br />
Üht ja ainuõiget eriala ei ole tõenäoliselt<br />
olemas, kuid igal inimesel on oma unistused, eelistused<br />
ja ambitsioonid ning oma võimed ja vajadused.<br />
Neist tulekski eriala valides lähtuda.<br />
Kõrgharidus ei tähenda juba ammu enam<br />
süvendatud teadmiste omandamist vaid ühe eriala<br />
raames. Inimesed vahetavad mitu korda töökohta,<br />
tegevusala ja isegi riiki. Seepärast pööratakse<br />
ülikoolides üha enam tähelepanu niinimetatud<br />
ülekantavate oskuste arendamisele.<br />
Need on teadmised, oskused ja hoiakud,<br />
mida läheb vaja edukaks hakkamasaamiseks<br />
mis tahes valdkonnas ja ametis: meeskonnatöö<br />
oskus, ajajuhtimise oskus, kultuuridevahelise<br />
kommunikatsiooni oskused jpm.<br />
Tartu ülikool on oma vilistlasi küsitledes<br />
saanud teada, et lõpetanud on enamasti saadud<br />
ÜHEKSA KORDA MÕÕDA…<br />
Oma võimeid ja eeldusi tuleks põhjalikult<br />
kaaluda – varuda aega ja vastata ausalt<br />
mõnele küsimusele<br />
^ Millised on minu tugevad ja nõrgad küljed,<br />
võimed ja huvialad?<br />
^ Milliseid erialavalikuid ja õppeaineid õppekavad<br />
täpsemalt sisaldavad?<br />
(Otsi infot kooli koduleheküljelt.)<br />
^ Millised on valdkonnad, kuhu valitud õppekava<br />
lõpetamise järel võiks tööle asuda<br />
(vt. www.rajaleidja.ee, www.tta.ee)?<br />
^ Mida räägivad oma tööst inimesed, kes on<br />
lõpetanud selle õppekava?<br />
Kogutud info tuleb seostada ja sõltuvalt<br />
sellest otsustada, mis eriala <strong>õppima</strong> asuda.<br />
haridusega rahul. Ent ainult heast ülikoolist ja<br />
headest õppejõududest ei piisa selleks, et olla<br />
õpingutes edukas ja hiljem tööga rahul. See, kui<br />
hea hariduse keegi ülikoolist saab ja kuidas ta<br />
saadud teadmisi-oskusi edasises elus rakendada<br />
oskab, sõltub ennekõike üliõpilasest endast – ja<br />
tema kümnesse tabanud valikutest!<br />
≤ SIRET RUTIKU, PIRET TATUNTS<br />
Tartu Ülikool<br />
Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC<br />
PÄRNU KOLLEDŽ<br />
OOTAB ÕPPIMA<br />
Rakenduskõrgharidusõppesse:<br />
• ettevõtlus ja projektijuhtimine (75,0)*<br />
• turismi- ja hotelliettevõtlus (75,0)*<br />
• sotsiaaltöö korraldus (70,0)*<br />
Bakalaureuseõppesse:<br />
• majandusteadus (avatud ülikool)<br />
Sulgudes on näidatud TÜ vastuvõtueeskirjaga kehtestatud minimaalne<br />
punktisumma (lävend), mis tagab vastuvõtu riigieelarvelisele<br />
õppekohale. Riigieelarvevälise õppekoha lävend päevases<br />
õppes on 55,0 ja avatud ülikoolis 60,0.<br />
* Erialasid on võimalik õppida ka avatud ülikoolis<br />
Magistriõppesse:<br />
• heaolu- ja spaateenuste disain ja juhtimine<br />
(päevane õpe, inglise keeles)<br />
• turismigeograafia (avatud ülikool)<br />
Lisainformatsioon: www.pc.ut.ee<br />
telefon: 445 0521, 445 0537<br />
Tartu Ülikooli Pärnu kolledž - suurte tegude algus!<br />
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI<br />
TEHNOLOOGIAKOOL<br />
Kursused gümnaasiumi/kutseõppeasutuste õpilastele<br />
Geodisain - geoloogia, maavarad, majandus<br />
17. jaanuar - 4. aprill 2009<br />
Kraapurid - sissejuhatus programmeerimisse<br />
20. jaanuar -17. märts 2009<br />
e-kursus "Sissejuhatus kujutavasse geomeetriasse"<br />
24. jaanuar - 16. mai 2009<br />
Robot igaühele!<br />
31. jaanuar - 28. märts 2009<br />
Ökoinnovatsioon<br />
11. veebruar - 8. aprill 2009<br />
Kursused on osalejatele tasuta!<br />
TTÜ-sse sisseastumisel on võimalik saada<br />
kuni 1 täiendav konkursipunkt!<br />
Täiendav info ja registreerimine:<br />
http://tehnoloogiakool.ttu.ee<br />
Tel 620 3606<br />
e-post: ann.neudorf@ttu.ee
12<br />
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡<br />
apple<br />
Sõjakooli ‡<br />
Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC<br />
Kaitseväe Ühendatud<br />
Õppeasutused Tartus on Eesti<br />
ainus riigikaitsekõrgkool,<br />
mis valmistab ette ohvitsere<br />
kaitsejõududele.
13<br />
Kadetil<br />
püsib<br />
säde silmis<br />
väsimusest<br />
hoolimata<br />
Vormis rühikad mehed hakkavad<br />
Tartu tänavail igaühele silma –<br />
teiste kõrgkoolide kõrval asub ülikoolilinnas<br />
ka Kaitseväe Ühendatud<br />
Õppeasutus. Kas ja kuivõrd erineb<br />
ohvitseriks pürgivate noorte meeste<br />
argipäev tavapärasest tudengielust?<br />
Saladusloori kergitab Kõrgema<br />
Sõjakooli kadetikogu esimees<br />
kadettveebel Ivo Peets.<br />
Üks sõjakooli pääsemise tingimusi on, et noormehel<br />
peab olema läbitud ajateenistus. Õpingud algavadki<br />
ajateenistuses õpitu kordamisega kuuenädalasel ühtlustamiskursusel.<br />
«Sel ajal korratakse üle ajateenistuses<br />
omandatud üksikvõitleja ja jaoülema oskused,» ütleb<br />
kadettveebel Peets. Tema alustas siin õpinguid<br />
kolm aastat tagasi. «Ka õpitakse sel ajal lähemalt tundma<br />
oma kursusekaaslasi, kellega kolm järgmist aastat<br />
õlg õla kõrval teenitakse.»<br />
Pärast ühtlustamiskursust on ristimine – kes<br />
selle läbi teeb, saab noorkadetiks. Peets meenutab oma<br />
kadetiaega – kursuse ühtsustunne tekkis just pärast<br />
öiseid katsumusi noorkadetiks ristimisel. Mõni kuu ja<br />
lisakatsumus hiljem, detsembri lõpus, saavad noorkadetid<br />
aga kadettideks, võrdväärseks oma vanemate<br />
koolikaaslastega. JÄTKUB PÖÖRDEL »<br />
Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC<br />
STOCKHOLMI<br />
KÕRGEM MAJANDUSKOOL<br />
Bakalaureuseõpe<br />
www.sseriga.edu.lv<br />
Bakalaureuseõpe majanduses ja ärijuhtimises ning<br />
EMBA õpe, SSE (nii SSE, SSE Riga kui ka SSE<br />
Russia) Financial Times’i Euroopas majandus haridust<br />
pakkuvate ülikoolide edetabelis 13. koht.<br />
Tõeline välisülikooli kogemus, kodule nii<br />
lähedal. Kõigest 300 km kaugusel Tallinnast.<br />
Akrediteeritud ning rahvusvaheliselt tunnustatud<br />
õppekava, mis võimaldab õpinguid<br />
jätkata kus tahes ülikoolis üle maailma.<br />
Rahvusvaheline seltskond – lätlased, leedukad,<br />
eestlased ning vahetusõpilased üle maailma.<br />
Õppejõud Rootsist, Soomest, Taanist, USAst,<br />
Kanadast, Lätist, Eestist.<br />
Kooli sisseastumiseks regristreeruda koduleheküljel,<br />
sooritada inglise keele ning matemaatika<br />
eksamid. Edasi võetakse Teiega ühendust.<br />
Oleme kohal teeviidal (boks 2) ja avatud uste<br />
päeval 7. veebruaril Riias.<br />
Stockholmi Kõrgem Majanduskool<br />
Stockholm School of Economics in Riga<br />
Strēlnieku iela 4a, Riga LV 1010, Latvia,<br />
Tel. +371 701 5800, office@sseriga.edu.lv<br />
EUROÜLIKOOL<br />
Toimetulek haritud Euroopas<br />
Keskkonnakaitse<br />
Ärijuhtimine<br />
Rahvusvahelised suhted<br />
Sisekujunduskunstnik-disainer<br />
Moekunstnik-disainer<br />
Tõlk/tõlkija, filoloog<br />
Magistriõpe<br />
Keskkonnakaitse<br />
Ärijuhtimine<br />
Kunstiteadus<br />
Regionaalsed rahvusvahelised uuringud<br />
Tõlk/tõlkija, filoloog<br />
11 akrediteeritud õppekava<br />
« Vilistlased on kadetikogule kinkinud palju kõikvõimalikke meeneid.<br />
KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli kadetikogu esimehe Ivo Peetsi kinnitusel<br />
käib kinkijate vahel omamoodi võistlus: igaüks püüab oma kingitusega<br />
eelmist üle trumbata, olgu siis suuruse, säravuse või iseäralikkusega.<br />
Pildil on Pärnu Üksik-Jalaväepataljoni vilistlaste kingitus. Aldo Luud<br />
Euroülikool<br />
Mustamäe tee 4,<br />
10621 Tallinn<br />
Lisainfo: 611 5801<br />
euro@eurouniv.ee<br />
www.eurouniv.ee
14<br />
Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC<br />
Igal kadetil on kadetikasiinos oma kruus kuhu on kirjutatud tema nimi ja lause, mis iseloomustab kruusi omanikku – enamasti läbi huumoriprisma.<br />
Lause mõtlevad välja kursusekaaslased. Ivo Peetsi kruusil on kirjas: «Distsipliin, kord ja punkt!»<br />
2 x Aldo Luud<br />
« ALGUS PÖÖRDEL<br />
Kadetielu on üsna rahvusvaheline – tihedalt<br />
tuleb ette suhtlemist NATO ja Euroopa Liidu<br />
liikmesriikide sõjakoolidega, näiteks Taani,<br />
Rootsi, Soome, Saksamaa, Poola, Läti jt liitlasriikidega<br />
on koostöö tihe ja pidev. Kohtutakse nii<br />
aastapäevaballidel üksteisel külas käies kui ka<br />
asjalikus konverentsiõhkkonnas aktuaalsetel<br />
teemadel arutledes.<br />
Hinnaline Taani lipp<br />
Kadetielu ei tähenda vaid ränka õppetööd – sarnaselt<br />
üliõpilaskorporatsioonide tegevusega sisaldab<br />
see neidki nüansse, mis kadetil väsimusest<br />
hoolimata sädet silmist kustuda ei lase. Näiteks<br />
on vastastikustelt traditsioonilistelt külaskäikudelt<br />
kombeks kaasa tuua mõni trofee.<br />
Ennekõike püütakse kaasa võtmiseks valida<br />
midagi sellist, millel on võõrustajatele suur<br />
väärtus sümbolina. Nii on praegu kadetikasiino<br />
laes rippuv Taani lipp mitu korda riigipiire ületanud.<br />
Väärtuslikust sümbolist ilma jäämine riivab<br />
mõistagi selle kaotanute au, mistõttu trofee<br />
püütakse iga hinna eest tagasi saada. Nii jõudis<br />
ka Taani sõjakooli lipuvardast maha võetud lipp<br />
pärast rännakut Eestisse taas Taani tagasi. Paraku<br />
ei saanud lipp kodumaale kauaks jääda, sest<br />
– nagu ütleb kadetikogu esimees – meie kadetid<br />
tõid Taani lipu tagasi sinna, kust see pärineb.<br />
Kui mõni trofeeks võetud asi on omanike<br />
silmis nii kõrges hinnas, et sellest mingil juhul<br />
loobuda ei taheta, siis saab selle mõne teise trofee<br />
vastu välja vahetada. Seega päris asendamatud<br />
ja hindamatu väärtusega asjad siiski võõrastesse<br />
kätesse ei jää.<br />
Vaba aeg kadetikasiinos<br />
Miks valida<br />
sõjakool?<br />
KADETTVEEBEL IVO PEETS<br />
Mina läksin pärast Tallinna Arte gümnaasiumi<br />
lõpetamist ajateenistusse Kuperjanovi üksikjalaväepataljoni.<br />
Ise tahtsin sinna – leidsin, et<br />
kergem on teenida kõigist kiusatustest võimalikult<br />
kaugel. Siis tuli juba sõjakool, siin asusin<br />
<strong>õppima</strong> kolm aastat tagasi.<br />
Elukutseid ja ameteid on mitu, kuid vähesed<br />
eeldavad samavõrd palju pühendumust ja õppimisvõimet<br />
kui ohvitserikutse. Selleks, et juhtida<br />
kümneid või isegi tuhandeid alluvaid, on tarvis<br />
mõista eri inimtüüpe, lahendada keerukaid olukordi.<br />
Vaja on teada palju kultuurist, poliitikast,<br />
kunstist ja psühholoogiast. Kõike seda läheb<br />
tarvis igal inimesel, kes soovib saada heaks juhiks,<br />
olgu ta seda siis kaitseväes või erafirmas.<br />
Kui tahad juhtimises tippu jõuda, siis on sõjakool<br />
sel teel üks raskemaid, kuid kindlasti ka tulemusrikkamaid<br />
valikuid. Kool pakub kindlat tulevikku<br />
ja stabiilset karjääri ning kindlasti palju<br />
väljakutseid, sealhulgas ka osalemist välisoperatsioonidel.<br />
Vabal ajal võib kadette leida kadetikasiinost. Tegu<br />
pole siiski kitsa ringi mängupõrguga – kasiino<br />
on lihtsalt kadettide vaba aja veetmise koha<br />
ajalooline nimetus. Väga populaarsed on kadetikasiinos<br />
peetavad mälumängud, alati on täismaja<br />
kindlustatud ka taktikaringile, kus kogemusi<br />
jagavad välisoperatsioonidelt naasnud vanemad<br />
kolleegid.<br />
Oma vaba aja sisustamisega kadettidel<br />
probleeme pole, selles osas tehakse tihedat koostööd<br />
kõigi Eesti kõrgkoolidega. Kord aastas, juulikuus<br />
korraldavad tulevased ohvitserid riigikaitselaagri<br />
Eesti Üliõpilaskondade liidu liikmeks<br />
olevate kõrgkoolide üliõpilastele – nii võivad<br />
nemadki aimu saada sõjakooli ja ohvitserikutse<br />
eripäradest.<br />
≤ KARIN KANARIK
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡<br />
apple<br />
Õmbluskunst<br />
‡<br />
Rõivatööstus tahab<br />
rätsepakriidi<br />
unustada<br />
Tallinna tehnikakõrgkoolis on teaduskond,<br />
mille üliõpilaste seas<br />
hakkab noormehi silma vaid<br />
mõni üksik – rõiva- ja tekstiiliteaduskonna<br />
erialad köidavad<br />
rohkem õrnemat sugu. Samas<br />
on valdkonna tipud maailmas<br />
enamasti mehed.<br />
Mati Hiis | Kalev Lilleorg<br />
15<br />
Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC<br />
Siinkandiski leidub mõni noormees, kellele<br />
meeldib rõivastega tegelda, olgu siis neid disainida,<br />
konstrueerida või tootmisprot-otsessi<br />
kavandada. Rõivatööstuse tulevik<br />
peaks aga mehi kõigi eelduste kohaselt<br />
üha rohkem ligi tõmbama.<br />
Tallinna<br />
tehnikakõrgkool<br />
hoiab kurssi<br />
rõivatööstuse<br />
tulevikule<br />
Suured muutused tulekul<br />
Traditsiooniline rõivatööstus on<br />
praeguseks jõudnud suurte muutuste<br />
lävele, senisel kujul pole seda<br />
enam kauaks. Areng liigub laialt levinud<br />
pakkumiste süsteemile, mis<br />
võimaldab riiet, stiili ja tegumoodi<br />
valida virtuaaltehnoloogia abil.<br />
Missugune on rõivatööstuse tulevik?<br />
Ennekõike smart-card’i süsteem:<br />
kaardil on inimese kehamõõtmed, ta sisestab<br />
arvutisse andmed värvi, materjali<br />
ja disaini kohta ning saab siis ekraanilt<br />
vaadata, missugune näeks kavandatav<br />
rõivatükk tema seljas välja, kuidas<br />
sobiks see talle istudes, joostes,<br />
tantsides. Kas pole uhke perspektiiv?<br />
Sellisest uut tüüpi salongist<br />
saaks valmiseseme kätte juba kolme<br />
päevaga. Samas saaks see aga võimalikuks<br />
ainult siis, kui kõik tööd tehakse<br />
ikkagi Euroopas, mitte tuhandete kilomeetrite<br />
taga. Selleks tuleb aga tootmist<br />
muuta, senisel viisil enam toimida ei<br />
saa. <strong>Tule</strong>mas on ka uued õmblusmasinad<br />
– täiesti uus põlvkond, mis võimaldab<br />
vähendada õmblejate arvu.<br />
Rakenduskõrgharidusega spetsialist<br />
saab koolist kaasa kõik rõivatööstuses<br />
vajalikud põhioskused.<br />
JÄTKUB PÖÖRDEL »<br />
Kas valida<br />
moe-<br />
rõivaste<br />
kujunda-<br />
mine-di-<br />
sainimine<br />
või hoopis<br />
kaitseriietu-<br />
se<br />
valmistamiseks<br />
so-<br />
bivate ma-<br />
terjalide-<br />
tehnoloogiate<br />
välja-<br />
töötamine,<br />
on iga õp-<br />
puri enda<br />
otsustada<br />
–<br />
mis keda<br />
rohkem dab.<br />
köi-
16<br />
Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC<br />
« ALGUS PÖÖRDEL<br />
Kool jagab teadmisi toote valmistamisest, tootmise<br />
korraldamisest, materjalidest ja nende hankimisest ning<br />
erialastest arvutiprogrammidest, mis teeb võimalikuks<br />
töötamise selles valdkonnas nii kodu- kui ka välismaal.<br />
Ka omandab rõivaala spetsialistiks õppija ärioskusi ja<br />
saab teadmisi projektijuhtimisest.<br />
Õpingud kestavad Tallinna tehnikakõrgkoolis neli<br />
aastat ja suur osa on praktikal ettevõtetes, kus tudeng<br />
omandab teadmisi nn töös õppimise käigus. See ei piirdu<br />
ainult Eesti ettevõtetega, tavapäraseks on saamas õppimine<br />
ja praktika välismaal, mis annab sel rahvusvahelisel<br />
alal tegutsema asujaile hulga väärtuslikke kogemusi.<br />
Üllatusi rätsepmeister<br />
Kiirele:<br />
Käärid, kriit ja<br />
sentimeetririhm<br />
pole sugugi esimesed<br />
asjad, mis<br />
rõiva- ja tekstiiliteaduskonna<br />
õppuritele<br />
kätte jagatakse<br />
– arvuti,<br />
ikka arvuti on<br />
see, mille abil<br />
lõiked millimeetri<br />
täpsusega paika<br />
sätitakse.<br />
Tairo Lutter<br />
Moerõiva kõrval kaitserõivastus<br />
Rõiva- ja tekstiiliosakonda ei maksaks oma võimalike<br />
valikute seast välja jätta ka neil, keda moemaailm raasugi<br />
ei huvita, sest peale silmailu pakkumise on rõivaste<br />
ülesanne alati olnud ka inimest kaitsta – ja mitte<br />
ainult külma eest.<br />
Näiteks vajavad mitme elukutse esindajad rõivastust,<br />
mis igapäevatöös kaitseks neid tule, kuumuse,<br />
kemikaalide, bioohtlike ainete, bakterite jmt eest, sõjaasjanduses<br />
ka kuuli- ja mürsukildude, bio- ja keemiarelva<br />
ning radioaktiivse kiirguse eest.<br />
Tekstiilmaterjalidel on oma kindel osa kogu kaitsesüsteemis<br />
nende ohtude vastu. Suurem osa kaitseriietusest<br />
valmistatakse traditsioonilisi õmblustehnoloogiaid<br />
kasutades. Ka kaitserõivastuseks sobivaid<br />
Eesti Lennuakadeemia jätkab<br />
lennundusspetsialistide koolitamisel<br />
Tartu Lennukolledži kindlaid traditsioone.<br />
Rakenduskõrgharidusõppesse saad astuda<br />
järgmistel erialadel:<br />
-lennuliiklusteenindus;<br />
-lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide<br />
käitamine;<br />
-lennuki juhtimine;<br />
-kopteri juhtimine;<br />
-lennundusettevõtte juhtimine;<br />
-õhusõiduki hooldus.<br />
Eesti Lennuakadeemia<br />
Kreutzwaldi 58A,<br />
51014 Tartu<br />
tel: 7 448 100<br />
faks: 7 448 101<br />
e-post: eava@eava.ee<br />
www.eava.ee
17<br />
materjale toodetakse nii traditsioonilistel (ketrus, kudumine,<br />
mittekootud tehnoloogiad) kui ka uutel meetoditel<br />
(3D kudumine ja põimimine), kasutades nii looduslikke<br />
kui ka tööstuslikult valmistatud kiude.<br />
Tehnilise tekstiili kasutusalade loetellu mahuvad<br />
autondus, lennundus, meditsiin – isegi võidusõiduautod.<br />
Viimaste kohta ei saa jätta märkimata, et Tallinna Tehnikaülikooli<br />
(TTÜ) ja Tallinna Tehnikakõrgkooli Formula<br />
Student Teami riietus, mida kanti edukal võistlusreisil<br />
Inglismaale Silverstone’i (vt lk 21–23), valmis koostöös<br />
TTK rõiva- ja tekstiiliteaduskonnaga.<br />
Niidi ja nõela kõrval on teaduskonnas rõivatootmises<br />
kasutatavad arvutiprogrammid mudelite loomiseks<br />
ja tehnolahenduste väljatöötamiseks. Eelmisel suvel<br />
jõudsid kohale ka laboriseadmed, millega saab testida<br />
tekstiilikiude ja -materjale. Juba on tehtud ka esimesed<br />
tellimustööd.<br />
≤ MALLE JÜRVES, MARE-ANN PERKMANN<br />
HAKKAS HUVITAMA? UURI LÄHEMALT!<br />
Tallinna tehnikakõrgkooli koduleheküljelt www.tktk.ee saab rõiva- ja<br />
tekstiiliteaduskonnast huvituja lähiinfot kahe õppekava kohta: rõivaste<br />
tehniline disain ja tehnoloogia (päevaõppes) ning rõiva- ja tekstiiliala<br />
ressursikorraldus (kaugõppes). Esimese õppekava sisu oskab ilmselt<br />
igaüks ette kujutada, teine puudutab aga ennekõike ostu- ja müügitööd,<br />
annab teadmisi rõivatööstuses vajaminevatest materjalidest alates niitidest-nööpidest<br />
kuni kangasteni.<br />
Teaduskonnal on plaan korraldada huvilistele uuel aastal ka moekool,<br />
mis annab pakutavate erialade kohta põhjalikumaid teadmisi ja hõlbustab<br />
nii otsuste tegemist.<br />
Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC<br />
www.evenor.ee<br />
KÕRGHARIDUS SUURBRITANNIAS<br />
Ülisoodsad vastuvõtu- ja õppetingimused ning õppemaksu kattev ülisoodne laen.<br />
STIPENDIUM EESTI TUDENGITELE KUNI 2000GBP AASTAS!<br />
University of Essex, University of Central Lancashire, Canterbury CC University,<br />
Birmingham City University, Bath Spa University, Coventry University,<br />
University of Northampton, University of Wolverhampton<br />
Õpitavad erialad:<br />
• Computer Science,<br />
• Hospitality and Tourism,<br />
• Marketing Management,<br />
• Financial Management,<br />
• Design and Technology,<br />
• Production Engineer,<br />
• Building Technology,<br />
TASUTA RAKENDUSLIK INGLISKEELNE<br />
KÕRGHARIDUS TAANIS<br />
Kopenhaagen, Aalborg, Aarhus, Odense<br />
• Chemical and Biotechnical<br />
Science,<br />
• IT-and Electronics Engineer,<br />
• Architectural Technology and<br />
Construction Management<br />
(B.Sc.),<br />
• Multimedia Designer,<br />
• Multimedia Design<br />
and Communication,<br />
• BA in International<br />
Marketing and Sales,<br />
• BA in Hospitality,<br />
• BA in Sports Management<br />
KÜLASTAGE MEID JA MEIE PARTNERÜLIKOOLE TEEVIIDAL BOKSIS NR. 85!<br />
International Language and Education Centre EVENOR<br />
Tartu mnt. 43 / F.R. Kreutzwaldi 24, Tallinn<br />
Tel. 6 485 441, 6 485 501, mail@evenor.ee<br />
EMA Merekool<br />
Västriku 8, Tallinn<br />
Tel/fax 655 2724<br />
merekool@merekool.ee<br />
www.merekool.ee<br />
TALLINNAS<br />
Põhiharidus baasil 4 a, millest 1 a meresõiduks<br />
• Kuni 500 kogum. laeva kapteniõpe<br />
• Väiksema kui 200 kW mootorlaeva<br />
mahaanikuõpe<br />
• Väiksema kui 750 kW ja kuni 500 kogum.<br />
mootorlaeva vanem-mehaaniku õpe<br />
• Laeva külmutusseadmete masinisti õpe<br />
• Laevaelektriku õpe<br />
• Lisaeriala - avamere kalur<br />
Keskhariduse baasil (päevaõpe ja töökohapõhine<br />
õpe) 2-2,5 a, millest 1 a praktika<br />
• Vahitüürimees (VTS)<br />
• Vahimehaanik (VMK)<br />
PÄRNUS, Pargi 1, parnu@merekool.ee<br />
Põhihariduse baasil 4 a, millest 1 a praktika<br />
• Väiksema kui 200 kogum. kipriõpe<br />
• Väiksema kui 200 kW mootorlaeva<br />
mehaanikuõpe<br />
• Väiksema kui 750 kW ja kuni 500 kogum.<br />
mootorlaeva vanem-mehaaniku õpe<br />
TARTUS, Soola 5, tartu@merekool.ee<br />
Keskhariduse baasil 2 a, millest 1 a praktika<br />
• Siseveelaeva juhtimine<br />
• Laevamotorist<br />
• Vahimadrus<br />
Plaanis avada õpperühm Hiiumaa Ametikoolis<br />
Lahtiste uste päev Tallinnas ja Pärnus:<br />
18.03.09 kell 11.00<br />
DOKUMENTIDE VASTUVÕTT:<br />
1.06-10.07.09 ja 3.-14.08.09 kell 9.00-15.00<br />
EESTI MERE-<br />
AKADEEMIA<br />
Oleme tegijad<br />
merel ja maal!<br />
Rakenduskõrgharidus- ja magistriõpe<br />
Mustakivi 25, Tallinn<br />
eesti.mereakadeemia@emara.ee<br />
www.emara.ee, tel: 6135500, faks: 6342099<br />
Laevandusteaduskond:<br />
• tüürimees<br />
Mehaanikateaduskond:<br />
• laeva jõuseadmed<br />
• külmutusseadmed<br />
Merendusteaduskond:<br />
• hüdrograafia<br />
• hüdrometeoroloogia ja loodushoid<br />
• sadamamajandamine ja meretranspordi<br />
juhtimine<br />
• kalatoodete tehnoloogia<br />
• kalandusspetsialist<br />
Magistriõpe:<br />
• Merendus<br />
Dokumentide vastuvõtt:<br />
10.-22.08.09. Mustamäe tee 25,<br />
III korrus, kab. 1355<br />
SAIS-i süsteemi kaudu<br />
alates 29.06-16.07.09<br />
Vastuvõtukomisjon asub<br />
aadressil Mustakivi 25, Tallinn,<br />
avatud 29.06-16.08.08. a.<br />
E-N kell 9.00-15.00, R kell 9.00-14.30
18<br />
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡<br />
apple<br />
E-õpe<br />
‡<br />
Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC<br />
Juhtub vahel, et noor inimene<br />
leiab end lahendamatust<br />
olukorrast: koolis käimiseks<br />
ei jätku ühel või teisel põhjusel<br />
aega või on seal suhted<br />
lootusetult sassis, ometi<br />
on keskharidus tuleviku<br />
seisukohalt hädavajalik.<br />
Kui tavagümnaasiumis on õpingud mingil<br />
põhjusel pooleli jäänud, proovitakse õnne<br />
kutsekoolis. Tihtipeale selgub aga, et valitud<br />
kutse ei paku lähitutvumisel enam huvi.<br />
Kui ka täiskasvanute gümnaasiumis<br />
kõik asjad ei klapi, näib, et rohkem valikuid<br />
polegi.<br />
Praegusel arvuti- ja internetiajastul,<br />
kui noored veedavad väga palju aega virtuaalkeskkonnas,<br />
tekib küsimus – miks ei<br />
võiks õppiminegi internetipõhine olla?<br />
Võibki! Tegelikult on see võimalus täiesti<br />
olemas, e-gümnaasiumiga on Eestis tegeldud<br />
juba mitu aastat ja see on õppurite<br />
seas üha enam populaarsust võitmas, aga<br />
ometi pole paljud sellest kuulnudki.<br />
Liiv tuiskab,<br />
edu tuleb – ja<br />
kooliasjad<br />
korras<br />
Igaühel oma põhjus<br />
Reena Uustal ja Mark Suursalu õpivad Audentese<br />
erakooli e-gümnaasiumis. Kumbki<br />
neist jõudis langetada oma elus olulisi otsuseid<br />
juba enne keskharidust tõendava<br />
paberi kättesaamist – Reena asus elama<br />
välismaale, Mark aga pühendus sedavõrd<br />
hasartselt spordile, et kooli jaoks ei jäänud<br />
enam lihtsalt aega.<br />
E-gümnaasiumini jõudsid mõlemad<br />
tänu tuttavate soovitusele. «Kuulsin sõbranna<br />
käest, et niisugune võimalus – lõpetada<br />
emakeelne gümnaasium interneti vahendusel<br />
– on olemas ja olin otsekohe kindel,<br />
et see mulle sobib,» kinnitab Reena.<br />
Mis on teisiti?<br />
E-gümnaasiumi leiavadki sageli need, kel<br />
koolitee aastate eest katkenud või kes on<br />
väikelapsega kodus, aga ka need, kes elavad<br />
mingil põhjusel ajutiselt välismaal või<br />
on aktiivsed sportlased ning seetõttu sageli<br />
võistlusreisidel või treeningulaagrites.<br />
Hästi sobib see õppevorm ka neile, kelle liikumine<br />
on tervislikel põhjustel piiratud.<br />
Õppima asumise põhieeldused on<br />
põhihariduse olemasolu ning arvuti kasutamise<br />
võimalus ja oskus.<br />
Mark Suursalu otsustas ühel hetkel pühenduda<br />
spordile - ja golfitreeningute kõrvalt<br />
ei jäänud kooliskäimiseks enam kuigi palju<br />
aega. E-gümnaasiumis saab ta õpingute<br />
tempo valida oma tegemiste järgi. Mati Hiis
19<br />
E-gümnaasiumi eeliseks tavakooli ees<br />
peavad nii õpilased kui ka õpetajad eelkõige<br />
vabadust valida endale sobiv õppimise aeg,<br />
koht ja tempo. Õppur läbib õppematerjali ja<br />
lahendab ülesanded veebipõhises õpikeskkonnas.<br />
Seal on kõik õppeained (e-gümnaasiumis<br />
kursused), foorumikeskkond kaasõpilaste<br />
ja õpetajatega suhtlemiseks ning<br />
igapäevane õppetööd puudutav info. Õppesessioonid<br />
on koolis tavaliselt üks kord<br />
kuus, siis keskendutakse konsultatsioonidele<br />
ja arvestustööde tegemisele.<br />
Mark ja Reena peavad tava- ja e-gümnaasiumi<br />
oluliseks erinevuseks õpetaja panust:<br />
e-gümnaasiumis on õpetaja oluliselt<br />
kättesaadavam.<br />
«Tavakoolis ma ei saa õpetajale kell<br />
üksteist õhtul küsimusi esitada, kui avastan<br />
enne suurt kontrolltööd, et miski on ikkagi<br />
arusaamatuks jäänud,» toob Reena näite.<br />
«E-õppes on aga võimalik igal ajal õpetajatega<br />
suhelda.» Samas on iseseisvat tööd oluliselt<br />
rohkem kui tavakoolis ja et kõigega<br />
hakkama saada, tuleb paratamatult ette ka<br />
magamata öid. Hea on aga see, et igaüks<br />
saab valida just endale sobiva tunniplaani ja<br />
oma aega ise võimaluste kohaselt plaanida.<br />
Enesesund ja motiveeritus<br />
Millised võiksid olla e-gümnaasiumi suurimad<br />
plussid ja olulisimad miinused? Mark,<br />
kes tahab spordis kaugele jõuda ja peab seetõttu<br />
tihti väljaspool Eestit treeningulaagrites<br />
viibima, ei pea plussi pikalt nuputama:<br />
«Ma saan maksimaalselt pühenduda spordile,<br />
aga ka õpinguid jätkata – enda valitud<br />
tempos ja oma plaani järgi. Tavakoolis poleks<br />
see võimalik.»<br />
Reena on väga rahul õpetajatega.<br />
«Ausalt, ma lihtsalt jumaldan neid! Nad on<br />
suvalisel<br />
ajal, kas või<br />
’’Võin<br />
kell kaks öösel<br />
õpetajale meili<br />
saata ja ta<br />
vastab esimesel<br />
võimalusel.<br />
nii vastutulelikud, alati toeks, alati valmis<br />
vastama, selgitama, julgustama, raskest kohast<br />
edasi aitama,» kiidab ta. «Võin suvalisel<br />
ajal, kas või kell kaks öösel õpetajale<br />
meili saata ja ta vastab esimesel võimalusel.»<br />
Raskeks peavad nii Reena kui ka<br />
Mark iseenda sundimist, et asjad õigel ajal<br />
tehtud saaksid. «Keegi ei tuleta sulle iga<br />
päev meelde, et homseks pead need ja need<br />
asjad ära tegema, keegi ei kontrolli järgmisel<br />
päeval, kas sa ikka oled teinud, ise pead<br />
oma aega arvestama ja tööd kavandama,»<br />
ütleb Mark.<br />
Reena tunnistab, et temal on vahel<br />
raske keerulise ainega, näiteks matemaatika<br />
või keemiaga üksi hakkama saada. Samas<br />
süveneb aga ise pusides see tunne, mis tavagümnaasiumis<br />
tihtilugu kaduma kipub:<br />
õpid ikka iseenda jaoks.<br />
«Tegelikult on e-gümnaasium lahe,»<br />
kinnitab Reena. «Mina soovitan seda küll<br />
kõigile, kel tavakool mingil põhjusel pooleli<br />
on jäänud.»<br />
≤ KARIN LASS<br />
Reena Uustali õpingud oleksid katki jäänud, kui sõbranna<br />
poleks teadnud talle soovitada e-gümnaasiumi. Erakogu<br />
Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC<br />
www.tea.ee
Kvaliteetne rakenduslik kõrgharidus, mis aitab ja lihtsustab leida tööd. Pakume üliõpilastele<br />
rohkem praktilisi loenguid. Ettevõtted ja asutused hindavad TTÜ Tallinna Kolledži lõpetajate<br />
oskusi kõrgelt. Meil saab õppida päevases ja kaugõppes rahvusvaheliselt akrediteeritud õppekavadel.<br />
Meie üliõpilastel on võimalus minna <strong>õppima</strong> üheks/kaheks semestriks välismaale.<br />
TTÜ Tallinna Kolledžis saate TTÜ diplomi. Õpe on tasuline, kuid see on investeering sinu<br />
tulevikku. Riigieksami tulemusi ei nõuta ja sisseastumisel piisab keskhariduse olemasolust.<br />
Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus<br />
Majandusarvestus<br />
Kinnisvara haldamine<br />
Äriõigus<br />
Internet: www.eaba.ee E-mail: info@eaba.ee<br />
EESTI MUUSIKA- JA<br />
TEATRIAKADEEMIA<br />
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutab välja vastuvõtu<br />
2009/10 õppeaastaks bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppesse.<br />
ÕPPEKAVAD<br />
klaver, klavessiin, orel, keelpillid, puhkpillid, löökpillid, kannel, akordion, laul,<br />
dirigeerimine, koolimuusika, instrumendiõpetaja, interpretatsioonipedagoogika<br />
(magistriõpe), kammeransambel (magistriõpe), saateklass (magistriõpe),<br />
kompositsioon, elektronmuusika, muusikateadus, jazzmuusika, pärimusmuusika.<br />
DOKTORIÕPPE ÕPPEKAVAD<br />
muusika (interpretatsioon, kompositsioon), muusikateadus,<br />
muusikapedagoogika, teatrikunst.<br />
DOKUMENTE VÕETAKSE VASTU<br />
kuni 15.-26.06, E–R 10–16, Rävala pst 16, ruumis A 103.<br />
INFORAMATSIOONI<br />
saab leheküljelt http://www.ema.edu.ee/<br />
Sisseastumiseksamid toimuvad 29.06–2.07.<br />
Info 6675 709, 6675 762 või vastuvott@ema.edu.ee<br />
Kui kahtled ikka veel…<br />
… külasta meie kodulehte http://tk.ttu.ee või helista 6 272 686<br />
… või otsi meid Teeviida messil 4.-6. detsembril Tallinnas. Me asume boksis nr. 60<br />
Kohtumiseni Teeviidal !<br />
USUS EST MAGISTER OPTIMUS - PRAKTIKA ON PARIM ÕPETAJA<br />
www.tktk.ee<br />
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL<br />
riiklik kõrgkool<br />
rakenduskõrgharidus<br />
Pärnu mnt. 62, tel 666 4569<br />
vastuvott@tktk.ee;<br />
http://vastuvott.tktk.ee<br />
TULE ÕPI INSENERIKS JA ARENDA EESTIT!<br />
4 aastat, 240 Euroopa ainepunkti<br />
• Autotehnika *<br />
• Hoonete ehitus *<br />
• Masinaehitus *<br />
• Rakendusarhitektuur<br />
• Rakendusgeodeesia<br />
• Raudteetehnika *<br />
• Rõivaste tehniline<br />
disain ja tehnoloogia<br />
• Rõiva- ja tekstiiliala<br />
ressursikorraldus *<br />
• Teedeehitus *<br />
• Tehnomaterjalid ja<br />
turundus *<br />
• Tehnoökoloogia<br />
• Transport ja logistika *<br />
* saab õppida ka kaugõppes<br />
Lahtiste uste päev 17.03.2009 kell 13.00<br />
Avalduste vastuvõtt 26.06-8.07.2009<br />
Avaldusi saab esitada SAISi kaudu aadressil www.sais.ee<br />
Fujitsu-Siemens<br />
Lifebook<br />
S7020<br />
Pentium Mobile 1,7 GHz<br />
Operatiivmälu: 1GB<br />
Kõvaketas: 80 GB<br />
Ekraan:14,1”<br />
(res. 1400x1050)<br />
DVD-combo, Wifi,<br />
võrgukaart, Bluetooth<br />
Windows XP Professional<br />
Garantii 6 kuud.<br />
Kaal vaid 1,7 kg.<br />
Hind ainult 4990.- krooni!<br />
Arvutiait.ee<br />
HP dc7100 SFF<br />
Pentium-4 HT 3,2 GHz<br />
Operatiivmälu: 1GB<br />
Kõvaketas: 80 GB<br />
DVD-ROM, võrgukaart.<br />
Windows XP Professional<br />
Garantii 6 kuud.<br />
Hind 2690.- krooni<br />
Hind DVD-kirjutajaga: 2890.-<br />
Luha 19, Tallinn. Tel. 6461 341.<br />
Fujitsu-Siemens<br />
Esprimo<br />
Celeron D3GHz<br />
Operatiivmälu: 1GB<br />
Kõvaketas: 80 GB<br />
DVD-combo,<br />
võrgukaart.<br />
Windows XP Pro, garantii 6 kuud.<br />
Hind 1990.- krooni<br />
17” LCD-monitorid 1390.-<br />
HP kontorikombainid (laserprinter;<br />
koopiamasin; skanner; fax) 1290.-<br />
HP värvilaserprinterid 1590.-<br />
Arvutiait.ee
Vormeliradade<br />
supertulijad<br />
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡<br />
Tehnika<br />
apple<br />
‡<br />
21<br />
Neljapäev, ev<br />
,2<br />
27. november 2008 KOOLI ABC<br />
Eesti tudengiprojekt «TTÜ/TTK Formula<br />
Student Team» pälvis Inglismaal<br />
kuulsal Silverstone’i ringrajal 72<br />
meeskonna seas 13. koha ja parima<br />
uustulnuka karika, vormeli tehnolahenduste<br />
eest saavutati 6. koht!<br />
Oma muljeid võistlusest ja sellele eelnenud tööst öst jagas<br />
meeskonna kapten, Tallinna tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna<br />
transporditehnika eriala magistrant<br />
Jaanus Vint.<br />
Mis on nime «TTÜ/TTK Formula Student t<br />
Team» taga?<br />
Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna<br />
Tehnikakõrgkooli tootearenduse ja autotehnika<br />
eriala tudengite ühine meeskond. Oleme<br />
koos tegutsenud juba üle kahe aasta. Selle<br />
ajaga oleme projekteerinud ja valmis ehitanud<br />
Inglismaal võistlemas käinud vormeli.<br />
Igalühel oma ülesanne<br />
Tiimis on ülesanded jagatud inimeste endi<br />
eelistuste või erialaoskuste järgi: kes töötab<br />
tehnolahendusi välja, kes eelistab pusida<br />
nende elluviimise, detailide valmistamise ja<br />
raami kokkukeevitamise kallal. Juhendajad<br />
on TTÜ magistrandid ja doktorandid, transporditehnika<br />
eriala õppejõud Janek Luppin,<br />
Risto Kõiv ja peakonstruktor Ruben Lend.<br />
JÄTKUB PÖÖRDEL »<br />
Edukas: Tallinna<br />
tehnikatudengid<br />
pälvisisd Inglismaal<br />
üliõpilaste<br />
rahvusvahelisel<br />
tootearendusvõistlusel<br />
oma<br />
vormeli tehniliste<br />
lahenduste eest<br />
6. koha.<br />
Tallinna Tehnikaülikool<br />
EESTI HOTELLI- JA<br />
TURISMIMAJANDUSE<br />
ERAKOOL<br />
Puuvilla 19<br />
10314 Tallinn, ESTONIA<br />
Tel: (+372) 668 8707<br />
Fax: (+372) 668 8706<br />
e-mail: ehte@ehte.ee<br />
www.ehte.ee<br />
<br />
RAKENDUSKÕRGHARIDUSE<br />
AKREDITEERITUD ÕPPEKAVAD<br />
<br />
hospitality management <br />
<br />
<br />
KUTSEHARIDUS<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
* - võimalus õppida tasuta õppekohtadel<br />
TURISM ON KÕIGE<br />
KIIREMINI ARENEV<br />
MAJANDUSVALDKOND!<br />
KUTSUME TEID OMANDAMA<br />
OSKUSI JA TEADMISI,<br />
MIS TAGAVAD TÖÖKOHA<br />
NII EESTIS KUI KA VÄLISMAAL!
22<br />
Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC<br />
« ALGUS PÖÖRDEL<br />
Kuidas sattusite võistlema Silverstone’i, kuulsaimale<br />
Inglismaa ringrajale?<br />
Võistlus Formula Student on rahvusvaheline<br />
tootearendusvõistlus, mis on suunatud peamiselt<br />
autotehnika- ja masinaehitustudengitele. Meeskondadel<br />
on ülesanne projekteerida ja valmis ehitada<br />
üheistmeline vormeli tüüpi auto prototüüp, mis<br />
peab olema ohutu, töökindel, kiire, atraktiivne ja<br />
lihtsasti hooldatav.<br />
TTÜ/TTK ühismeeskond käis esimest korda<br />
Inglismaal 2007. aastal, kuid siis polnud meil veel<br />
valmis autot ette näidata, ainult virtuaalne mudel,<br />
millega osalesime vastavas võistlusklassis (III<br />
klass). Hästi läks – olime neljandad, poodiumikohast<br />
lahutas meid vaid juuksekarva jagu. Tänavu<br />
osalesime valmis vormeliga juba põhivõistlusel ehk I<br />
klassis.<br />
Kõlab nii, nagu oleks kõik läinud väga lihtsalt.<br />
Tiimi loomisest kuni auto lõpliku valmimiseni<br />
kulus peaaegu kaks tööd täis aastat. Esimene aasta<br />
kulus virtuaalse projekti loomisele, välja tuli töötada<br />
prototüübi üldkontseptsioon ja tähtsamate sõlmede<br />
tehnolahendused. Pärast seda tuli raskem osa, vormeli<br />
praktiline ehitus. See neelas ühtekokku 9 kuud.<br />
Siis pääsesime lõpuks võistlema.<br />
Võistlus kujutab endast seitsmest osavõistlusest<br />
koosnevat kadalippu. Kõigepealt tuli meeskonnal<br />
teha kolm auto üldkonstruktsiooni tutvustavat<br />
esitlust: projekteeritud sõlmede valmistamistehnoloogia,<br />
hinnakujundus ja projekti tutvustus tervikuna.<br />
Igale esitlusele järgnes ligi tunnine diskussioon<br />
kohtunikega, see pidi välja selgitama valitud lahenduste<br />
läbimõelduse ja otstarbekuse. Seejärel läbis<br />
vormel väga põhjaliku tehnokontrolli ja alles siis sai<br />
suunduda võistluse tipphetke, sõidukatsete juurde.<br />
Debüüdiga kõigiti rahul<br />
Sel võistlusel peetakse eraldi arvestuses neli sõidukatset:<br />
kohaltvõtu kiirendus, kurvisõit, sprint ja 22<br />
km pikkune kestussõit. Erinevalt paljudest konkurentidest<br />
suutsime kõik osavõistlused lõpetada ja<br />
väärtuslikke punkte koguda, mis tõstis meid lõpparvestuses<br />
13. kohale. Meil on igatahes oma tulemuse<br />
üle väga hea meel, sest tööd sai kõvasti tehtud.<br />
See võistlus nõuab head professionaalsust.<br />
Kuidas sellele tasemele jõutakse?<br />
Inseneriks ei sünnita, selleks õpitakse. Näiteks<br />
minu erialal on õpinguaega mahtunud tugevusõpetus<br />
ja auto konstruktsiooni tundmaõppimine, arvutipõhine<br />
projekteerimine ja analüüs. Mingiks hetkeks<br />
ongi omandatud piisav teadmistepagas, mis lubab<br />
vormelitki projekteerida. Kui tahtmist jagub, on<br />
kõik õpitav!<br />
MARIS LEHTMETS<br />
≤<br />
TTÜ ja TTK võidukas ühendmeeskond maail<br />
K<br />
U<br />
TSE<br />
Pärnu, telefon 442 7871<br />
parnumaa@hariduskeskus.ee<br />
www.hariduskeskus.ee<br />
Niidupargi 8/12, 80047<br />
PÕHIHARIDUSE BAASIL<br />
Kokk<br />
H<br />
Pagar-kondiiter<br />
Laomajandus<br />
EAST Müüja<br />
Rõivaõmblemine<br />
Arvutid ja arvutivõrgud<br />
Majutusteenindus<br />
Metsamajandus<br />
Tisler<br />
Ehituspuusepp<br />
Ehitusviimistlus<br />
K<br />
O<br />
O<br />
LIS<br />
Autotehnik<br />
Elektroonikaseadmete koostaja<br />
Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus<br />
TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE<br />
(õpipoisiõpe)<br />
Kokk<br />
(abikokk)<br />
Teenindaja<br />
*Aiandus<br />
(abiaednik)<br />
Puhastusteenindus<br />
PÕHIHARIDUSE BAASIL<br />
(hariduslike erivajadustega)<br />
Majutusteenindus<br />
Ehituspuusepp<br />
* õppetöö al. 2.02.09<br />
KESKHARIDUSE BAASIL<br />
Ärikorraldus<br />
Sekretäritöö<br />
(personalitöö lisaoskusega)<br />
Juuksur<br />
KESKHARIDUSE BAASIL<br />
SESOONÕPE<br />
*Arvutid ja arvutivõrgud<br />
*Toitlustusteenindaja<br />
*Metsamajandus<br />
Müügikorraldus<br />
Hooldustöötaja<br />
(lapsehoidja lisaoskusega)<br />
Majandusarvestus<br />
Hotelliteenindus<br />
Dokumentide vastuvõtt 25. juuni kuni 27. juuli 2009
23<br />
Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC<br />
makuulsal Silverstone`i ringrajal. Võistluse parima uustulnuka karikas ja 13. koht 72 meeskonna seas – pole paha!<br />
Tallinna Tehnikaülikool<br />
saab õppida järgmistel erialadel<br />
riigieelarveline õpe (õppijale tasuta)<br />
rakenduskõrgharidus<br />
• maksundus<br />
• pangandus<br />
• raamatupidamine<br />
• turundus<br />
• õigusteenistus<br />
kutseõpe keskhariduse baasil<br />
• kvaliteedi– ja keskkonnahaldus<br />
• majandusarvestus (õppetöö nii eesti kui vene keeles)<br />
• sekretäritöö<br />
• tarkvara arendus<br />
• väikeettevõtlus (õppetöö nii eesti kui vene keeles)<br />
• ärikorraldus (õppetöö vene keeles)<br />
riigieelarveväline õpe (õppijale tasuline)<br />
rakenduskõrgharidus<br />
• personalitöö<br />
• raamatupidamine (õppetöö nii eesti kui vene keeles)<br />
• turundus (õppetöö nii eesti kui vene keeles)<br />
• õigusteenistus<br />
Täpsem info telefonil 650 7862 või info@tmk.edu.ee<br />
Tammsaare tee 147, 12915 Tallinn<br />
www.tmk.edu.ee<br />
Mõdriku, Lääne-Virumaa 46609, tel: 329 5950 faks: 329 5951<br />
e-post: vastuvott@modriku.edu.ee<br />
RAKENDUS-<br />
KÕRGHARIDUS<br />
õppeaeg 3–3,5 aastat<br />
Sotsiaaltöö<br />
Raamatupidamine<br />
Kaubandusökonoomika<br />
Ärijuhtimine<br />
(õppeaeg 3,5 aastat)<br />
KUTSEÕPE<br />
keskhariduse baasil,<br />
õppeaeg 2 aastat<br />
Majandusinfo töötlemine<br />
Majandusarvestus<br />
Müügikorraldus<br />
Ärikorraldus<br />
Sekretäritöö<br />
Õppevormid: päevane, õhtune ja kaugõpe.<br />
Kutsekeskhariduse erialade lõpetajatel on võimalus jätkata<br />
õpinguid rakenduskõrghariduse omandamiseks.<br />
Kõikidel erialadel toimub vastuvõtt ka vene õppekeeles<br />
keskhariduse omandanud noortele.<br />
Õppeajale lisandub 0,5–1 aastane eesti keele süvaõpe.<br />
DOKUMENTE VÕETAKSE VASTU:<br />
6.07–19.08.2009<br />
E–R kell 8.30-16.00 Mõdrikul<br />
http://www.lvrkk.ee
24<br />
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡<br />
apple<br />
Iseõppija<br />
‡<br />
Keelt saab õppida ka autoroolis<br />
LUGEJA KÜSIB<br />
Kas iseõppija keeleõpiku abil<br />
saab tõesti keele ilma kõrvalise<br />
abita selgeks? Keeltekooli<br />
kursuse jaoks on mul<br />
raha raske leida, pealegi elan<br />
maal ja autot pole, bussiga<br />
aga maakonnakeskusest<br />
keeltekoolist õhtul koju tagasi<br />
ei pääse. Seepärast kaalun<br />
õpiku ostmist, et proovida<br />
omal käel keelt õppida, aga<br />
ei suuda otsustada – kas sellest<br />
ikka tuleks mida-<br />
gi välja?<br />
Ivika (22)<br />
Lõuna-Eestist<br />
Vastab TEA kirjastuse turundus-<br />
ja PR-juht Andres Kraas<br />
(pildil).<br />
Meie kirjastuse iseõppijaile<br />
mõeldud õpikute osas on tagasiside<br />
seni olnud küll väga positiivne.<br />
Nende abil saab õppida võõrkeelt<br />
nii lugema-kirjutama kui ka rääkima<br />
– et kõigil õpikutel on kaasas<br />
CDkomplekt, siis on õppijal võimalik<br />
harjutada ka korralikku hääldust.<br />
Iseõppimise üks suuri plusse<br />
on see, et sobiva aja õpinguteks<br />
saab<br />
igaüks ise valida. CDd<br />
kuulates saab õppida ka<br />
näiteks autoroolis või reisil.<br />
TEA kirjastusel<br />
on praegu iseõppijaile<br />
viis keeleõpikut: prantsuse,<br />
hispaania, itaalia,<br />
inglise ja saksa keele oma.<br />
Kui arvesse võtta ka vestmikud,<br />
mille abil saab iseseisvalt<br />
mõnevõrra keelt omandada, siis<br />
lisanduvad veel vene, hiina, soome,<br />
rootsi ja portugali keel.<br />
2 x Arno Saar<br />
Läbimüügi järgi otsustades on<br />
siiani populaarseim olnud ikka inglise<br />
keel, tõusutrendi näitab aga hispaania<br />
keel. Välismaalased ja kohalikud<br />
venelased tunnevad suurt huvi<br />
ka eesti keele õpiku vastu.<br />
Õpikuid ja CDsid on nii alg-,<br />
kesk- kui ka edasijõudnute tasemele.<br />
CDga varustatud keeleõpiku<br />
hind jääb 200 ja 400 krooni vahele.<br />
Vestmikud ja sõnastikud on pisut<br />
odavamad, suured sõnaraamatud<br />
kallimad. Raamatukauplustel ja<br />
kirjastuste kodulehekülgedel tasub<br />
silma peal hoida, sest mõnel korral<br />
aastas tehakse ka sooduspakkumisi,<br />
õppekirjanduse ostuks on see<br />
hea võimalus. Teatavasti tõuseb<br />
järgmise aasta algusest raamatute<br />
käibemaks ligi kaks korda, nii et<br />
arukas oleks oma raamatuostud ja<br />
ettetellimised veel selle aastanumbri<br />
sees ära teha.<br />
Keeli tasub kindlasti õppida,<br />
sest mida keerulisem on olukord<br />
tööturul, seda enam tuleb end täiendada<br />
ja ümberõpe ja keelteoskus on<br />
tööandjate silmis alati suur pluss.<br />
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡<br />
Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC<br />
<strong>Tule</strong>vastele<br />
tudengitele<br />
Eelõppekursusi, kus edasiõppimisest<br />
huvitatud gümnasistid saavad<br />
soovi korral oma teadmisi<br />
täiendada, korraldavad kõik kõrgkoolid,<br />
asjakohast infot leiab koolide<br />
kodulehekülgedelt. Pakutavad<br />
võimalused täienevad pidevalt.<br />
Tallinna tehnikaülikool näiteks<br />
avas sel sügisel ka e-õppe kursused:<br />
huviline saab ise valida teema ja õppeainega<br />
tegelemise aja, loengu videoklippi<br />
saab soovi korral vaadata<br />
korduvalt. Õppejõuga konsulteerimiseks<br />
ja kaasõppuritega suhtlemiseks<br />
on e-kiri ja Skype.<br />
Ka on sellest sügisest üldhariduskoolidel<br />
võimalus valida Tallinna<br />
tehnikaülikoolist valikaineid. «Praegu<br />
on pakkuda kaks valikainet – tootearendus<br />
ja disain ning energeetika<br />
üldkursus,» ütles valikainete projekti<br />
eestvedaja, TTÜ Avatud Ülikooli<br />
peaspetsialist Reet Neudorf. Esmajärjekorras<br />
pakutakse valikaineid<br />
TTÜ kümnele partnerkoolile, pilootprojektina<br />
käivitusid mõlemad kursused<br />
septembris Mustamäe gümnaasiumi<br />
11. ja 12. klassis.<br />
Et ka kaugemal asuvad partnerkoolid<br />
saaksid valikaineid oma õppekavasse<br />
lisada, on e-õppega kombineeritud<br />
kursustena kavas sissejuhatus<br />
kujutavasse geomeetriasse,<br />
sissejuhatus füüsikalisse geoloogiasse<br />
ning loodusteaduste üldkursus.<br />
TEHNIKAHUVI AITAB?<br />
Tallinna tehnikaülikooli tudengite<br />
seas on terve hulk nimekaid sportlasi.<br />
Kas ja kuidas tehnikahuvi treeningutele<br />
kaasa aitab, pole selge,<br />
aga tulemused igatahes tulevad.<br />
Veenduge ise!<br />
^ Märt Israel - kuulub maailma<br />
kümne parema kettaheitja hulka,<br />
õpib ärikorralduse magistrantuuris.<br />
^ Mihkel Kukk - Eesti esinumber<br />
odaviskes, õpib ehitust.<br />
^ Andres Olvik - Eesti rekordi omanik<br />
seliliujumises, õpib keemia- ja<br />
materjalitehnoloogia teaduskonnas.<br />
^ Mikk Pahapill - kümnevõistleja,<br />
Pekingi OMil 11. koht, õpib ehitust.<br />
^ Sander Vaher - üliõpilaste MMil<br />
orienteerumises võitis lühirajal<br />
kuldmedali ja teatemeeskonnaga<br />
2. koha. Õpib mehaanikat.<br />
^ Alo Toom - üliõpilaste MMi<br />
pronks kreeka-rooma maadluses.<br />
Õpib energeetikat.<br />
≤ KOOLIABC
TAHAKSID TEADA, KUIDAS MEHED KAOTUSTETA TULE ALT VÄLJA TUUA?<br />
TAHAKSID SAADA TÕSISEKS TEGIJAKS EESTI KAITSEVÄES?<br />
SIIS TULE JA ÕPI KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOLIS<br />
VANEMALLOHVITSERIKS<br />
WWW.ELUKUTSE.EE<br />
"Võrumaa kuplid ... need paitavad silma.<br />
Aga see pole peamine. Määrab see, et<br />
vaheldusrikas maastik võimaldab imiteerida<br />
väga erinevaid lahinguolukordi. Kui siia lisada<br />
moodsad relvad ja head instruktorid, siis<br />
võib mõista, miks tõsised võitlejad<br />
just siin sünnivad."<br />
veebel Sven Kassatik<br />
Vaata vastuvõtutingimusi lähemalt: www.lahingukool.ee või teisi võimalusi<br />
www.vk.kra.ee. Lisainfo: kvvlk@mil.ee , tel: 717 5100.
Dokumente võtame vastu<br />
29.06–26.08.2009.<br />
aadressil Suuremõisa Hiiumaa,<br />
info telefon 46 94 391,<br />
hiiumaa.ametikool@hak.edu.ee<br />
www.hak.edu.ee<br />
PROFESSIONAALIKS!?<br />
ALUSTA HIIUMAA AMETIKOOLIST!<br />
PÕLTSAMAA AMETIKOOL<br />
PÕHIHARIDUSE BAASIL:<br />
• autotehnik - 3,5 a.<br />
• üldehitus - 3 a.<br />
• kokk - 3,5 a.<br />
• müüja - 3 a.<br />
• põllumajandus - 3,5 a.<br />
• kodumajandus - 3 a.<br />
KESKHARIDUSE BAASIL:<br />
• üldehitus - 2 a.<br />
• kelner-eekandja - 1 a.<br />
• müügikorraldus - 1 a.<br />
Hea õppeedukuse korral on<br />
õppetoetus 600.- kuus.<br />
Põllumajanduse erialal on<br />
lisaks võimalus hea õppeedukuse<br />
korral saada põllumajanduslikku<br />
õppetoetust<br />
kuni 1000.- kuus.<br />
HIIUMAA AMETIKOOL<br />
Võtab vastu õpilasi järgmistele erialadele:<br />
PÕHIHARIDUSETA:<br />
vähemalt 17 a. põhikoolist<br />
lahkunud noortele<br />
• Autotehnik (algõpe) ja<br />
9. kl. - 1 a. koos põhihariduse<br />
omandamisega<br />
• Kokk (algõpe) ja 9. kl. -<br />
1 a. koos põhihariduse<br />
omandamisega<br />
• Põllumajandus (algõpe)<br />
ja 8. kl. - 1 a. koos põhihariduse<br />
omandamisega<br />
Pilootprojekna on koolis<br />
8. ja 9. klass põhihariduse<br />
omandamine koos kutsealaste<br />
esmateadmistega<br />
• Põhikooli 8. kl. alla 17 a.<br />
õppijad: laiendatud tööõpetuse<br />
ja kutseõppe<br />
programmiga õppevorm<br />
• Põhikooli 9. kl. alla 17 a.<br />
õppijad: laiendatud tööõpetuse<br />
ja kutseõppe<br />
programmiga õppevorm<br />
Koolil on ühiselamu, oma söökla, spordisaal, arvuklassid ja raamatukogu.<br />
Lõunatoit on põhihariduse baasil õppijatele tasuta. Tegutseb õpilasomavalitsus.<br />
Kool korraldab täiskasvanutele täiend- ja ümberõpet. Võimalus omandada<br />
erinevate kategooriate mootorsõidukijuhi lubasid.<br />
Kooli kantselei töötab E–N 8.00-16.00, R 8.00-14.00.<br />
Jõgevamaa, Põltsamaa vald, 48030<br />
Väike-Kamari küla, Tel. 776 8888,<br />
776 8889, kool@pkpk.ee<br />
www.pkpk.ee<br />
KUTSUB SIND ÕPPIMA<br />
vanusepiiranguta ja õppemaksuta:<br />
PÕHIHARIDUSE BAASIL<br />
päevane kutsekeskharidus<br />
restaureerimine<br />
3 a<br />
plastitöötluse seadistamine 3 a<br />
raietööline*<br />
1 a<br />
* tsükliõpe ka põhiharidusnõudeta<br />
KESKHARIDUSE BAASIL<br />
tsükliõpe<br />
maastikuehitus<br />
2,5 a<br />
ettevõtlus<br />
1 a<br />
loodusturismikorraldus 2 a<br />
väikesadama spetsialist 1 a<br />
veoautojuht<br />
6 kuud<br />
26<br />
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡<br />
apple<br />
Täindusõpe<br />
‡<br />
Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC<br />
Selles, et elukestev õpe<br />
pole pelk sõnakõlks, vaid<br />
aitab avardada silmaringi,<br />
rikastada erialaoskusi ja<br />
püsida tööturul konkurentsis,<br />
pole ilmselt vaja enam<br />
kedagi veenda.<br />
Mida tahaks<br />
täiskasvanu<br />
õppida?<br />
Tartu ülikoolis ületas täienduskoolituses<br />
osalejate arv mullu esimest korda tasemeõppes<br />
õppivate üliõpilaste arvu, lähenedes<br />
kahekümnele tuhandele. Aastas pakub ülikool<br />
täienduskoolituskursusi tuhande ringis.<br />
Elukestvat õpet ja selle võimalusi on<br />
ülikool arendanud alates 1996. aastast, kui<br />
loodi TÜ Avatud Ülikool. Selle ajaga on arenenud<br />
nii koolitajad kui ka koolitatavad.<br />
2009/2010 ÕPPEAASTA<br />
Akrediteeritud rakenduskõrghariduse õppekavad:<br />
• sotsiaaltöö<br />
• koolieelse lasteasutuse õpetaja (kõrvaleriala: sobitus- ja erirühma õpetaja)<br />
• noorsootöö (kõrvalerialad: multimeedia ja disain; rahvusvaheline noorsootöö)<br />
Kutsehariduse õppekavad:<br />
• lapsehoidja<br />
• sotsiaalhooldus<br />
Dokumentide vastuvõtt:<br />
Paberkandjal 20.07–7.08, E–R 9.00–16.00.<br />
Elektrooniliselt 29.06–7.08, www.sais.ee<br />
Täienduskoolitus:<br />
kava vaata: www.tps.edu.ee<br />
Räägu 49, 11311 Tallinn<br />
Tel. 639 1741, faks 639 1763<br />
Alates 20.07 info tel. 639 1743<br />
E-post: tps@tps.edu.ee<br />
Kosmeetik – algus 19. jaanuar 2009<br />
Juuksur – algus 19. jaanuar 2009<br />
Küünetehnik – jaanuar 2009<br />
Maniküür ja pediküür – jaanuar 2009<br />
Jumestaja – jaanuar 2009<br />
EESTI<br />
KOSMEETIKUTE<br />
JA JUUKSURITE<br />
ERAKOOL<br />
DIARISS<br />
UUTE ÕPILASTE VASTUVÕTT<br />
Koolitusload nr.4782HTM, nr.4783HTM<br />
Info: Tondi 8a, 11313 Tallinn, Tel. 6556185, e- mail: ekjek@mail.ee www.ekjek.ee
27<br />
Möödunud aastal suurenes koolituste<br />
maht märgatavalt humanitaar- ja sotsiaalteaduste<br />
valdkonnas. Neist viimase<br />
valdkonna kursuste arv on kasvanud põhiliselt<br />
haridustöötajatele suunatud ja suveülikooli<br />
raames toimunud koolituste arvelt.<br />
Puhkuse ajal vahelduseks<br />
kursustele<br />
Suveülikooli võimalused on avastanud<br />
paljud koolitusest huvitatud, kelle pingeline<br />
töö- ja ajagraafik ei võimalda sügisel<br />
ega talvel kursustel osaleda. Nemad plaanivad<br />
oma teadmiste täiendamise aegsasti<br />
suvepuhkuse aega.<br />
Ka on täheldatav asutuste/ettevõtete<br />
suurenev huvi tellida organisatsioonile<br />
vajalikke koolitusi. Selliste kursuste korraldamisel<br />
lähtume alati partneri vajadustest<br />
ja soovidest – kohandame olemasolevaid<br />
kursusi sobivaks ja loome eri<br />
valdkondi hõlmavaid koolitusprogramme.<br />
Täiskasvanukoolitus on üha laiapõhjalisem,<br />
hõlmates õppijaid alates oskustöölistest<br />
ja lõpetades tippjuhtidega.<br />
Eriti viimastel aastatel on suveülikoolis<br />
osalenud Eesti oma ala tippe ja arvamusliidreid.<br />
Täienduskoolitustelt saadud tagasiside<br />
põhjal saab öelda, et ennekõike ollakse<br />
huvitatud koolitustest, kus peale<br />
teooria saab ka praktilisi teadmisi ja oskusi,<br />
jagatakse kõige värskemaid erialateadmisi<br />
ja innovatiivseid lahendusi ning<br />
õpetatakse neid igapäevatöös kasutama.<br />
Tasemel õppejõud ja<br />
koolituspaigad<br />
Koolitajate kohta on Priit Pauskar Playtechist<br />
öelnud: «Paljud õppejõud-koolitajad<br />
on osanud esitada lahendusi praktiliste<br />
näidete kaudu elust enesest, sundides<br />
sel kombel mõtlema nii mõnegi olukorra<br />
üle.»<br />
Paigalpüsimiseks tuleb nüüdisajal<br />
üha kiiremini joosta. Nii panustabki Tartu<br />
ülikool järjest enam täienduskoolituse<br />
kvaliteeti. Selleks mindi üle programmipõhisele<br />
õppekorraldusele, koolitusprogrammide<br />
väljatöötamisel tehakse koostööd<br />
Andrase, Kutsekoja, PARE jt tööandjate<br />
ning haridusliitude esindajatega.<br />
Õppejõudude ja täienduskoolituse<br />
programmijuhtide arendamiseks korraldatakse<br />
koolitusi ja seminare. Õppetöö tarvis<br />
on sisustatud nüüdisaegsed koolitusruumid<br />
nii Tartu kui ka Tallinna kesklinnas.<br />
Tartu ülikooli avatud ülikooli keskus<br />
on huvitatud tagasisidest. Info selle<br />
kohta, missugustel koolitustel soovitakse<br />
osaleda ning mida peaks seal lähemalt<br />
käsitlema, on oodatud e-posti aadressile<br />
taienduskoolitus@ut.ee.<br />
≤ MARKO OJAKIVI<br />
Tartu ülikooli avatud ülikooli keskus<br />
Akadeemiliste kursuste kõrval võid ette<br />
võtta midagi veidi tavatut: mine näiteks<br />
tantsukursustele või viiulitundi.<br />
Marianne Loorents<br />
Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC<br />
Räpina, Pargi 32, 64505<br />
Põlva maakond<br />
tel/faks: 796 1397,<br />
kool@ak.rapina.ee<br />
www.ak.rapina.ee<br />
2009/2010 aastal võtame õpilasi vastu järgmistele erialadele:<br />
PÄEVANE OSAKOND<br />
põhikooli baasil:<br />
• AIANDUS<br />
3 a<br />
(puu- ja köögiviljandus, istikud ja lillekasvatus)<br />
• AIANDUS<br />
(aia- ja loodusmajandus)<br />
3 a<br />
• MAASTIKUEHITUS<br />
3,5 a<br />
(haljasalade rajamine ja hooldamine)<br />
• MAASTIKUEHITUS<br />
(väikevormide ehitamine)<br />
3,5 a<br />
• FLORISTIKA<br />
3 a<br />
• KÄSITÖÖ ETTEVÕTLUS 3 a<br />
• KESKKONNAEHITUS<br />
3 a<br />
• AIANDUS<br />
1 a<br />
(põhi- ja keskhariduse baasil- vene koolide<br />
lõpetajatele)<br />
PÄEVANE OSAKOND<br />
keskkooli baasil:<br />
• FLORISTIKA<br />
2 a<br />
• KESKKONNAKAITSE 2 a<br />
• MAASTIKUEHITUS 2,5 a<br />
TÄISKASVANUTE TASEMEKOOLITUSE<br />
OSAKOND keskkooli baasil:<br />
• AIANDUS<br />
2 a<br />
• KESKKONNAKAITSE 2 a<br />
• FLORISTIKA<br />
2 a<br />
• MAASTIKUEHITUS 2,5 a<br />
Koolil on ühiselamud, spordisaal,<br />
söökla. Head võimalused on<br />
huvitegevuseks, keeleõppeks ja<br />
praktikaks kodu- ning välismaa<br />
ettevõtteis.<br />
Sisseastumiseks vajalikud dokumendid:<br />
lõputunnistus, 4 fotot 3x4 cm, arstitõend, passi koopia.<br />
Istikute müük: 524 8301; Täiskasvanute tasemekoolituse osakond: 796 1157<br />
võtab 2009. aastal õpilasi vastu järgmistele õppekavadele:<br />
PÕHIHARIDUSE BAASIL<br />
• arvutid ja arvutivõrgud<br />
• autotehnik<br />
• kokk<br />
• liikurmasinate tehnik<br />
• maaparandus ja vesiehitus<br />
• üldehitus<br />
4 a<br />
3,5 a<br />
3,5 a<br />
3,5 a<br />
3 a<br />
3 a<br />
KESKHARIDUSE BAASIL<br />
• arvutid ja arvutivõrgud 2 a<br />
• maamõõtmine<br />
1,5 a<br />
• maaparandus ja vesiehitus 2 a<br />
• toitlustusteenindus 2 a<br />
• veoautojuht*<br />
0,5 a<br />
* vastuvõtt ka 3.11.08-2.01.09, al. 21. aastast<br />
Keskhariduse baasil sessioonõppe/perioodiõppe võimalus.<br />
Kooli 1, Kehtna, 79001,<br />
Raplamaa, tel: 487 5246<br />
www.kehtna.edu.ee<br />
kehtnamtk@kehtnamtk.edu.ee
28<br />
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡<br />
apple<br />
Eneseabi<br />
‡<br />
Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC<br />
Juhi oma energiat, mi<br />
Kui inimesel on liiga vähe aega,<br />
et teha ära kõik tegemist vajavad<br />
asjad, peaks ta tegema veel<br />
rohkem. Kui ta ei viitsi või ei jaksa,<br />
tuleks end sundima. Just<br />
selles võib peituda vajaliku lisaenergia<br />
saamise võti.<br />
Aega ja energiat ei saa käsitleda üksteisest lahus,<br />
ka nende juhtimist mitte. Ajajuhtimise eesmärk<br />
on suurem tulemuslikkus ja rahulolu. Sama kehtib<br />
ka energia juhtimise puhul. Kui neist teemadest<br />
on juttu, siis ikka selles võtmes, et tahame<br />
saada efektiivsemaks ja õnnelikumaks. Kas see<br />
on võimalik? On, kui vaadelda aega ja energiat<br />
koos.<br />
Energia on otsesemalt seotud rahuloluga,<br />
sest aja objektiivne kulg on pidurdamatu ja see<br />
tekitab mõtte, et peaks aega juhtima. See aga on<br />
võimatu. Küll aga saab üsna lihtsalt mõjutada<br />
oma energiat ja ühtlasi ka jõudlust, sest energia<br />
ei ole lõplik ressurss nagu aeg.<br />
Raiskamine ja kokkuhoid<br />
Kui inimene on loov ja teeb midagi, mis talle<br />
meeldib, kaotab ta justkui ajataju – ta on pühendunud<br />
sellele, mis on talle oluline. Üks energiajuhtimise<br />
eesmärke ongi teatud mõttes see, et tegutsedes<br />
ei tunneks inimene kogu aeg ajasurvet,<br />
vaid saaks tegevust nautida, mõtlemata kellale ja<br />
tähtaegadele.<br />
Räägitakse aja raiskamisest ja energia kokkuhoiust,<br />
kuid energiat ei saa koguda ega tulevikuks<br />
tallele panna. Selleks, et energiat tekiks, tuleb<br />
seda tegevusse sisse panna. Kõige triviaalsem<br />
võrdlus: selleks, et süüa, tuleb toit valmis teha<br />
või restorani minna.<br />
Kuidas siis ikkagi saada energiat juurde?<br />
On kaks olulist faktorit.<br />
Tavapärase mõtlemise muutus: energiat ei<br />
tule ega saa kokku hoida ja säästa, seda tuleb investeerida,<br />
et saaks tekkida uut energiat.<br />
Tihtipeale hoiavad osa meie energiast kinni<br />
pooleliolevad asjad: tegemata otsused ja valikud,<br />
lahendamata konfliktid, segased suhted jm.<br />
Kui hakata pihta poolelioleva lõpetamisega (või<br />
sellest lahtilaskmisega), siis pärast iga otsust või<br />
millegi ärategemist vallandub hulk uut energiat.<br />
Palju räägitakse terviklikust maailmakäsitlusest:<br />
kõik on kõigega seotud ning sõltub kõigest.<br />
Inimese puhul tähendab see ka tema füüsilise<br />
keha, tunnete, mõistuse ning kui soovite, siis<br />
ka hinge terviklikkust.<br />
Füüsiline energia on seotud kõige rohkem<br />
tegutsemisega. Mäletate kooliajast neid Duracelli<br />
tüüpe, kes tegid kogu aeg kõike ja võtsid<br />
alati veel midagi lisaks. Ehk on teil praegugi mõni<br />
selline tuttav. Need inimesed ei ole nii energilised<br />
sünnipäraselt – nad lihtsalt teevad rohkem ja<br />
seega ka jõuavad rohkem. Millegi uue tegemine,<br />
loomine annab oluliselt rohkem energiat kui kulutab.<br />
Emotsionaalne energia on seotud tunnetega.<br />
Tunnetes peitub meeletult suur energia.<br />
Enamasti tajutakse seda positiivsete tunnete puhul,<br />
kuid väga võimsad võivad olla ka negatiivsed<br />
tunded, näiteks viha ja kadedus. Igasugune<br />
tunnete eitamine ja allasurumine seevastu röövib<br />
energiat.<br />
On ka tundeid, kus energiat on väga vähe:<br />
lootusetus, kurbus, masendus. Oluline on neid<br />
tundeid teadvustada, et midagi ette võtta, sest<br />
nende ignoreerimine või nendega nn sõbraks<br />
saamine sööb meie energiat nüri järjekindlusega.<br />
Positiivsed ja negatiivsed tunded on inimestel<br />
enamasti seotud teiste inimestega. Ega<br />
Sartre siis põhjuseta öelnud: «Põrgu – see on teised<br />
inimesed.» Samamoodi võivad teised inimesed<br />
olla ka paradiis. Suhetesse meile tähtsate ja<br />
lähedaste inimestega tuleb investeerida ning<br />
nende jaoks aega leida.<br />
Mõistuse energia on seotud mõtlemise ja<br />
õppimisega. Kui pidevalt end täiendada ja arendada,<br />
siis uued oskused ja teadmised annavad<br />
meile energiat, isegi kui me neid otseselt ei rakenda.<br />
Arenemise kui elustiili tunnus on, et<br />
säilib uudishimu, mille rahuldamiseks leitakse<br />
Näpunäiteid<br />
edukakas<br />
energiajuhtimiseks<br />
^ Suurenda vaba energia hulka, leides<br />
seda kehast, emotsioonidest, mõtlemisest<br />
ja hingest: peale tervislike eluviiside on<br />
oluline ka ohvri- ja märtrirollist loobumine,<br />
enda mõtete teadlik fokuseerimine oluliste<br />
asjade lahendamiseks ja märkamiseks<br />
ning tähenduse ja eesmärkide leidmine<br />
oma tegevusele ning elule üldisemalt.<br />
^ Investeeri energiat lisaenergia tootmisse:<br />
näiteks vea ennast pärast pikka<br />
tööpäeva toore tahtejõuga trenni, sest sa<br />
ju tead, kui mõnus on pärast. Leia aega ja<br />
energiat, et teha enda jaoks häid ja mõnusaid<br />
asju.<br />
^ Keskendu loovust vajavate ülesannete<br />
puhul. Energia koondamiseks on oluline<br />
eesmärk määratleda ja võimalikult täpselt<br />
sõnastada. Hea on visualiseerida eesmärk<br />
elavaks kujutluspildiks, ka võiks visualiseerida<br />
eesmärgi poole liikumise viise.<br />
^ Tegutse siin ja praegu. Inimesed kipuvad<br />
olema energiaga kinni minevikus (valed<br />
otsused-valikud, kahetsus jm) või suunavad<br />
oma energia tulevikku (liiga palju<br />
plaane ja muresid selle pärast, mis kõik<br />
võib valesti minna). Tähtis on mõelda, kuidas<br />
ja mida saaks teha just siin, selles kohas<br />
ja sel hetkel.
29<br />
Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC<br />
TEEVIIDAL<br />
näeme!<br />
www.khk.tartu.ee<br />
te aega<br />
Teet Malsroos<br />
Hinnatud asjatundjad<br />
heade h d tegude t d koolist<br />
k järjest uusi valdkondi või nüansse, mis annavad<br />
elule värvi ja eesmärgid. Tihti on energia aga<br />
kinni selle taga, et inimene ei suuda otsustada,<br />
mis on just see talle oluline asi, millega tegelda<br />
või mida õppida – kui otsus on tehtud, vabaneb<br />
suur hulk energiat tegutsemiseks.<br />
Hinge energia tähendab eelkõige oma elule<br />
ja tegevusele tähenduse andmist või selle nägemist.<br />
Meie elu on mõtestatud, kui saame aru,<br />
mida ja milleks me teeme, ning elame seda läbi.<br />
Alustada võiks lihtsatest küsimustest: mille nimel<br />
tasub elada ja tegutseda (pühendumise kriteerium);<br />
kas tunned rahuldust oma saavutuste<br />
üle (emotsionaalse rahulduse kriteerium); kas<br />
usud, et saavutad tulevikus oma eesmärgid (optimismi<br />
kriteerium).<br />
Kui inimene ei leia oma elule tähendust, tekivad<br />
võõrandumine, jõuetus- ja üksildustunne,<br />
millelgi ei näi olevat mõtet ega eesmärki. Loomult<br />
rõõmsameelsed ja optimistlikud inimesed<br />
suudavad tähendusi leida rutem ja suurema vaevata,<br />
raske- ja kurvameelsed – meie rahvusele<br />
ehk iseloomulikumadki – võiksid aga teadlikult<br />
tegelda hingelise energia tootmisega.<br />
«<br />
Vea ennast pärast<br />
pikka tööpäeva<br />
toore tahtejõuga<br />
trenni ka siis, kui<br />
tunned, et üldse<br />
et jaksa – sa ju<br />
tead, kui mõnus<br />
on pärast.<br />
Kõik on sinu otsustada! Kasuta võimalust!<br />
Õpi ja ole ettevõtlik!<br />
TALLINNA TRANSPORDIKOOL<br />
Transporditeenused / logistika<br />
Laomajandus<br />
Veokorraldus<br />
Postiteenindus<br />
Arvutiteadused / tehnika<br />
Arvutivõrgud<br />
Digitaalgraafika<br />
Mootorliikurite remont<br />
Tehnika 18, Tallinn, 10149<br />
Tel. 697 9057, 697 9030<br />
Tähtis või tähtsusetu?<br />
Tihtipeale tuleb ette hulk ootamatusi ja segajaid,<br />
mis ei lase plaane täide viia. Näiteks põikad kodust<br />
läbi, et siis teatrisse kiirustada, selgub aga,<br />
et pead ära parandama vana ukseluku, mis just<br />
nüüd on lõplikult üles öelnud, aitama tütrel matemaatikaülesannet<br />
lahendada, helistama loomaarstile,<br />
sest koer on käppa vigastanud jne.<br />
Ootamatuste vastu ei saa me justkui miskit<br />
parata – need lihtsalt on. Kuid need erinevad<br />
tähtsuse poolest. Kui lapsevanem kuulab endale<br />
täiesti ebasobival ajal ära lapse, kes on parasjagu<br />
leiutanud täiesti uue keele, on see tõenäoliselt<br />
tähtis tegevus. Kui seda nii teadvustada, on sel lisaenergiat<br />
andev mõju. Seega: kui anda igapäevastele<br />
pisiasjadele tähendus, ei pruugi need<br />
sind energiast tühjaks kurnata, vaid võivad toota<br />
hoopis lisaenergiat.<br />
≤ ENDEL HANGO JA LIIS AAVASTE-HANGO<br />
SELF II koolitajad<br />
PÕHIHARIDUSE BAASIL<br />
Õppeaeg 3 aastat ja 6 kuud<br />
kokk<br />
autotehnik<br />
Õppeaeg 3 aastat<br />
tarkvara ja andmebaaside haldus<br />
tisler<br />
koostelukksepp UUS!<br />
pagar, kondiiter<br />
rõivaõmblemine<br />
kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus UUS!<br />
ehitusviimistlus<br />
ehituspuusepp UUS!<br />
keskkonnatehnika lukksepp<br />
maaturismiteenindus UUS!<br />
PÕHIHARIDUSNÕUDETA<br />
Õppeaeg 1 aasta<br />
Autohooldusspetsialist UUS!<br />
Piiri 8, Rakvere 44316, tel 329 5030, faks 329 5031,<br />
e-post: info@rvss.ee, www.rak.edu.ee<br />
KESKHARIDUSE BAASIL<br />
Õppeaeg 2 aastat täiskoormusega õpe<br />
hotelliteenindus<br />
toitlustusteenindus<br />
pagar, kondiiter<br />
Õppeaeg 1 aasta ja 6 kuud<br />
Autodiagnostik UUS!<br />
Õppeaeg 2 aastat ja 6 kuud<br />
Autotehnik UUS!<br />
Õppetöö on eesti keeles ja tasuta.<br />
Koolil on oma ühiselamu.<br />
Kooli sisseastumiseks esitada:<br />
kirjalik avaldus (täidetakse kohapeal), vanema või eestkostja<br />
kirjalik nõusolek, kui õpilaskandidaat on alaealine,<br />
põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse originaal või<br />
selle notariaalselt kinnitatud koopia, isikut tõendav dokument<br />
(pass, ID-kaart või sünnitunnistus), arstitõend<br />
õpilase tervisliku seisundi kohta, 4 fotot 3x4 cm.<br />
LAHTISTE USTE PÄEVAD 23.APRILLIL 2008.<br />
Dokumente võetakse vastu 25.06–14.08.2008 tööpäevadel 9.00–14.00
30<br />
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡<br />
apple<br />
Lugemine‡<br />
Raamatutest tuttavaid tegelasi hakkavad<br />
lapsed õige varakult meelsasti ka joonistama<br />
– vahva on vaadata, kui erinevalt<br />
mõnda raamatutegelast ette kujutatakse.<br />
Mati Hiis<br />
Lugeda on lõbus<br />
Kes vähegi on lastele<br />
midagi ette lugenud,<br />
teab, kui tore on koos<br />
loetust nalja saada. Kas<br />
nali on aga lihtne asi?<br />
Nali võib inimesi soojalt ühendada,<br />
aga vahel ka hoopis tülli ajada ja erimeelsusi<br />
tekitada – kuni suure vastasseisuni<br />
välja. Nii nagu eri kultuuritaustaga<br />
inimesed võivad üht väikest<br />
pilapilti tõlgendada teravalt vastandudes,<br />
nii võivad ka mis tahes eri<br />
elukogemusega inimesed – lapsed ja<br />
lapsevanemad, poisid ja tüdrukud,<br />
nooremad ja vanemad õed-vennad –<br />
raamatust loetud naljast erinevalt<br />
aru saada.<br />
Pahupidisus lubab lustida<br />
Vahel tundub täiskasvanutele, et lapsed<br />
ja noored naeravad ka ilma põhjuseta,<br />
lihtsalt iga väiksemagi sõna<br />
peale. Sõnamängulises lasteluules on<br />
toredaid leide, näiteks Paul-Eerik<br />
Rummo kogumikus «Lugemik-lugemiki»<br />
luuletus «Tidiridi pah». Täiskasvanu<br />
meelest ei tarvitse see üldse<br />
midagi tähendada, seda ei sobi kirja<br />
panna ega välja lugeda, lapsele aga<br />
pakub palju lõbu. Ja niisama hästi<br />
võib juhtuda vastupidi. Proovige!<br />
Samas raamatus on tore sõnamuutmismäng<br />
rongijaamade nimedega:<br />
Balti – Bilti, Lilleküla – Lalleküla.<br />
Seda peab muidugi arvestama,<br />
et pahupidisus teeb nalja siis, kui on<br />
teada algkuju, siin siis jaamade tegelikud<br />
nimed.<br />
Sedalaadi sõnamänge harrastavad<br />
lapsed oma kõnes ja paljuski toetub<br />
noorte omavaheline kõnepruuk<br />
niisugustele sõnamoodustistele. Sõnarikka<br />
ja leidliku lasteluule otsinguil<br />
on hea pöörduda Hando Runneli<br />
ja Ott Arderi, uuematest loojatest<br />
näiteks Wimbergi kogumike poole.<br />
Kentsakad tegelaskujud<br />
Sõnamängu kõrval on iidne naljavõimalus<br />
kentsakad tegelaskujud. Lasteraamatus<br />
on nad esitatud tihti pildi<br />
ja teksti koosmõjus. 20. sajandi alguseks<br />
kujunes oluliseks aineks inimtaoliste<br />
loomade ning mänguloomade/mänguasjade<br />
ja haldjate ning päkapikkude<br />
eluolu. Rõõmu pakub<br />
kummastus, et karud, jänesed ja<br />
Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC<br />
muud elukad käituvad ja räägivad<br />
nagu inimesed tüüpilistes inimelu<br />
olukordades. Kui küsida, miks on<br />
just karupoeg Puhh ja tema sõpruskond<br />
kujunenud juba vaat et sajandi<br />
vältel üheks tuntumaks raamatuseltskonnaks,<br />
siis pole põhjus ilmselt<br />
niivõrd selles, et nad on loomad – keda<br />
on ju lasteraamatuis vägagi palju<br />
–, vaid selles, et nad on väga äratuntavalt<br />
inimlikud tüübid.<br />
Muide olgugi Puhhi raamat<br />
tunnustatud kui huumoriklassika<br />
tippteos, mõjub raamatu algusosa nii<br />
mõnelegi igavalt.<br />
Tähtis on äratundmisrõõm<br />
Tänapäeva soome kirjandusest on<br />
meie lasteni jõudnud härra Huu askeldused<br />
Hannu Mäkela sulest. Kuna<br />
teos tõotab nalja, tegelesime sellega<br />
mõnes algklassis pikema aja jooksul.<br />
Huu on äraspidine tegelane ses mõttes,<br />
et oma iidse rolli poolest peaks ta<br />
olema lastele hirmus, neile kolli tegema,<br />
paraku on aga nüüdislapsed nii<br />
kalgid ja küünilised, et härra Huu satub<br />
ise nende naljatuste ohvriks. Niiviisi<br />
kujutab asja Mäkela.<br />
Küsisime lastelt, kuidas neile<br />
härra Huu tundub: kas on ta nende<br />
meelest tore ja naljakas; kas ta kutsub<br />
esile haletsust või hoopis veel teravamaid<br />
negatiivseid tundeid. Selgus,<br />
et laste hulgas tekkis neli eri seisukohtadega<br />
rühma: need, kelle meelest<br />
Huu on lahe sell ja kes tahaksid<br />
isegi sellised olla; need, kes tahtnuks<br />
härra Huu sõbraks saada, et aidata<br />
tal toime tulla; need, kel oli temast<br />
üsna ükskõik ja need, kelle meelest<br />
härra Huu on lubamatult tobe.<br />
Laste tõlgendusi uurides on leitud,<br />
et lastele on omane selline esteetiline<br />
kategooria nagu lõbus. See ei<br />
tähenda sama, mis naljakas. Lõbus ja<br />
tore on raamatus ära tunda asju ja<br />
jooni igapäevaelust, mille puhul saab<br />
öelda – ma tean seda, mul on ka nii<br />
olnud. Seega ei peaks autorid tingimata<br />
üritama lastele nalja teha, ega<br />
peaks ka raamatute soovitajad ilmtingimata<br />
otsima teoseid, mis võiksid<br />
mõjuda naljakalt. Tähtis on tüüpilisus<br />
ja võimalus oma elukogemust ära<br />
tunda.<br />
Lastega koos lugemist võib aga<br />
alati võtta kui huvitavat seiklust: kunagi<br />
ei tea ette, mis ja kuidas toimib.<br />
≤ MARE MÜÜRSEPP<br />
lastekirjanduse dotsent Tallinna ülikoolis
PUIDUÕPPESUUND<br />
Kutsekeskharidusõpe põhihariduse<br />
baasil, õppeaeg 3 aastat<br />
TISLER<br />
MÖÖBLIRESTAURAATOR<br />
EHITUSPUUSEPP<br />
Kutseõpe keskhariduse baasil,<br />
õppeaeg 2 aastat<br />
TISLER<br />
MÖÖBLIRESTAURAATOR<br />
EHITUSPUUSEPP<br />
UUS ÕPPEVORM!<br />
TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE<br />
ehk<br />
30% koolis 70% ettevõttes,<br />
sõlmitakse kolmepoolne õppeleping<br />
MAALER-PLAATIJA<br />
MÜÜRSEPP<br />
<br />
<br />
Pärnu mnt.162, Tallinn 11317<br />
e-mail: ehituskool@ehituskool.ee<br />
http:// www.ehituskool.ee/<br />
õppesekretär 651 9044<br />
teabekeskus 651 9012<br />
EHITUSÕPPESUUND<br />
Kutsekeskharidusõpe põhihariduse baasil,<br />
õppeaeg 3 aastat<br />
<br />
RESTAURAATOR<br />
<br />
(eesti ja vene)<br />
(eesti ja vene)<br />
(eesti ja vene)<br />
Kutseõpe keskhariduse baasil,<br />
õppeaeg 1 aasta<br />
(maaler,<br />
plaatija) (eesti ja vene)<br />
Kutseõpe (keskhariduse baasil),<br />
õppeaeg 2 aastat<br />
<br />
RESTAURAATOR<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Õppetöö toimub riiklike õppekavade alusel.<br />
TALLINNA EHITUSKOOLI LÕPETAJAID HINNATAKSE TÖÖTURUL.<br />
Igale lapsele jõuluks<br />
oma Lumivalgeke!<br />
Tore muusikaline kuuldemäng<br />
vendade Grimmide muinasjutu järgi.<br />
Nimiosas Hele Kõre<br />
NÜÜD POES<br />
MÜÜGIL!<br />
Tellimist vaata<br />
http://lumivalgeke.lkkk.ee<br />
<br />
<br />
TALLINNA POLÜTEHNIKUM<br />
tehnikaõpe aastast 1915<br />
Päevaõpe põhikooli baasil, õppeaeg 3 aastat ja 10 kuud:<br />
Elektriseadmed ja -süsteemid (eesti ja vene k.);<br />
Tööstus- ja soojusautomaatika süsteemid (eesti ja vene k.);<br />
Telekommunikatsiooniseadmed (eesti k.);<br />
Arvutid ja arvutivõrgud (eesti ja vene k.).<br />
Päevaõpe põhikooli baasil, õppeaeg 3 aastat:<br />
Trükitehnoloogia (eesti k.);<br />
Telefoniside ja signalisatsioon (eesti k.).<br />
Päevaõpe keskkooli baasil, õppeaeg 2 aastat:<br />
Arvutid ja arvutivõrgud (eesti k.);<br />
Trükitehnoloogia (eesti k.);<br />
Fotograafia (eesti k.) NB! Järgmine vastuvõtt sügisel 2010.<br />
Sessiooniõpe keskkooli baasil, õppeaeg 2 aastat:<br />
Elektriseadmed ja -süsteemid (eesti ja vene k.);<br />
Arvutid ja arvutivõrgud (eesti ja vene k.).<br />
Kontakt ja lisainfo:<br />
Pärnu mnt. 57, Tallinn, tel. 610 3601,<br />
www.tpt.edu.ee; info@tpt.edu.ee
TELLIGE<br />
KOMÖÖDIATEATER<br />
FIRMA- ja KOOLIPEOLE!<br />
28.11 JÜRI Rae Kultuurikeskus kl 19<br />
08.12 TARTU Athena Keskus kl 19<br />
09.12 PÕLVA Kultuurikeskus kl 19<br />
14.12 TALLINN<br />
Rahvusraamatukogu suur saal kl 16<br />
27.12 PÄRNU Endla Küün kl 19<br />
27.01 PAIDE Kultuurikeskus kl 19<br />
02.12, 22.12 TALLINN<br />
Rahvusraamatukogu suur saal kl 19<br />
03.12 OISU Rahvamaja kl 19<br />
05.12 PÄRNU Kuursaal kl 19<br />
08.12 IISAKU Rahvamaja kl 19<br />
16.12 KARKSI valla Kultuurikeskus kl 19<br />
20.12 VÕRU Kannel kl 19<br />
23.12 RAKVERE Teater kl 19<br />
29.12 TARTU Athena Keskus kl 19<br />
22.01 JÕGEVA Kultuurikeskus kl 19
Change language