Tule õppima maaülikooli! - Õhtuleht

ohtuleht.ee

Tule õppima maaülikooli! - Õhtuleht

Kooli ABC

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

Neljapäev, 27. november 2008

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

Tule õppima

maaülikooli!





Tel. 731 3048

vastuv@emu.ee

Kreutzwaldi 1, 51014 Tartu, Estonia


2

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Sisukord


4 Välismaale!

Välismaale õppima minekuks on

ennekõike vaja pealehakkamist ja

kohanemisoskust, kinnitab USAst

naasnud Kristi Hakkaja.

10 Elukutsevalik

«Raha pole oluline, tööst saadav kaif

on põhiline,» arvab Lauri Pedaja.

12

Ohvitserikoolitus

Tudengielust koolis, kus õpivad

tulevased ohvitserid.

15Rõivatööstus

Sentimeetririhma ja rätsepakriidi

ajad hakkavad lõplikult ümber

saama.

18 E-haridus

Gümnaasiumi lõputunnistus

interneti vahendusel

21 Inseneriamet

Tallinna tehnikaülikooli tudengite

ellu mahub õpingute kõrval hulk

põnevaid tegemisi – ka võidud

vormelirajal.

28 Tegija jõuab

Kui tunned, et kohe kuidagi ei viitsi,

pead tegema veel natuke – siis

jaksad jälle!

Toimetaja: Ia Mihkels | Reklaami

projektijuht: Grete Mäsak » 614 4042

Kujundaja: Kai Nõva | Makett: Risto Mandre

Väljaandja: AS SL Õhtuleht

Trükikoda: Kroonpress

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

Marianne Loorents

Absoluutselt

Tibihümniga

üleöö tuntusetaevasse

sööstnud

Hannaliisa

Uusma akadeemiline

pool

Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC


www.tlu.ee


4

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Välismaale


Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC

Haridus

Ameerikast?

Miks ka mitte!

Ameerika ülikooli valis Kristi oma õpingute jätkamiseks

seepärast, et tema erialal on USA maailma tippriikide

hulgas: «Soovisin õppida parimatelt.» Erakogu

Mida teha, kui tunned, et

kõrgkooliõpingud on rutiiniks

muutunud – tahaks vaheldust,

tahaks teha midagi uut,

kuid õpinguid katki jätta siiski

ka ei raatsi. Kristi Hakkaja otsustas

vahelduseihaluse sunnil

jätkata oma haridusteed

välismaal.

Kõigiti oma perekonnanime väärt tütarlaps

võttis pärast bakalaureuseõpinguid avaliku

halduse erialal Tartu ülikoolis jalad selga ja

läks magistrikraadi järele Ameerika Ühendriikidesse.

Miks nii kaugele? «USAs on väga

head ülikoolid, ka on seal hulk spetsialiseerumisvõimalusi,

mida väikeriigid endale sageli

lihtsalt lubada ei saa,» põhjendab Kristi. Tema

erialal on USA maailma tippriikide hulgas.

«Soovisin õppida parimatelt.»

Pane vaim valmis... ja raha ka

Kõrvaltvaatajale võib tunduda, et mis see välismaal

õppimine praegusel ajal siis ära ei ole:

võta muudkui kätte ja mine. Tegelikult tuleb

ära teha põhjalik eeltöö. USA ülikoolidesse

pürgijail soovitab Kristi kindlasti mõelda sellele,

et sõltuvalt ülikoolist või stipendiumist

tuleb hakata asju ajama juba vähemalt aasta

enne õpingute algust või veelgi varem. Ennekõike

tuleb endale selgeks teha, mida ja kus

tahetakse õppida ning teha taustauuringut

võimalike programmide ja ülikoolide kohta.

Ka ootavad õpihuvilist ees katsed.

«Edukalt tuleb läbida TOEFLi inglise keele

test, magistriõppesse kandideerijail tuleb enamasti

sooritada ka GRE üld- või erialatest.

Mõni ülikool teeb veel oma testi ja vajadusel

kohustab tudengeid ülikoolis inglise keele lisakursusi

võtma,» jagab ta oma kogemusi.

Kristi läks õppima Fulbrighti stipendiumiga,

mida annab välja Ameerika Ühendriikide

valitsus ja saatkond. «See on kindlasti

üks kõige paremaid viise ülikooli minna, kuna

nende tugisüsteem on väga tõhus, aga arvestada

tuleb, et ka konkurents on tihe,» ütleb

ta.

Kindlasti tuleb hoolikalt läbi mõelda oma

õpingute rahastamine, sest USA ülikoolid on

ühed maailma kallimad. Samas on seal aga ka

kõige laiem stipendiumide valik. Enamik ülikoole

pakub ka ise stipendiume, kuid üldjuhul

nendest summadest kõigeks ei piisa. «Mina

sain näiteks oma koolilt stipendiumi mõlemal

õpiaastal, see kattis täielikult kogu õppemaksu,

elamiskulud sain aga esimesel aastal kaetud

Fulbrighti stipendiumiga ja teisel aastal Eesti

riigi väljaantava Kristjan Jaagu stipendiumiga,»

selgitab Kristi. JÄTKUB LK 6 »

Haridusteaduskonna

bakalaureuseõppe erialad:

· Eesti viipekeele tõlk (rakenduskõrgharidusõpe)

· Eripedagoogika

· Haridusteadus (humanitaarained)

· Haridusteadus (loodusteaduslikud ained)

· Haridusteadus (reaalained)

· Klassiõpetaja (bakalaureuse- ja magistri õppe

integreeritud õppekava)

· Koolieelse lasteasutuse õpetaja

Salme 1a 50103, Tartu Tel: 737 6440 E-mail: haridus@ut.ee

www.ht.ut.ee , www.ht.ut.ee/opetajaks


MIKS JÄTKATA ÕPINGUID

JUST TARTU ÜLIKOOLIS?






Kõrgel tasemel õppe- ja teadustöö

Palju võimalusi õppida välismaal

Lõpetajad tööturul nõutud ja edukad

Tänapäevased õppimis- ja elamistingimused

Rohkesti traditsioone ja põnev üliõpilaselu

www.ut.ee/sisseastumine

MIKS TULLA ÜLIKOOLI

TÄIENDUSKOOLITUSELE?






Lai valik erialaseid ja huvialaseid koolitusi

Kvaliteetsed koolitused

Parimad koolitajad

Tänapäevased õppematerjalid

Hea kvaliteedi ja hinna suhe

Kõigile koolituse läbinutele väljastatakse Tartu Ülikooli

tunnistus. Koolitusel osaledes on võimalik koguda

ainepunkte ülikooli õppekavade läbimiseks.

www.tk.ut.ee

Tule ülikooli!

KOHTUMISENI TEEVIIDAL!


6

Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC

« ALGUS LK 4

Erinevalt Eestist pakuvad USA ülikoolid tudengitele

võimalust kooli juures mingit tööd teha,

asja konks on aga selles, et USAsse tudengiviisa

saamiseks tuleb juba ette ära tõendada, et sul

on olemas vajalik raha kõigi kulude katteks.

«See tähendab, et tudengiviisat ei saa lihtsalt

selle peale, kui ütled, et küll ma kusagil selle

raha teenin. Peab olema konkreetne lahendus

terveks eelolevaks õpiaastaks.» Kristi soovitab

rahaasja väga tõsiselt suhtuda.

Isemoodi süsteem

Tagantjärele kinnitab Kristi veendunult, et kogu

asjaajamine – testid, rahakogumine, taustauuringud,

kandideerimised – oli vaeva väärt ja

ta on saadud kogemusega väga rahul. George

Washingtoni Ülikoolis (GWU) õppis ta kaheaastases

magistriprogrammis rahvusvahelise

teadus- ja tehnoloogiapoliitika erialal. Õpitöö

korraldus erines oluliselt Eesti kõrgkoolide

omast – näiteks oli magistriprogramm üles ehitatud

nii, et õpitöö algas kell viis õhtul. Tänu

sellele sai päeval tööl käia või iseseisvalt koolija

teadustööd teha.

USA kõrgkoolides ongi Kristi sõnul kombeks

hoolitseda selle eest, et tudeng saaks õpingute

käigus ka erialatöökogemusi ja leiaks pärast

lõpetamist hariduse kohase töökoha: «Eesti ülikoole

ei huvita sageli üldse, kuhu tudengid hiljem

tööle lähevad, USAs võetakse tudengite karjääri

aga väga tõsiselt, sest headel töökohtadel

töötavad tudengid on ülikooli kvaliteedimärk.»

Ameeriklasi peetakse tihti muu maailma

suhtes ignorantseteks, aga vähemasti tudengite

puhul see Kristi kogemust mööda küll paika ei

pea – USA tudengid on sageli märksa rohkem

maailmas ringi rännanud kui enamik nende

Eesti eakaaslasi.

Kõigile, kes kõhklevad, kas minna välismaale

õppima või mitte, soovitab Kristi kindlasti

vähemasti proovida: «Ma ei näe absoluutselt

mitte mingit vabandust, miks üks noor ei peaks

vähemalt üritama. See on täiesti ainulaadne kogemus,

mis arendab märksa rohkem kui kolm

aastat pingsaid õpinguid kodus.»

Proovima peab

Neil, kes pole kindlad, kas nad suudaksid mitu

aastat järjest kodust eemal olla, on võimalik esialgu

proovi teha näiteks poole aastaga. «Eestis

on praegu enamikul tudengitest võimalus veeta

näiteks Erasmuse programmi toel pool aastat

mõnes Euroopa ülikoolis,» selgitab Kristi. «Mina

näiteks õppisin varem pool aastat Hollandis

– ka seal jäin väga rahule.»

Koduigatsust pole söaka neiu kinnitusel

mõtet peljata, sest nüüdistehnoloogia teeb kõik

Kuumus rabas

«USAsse õppima minnes pidin esmalt osalema

viiepäevasel sissejuhataval infoüritusel Fulbrighti

tudengitele. Minu koolitus oli Miamis, kus

augustis on õhk kuumusest ja niiskusest nii

paks, et raske on hinagata,» meenutab Kristi

oma esimesi USA-kogemusi. «Eestlane üritab

sellises kliimas endale võimalikult vähe selga

panna, seepärast üllatas, et kohalikud kandsid

kuumusest hoolimata ikka pikkade käistega

jakke ja pikki pükse. Kui aga sisenesime koolihoonesse,

sai asi kähku selgeks. Nimelt on Miamis

ja mujal USA kuuma kliimaga piirkondades

kombeks hooned väga jahedaks konditsioneerida

– nii 15 kraadi peale. Seepärast ei saagi seal

ilma jakita hakkama – õues seda vaja ei lähe,

küll aga majas sees.»

vahemaad olematuks, nii ei pea suhted sõprade-tuttavatega

teises riigis õppimise pärast sugugi

kannatama. «Skype’i teel sain pere ja lähedastega

vahetut kontakti hoida, käisin mitu

korda ka Eestis, sõbrad käisid minu juures külas,»

kirjeldab Kristi.

«Üldse tasub ka võõras riigis endale kohe

võimalikult palju tegevust ja tuttavaid otsida.

Kui suhtled kogu aeg inimestega, pole ka koduigatsus

nii kiire tekkima.»

≤ ANNA-LIISA MIHKELS

Kristi Hakkaja

kinnitab, et välismaale

õppima minekuks

on tarvis eelkõige

pealehakkamisjulgust

ja kohanemisoskust

– kellel need

omadused on olemas,

tuleb kõigega toime.

Arno Saar


8

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Kõrgkool ‡

Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC

Arno Saar

Sotsioloog. Absoluutselt

«Mitte kordagi!» vastab Tallinna

ülikooli magistrant Hannaliisa

Uusma küsimusele, mitu

korda on ta tahtnud bändielu

pärast õpinguid pooleli jätta.

Kooliaastate jooksul on ta õppinud

leidma muusika ja kooli vahel

tasakaalu.

Kui Hannaliisa räppar Chalice´i taustalauljana

tuntuks sai, käis ta alles keskkoolis. Nüüdseks

on temast saanud ülipopulaarse bändi HU? solist

ja Tallinna ülikooli sotsioloogiamagistrant.

Miks sai Tartu tüdrukust pealinlane ja muusikust

sotsioloog?

«Tuli suur tahtmine iseseisva elu peale

minna,» põhjendab Hannaliisa, miks ta otsustas

õppima minna hoopis teise Eesti otsa.

Eriala valis ta aga täiesti juhuslikult. «Õnnekombel

tabasin märki ja praegu olen oma valikuga

väga rahul. Muusikat õppima ei läinud ma

sihilikult. Mu huvid ei ole nii ühesuunalised,

seepärast oleks minu meelest patt end piirata.

Tore, kui mõni inimene on nii läbinisti muusik,

et muud ei vajagi. Aga mina vajan,» tunnistab ta.

Iga algus on raske

Bakalaureuseõpingute alguses ei paistnud elu

siiski kuigi roosiline, tunnistab Hannaliisa. «Algul

ei suutnud ma hästi nende suurte inimeste

suurte mahtude ja süsteemidega harjuda,» meenutab

ta. «Teisel aastal leidsin aga endale uurimist

väärt teemad ja lahedad seosed oma suure

kire muusika ja valitud eriala vahel. Siis hakkasin

juba taipama, mida sotsioloogia tähendab ja

kui palju huvitavat see mulle pakkuda võib, kui

vaid endal mõte töötab.»

Ja näha on, et mõte töötab: bakalaureuseastme

lõputöös sidus Hannaliisa oma eriala

muusikaga ja valis teemaks «Noored popmuusikud

Eestis». «Sain teada palju uut ja nii mõnigi

eelarvamus sai selle uurimusega ümber lükatud.

Eesti muusikatööstuse telgitagused on minule

nüüd palju valgustatumad,» on ta rahul.

Nüüd, tõsi küll, leiab ta oma töös juba ka

asju, mida võiks teha teisiti – aga selleks magistritöö

ju ongi. Seda, et uurimismaterjalist puudus

kätte võiks tulla, ta ei pelga: «Oma lõputööd tehes

veendusin, et Eesti popkultuuris on veel tohutult

palju uurimist väärivat.»

Hannaliisa on laitmatult selgeks saanud

sellegi, kuidas jagada end muusika ja kooli vahel.

«Ajaga on tekkinud oskus keskenduda just

sellele, mis mingil hetkel kõige olulisem, mitte

kõigele korraga,» räägib ta, kuidas on võimalik

nädalavahetustel Eestis kontsertidel rokkida ja

nädala sees eeskujulik tudeng olla. «Tuleb välja,

et kui kogu hingest püüad, siis ei pea kummagi

arvelt lõivu maksma.»

Pole tüüpiline tudeng

Kas tal on tõepoolest mahti olla tüüpiline tudeng,

kes elab lõbusat ühikaelu, sööb lõunaks

kiirnuudleid ja lööb kaasa kõigil pidudel?

«Ma arvan, et tõeline ja mõnus tudengielu

jääb üldse siiski Tartu tudengitele. Ja seda ma

igatsen küll,» tunnistab Hannaliisa. «Kursusekaaslastega

ma ikka suhtlen, aga värvikas bändielu

just ei innusta oma väheseid vabu õhtuid

koolipidudel veetma – ehkki vahel ma ikka käin

ka.»

Ehkki Hannaliisal pole ööpäevas rohkem

tunde kui teistel, ei ole koolistress talle üleliia

tuttav sõna. «Absoluutselt mitte kunagi pole ma

tundnud, et peaksin kooli pooleli jätma,» kinnitab

ta nii, et ei jää võimalustki ta sõnades kahelda.

«Kohutavalt väsinud olen vahel küll, eriti viimasel

ajal üliaktiivseks muutunud bändielu tõttu,

aga loobumismõtteid pole see toonud.»

Tulevik pole paigas

Hannaliisa sihikindlust näitab seegi, et magistriõpinguid

alustas ta kohe pärast bakalaureusekraadi

kättesaamist – ei mingit üsna levinud vaheaasta

pidamist. «Mis seal ikka oodata,» ütleb

ta.

kui mõni

inimene on nii

’’Tore,

läbinisti muusik,

et muud ei vajagi.

Aga mina vajan.

Magistritöö teema on üldjoontes juba paigas.

«See on seotud alternatiivsuse mõiste teisenemisega,

lähtudes Eesti underground-popkultuurist,»

paljastab ta oma akadeemilisi tulevikuplaane.

Mis saab aga siis, kui ka magistrikraad

käes, pole veel selge Hannaliisale endalegi: ehkki

juba pikalt kooli ja lauljakarjääri vahel balansseerinud,

tunneb ta ikka, et mõlemad on talle

võrdselt olulised, kuidagi ei tõuse üks teisest

tähtsamaks. «Seda, mis edasi saab, ma praegu

küll öelda ei oska. Ausalt!»

≤ ANNA-LIISA MIHKELS


KÕIGE KÕVEMAD JUHID

Vali ohvitseri elukutse ja tule õppima

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemasse Sõjakooli

Võimalik valida maaväe või õhuväe õppesuund ning saada

rakenduskõrgharidus sõjaväelise juhtimise erialal!

Õppeaeg maaväe õppesuunal 3 aastat, õhuväe õppesuunal koostöös Lennuakadeemiaga 3,5 aastat.

SISSEASTUMISKATSED

eesti keel (essee)*

matemaatika eksam*

akadeemilise võimekuse test

kutsesobivusvestlus

füüsiline test

KANDIDAADILT EELDAME

Eesti kodakondsust

keskharidust

läbitud ajateenistust

* arvestatakse eesti keele ja matemaatika või füüsika riigieksamite tulemusi

KADETTIDELE ON TAGATUD

väljakutseid pakkuv ohvitserikarjäär

Eesti Kaitsejõududes;

tegevteenistusleping ja palk

7900 krooni; tasuta majutus

ja riietus

Riia 12, 51013 Tartu, tel: 717 6110, faks: 717 6111, e-post: ekv@ksk.edu.ee, www.ksk.edu.ee


10

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Kutsevalik‡

Lauri Pedajal õnnestus erialavalikuga

kümnesse tabada pikalt kaalumata,

ehkki juuksuriametini jõudis

ta pisikese ringiga.

«Esimene eesmärk oli mul ikka lavakasse minna,» ütleb

«Klassi»- filmiga tuntuks saanud Lauri. «Aga jäin ju

ukse taha! Siis hakkasin mõtlema, mis siis nüüd edasi

saab, ja juuksuriamet tundus kihvt, selline natukene

teistmoodi. Otsustasin proovida, et äkki sobib.»

Klient nagu huvitav ülesanne

Ei mõelnud ta läbi oma tugevaid ja nõrku külgi, olulisim

tundus leida amet, mis oleks huvitav. Oma juuksuri

arvamust küll küsis ja kuulis vastuseks: muidugi

mine! Nii oligi asi otsustatud.

«Mul pole veel sellist päeva olnud, kus

mõtlen: äh, jälle tööle, ei viitsi, » rõõmustab

Lauri. «Äge on! Iga

klient on nagu uus ülesanne.

Näiteks kui tuleb mõni

väga noor kutt, kes

Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC

«Tähtis on tunda –

mõnus päev oli!»

ilmselgelt tahaks vanem välja näha, siis mõtlen, kuidas

saaksin soenguga anda talle mõne aasta juurde,

keskealise naisterahva puhul jälle kaalun, kuidas ta

nooremana mõjuks. Või siis sean endale eesmärgi saavutada

täpselt selline lõikusejoon nagu pildilt paistab.

Ei ole nii, et täna teen igale brünetile kaks blondi triipu

pähe ja korras.»

«Leib on laual ja lamp põleb – tip-top!»

Tulevasele teenistusele ei osanud Lauri ametit valides

rõhku panna. «Kui see oleks mulle olulisim, poleks ma

ju ka näitlejakutsele mõelnud, nemad meil ju ka teadupärast

rahas just ei suple,» nendib ta. «Muidugi on tore,

kui raha on, ja veel toredam, kui hästi palju, alati

kulub ju ära, aga tegelikult – kui ikka leib on laual ja

lamp laes põleb, on kõik tipp-topp. Kõige tähtsam on

ikka see, et hommikul lähed rõõmsalt tööle ja õhtul

koju minnes tunned: mõnus

päev oli, hästi läks!»

≤ IA MIHKELS

Arno Saar


11

Erialavalikul püüa esimesel katsel kümnesse tabada

Iga aastaga suureneb nende inimeste hulk,

kes soovivad varem katkenud õpinguid jätkata

või koguni uuel erialal teist kõrgharidust

omandada.

Sisseastujate seas tehtud küsitlustest selgub,

et ülikooli astumiseks on väga erinevaid

põhjusi: kes soovib lihtsalt head haridust, kes on

seadnud eesmärgiks suure palgaga töökoha, kes

tahab süvendatud teadmisi oma huvialal. Igal

aastal on aga ka neid, kes ei oskagi õppima asumist

põhjendada – nemad on ülikooli astunud

vanemate sunnil, sõprade eeskujul või lihtsalt

sellepärast, et midagi muud oma eluga peale hakata

ei osanud.

Tartu ülikoolis näiteks alustab igal aastal

rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppes

ühtekokku üle 70 õppekaval õpinguid

3000–3500 üliõpilast. Peale peaeriala saab tudeng

valida ka ühe või mitu kõrvaleriala, langetada

otsuse valikainete asjus ja õppida piiramatult

vabaaineid.

See valikute ja võimaluste paljusus võimaldab

küll igal üliõpilasel kujundada oma õpingud

individuaalsete huvide ja vajaduste kohaselt, ent

eeldab samas ka teadlikkust ja kindlameelsust.

Õppimiseks ette nähtud aeg on piiratud, kui

õpingute kõrvalt ka töötada või vahepeal mõnes

väliskõrgkoolis kogemusi omandada, võib hooga

alustatud õpingute lõpetamine osutuda üsna

raskeks ettevõtmiseks. Õpingute raskusest ja valest

erialavalikust annab tunnistust haridustee

katkestanute kahetsusväärselt suur arv.

Erialavaliku õnnestumine ja õppimisvõime

on kaks asja, mis mõjutavad inimese elu väga

oluliselt – nendest sõltub sissetulek ja elukoht, rahulolu

töö, iseenda ja maailmaga, samuti elustiil.

On ju hirmus kujutleda, et päevast päeva tuleks

teha tööd, mis ei paku rahuldust ja kus karjääritegemiseks

napib nii huvi kui ka võimeid.

Üht ja ainuõiget eriala ei ole tõenäoliselt

olemas, kuid igal inimesel on oma unistused, eelistused

ja ambitsioonid ning oma võimed ja vajadused.

Neist tulekski eriala valides lähtuda.

Kõrgharidus ei tähenda juba ammu enam

süvendatud teadmiste omandamist vaid ühe eriala

raames. Inimesed vahetavad mitu korda töökohta,

tegevusala ja isegi riiki. Seepärast pööratakse

ülikoolides üha enam tähelepanu niinimetatud

ülekantavate oskuste arendamisele.

Need on teadmised, oskused ja hoiakud,

mida läheb vaja edukaks hakkamasaamiseks

mis tahes valdkonnas ja ametis: meeskonnatöö

oskus, ajajuhtimise oskus, kultuuridevahelise

kommunikatsiooni oskused jpm.

Tartu ülikool on oma vilistlasi küsitledes

saanud teada, et lõpetanud on enamasti saadud

ÜHEKSA KORDA MÕÕDA…

Oma võimeid ja eeldusi tuleks põhjalikult

kaaluda – varuda aega ja vastata ausalt

mõnele küsimusele

^ Millised on minu tugevad ja nõrgad küljed,

võimed ja huvialad?

^ Milliseid erialavalikuid ja õppeaineid õppekavad

täpsemalt sisaldavad?

(Otsi infot kooli koduleheküljelt.)

^ Millised on valdkonnad, kuhu valitud õppekava

lõpetamise järel võiks tööle asuda

(vt. www.rajaleidja.ee, www.tta.ee)?

^ Mida räägivad oma tööst inimesed, kes on

lõpetanud selle õppekava?

Kogutud info tuleb seostada ja sõltuvalt

sellest otsustada, mis eriala õppima asuda.

haridusega rahul. Ent ainult heast ülikoolist ja

headest õppejõududest ei piisa selleks, et olla

õpingutes edukas ja hiljem tööga rahul. See, kui

hea hariduse keegi ülikoolist saab ja kuidas ta

saadud teadmisi-oskusi edasises elus rakendada

oskab, sõltub ennekõike üliõpilasest endast – ja

tema kümnesse tabanud valikutest!

≤ SIRET RUTIKU, PIRET TATUNTS

Tartu Ülikool

Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC

PÄRNU KOLLEDŽ

OOTAB ÕPPIMA

Rakenduskõrgharidusõppesse:

• ettevõtlus ja projektijuhtimine (75,0)*

• turismi- ja hotelliettevõtlus (75,0)*

• sotsiaaltöö korraldus (70,0)*

Bakalaureuseõppesse:

• majandusteadus (avatud ülikool)

Sulgudes on näidatud TÜ vastuvõtueeskirjaga kehtestatud minimaalne

punktisumma (lävend), mis tagab vastuvõtu riigieelarvelisele

õppekohale. Riigieelarvevälise õppekoha lävend päevases

õppes on 55,0 ja avatud ülikoolis 60,0.

* Erialasid on võimalik õppida ka avatud ülikoolis

Magistriõppesse:

• heaolu- ja spaateenuste disain ja juhtimine

(päevane õpe, inglise keeles)

• turismigeograafia (avatud ülikool)

Lisainformatsioon: www.pc.ut.ee

telefon: 445 0521, 445 0537

Tartu Ülikooli Pärnu kolledž - suurte tegude algus!

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI

TEHNOLOOGIAKOOL

Kursused gümnaasiumi/kutseõppeasutuste õpilastele

Geodisain - geoloogia, maavarad, majandus

17. jaanuar - 4. aprill 2009

Kraapurid - sissejuhatus programmeerimisse

20. jaanuar -17. märts 2009

e-kursus "Sissejuhatus kujutavasse geomeetriasse"

24. jaanuar - 16. mai 2009

Robot igaühele!

31. jaanuar - 28. märts 2009

Ökoinnovatsioon

11. veebruar - 8. aprill 2009

Kursused on osalejatele tasuta!

TTÜ-sse sisseastumisel on võimalik saada

kuni 1 täiendav konkursipunkt!

Täiendav info ja registreerimine:

http://tehnoloogiakool.ttu.ee

Tel 620 3606

e-post: ann.neudorf@ttu.ee


12

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Sõjakooli ‡

Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC

Kaitseväe Ühendatud

Õppeasutused Tartus on Eesti

ainus riigikaitsekõrgkool,

mis valmistab ette ohvitsere

kaitsejõududele.


13

Kadetil

püsib

säde silmis

väsimusest

hoolimata

Vormis rühikad mehed hakkavad

Tartu tänavail igaühele silma –

teiste kõrgkoolide kõrval asub ülikoolilinnas

ka Kaitseväe Ühendatud

Õppeasutus. Kas ja kuivõrd erineb

ohvitseriks pürgivate noorte meeste

argipäev tavapärasest tudengielust?

Saladusloori kergitab Kõrgema

Sõjakooli kadetikogu esimees

kadettveebel Ivo Peets.

Üks sõjakooli pääsemise tingimusi on, et noormehel

peab olema läbitud ajateenistus. Õpingud algavadki

ajateenistuses õpitu kordamisega kuuenädalasel ühtlustamiskursusel.

«Sel ajal korratakse üle ajateenistuses

omandatud üksikvõitleja ja jaoülema oskused,» ütleb

kadettveebel Peets. Tema alustas siin õpinguid

kolm aastat tagasi. «Ka õpitakse sel ajal lähemalt tundma

oma kursusekaaslasi, kellega kolm järgmist aastat

õlg õla kõrval teenitakse.»

Pärast ühtlustamiskursust on ristimine – kes

selle läbi teeb, saab noorkadetiks. Peets meenutab oma

kadetiaega – kursuse ühtsustunne tekkis just pärast

öiseid katsumusi noorkadetiks ristimisel. Mõni kuu ja

lisakatsumus hiljem, detsembri lõpus, saavad noorkadetid

aga kadettideks, võrdväärseks oma vanemate

koolikaaslastega. JÄTKUB PÖÖRDEL »

Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC

STOCKHOLMI

KÕRGEM MAJANDUSKOOL

Bakalaureuseõpe

www.sseriga.edu.lv

Bakalaureuseõpe majanduses ja ärijuhtimises ning

EMBA õpe, SSE (nii SSE, SSE Riga kui ka SSE

Russia) Financial Times’i Euroopas majandus haridust

pakkuvate ülikoolide edetabelis 13. koht.

Tõeline välisülikooli kogemus, kodule nii

lähedal. Kõigest 300 km kaugusel Tallinnast.

Akrediteeritud ning rahvusvaheliselt tunnustatud

õppekava, mis võimaldab õpinguid

jätkata kus tahes ülikoolis üle maailma.

Rahvusvaheline seltskond – lätlased, leedukad,

eestlased ning vahetusõpilased üle maailma.

Õppejõud Rootsist, Soomest, Taanist, USAst,

Kanadast, Lätist, Eestist.

Kooli sisseastumiseks regristreeruda koduleheküljel,

sooritada inglise keele ning matemaatika

eksamid. Edasi võetakse Teiega ühendust.

Oleme kohal teeviidal (boks 2) ja avatud uste

päeval 7. veebruaril Riias.

Stockholmi Kõrgem Majanduskool

Stockholm School of Economics in Riga

Strēlnieku iela 4a, Riga LV 1010, Latvia,

Tel. +371 701 5800, office@sseriga.edu.lv

EUROÜLIKOOL

Toimetulek haritud Euroopas

Keskkonnakaitse

Ärijuhtimine

Rahvusvahelised suhted

Sisekujunduskunstnik-disainer

Moekunstnik-disainer

Tõlk/tõlkija, filoloog

Magistriõpe

Keskkonnakaitse

Ärijuhtimine

Kunstiteadus

Regionaalsed rahvusvahelised uuringud

Tõlk/tõlkija, filoloog

11 akrediteeritud õppekava

« Vilistlased on kadetikogule kinkinud palju kõikvõimalikke meeneid.

KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli kadetikogu esimehe Ivo Peetsi kinnitusel

käib kinkijate vahel omamoodi võistlus: igaüks püüab oma kingitusega

eelmist üle trumbata, olgu siis suuruse, säravuse või iseäralikkusega.

Pildil on Pärnu Üksik-Jalaväepataljoni vilistlaste kingitus. Aldo Luud

Euroülikool

Mustamäe tee 4,

10621 Tallinn

Lisainfo: 611 5801

euro@eurouniv.ee

www.eurouniv.ee


14

Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC

Igal kadetil on kadetikasiinos oma kruus kuhu on kirjutatud tema nimi ja lause, mis iseloomustab kruusi omanikku – enamasti läbi huumoriprisma.

Lause mõtlevad välja kursusekaaslased. Ivo Peetsi kruusil on kirjas: «Distsipliin, kord ja punkt!»

2 x Aldo Luud

« ALGUS PÖÖRDEL

Kadetielu on üsna rahvusvaheline – tihedalt

tuleb ette suhtlemist NATO ja Euroopa Liidu

liikmesriikide sõjakoolidega, näiteks Taani,

Rootsi, Soome, Saksamaa, Poola, Läti jt liitlasriikidega

on koostöö tihe ja pidev. Kohtutakse nii

aastapäevaballidel üksteisel külas käies kui ka

asjalikus konverentsiõhkkonnas aktuaalsetel

teemadel arutledes.

Hinnaline Taani lipp

Kadetielu ei tähenda vaid ränka õppetööd – sarnaselt

üliõpilaskorporatsioonide tegevusega sisaldab

see neidki nüansse, mis kadetil väsimusest

hoolimata sädet silmist kustuda ei lase. Näiteks

on vastastikustelt traditsioonilistelt külaskäikudelt

kombeks kaasa tuua mõni trofee.

Ennekõike püütakse kaasa võtmiseks valida

midagi sellist, millel on võõrustajatele suur

väärtus sümbolina. Nii on praegu kadetikasiino

laes rippuv Taani lipp mitu korda riigipiire ületanud.

Väärtuslikust sümbolist ilma jäämine riivab

mõistagi selle kaotanute au, mistõttu trofee

püütakse iga hinna eest tagasi saada. Nii jõudis

ka Taani sõjakooli lipuvardast maha võetud lipp

pärast rännakut Eestisse taas Taani tagasi. Paraku

ei saanud lipp kodumaale kauaks jääda, sest

– nagu ütleb kadetikogu esimees – meie kadetid

tõid Taani lipu tagasi sinna, kust see pärineb.

Kui mõni trofeeks võetud asi on omanike

silmis nii kõrges hinnas, et sellest mingil juhul

loobuda ei taheta, siis saab selle mõne teise trofee

vastu välja vahetada. Seega päris asendamatud

ja hindamatu väärtusega asjad siiski võõrastesse

kätesse ei jää.

Vaba aeg kadetikasiinos

Miks valida

sõjakool?

KADETTVEEBEL IVO PEETS

Mina läksin pärast Tallinna Arte gümnaasiumi

lõpetamist ajateenistusse Kuperjanovi üksikjalaväepataljoni.

Ise tahtsin sinna – leidsin, et

kergem on teenida kõigist kiusatustest võimalikult

kaugel. Siis tuli juba sõjakool, siin asusin

õppima kolm aastat tagasi.

Elukutseid ja ameteid on mitu, kuid vähesed

eeldavad samavõrd palju pühendumust ja õppimisvõimet

kui ohvitserikutse. Selleks, et juhtida

kümneid või isegi tuhandeid alluvaid, on tarvis

mõista eri inimtüüpe, lahendada keerukaid olukordi.

Vaja on teada palju kultuurist, poliitikast,

kunstist ja psühholoogiast. Kõike seda läheb

tarvis igal inimesel, kes soovib saada heaks juhiks,

olgu ta seda siis kaitseväes või erafirmas.

Kui tahad juhtimises tippu jõuda, siis on sõjakool

sel teel üks raskemaid, kuid kindlasti ka tulemusrikkamaid

valikuid. Kool pakub kindlat tulevikku

ja stabiilset karjääri ning kindlasti palju

väljakutseid, sealhulgas ka osalemist välisoperatsioonidel.

Vabal ajal võib kadette leida kadetikasiinost. Tegu

pole siiski kitsa ringi mängupõrguga – kasiino

on lihtsalt kadettide vaba aja veetmise koha

ajalooline nimetus. Väga populaarsed on kadetikasiinos

peetavad mälumängud, alati on täismaja

kindlustatud ka taktikaringile, kus kogemusi

jagavad välisoperatsioonidelt naasnud vanemad

kolleegid.

Oma vaba aja sisustamisega kadettidel

probleeme pole, selles osas tehakse tihedat koostööd

kõigi Eesti kõrgkoolidega. Kord aastas, juulikuus

korraldavad tulevased ohvitserid riigikaitselaagri

Eesti Üliõpilaskondade liidu liikmeks

olevate kõrgkoolide üliõpilastele – nii võivad

nemadki aimu saada sõjakooli ja ohvitserikutse

eripäradest.

≤ KARIN KANARIK


‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Õmbluskunst


Rõivatööstus tahab

rätsepakriidi

unustada

Tallinna tehnikakõrgkoolis on teaduskond,

mille üliõpilaste seas

hakkab noormehi silma vaid

mõni üksik – rõiva- ja tekstiiliteaduskonna

erialad köidavad

rohkem õrnemat sugu. Samas

on valdkonna tipud maailmas

enamasti mehed.

Mati Hiis | Kalev Lilleorg

15

Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC

Siinkandiski leidub mõni noormees, kellele

meeldib rõivastega tegelda, olgu siis neid disainida,

konstrueerida või tootmisprot-otsessi

kavandada. Rõivatööstuse tulevik

peaks aga mehi kõigi eelduste kohaselt

üha rohkem ligi tõmbama.

Tallinna

tehnikakõrgkool

hoiab kurssi

rõivatööstuse

tulevikule

Suured muutused tulekul

Traditsiooniline rõivatööstus on

praeguseks jõudnud suurte muutuste

lävele, senisel kujul pole seda

enam kauaks. Areng liigub laialt levinud

pakkumiste süsteemile, mis

võimaldab riiet, stiili ja tegumoodi

valida virtuaaltehnoloogia abil.

Missugune on rõivatööstuse tulevik?

Ennekõike smart-card’i süsteem:

kaardil on inimese kehamõõtmed, ta sisestab

arvutisse andmed värvi, materjali

ja disaini kohta ning saab siis ekraanilt

vaadata, missugune näeks kavandatav

rõivatükk tema seljas välja, kuidas

sobiks see talle istudes, joostes,

tantsides. Kas pole uhke perspektiiv?

Sellisest uut tüüpi salongist

saaks valmiseseme kätte juba kolme

päevaga. Samas saaks see aga võimalikuks

ainult siis, kui kõik tööd tehakse

ikkagi Euroopas, mitte tuhandete kilomeetrite

taga. Selleks tuleb aga tootmist

muuta, senisel viisil enam toimida ei

saa. Tulemas on ka uued õmblusmasinad

– täiesti uus põlvkond, mis võimaldab

vähendada õmblejate arvu.

Rakenduskõrgharidusega spetsialist

saab koolist kaasa kõik rõivatööstuses

vajalikud põhioskused.

JÄTKUB PÖÖRDEL »

Kas valida

moe-

rõivaste

kujunda-

mine-di-

sainimine

või hoopis

kaitseriietu-

se

valmistamiseks

so-

bivate ma-

terjalide-

tehnoloogiate

välja-

töötamine,

on iga õp-

puri enda

otsustada


mis keda

rohkem dab.

köi-


16

Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC

« ALGUS PÖÖRDEL

Kool jagab teadmisi toote valmistamisest, tootmise

korraldamisest, materjalidest ja nende hankimisest ning

erialastest arvutiprogrammidest, mis teeb võimalikuks

töötamise selles valdkonnas nii kodu- kui ka välismaal.

Ka omandab rõivaala spetsialistiks õppija ärioskusi ja

saab teadmisi projektijuhtimisest.

Õpingud kestavad Tallinna tehnikakõrgkoolis neli

aastat ja suur osa on praktikal ettevõtetes, kus tudeng

omandab teadmisi nn töös õppimise käigus. See ei piirdu

ainult Eesti ettevõtetega, tavapäraseks on saamas õppimine

ja praktika välismaal, mis annab sel rahvusvahelisel

alal tegutsema asujaile hulga väärtuslikke kogemusi.

Üllatusi rätsepmeister

Kiirele:

Käärid, kriit ja

sentimeetririhm

pole sugugi esimesed

asjad, mis

rõiva- ja tekstiiliteaduskonna

õppuritele

kätte jagatakse

– arvuti,

ikka arvuti on

see, mille abil

lõiked millimeetri

täpsusega paika

sätitakse.

Tairo Lutter

Moerõiva kõrval kaitserõivastus

Rõiva- ja tekstiiliosakonda ei maksaks oma võimalike

valikute seast välja jätta ka neil, keda moemaailm raasugi

ei huvita, sest peale silmailu pakkumise on rõivaste

ülesanne alati olnud ka inimest kaitsta – ja mitte

ainult külma eest.

Näiteks vajavad mitme elukutse esindajad rõivastust,

mis igapäevatöös kaitseks neid tule, kuumuse,

kemikaalide, bioohtlike ainete, bakterite jmt eest, sõjaasjanduses

ka kuuli- ja mürsukildude, bio- ja keemiarelva

ning radioaktiivse kiirguse eest.

Tekstiilmaterjalidel on oma kindel osa kogu kaitsesüsteemis

nende ohtude vastu. Suurem osa kaitseriietusest

valmistatakse traditsioonilisi õmblustehnoloogiaid

kasutades. Ka kaitserõivastuseks sobivaid

Eesti Lennuakadeemia jätkab

lennundusspetsialistide koolitamisel

Tartu Lennukolledži kindlaid traditsioone.

Rakenduskõrgharidusõppesse saad astuda

järgmistel erialadel:

-lennuliiklusteenindus;

-lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide

käitamine;

-lennuki juhtimine;

-kopteri juhtimine;

-lennundusettevõtte juhtimine;

-õhusõiduki hooldus.

Eesti Lennuakadeemia

Kreutzwaldi 58A,

51014 Tartu

tel: 7 448 100

faks: 7 448 101

e-post: eava@eava.ee

www.eava.ee


17

materjale toodetakse nii traditsioonilistel (ketrus, kudumine,

mittekootud tehnoloogiad) kui ka uutel meetoditel

(3D kudumine ja põimimine), kasutades nii looduslikke

kui ka tööstuslikult valmistatud kiude.

Tehnilise tekstiili kasutusalade loetellu mahuvad

autondus, lennundus, meditsiin – isegi võidusõiduautod.

Viimaste kohta ei saa jätta märkimata, et Tallinna Tehnikaülikooli

(TTÜ) ja Tallinna Tehnikakõrgkooli Formula

Student Teami riietus, mida kanti edukal võistlusreisil

Inglismaale Silverstone’i (vt lk 21–23), valmis koostöös

TTK rõiva- ja tekstiiliteaduskonnaga.

Niidi ja nõela kõrval on teaduskonnas rõivatootmises

kasutatavad arvutiprogrammid mudelite loomiseks

ja tehnolahenduste väljatöötamiseks. Eelmisel suvel

jõudsid kohale ka laboriseadmed, millega saab testida

tekstiilikiude ja -materjale. Juba on tehtud ka esimesed

tellimustööd.

≤ MALLE JÜRVES, MARE-ANN PERKMANN

HAKKAS HUVITAMA? UURI LÄHEMALT!

Tallinna tehnikakõrgkooli koduleheküljelt www.tktk.ee saab rõiva- ja

tekstiiliteaduskonnast huvituja lähiinfot kahe õppekava kohta: rõivaste

tehniline disain ja tehnoloogia (päevaõppes) ning rõiva- ja tekstiiliala

ressursikorraldus (kaugõppes). Esimese õppekava sisu oskab ilmselt

igaüks ette kujutada, teine puudutab aga ennekõike ostu- ja müügitööd,

annab teadmisi rõivatööstuses vajaminevatest materjalidest alates niitidest-nööpidest

kuni kangasteni.

Teaduskonnal on plaan korraldada huvilistele uuel aastal ka moekool,

mis annab pakutavate erialade kohta põhjalikumaid teadmisi ja hõlbustab

nii otsuste tegemist.

Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC

www.evenor.ee

KÕRGHARIDUS SUURBRITANNIAS

Ülisoodsad vastuvõtu- ja õppetingimused ning õppemaksu kattev ülisoodne laen.

STIPENDIUM EESTI TUDENGITELE KUNI 2000GBP AASTAS!

University of Essex, University of Central Lancashire, Canterbury CC University,

Birmingham City University, Bath Spa University, Coventry University,

University of Northampton, University of Wolverhampton

Õpitavad erialad:

• Computer Science,

• Hospitality and Tourism,

• Marketing Management,

• Financial Management,

• Design and Technology,

• Production Engineer,

• Building Technology,

TASUTA RAKENDUSLIK INGLISKEELNE

KÕRGHARIDUS TAANIS

Kopenhaagen, Aalborg, Aarhus, Odense

• Chemical and Biotechnical

Science,

• IT-and Electronics Engineer,

• Architectural Technology and

Construction Management

(B.Sc.),

• Multimedia Designer,

• Multimedia Design

and Communication,

• BA in International

Marketing and Sales,

• BA in Hospitality,

• BA in Sports Management

KÜLASTAGE MEID JA MEIE PARTNERÜLIKOOLE TEEVIIDAL BOKSIS NR. 85!

International Language and Education Centre EVENOR

Tartu mnt. 43 / F.R. Kreutzwaldi 24, Tallinn

Tel. 6 485 441, 6 485 501, mail@evenor.ee

EMA Merekool

Västriku 8, Tallinn

Tel/fax 655 2724

merekool@merekool.ee

www.merekool.ee

TALLINNAS

Põhiharidus baasil 4 a, millest 1 a meresõiduks

• Kuni 500 kogum. laeva kapteniõpe

• Väiksema kui 200 kW mootorlaeva

mahaanikuõpe

• Väiksema kui 750 kW ja kuni 500 kogum.

mootorlaeva vanem-mehaaniku õpe

• Laeva külmutusseadmete masinisti õpe

• Laevaelektriku õpe

• Lisaeriala - avamere kalur

Keskhariduse baasil (päevaõpe ja töökohapõhine

õpe) 2-2,5 a, millest 1 a praktika

• Vahitüürimees (VTS)

• Vahimehaanik (VMK)

PÄRNUS, Pargi 1, parnu@merekool.ee

Põhihariduse baasil 4 a, millest 1 a praktika

• Väiksema kui 200 kogum. kipriõpe

• Väiksema kui 200 kW mootorlaeva

mehaanikuõpe

• Väiksema kui 750 kW ja kuni 500 kogum.

mootorlaeva vanem-mehaaniku õpe

TARTUS, Soola 5, tartu@merekool.ee

Keskhariduse baasil 2 a, millest 1 a praktika

• Siseveelaeva juhtimine

• Laevamotorist

• Vahimadrus

Plaanis avada õpperühm Hiiumaa Ametikoolis

Lahtiste uste päev Tallinnas ja Pärnus:

18.03.09 kell 11.00

DOKUMENTIDE VASTUVÕTT:

1.06-10.07.09 ja 3.-14.08.09 kell 9.00-15.00

EESTI MERE-

AKADEEMIA

Oleme tegijad

merel ja maal!

Rakenduskõrgharidus- ja magistriõpe

Mustakivi 25, Tallinn

eesti.mereakadeemia@emara.ee

www.emara.ee, tel: 6135500, faks: 6342099

Laevandusteaduskond:

• tüürimees

Mehaanikateaduskond:

• laeva jõuseadmed

• külmutusseadmed

Merendusteaduskond:

• hüdrograafia

• hüdrometeoroloogia ja loodushoid

• sadamamajandamine ja meretranspordi

juhtimine

• kalatoodete tehnoloogia

• kalandusspetsialist

Magistriõpe:

• Merendus

Dokumentide vastuvõtt:

10.-22.08.09. Mustamäe tee 25,

III korrus, kab. 1355

SAIS-i süsteemi kaudu

alates 29.06-16.07.09

Vastuvõtukomisjon asub

aadressil Mustakivi 25, Tallinn,

avatud 29.06-16.08.08. a.

E-N kell 9.00-15.00, R kell 9.00-14.30


18

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

E-õpe


Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC

Juhtub vahel, et noor inimene

leiab end lahendamatust

olukorrast: koolis käimiseks

ei jätku ühel või teisel põhjusel

aega või on seal suhted

lootusetult sassis, ometi

on keskharidus tuleviku

seisukohalt hädavajalik.

Kui tavagümnaasiumis on õpingud mingil

põhjusel pooleli jäänud, proovitakse õnne

kutsekoolis. Tihtipeale selgub aga, et valitud

kutse ei paku lähitutvumisel enam huvi.

Kui ka täiskasvanute gümnaasiumis

kõik asjad ei klapi, näib, et rohkem valikuid

polegi.

Praegusel arvuti- ja internetiajastul,

kui noored veedavad väga palju aega virtuaalkeskkonnas,

tekib küsimus – miks ei

võiks õppiminegi internetipõhine olla?

Võibki! Tegelikult on see võimalus täiesti

olemas, e-gümnaasiumiga on Eestis tegeldud

juba mitu aastat ja see on õppurite

seas üha enam populaarsust võitmas, aga

ometi pole paljud sellest kuulnudki.

Liiv tuiskab,

edu tuleb – ja

kooliasjad

korras

Igaühel oma põhjus

Reena Uustal ja Mark Suursalu õpivad Audentese

erakooli e-gümnaasiumis. Kumbki

neist jõudis langetada oma elus olulisi otsuseid

juba enne keskharidust tõendava

paberi kättesaamist – Reena asus elama

välismaale, Mark aga pühendus sedavõrd

hasartselt spordile, et kooli jaoks ei jäänud

enam lihtsalt aega.

E-gümnaasiumini jõudsid mõlemad

tänu tuttavate soovitusele. «Kuulsin sõbranna

käest, et niisugune võimalus – lõpetada

emakeelne gümnaasium interneti vahendusel

– on olemas ja olin otsekohe kindel,

et see mulle sobib,» kinnitab Reena.

Mis on teisiti?

E-gümnaasiumi leiavadki sageli need, kel

koolitee aastate eest katkenud või kes on

väikelapsega kodus, aga ka need, kes elavad

mingil põhjusel ajutiselt välismaal või

on aktiivsed sportlased ning seetõttu sageli

võistlusreisidel või treeningulaagrites.

Hästi sobib see õppevorm ka neile, kelle liikumine

on tervislikel põhjustel piiratud.

Õppima asumise põhieeldused on

põhihariduse olemasolu ning arvuti kasutamise

võimalus ja oskus.

Mark Suursalu otsustas ühel hetkel pühenduda

spordile - ja golfitreeningute kõrvalt

ei jäänud kooliskäimiseks enam kuigi palju

aega. E-gümnaasiumis saab ta õpingute

tempo valida oma tegemiste järgi. Mati Hiis


19

E-gümnaasiumi eeliseks tavakooli ees

peavad nii õpilased kui ka õpetajad eelkõige

vabadust valida endale sobiv õppimise aeg,

koht ja tempo. Õppur läbib õppematerjali ja

lahendab ülesanded veebipõhises õpikeskkonnas.

Seal on kõik õppeained (e-gümnaasiumis

kursused), foorumikeskkond kaasõpilaste

ja õpetajatega suhtlemiseks ning

igapäevane õppetööd puudutav info. Õppesessioonid

on koolis tavaliselt üks kord

kuus, siis keskendutakse konsultatsioonidele

ja arvestustööde tegemisele.

Mark ja Reena peavad tava- ja e-gümnaasiumi

oluliseks erinevuseks õpetaja panust:

e-gümnaasiumis on õpetaja oluliselt

kättesaadavam.

«Tavakoolis ma ei saa õpetajale kell

üksteist õhtul küsimusi esitada, kui avastan

enne suurt kontrolltööd, et miski on ikkagi

arusaamatuks jäänud,» toob Reena näite.

«E-õppes on aga võimalik igal ajal õpetajatega

suhelda.» Samas on iseseisvat tööd oluliselt

rohkem kui tavakoolis ja et kõigega

hakkama saada, tuleb paratamatult ette ka

magamata öid. Hea on aga see, et igaüks

saab valida just endale sobiva tunniplaani ja

oma aega ise võimaluste kohaselt plaanida.

Enesesund ja motiveeritus

Millised võiksid olla e-gümnaasiumi suurimad

plussid ja olulisimad miinused? Mark,

kes tahab spordis kaugele jõuda ja peab seetõttu

tihti väljaspool Eestit treeningulaagrites

viibima, ei pea plussi pikalt nuputama:

«Ma saan maksimaalselt pühenduda spordile,

aga ka õpinguid jätkata – enda valitud

tempos ja oma plaani järgi. Tavakoolis poleks

see võimalik.»

Reena on väga rahul õpetajatega.

«Ausalt, ma lihtsalt jumaldan neid! Nad on

suvalisel

ajal, kas või

’’Võin

kell kaks öösel

õpetajale meili

saata ja ta

vastab esimesel

võimalusel.

nii vastutulelikud, alati toeks, alati valmis

vastama, selgitama, julgustama, raskest kohast

edasi aitama,» kiidab ta. «Võin suvalisel

ajal, kas või kell kaks öösel õpetajale

meili saata ja ta vastab esimesel võimalusel.»

Raskeks peavad nii Reena kui ka

Mark iseenda sundimist, et asjad õigel ajal

tehtud saaksid. «Keegi ei tuleta sulle iga

päev meelde, et homseks pead need ja need

asjad ära tegema, keegi ei kontrolli järgmisel

päeval, kas sa ikka oled teinud, ise pead

oma aega arvestama ja tööd kavandama,»

ütleb Mark.

Reena tunnistab, et temal on vahel

raske keerulise ainega, näiteks matemaatika

või keemiaga üksi hakkama saada. Samas

süveneb aga ise pusides see tunne, mis tavagümnaasiumis

tihtilugu kaduma kipub:

õpid ikka iseenda jaoks.

«Tegelikult on e-gümnaasium lahe,»

kinnitab Reena. «Mina soovitan seda küll

kõigile, kel tavakool mingil põhjusel pooleli

on jäänud.»

≤ KARIN LASS

Reena Uustali õpingud oleksid katki jäänud, kui sõbranna

poleks teadnud talle soovitada e-gümnaasiumi. Erakogu

Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC

www.tea.ee


Kvaliteetne rakenduslik kõrgharidus, mis aitab ja lihtsustab leida tööd. Pakume üliõpilastele

rohkem praktilisi loenguid. Ettevõtted ja asutused hindavad TTÜ Tallinna Kolledži lõpetajate

oskusi kõrgelt. Meil saab õppida päevases ja kaugõppes rahvusvaheliselt akrediteeritud õppekavadel.

Meie üliõpilastel on võimalus minna õppima üheks/kaheks semestriks välismaale.

TTÜ Tallinna Kolledžis saate TTÜ diplomi. Õpe on tasuline, kuid see on investeering sinu

tulevikku. Riigieksami tulemusi ei nõuta ja sisseastumisel piisab keskhariduse olemasolust.

Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus

Majandusarvestus

Kinnisvara haldamine

Äriõigus

Internet: www.eaba.ee E-mail: info@eaba.ee

EESTI MUUSIKA- JA

TEATRIAKADEEMIA

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutab välja vastuvõtu

2009/10 õppeaastaks bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppesse.

ÕPPEKAVAD

klaver, klavessiin, orel, keelpillid, puhkpillid, löökpillid, kannel, akordion, laul,

dirigeerimine, koolimuusika, instrumendiõpetaja, interpretatsioonipedagoogika

(magistriõpe), kammeransambel (magistriõpe), saateklass (magistriõpe),

kompositsioon, elektronmuusika, muusikateadus, jazzmuusika, pärimusmuusika.

DOKTORIÕPPE ÕPPEKAVAD

muusika (interpretatsioon, kompositsioon), muusikateadus,

muusikapedagoogika, teatrikunst.

DOKUMENTE VÕETAKSE VASTU

kuni 15.-26.06, E–R 10–16, Rävala pst 16, ruumis A 103.

INFORAMATSIOONI

saab leheküljelt http://www.ema.edu.ee/

Sisseastumiseksamid toimuvad 29.06–2.07.

Info 6675 709, 6675 762 või vastuvott@ema.edu.ee

Kui kahtled ikka veel…

… külasta meie kodulehte http://tk.ttu.ee või helista 6 272 686

… või otsi meid Teeviida messil 4.-6. detsembril Tallinnas. Me asume boksis nr. 60

Kohtumiseni Teeviidal !

USUS EST MAGISTER OPTIMUS - PRAKTIKA ON PARIM ÕPETAJA

www.tktk.ee

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL

riiklik kõrgkool

rakenduskõrgharidus

Pärnu mnt. 62, tel 666 4569

vastuvott@tktk.ee;

http://vastuvott.tktk.ee

TULE ÕPI INSENERIKS JA ARENDA EESTIT!

4 aastat, 240 Euroopa ainepunkti

• Autotehnika *

• Hoonete ehitus *

• Masinaehitus *

• Rakendusarhitektuur

• Rakendusgeodeesia

• Raudteetehnika *

• Rõivaste tehniline

disain ja tehnoloogia

• Rõiva- ja tekstiiliala

ressursikorraldus *

• Teedeehitus *

• Tehnomaterjalid ja

turundus *

• Tehnoökoloogia

• Transport ja logistika *

* saab õppida ka kaugõppes

Lahtiste uste päev 17.03.2009 kell 13.00

Avalduste vastuvõtt 26.06-8.07.2009

Avaldusi saab esitada SAISi kaudu aadressil www.sais.ee

Fujitsu-Siemens

Lifebook

S7020

Pentium Mobile 1,7 GHz

Operatiivmälu: 1GB

Kõvaketas: 80 GB

Ekraan:14,1”

(res. 1400x1050)

DVD-combo, Wifi,

võrgukaart, Bluetooth

Windows XP Professional

Garantii 6 kuud.

Kaal vaid 1,7 kg.

Hind ainult 4990.- krooni!

Arvutiait.ee

HP dc7100 SFF

Pentium-4 HT 3,2 GHz

Operatiivmälu: 1GB

Kõvaketas: 80 GB

DVD-ROM, võrgukaart.

Windows XP Professional

Garantii 6 kuud.

Hind 2690.- krooni

Hind DVD-kirjutajaga: 2890.-

Luha 19, Tallinn. Tel. 6461 341.

Fujitsu-Siemens

Esprimo

Celeron D3GHz

Operatiivmälu: 1GB

Kõvaketas: 80 GB

DVD-combo,

võrgukaart.

Windows XP Pro, garantii 6 kuud.

Hind 1990.- krooni

17” LCD-monitorid 1390.-

HP kontorikombainid (laserprinter;

koopiamasin; skanner; fax) 1290.-

HP värvilaserprinterid 1590.-

Arvutiait.ee


Vormeliradade

supertulijad

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

Tehnika

apple


21

Neljapäev, ev

,2

27. november 2008 KOOLI ABC

Eesti tudengiprojekt «TTÜ/TTK Formula

Student Team» pälvis Inglismaal

kuulsal Silverstone’i ringrajal 72

meeskonna seas 13. koha ja parima

uustulnuka karika, vormeli tehnolahenduste

eest saavutati 6. koht!

Oma muljeid võistlusest ja sellele eelnenud tööst öst jagas

meeskonna kapten, Tallinna tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna

transporditehnika eriala magistrant

Jaanus Vint.

Mis on nime «TTÜ/TTK Formula Student t

Team» taga?

Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna

Tehnikakõrgkooli tootearenduse ja autotehnika

eriala tudengite ühine meeskond. Oleme

koos tegutsenud juba üle kahe aasta. Selle

ajaga oleme projekteerinud ja valmis ehitanud

Inglismaal võistlemas käinud vormeli.

Igalühel oma ülesanne

Tiimis on ülesanded jagatud inimeste endi

eelistuste või erialaoskuste järgi: kes töötab

tehnolahendusi välja, kes eelistab pusida

nende elluviimise, detailide valmistamise ja

raami kokkukeevitamise kallal. Juhendajad

on TTÜ magistrandid ja doktorandid, transporditehnika

eriala õppejõud Janek Luppin,

Risto Kõiv ja peakonstruktor Ruben Lend.

JÄTKUB PÖÖRDEL »

Edukas: Tallinna

tehnikatudengid

pälvisisd Inglismaal

üliõpilaste

rahvusvahelisel

tootearendusvõistlusel

oma

vormeli tehniliste

lahenduste eest

6. koha.

Tallinna Tehnikaülikool

EESTI HOTELLI- JA

TURISMIMAJANDUSE

ERAKOOL

Puuvilla 19

10314 Tallinn, ESTONIA

Tel: (+372) 668 8707

Fax: (+372) 668 8706

e-mail: ehte@ehte.ee

www.ehte.ee


RAKENDUSKÕRGHARIDUSE

AKREDITEERITUD ÕPPEKAVAD


hospitality management



KUTSEHARIDUS






* - võimalus õppida tasuta õppekohtadel

TURISM ON KÕIGE

KIIREMINI ARENEV

MAJANDUSVALDKOND!

KUTSUME TEID OMANDAMA

OSKUSI JA TEADMISI,

MIS TAGAVAD TÖÖKOHA

NII EESTIS KUI KA VÄLISMAAL!


22

Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC

« ALGUS PÖÖRDEL

Kuidas sattusite võistlema Silverstone’i, kuulsaimale

Inglismaa ringrajale?

Võistlus Formula Student on rahvusvaheline

tootearendusvõistlus, mis on suunatud peamiselt

autotehnika- ja masinaehitustudengitele. Meeskondadel

on ülesanne projekteerida ja valmis ehitada

üheistmeline vormeli tüüpi auto prototüüp, mis

peab olema ohutu, töökindel, kiire, atraktiivne ja

lihtsasti hooldatav.

TTÜ/TTK ühismeeskond käis esimest korda

Inglismaal 2007. aastal, kuid siis polnud meil veel

valmis autot ette näidata, ainult virtuaalne mudel,

millega osalesime vastavas võistlusklassis (III

klass). Hästi läks – olime neljandad, poodiumikohast

lahutas meid vaid juuksekarva jagu. Tänavu

osalesime valmis vormeliga juba põhivõistlusel ehk I

klassis.

Kõlab nii, nagu oleks kõik läinud väga lihtsalt.

Tiimi loomisest kuni auto lõpliku valmimiseni

kulus peaaegu kaks tööd täis aastat. Esimene aasta

kulus virtuaalse projekti loomisele, välja tuli töötada

prototüübi üldkontseptsioon ja tähtsamate sõlmede

tehnolahendused. Pärast seda tuli raskem osa, vormeli

praktiline ehitus. See neelas ühtekokku 9 kuud.

Siis pääsesime lõpuks võistlema.

Võistlus kujutab endast seitsmest osavõistlusest

koosnevat kadalippu. Kõigepealt tuli meeskonnal

teha kolm auto üldkonstruktsiooni tutvustavat

esitlust: projekteeritud sõlmede valmistamistehnoloogia,

hinnakujundus ja projekti tutvustus tervikuna.

Igale esitlusele järgnes ligi tunnine diskussioon

kohtunikega, see pidi välja selgitama valitud lahenduste

läbimõelduse ja otstarbekuse. Seejärel läbis

vormel väga põhjaliku tehnokontrolli ja alles siis sai

suunduda võistluse tipphetke, sõidukatsete juurde.

Debüüdiga kõigiti rahul

Sel võistlusel peetakse eraldi arvestuses neli sõidukatset:

kohaltvõtu kiirendus, kurvisõit, sprint ja 22

km pikkune kestussõit. Erinevalt paljudest konkurentidest

suutsime kõik osavõistlused lõpetada ja

väärtuslikke punkte koguda, mis tõstis meid lõpparvestuses

13. kohale. Meil on igatahes oma tulemuse

üle väga hea meel, sest tööd sai kõvasti tehtud.

See võistlus nõuab head professionaalsust.

Kuidas sellele tasemele jõutakse?

Inseneriks ei sünnita, selleks õpitakse. Näiteks

minu erialal on õpinguaega mahtunud tugevusõpetus

ja auto konstruktsiooni tundmaõppimine, arvutipõhine

projekteerimine ja analüüs. Mingiks hetkeks

ongi omandatud piisav teadmistepagas, mis lubab

vormelitki projekteerida. Kui tahtmist jagub, on

kõik õpitav!

MARIS LEHTMETS


TTÜ ja TTK võidukas ühendmeeskond maail

K

U

TSE

Pärnu, telefon 442 7871

parnumaa@hariduskeskus.ee

www.hariduskeskus.ee

Niidupargi 8/12, 80047

PÕHIHARIDUSE BAASIL

Kokk

H

Pagar-kondiiter

Laomajandus

EAST Müüja

Rõivaõmblemine

Arvutid ja arvutivõrgud

Majutusteenindus

Metsamajandus

Tisler

Ehituspuusepp

Ehitusviimistlus

K

O

O

LIS

Autotehnik

Elektroonikaseadmete koostaja

Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus

TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE

(õpipoisiõpe)

Kokk

(abikokk)

Teenindaja

*Aiandus

(abiaednik)

Puhastusteenindus

PÕHIHARIDUSE BAASIL

(hariduslike erivajadustega)

Majutusteenindus

Ehituspuusepp

* õppetöö al. 2.02.09

KESKHARIDUSE BAASIL

Ärikorraldus

Sekretäritöö

(personalitöö lisaoskusega)

Juuksur

KESKHARIDUSE BAASIL

SESOONÕPE

*Arvutid ja arvutivõrgud

*Toitlustusteenindaja

*Metsamajandus

Müügikorraldus

Hooldustöötaja

(lapsehoidja lisaoskusega)

Majandusarvestus

Hotelliteenindus

Dokumentide vastuvõtt 25. juuni kuni 27. juuli 2009


23

Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC

makuulsal Silverstone`i ringrajal. Võistluse parima uustulnuka karikas ja 13. koht 72 meeskonna seas – pole paha!

Tallinna Tehnikaülikool

saab õppida järgmistel erialadel

riigieelarveline õpe (õppijale tasuta)

rakenduskõrgharidus

• maksundus

• pangandus

• raamatupidamine

• turundus

• õigusteenistus

kutseõpe keskhariduse baasil

• kvaliteedi– ja keskkonnahaldus

• majandusarvestus (õppetöö nii eesti kui vene keeles)

• sekretäritöö

• tarkvara arendus

• väikeettevõtlus (õppetöö nii eesti kui vene keeles)

• ärikorraldus (õppetöö vene keeles)

riigieelarveväline õpe (õppijale tasuline)

rakenduskõrgharidus

• personalitöö

• raamatupidamine (õppetöö nii eesti kui vene keeles)

• turundus (õppetöö nii eesti kui vene keeles)

• õigusteenistus

Täpsem info telefonil 650 7862 või info@tmk.edu.ee

Tammsaare tee 147, 12915 Tallinn

www.tmk.edu.ee

Mõdriku, Lääne-Virumaa 46609, tel: 329 5950 faks: 329 5951

e-post: vastuvott@modriku.edu.ee

RAKENDUS-

KÕRGHARIDUS

õppeaeg 3–3,5 aastat

Sotsiaaltöö

Raamatupidamine

Kaubandusökonoomika

Ärijuhtimine

(õppeaeg 3,5 aastat)

KUTSEÕPE

keskhariduse baasil,

õppeaeg 2 aastat

Majandusinfo töötlemine

Majandusarvestus

Müügikorraldus

Ärikorraldus

Sekretäritöö

Õppevormid: päevane, õhtune ja kaugõpe.

Kutsekeskhariduse erialade lõpetajatel on võimalus jätkata

õpinguid rakenduskõrghariduse omandamiseks.

Kõikidel erialadel toimub vastuvõtt ka vene õppekeeles

keskhariduse omandanud noortele.

Õppeajale lisandub 0,5–1 aastane eesti keele süvaõpe.

DOKUMENTE VÕETAKSE VASTU:

6.07–19.08.2009

E–R kell 8.30-16.00 Mõdrikul

http://www.lvrkk.ee


24

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Iseõppija


Keelt saab õppida ka autoroolis

LUGEJA KÜSIB

Kas iseõppija keeleõpiku abil

saab tõesti keele ilma kõrvalise

abita selgeks? Keeltekooli

kursuse jaoks on mul

raha raske leida, pealegi elan

maal ja autot pole, bussiga

aga maakonnakeskusest

keeltekoolist õhtul koju tagasi

ei pääse. Seepärast kaalun

õpiku ostmist, et proovida

omal käel keelt õppida, aga

ei suuda otsustada – kas sellest

ikka tuleks mida-

gi välja?

Ivika (22)

Lõuna-Eestist

Vastab TEA kirjastuse turundus-

ja PR-juht Andres Kraas

(pildil).

Meie kirjastuse iseõppijaile

mõeldud õpikute osas on tagasiside

seni olnud küll väga positiivne.

Nende abil saab õppida võõrkeelt

nii lugema-kirjutama kui ka rääkima

– et kõigil õpikutel on kaasas

CDkomplekt, siis on õppijal võimalik

harjutada ka korralikku hääldust.

Iseõppimise üks suuri plusse

on see, et sobiva aja õpinguteks

saab

igaüks ise valida. CDd

kuulates saab õppida ka

näiteks autoroolis või reisil.

TEA kirjastusel

on praegu iseõppijaile

viis keeleõpikut: prantsuse,

hispaania, itaalia,

inglise ja saksa keele oma.

Kui arvesse võtta ka vestmikud,

mille abil saab iseseisvalt

mõnevõrra keelt omandada, siis

lisanduvad veel vene, hiina, soome,

rootsi ja portugali keel.

2 x Arno Saar

Läbimüügi järgi otsustades on

siiani populaarseim olnud ikka inglise

keel, tõusutrendi näitab aga hispaania

keel. Välismaalased ja kohalikud

venelased tunnevad suurt huvi

ka eesti keele õpiku vastu.

Õpikuid ja CDsid on nii alg-,

kesk- kui ka edasijõudnute tasemele.

CDga varustatud keeleõpiku

hind jääb 200 ja 400 krooni vahele.

Vestmikud ja sõnastikud on pisut

odavamad, suured sõnaraamatud

kallimad. Raamatukauplustel ja

kirjastuste kodulehekülgedel tasub

silma peal hoida, sest mõnel korral

aastas tehakse ka sooduspakkumisi,

õppekirjanduse ostuks on see

hea võimalus. Teatavasti tõuseb

järgmise aasta algusest raamatute

käibemaks ligi kaks korda, nii et

arukas oleks oma raamatuostud ja

ettetellimised veel selle aastanumbri

sees ära teha.

Keeli tasub kindlasti õppida,

sest mida keerulisem on olukord

tööturul, seda enam tuleb end täiendada

ja ümberõpe ja keelteoskus on

tööandjate silmis alati suur pluss.

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC

Tulevastele

tudengitele

Eelõppekursusi, kus edasiõppimisest

huvitatud gümnasistid saavad

soovi korral oma teadmisi

täiendada, korraldavad kõik kõrgkoolid,

asjakohast infot leiab koolide

kodulehekülgedelt. Pakutavad

võimalused täienevad pidevalt.

Tallinna tehnikaülikool näiteks

avas sel sügisel ka e-õppe kursused:

huviline saab ise valida teema ja õppeainega

tegelemise aja, loengu videoklippi

saab soovi korral vaadata

korduvalt. Õppejõuga konsulteerimiseks

ja kaasõppuritega suhtlemiseks

on e-kiri ja Skype.

Ka on sellest sügisest üldhariduskoolidel

võimalus valida Tallinna

tehnikaülikoolist valikaineid. «Praegu

on pakkuda kaks valikainet – tootearendus

ja disain ning energeetika

üldkursus,» ütles valikainete projekti

eestvedaja, TTÜ Avatud Ülikooli

peaspetsialist Reet Neudorf. Esmajärjekorras

pakutakse valikaineid

TTÜ kümnele partnerkoolile, pilootprojektina

käivitusid mõlemad kursused

septembris Mustamäe gümnaasiumi

11. ja 12. klassis.

Et ka kaugemal asuvad partnerkoolid

saaksid valikaineid oma õppekavasse

lisada, on e-õppega kombineeritud

kursustena kavas sissejuhatus

kujutavasse geomeetriasse,

sissejuhatus füüsikalisse geoloogiasse

ning loodusteaduste üldkursus.

TEHNIKAHUVI AITAB?

Tallinna tehnikaülikooli tudengite

seas on terve hulk nimekaid sportlasi.

Kas ja kuidas tehnikahuvi treeningutele

kaasa aitab, pole selge,

aga tulemused igatahes tulevad.

Veenduge ise!

^ Märt Israel - kuulub maailma

kümne parema kettaheitja hulka,

õpib ärikorralduse magistrantuuris.

^ Mihkel Kukk - Eesti esinumber

odaviskes, õpib ehitust.

^ Andres Olvik - Eesti rekordi omanik

seliliujumises, õpib keemia- ja

materjalitehnoloogia teaduskonnas.

^ Mikk Pahapill - kümnevõistleja,

Pekingi OMil 11. koht, õpib ehitust.

^ Sander Vaher - üliõpilaste MMil

orienteerumises võitis lühirajal

kuldmedali ja teatemeeskonnaga

2. koha. Õpib mehaanikat.

^ Alo Toom - üliõpilaste MMi

pronks kreeka-rooma maadluses.

Õpib energeetikat.

≤ KOOLIABC


TAHAKSID TEADA, KUIDAS MEHED KAOTUSTETA TULE ALT VÄLJA TUUA?

TAHAKSID SAADA TÕSISEKS TEGIJAKS EESTI KAITSEVÄES?

SIIS TULE JA ÕPI KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOLIS

VANEMALLOHVITSERIKS

WWW.ELUKUTSE.EE

"Võrumaa kuplid ... need paitavad silma.

Aga see pole peamine. Määrab see, et

vaheldusrikas maastik võimaldab imiteerida

väga erinevaid lahinguolukordi. Kui siia lisada

moodsad relvad ja head instruktorid, siis

võib mõista, miks tõsised võitlejad

just siin sünnivad."

veebel Sven Kassatik

Vaata vastuvõtutingimusi lähemalt: www.lahingukool.ee või teisi võimalusi

www.vk.kra.ee. Lisainfo: kvvlk@mil.ee , tel: 717 5100.


Dokumente võtame vastu

29.06–26.08.2009.

aadressil Suuremõisa Hiiumaa,

info telefon 46 94 391,

hiiumaa.ametikool@hak.edu.ee

www.hak.edu.ee

PROFESSIONAALIKS!?

ALUSTA HIIUMAA AMETIKOOLIST!

PÕLTSAMAA AMETIKOOL

PÕHIHARIDUSE BAASIL:

• autotehnik - 3,5 a.

• üldehitus - 3 a.

• kokk - 3,5 a.

• müüja - 3 a.

• põllumajandus - 3,5 a.

• kodumajandus - 3 a.

KESKHARIDUSE BAASIL:

• üldehitus - 2 a.

• kelner-eekandja - 1 a.

• müügikorraldus - 1 a.

Hea õppeedukuse korral on

õppetoetus 600.- kuus.

Põllumajanduse erialal on

lisaks võimalus hea õppeedukuse

korral saada põllumajanduslikku

õppetoetust

kuni 1000.- kuus.

HIIUMAA AMETIKOOL

Võtab vastu õpilasi järgmistele erialadele:

PÕHIHARIDUSETA:

vähemalt 17 a. põhikoolist

lahkunud noortele

• Autotehnik (algõpe) ja

9. kl. - 1 a. koos põhihariduse

omandamisega

• Kokk (algõpe) ja 9. kl. -

1 a. koos põhihariduse

omandamisega

• Põllumajandus (algõpe)

ja 8. kl. - 1 a. koos põhihariduse

omandamisega

Pilootprojekna on koolis

8. ja 9. klass põhihariduse

omandamine koos kutsealaste

esmateadmistega

• Põhikooli 8. kl. alla 17 a.

õppijad: laiendatud tööõpetuse

ja kutseõppe

programmiga õppevorm

• Põhikooli 9. kl. alla 17 a.

õppijad: laiendatud tööõpetuse

ja kutseõppe

programmiga õppevorm

Koolil on ühiselamu, oma söökla, spordisaal, arvuklassid ja raamatukogu.

Lõunatoit on põhihariduse baasil õppijatele tasuta. Tegutseb õpilasomavalitsus.

Kool korraldab täiskasvanutele täiend- ja ümberõpet. Võimalus omandada

erinevate kategooriate mootorsõidukijuhi lubasid.

Kooli kantselei töötab E–N 8.00-16.00, R 8.00-14.00.

Jõgevamaa, Põltsamaa vald, 48030

Väike-Kamari küla, Tel. 776 8888,

776 8889, kool@pkpk.ee

www.pkpk.ee

KUTSUB SIND ÕPPIMA

vanusepiiranguta ja õppemaksuta:

PÕHIHARIDUSE BAASIL

päevane kutsekeskharidus

restaureerimine

3 a

plastitöötluse seadistamine 3 a

raietööline*

1 a

* tsükliõpe ka põhiharidusnõudeta

KESKHARIDUSE BAASIL

tsükliõpe

maastikuehitus

2,5 a

ettevõtlus

1 a

loodusturismikorraldus 2 a

väikesadama spetsialist 1 a

veoautojuht

6 kuud

26

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Täindusõpe


Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC

Selles, et elukestev õpe

pole pelk sõnakõlks, vaid

aitab avardada silmaringi,

rikastada erialaoskusi ja

püsida tööturul konkurentsis,

pole ilmselt vaja enam

kedagi veenda.

Mida tahaks

täiskasvanu

õppida?

Tartu ülikoolis ületas täienduskoolituses

osalejate arv mullu esimest korda tasemeõppes

õppivate üliõpilaste arvu, lähenedes

kahekümnele tuhandele. Aastas pakub ülikool

täienduskoolituskursusi tuhande ringis.

Elukestvat õpet ja selle võimalusi on

ülikool arendanud alates 1996. aastast, kui

loodi TÜ Avatud Ülikool. Selle ajaga on arenenud

nii koolitajad kui ka koolitatavad.

2009/2010 ÕPPEAASTA

Akrediteeritud rakenduskõrghariduse õppekavad:

• sotsiaaltöö

• koolieelse lasteasutuse õpetaja (kõrvaleriala: sobitus- ja erirühma õpetaja)

• noorsootöö (kõrvalerialad: multimeedia ja disain; rahvusvaheline noorsootöö)

Kutsehariduse õppekavad:

• lapsehoidja

• sotsiaalhooldus

Dokumentide vastuvõtt:

Paberkandjal 20.07–7.08, E–R 9.00–16.00.

Elektrooniliselt 29.06–7.08, www.sais.ee

Täienduskoolitus:

kava vaata: www.tps.edu.ee

Räägu 49, 11311 Tallinn

Tel. 639 1741, faks 639 1763

Alates 20.07 info tel. 639 1743

E-post: tps@tps.edu.ee

Kosmeetik – algus 19. jaanuar 2009

Juuksur – algus 19. jaanuar 2009

Küünetehnik – jaanuar 2009

Maniküür ja pediküür – jaanuar 2009

Jumestaja – jaanuar 2009

EESTI

KOSMEETIKUTE

JA JUUKSURITE

ERAKOOL

DIARISS

UUTE ÕPILASTE VASTUVÕTT

Koolitusload nr.4782HTM, nr.4783HTM

Info: Tondi 8a, 11313 Tallinn, Tel. 6556185, e- mail: ekjek@mail.ee www.ekjek.ee


27

Möödunud aastal suurenes koolituste

maht märgatavalt humanitaar- ja sotsiaalteaduste

valdkonnas. Neist viimase

valdkonna kursuste arv on kasvanud põhiliselt

haridustöötajatele suunatud ja suveülikooli

raames toimunud koolituste arvelt.

Puhkuse ajal vahelduseks

kursustele

Suveülikooli võimalused on avastanud

paljud koolitusest huvitatud, kelle pingeline

töö- ja ajagraafik ei võimalda sügisel

ega talvel kursustel osaleda. Nemad plaanivad

oma teadmiste täiendamise aegsasti

suvepuhkuse aega.

Ka on täheldatav asutuste/ettevõtete

suurenev huvi tellida organisatsioonile

vajalikke koolitusi. Selliste kursuste korraldamisel

lähtume alati partneri vajadustest

ja soovidest – kohandame olemasolevaid

kursusi sobivaks ja loome eri

valdkondi hõlmavaid koolitusprogramme.

Täiskasvanukoolitus on üha laiapõhjalisem,

hõlmates õppijaid alates oskustöölistest

ja lõpetades tippjuhtidega.

Eriti viimastel aastatel on suveülikoolis

osalenud Eesti oma ala tippe ja arvamusliidreid.

Täienduskoolitustelt saadud tagasiside

põhjal saab öelda, et ennekõike ollakse

huvitatud koolitustest, kus peale

teooria saab ka praktilisi teadmisi ja oskusi,

jagatakse kõige värskemaid erialateadmisi

ja innovatiivseid lahendusi ning

õpetatakse neid igapäevatöös kasutama.

Tasemel õppejõud ja

koolituspaigad

Koolitajate kohta on Priit Pauskar Playtechist

öelnud: «Paljud õppejõud-koolitajad

on osanud esitada lahendusi praktiliste

näidete kaudu elust enesest, sundides

sel kombel mõtlema nii mõnegi olukorra

üle.»

Paigalpüsimiseks tuleb nüüdisajal

üha kiiremini joosta. Nii panustabki Tartu

ülikool järjest enam täienduskoolituse

kvaliteeti. Selleks mindi üle programmipõhisele

õppekorraldusele, koolitusprogrammide

väljatöötamisel tehakse koostööd

Andrase, Kutsekoja, PARE jt tööandjate

ning haridusliitude esindajatega.

Õppejõudude ja täienduskoolituse

programmijuhtide arendamiseks korraldatakse

koolitusi ja seminare. Õppetöö tarvis

on sisustatud nüüdisaegsed koolitusruumid

nii Tartu kui ka Tallinna kesklinnas.

Tartu ülikooli avatud ülikooli keskus

on huvitatud tagasisidest. Info selle

kohta, missugustel koolitustel soovitakse

osaleda ning mida peaks seal lähemalt

käsitlema, on oodatud e-posti aadressile

taienduskoolitus@ut.ee.

≤ MARKO OJAKIVI

Tartu ülikooli avatud ülikooli keskus

Akadeemiliste kursuste kõrval võid ette

võtta midagi veidi tavatut: mine näiteks

tantsukursustele või viiulitundi.

Marianne Loorents

Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC

Räpina, Pargi 32, 64505

Põlva maakond

tel/faks: 796 1397,

kool@ak.rapina.ee

www.ak.rapina.ee

2009/2010 aastal võtame õpilasi vastu järgmistele erialadele:

PÄEVANE OSAKOND

põhikooli baasil:

• AIANDUS

3 a

(puu- ja köögiviljandus, istikud ja lillekasvatus)

• AIANDUS

(aia- ja loodusmajandus)

3 a

• MAASTIKUEHITUS

3,5 a

(haljasalade rajamine ja hooldamine)

• MAASTIKUEHITUS

(väikevormide ehitamine)

3,5 a

• FLORISTIKA

3 a

• KÄSITÖÖ ETTEVÕTLUS 3 a

• KESKKONNAEHITUS

3 a

• AIANDUS

1 a

(põhi- ja keskhariduse baasil- vene koolide

lõpetajatele)

PÄEVANE OSAKOND

keskkooli baasil:

• FLORISTIKA

2 a

• KESKKONNAKAITSE 2 a

• MAASTIKUEHITUS 2,5 a

TÄISKASVANUTE TASEMEKOOLITUSE

OSAKOND keskkooli baasil:

• AIANDUS

2 a

• KESKKONNAKAITSE 2 a

• FLORISTIKA

2 a

• MAASTIKUEHITUS 2,5 a

Koolil on ühiselamud, spordisaal,

söökla. Head võimalused on

huvitegevuseks, keeleõppeks ja

praktikaks kodu- ning välismaa

ettevõtteis.

Sisseastumiseks vajalikud dokumendid:

lõputunnistus, 4 fotot 3x4 cm, arstitõend, passi koopia.

Istikute müük: 524 8301; Täiskasvanute tasemekoolituse osakond: 796 1157

võtab 2009. aastal õpilasi vastu järgmistele õppekavadele:

PÕHIHARIDUSE BAASIL

• arvutid ja arvutivõrgud

• autotehnik

• kokk

• liikurmasinate tehnik

• maaparandus ja vesiehitus

• üldehitus

4 a

3,5 a

3,5 a

3,5 a

3 a

3 a

KESKHARIDUSE BAASIL

• arvutid ja arvutivõrgud 2 a

• maamõõtmine

1,5 a

• maaparandus ja vesiehitus 2 a

• toitlustusteenindus 2 a

• veoautojuht*

0,5 a

* vastuvõtt ka 3.11.08-2.01.09, al. 21. aastast

Keskhariduse baasil sessioonõppe/perioodiõppe võimalus.

Kooli 1, Kehtna, 79001,

Raplamaa, tel: 487 5246

www.kehtna.edu.ee

kehtnamtk@kehtnamtk.edu.ee


28

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Eneseabi


Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC

Juhi oma energiat, mi

Kui inimesel on liiga vähe aega,

et teha ära kõik tegemist vajavad

asjad, peaks ta tegema veel

rohkem. Kui ta ei viitsi või ei jaksa,

tuleks end sundima. Just

selles võib peituda vajaliku lisaenergia

saamise võti.

Aega ja energiat ei saa käsitleda üksteisest lahus,

ka nende juhtimist mitte. Ajajuhtimise eesmärk

on suurem tulemuslikkus ja rahulolu. Sama kehtib

ka energia juhtimise puhul. Kui neist teemadest

on juttu, siis ikka selles võtmes, et tahame

saada efektiivsemaks ja õnnelikumaks. Kas see

on võimalik? On, kui vaadelda aega ja energiat

koos.

Energia on otsesemalt seotud rahuloluga,

sest aja objektiivne kulg on pidurdamatu ja see

tekitab mõtte, et peaks aega juhtima. See aga on

võimatu. Küll aga saab üsna lihtsalt mõjutada

oma energiat ja ühtlasi ka jõudlust, sest energia

ei ole lõplik ressurss nagu aeg.

Raiskamine ja kokkuhoid

Kui inimene on loov ja teeb midagi, mis talle

meeldib, kaotab ta justkui ajataju – ta on pühendunud

sellele, mis on talle oluline. Üks energiajuhtimise

eesmärke ongi teatud mõttes see, et tegutsedes

ei tunneks inimene kogu aeg ajasurvet,

vaid saaks tegevust nautida, mõtlemata kellale ja

tähtaegadele.

Räägitakse aja raiskamisest ja energia kokkuhoiust,

kuid energiat ei saa koguda ega tulevikuks

tallele panna. Selleks, et energiat tekiks, tuleb

seda tegevusse sisse panna. Kõige triviaalsem

võrdlus: selleks, et süüa, tuleb toit valmis teha

või restorani minna.

Kuidas siis ikkagi saada energiat juurde?

On kaks olulist faktorit.

Tavapärase mõtlemise muutus: energiat ei

tule ega saa kokku hoida ja säästa, seda tuleb investeerida,

et saaks tekkida uut energiat.

Tihtipeale hoiavad osa meie energiast kinni

pooleliolevad asjad: tegemata otsused ja valikud,

lahendamata konfliktid, segased suhted jm.

Kui hakata pihta poolelioleva lõpetamisega (või

sellest lahtilaskmisega), siis pärast iga otsust või

millegi ärategemist vallandub hulk uut energiat.

Palju räägitakse terviklikust maailmakäsitlusest:

kõik on kõigega seotud ning sõltub kõigest.

Inimese puhul tähendab see ka tema füüsilise

keha, tunnete, mõistuse ning kui soovite, siis

ka hinge terviklikkust.

Füüsiline energia on seotud kõige rohkem

tegutsemisega. Mäletate kooliajast neid Duracelli

tüüpe, kes tegid kogu aeg kõike ja võtsid

alati veel midagi lisaks. Ehk on teil praegugi mõni

selline tuttav. Need inimesed ei ole nii energilised

sünnipäraselt – nad lihtsalt teevad rohkem ja

seega ka jõuavad rohkem. Millegi uue tegemine,

loomine annab oluliselt rohkem energiat kui kulutab.

Emotsionaalne energia on seotud tunnetega.

Tunnetes peitub meeletult suur energia.

Enamasti tajutakse seda positiivsete tunnete puhul,

kuid väga võimsad võivad olla ka negatiivsed

tunded, näiteks viha ja kadedus. Igasugune

tunnete eitamine ja allasurumine seevastu röövib

energiat.

On ka tundeid, kus energiat on väga vähe:

lootusetus, kurbus, masendus. Oluline on neid

tundeid teadvustada, et midagi ette võtta, sest

nende ignoreerimine või nendega nn sõbraks

saamine sööb meie energiat nüri järjekindlusega.

Positiivsed ja negatiivsed tunded on inimestel

enamasti seotud teiste inimestega. Ega

Sartre siis põhjuseta öelnud: «Põrgu – see on teised

inimesed.» Samamoodi võivad teised inimesed

olla ka paradiis. Suhetesse meile tähtsate ja

lähedaste inimestega tuleb investeerida ning

nende jaoks aega leida.

Mõistuse energia on seotud mõtlemise ja

õppimisega. Kui pidevalt end täiendada ja arendada,

siis uued oskused ja teadmised annavad

meile energiat, isegi kui me neid otseselt ei rakenda.

Arenemise kui elustiili tunnus on, et

säilib uudishimu, mille rahuldamiseks leitakse

Näpunäiteid

edukakas

energiajuhtimiseks

^ Suurenda vaba energia hulka, leides

seda kehast, emotsioonidest, mõtlemisest

ja hingest: peale tervislike eluviiside on

oluline ka ohvri- ja märtrirollist loobumine,

enda mõtete teadlik fokuseerimine oluliste

asjade lahendamiseks ja märkamiseks

ning tähenduse ja eesmärkide leidmine

oma tegevusele ning elule üldisemalt.

^ Investeeri energiat lisaenergia tootmisse:

näiteks vea ennast pärast pikka

tööpäeva toore tahtejõuga trenni, sest sa

ju tead, kui mõnus on pärast. Leia aega ja

energiat, et teha enda jaoks häid ja mõnusaid

asju.

^ Keskendu loovust vajavate ülesannete

puhul. Energia koondamiseks on oluline

eesmärk määratleda ja võimalikult täpselt

sõnastada. Hea on visualiseerida eesmärk

elavaks kujutluspildiks, ka võiks visualiseerida

eesmärgi poole liikumise viise.

^ Tegutse siin ja praegu. Inimesed kipuvad

olema energiaga kinni minevikus (valed

otsused-valikud, kahetsus jm) või suunavad

oma energia tulevikku (liiga palju

plaane ja muresid selle pärast, mis kõik

võib valesti minna). Tähtis on mõelda, kuidas

ja mida saaks teha just siin, selles kohas

ja sel hetkel.


29

Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC

TEEVIIDAL

näeme!

www.khk.tartu.ee

te aega

Teet Malsroos

Hinnatud asjatundjad

heade h d tegude t d koolist

k järjest uusi valdkondi või nüansse, mis annavad

elule värvi ja eesmärgid. Tihti on energia aga

kinni selle taga, et inimene ei suuda otsustada,

mis on just see talle oluline asi, millega tegelda

või mida õppida – kui otsus on tehtud, vabaneb

suur hulk energiat tegutsemiseks.

Hinge energia tähendab eelkõige oma elule

ja tegevusele tähenduse andmist või selle nägemist.

Meie elu on mõtestatud, kui saame aru,

mida ja milleks me teeme, ning elame seda läbi.

Alustada võiks lihtsatest küsimustest: mille nimel

tasub elada ja tegutseda (pühendumise kriteerium);

kas tunned rahuldust oma saavutuste

üle (emotsionaalse rahulduse kriteerium); kas

usud, et saavutad tulevikus oma eesmärgid (optimismi

kriteerium).

Kui inimene ei leia oma elule tähendust, tekivad

võõrandumine, jõuetus- ja üksildustunne,

millelgi ei näi olevat mõtet ega eesmärki. Loomult

rõõmsameelsed ja optimistlikud inimesed

suudavad tähendusi leida rutem ja suurema vaevata,

raske- ja kurvameelsed – meie rahvusele

ehk iseloomulikumadki – võiksid aga teadlikult

tegelda hingelise energia tootmisega.

«

Vea ennast pärast

pikka tööpäeva

toore tahtejõuga

trenni ka siis, kui

tunned, et üldse

et jaksa – sa ju

tead, kui mõnus

on pärast.

Kõik on sinu otsustada! Kasuta võimalust!

Õpi ja ole ettevõtlik!

TALLINNA TRANSPORDIKOOL

Transporditeenused / logistika

Laomajandus

Veokorraldus

Postiteenindus

Arvutiteadused / tehnika

Arvutivõrgud

Digitaalgraafika

Mootorliikurite remont

Tehnika 18, Tallinn, 10149

Tel. 697 9057, 697 9030

Tähtis või tähtsusetu?

Tihtipeale tuleb ette hulk ootamatusi ja segajaid,

mis ei lase plaane täide viia. Näiteks põikad kodust

läbi, et siis teatrisse kiirustada, selgub aga,

et pead ära parandama vana ukseluku, mis just

nüüd on lõplikult üles öelnud, aitama tütrel matemaatikaülesannet

lahendada, helistama loomaarstile,

sest koer on käppa vigastanud jne.

Ootamatuste vastu ei saa me justkui miskit

parata – need lihtsalt on. Kuid need erinevad

tähtsuse poolest. Kui lapsevanem kuulab endale

täiesti ebasobival ajal ära lapse, kes on parasjagu

leiutanud täiesti uue keele, on see tõenäoliselt

tähtis tegevus. Kui seda nii teadvustada, on sel lisaenergiat

andev mõju. Seega: kui anda igapäevastele

pisiasjadele tähendus, ei pruugi need

sind energiast tühjaks kurnata, vaid võivad toota

hoopis lisaenergiat.

≤ ENDEL HANGO JA LIIS AAVASTE-HANGO

SELF II koolitajad

PÕHIHARIDUSE BAASIL

Õppeaeg 3 aastat ja 6 kuud

kokk

autotehnik

Õppeaeg 3 aastat

tarkvara ja andmebaaside haldus

tisler

koostelukksepp UUS!

pagar, kondiiter

rõivaõmblemine

kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus UUS!

ehitusviimistlus

ehituspuusepp UUS!

keskkonnatehnika lukksepp

maaturismiteenindus UUS!

PÕHIHARIDUSNÕUDETA

Õppeaeg 1 aasta

Autohooldusspetsialist UUS!

Piiri 8, Rakvere 44316, tel 329 5030, faks 329 5031,

e-post: info@rvss.ee, www.rak.edu.ee

KESKHARIDUSE BAASIL

Õppeaeg 2 aastat täiskoormusega õpe

hotelliteenindus

toitlustusteenindus

pagar, kondiiter

Õppeaeg 1 aasta ja 6 kuud

Autodiagnostik UUS!

Õppeaeg 2 aastat ja 6 kuud

Autotehnik UUS!

Õppetöö on eesti keeles ja tasuta.

Koolil on oma ühiselamu.

Kooli sisseastumiseks esitada:

kirjalik avaldus (täidetakse kohapeal), vanema või eestkostja

kirjalik nõusolek, kui õpilaskandidaat on alaealine,

põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse originaal või

selle notariaalselt kinnitatud koopia, isikut tõendav dokument

(pass, ID-kaart või sünnitunnistus), arstitõend

õpilase tervisliku seisundi kohta, 4 fotot 3x4 cm.

LAHTISTE USTE PÄEVAD 23.APRILLIL 2008.

Dokumente võetakse vastu 25.06–14.08.2008 tööpäevadel 9.00–14.00


30

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Lugemine‡

Raamatutest tuttavaid tegelasi hakkavad

lapsed õige varakult meelsasti ka joonistama

– vahva on vaadata, kui erinevalt

mõnda raamatutegelast ette kujutatakse.

Mati Hiis

Lugeda on lõbus

Kes vähegi on lastele

midagi ette lugenud,

teab, kui tore on koos

loetust nalja saada. Kas

nali on aga lihtne asi?

Nali võib inimesi soojalt ühendada,

aga vahel ka hoopis tülli ajada ja erimeelsusi

tekitada – kuni suure vastasseisuni

välja. Nii nagu eri kultuuritaustaga

inimesed võivad üht väikest

pilapilti tõlgendada teravalt vastandudes,

nii võivad ka mis tahes eri

elukogemusega inimesed – lapsed ja

lapsevanemad, poisid ja tüdrukud,

nooremad ja vanemad õed-vennad –

raamatust loetud naljast erinevalt

aru saada.

Pahupidisus lubab lustida

Vahel tundub täiskasvanutele, et lapsed

ja noored naeravad ka ilma põhjuseta,

lihtsalt iga väiksemagi sõna

peale. Sõnamängulises lasteluules on

toredaid leide, näiteks Paul-Eerik

Rummo kogumikus «Lugemik-lugemiki»

luuletus «Tidiridi pah». Täiskasvanu

meelest ei tarvitse see üldse

midagi tähendada, seda ei sobi kirja

panna ega välja lugeda, lapsele aga

pakub palju lõbu. Ja niisama hästi

võib juhtuda vastupidi. Proovige!

Samas raamatus on tore sõnamuutmismäng

rongijaamade nimedega:

Balti – Bilti, Lilleküla – Lalleküla.

Seda peab muidugi arvestama,

et pahupidisus teeb nalja siis, kui on

teada algkuju, siin siis jaamade tegelikud

nimed.

Sedalaadi sõnamänge harrastavad

lapsed oma kõnes ja paljuski toetub

noorte omavaheline kõnepruuk

niisugustele sõnamoodustistele. Sõnarikka

ja leidliku lasteluule otsinguil

on hea pöörduda Hando Runneli

ja Ott Arderi, uuematest loojatest

näiteks Wimbergi kogumike poole.

Kentsakad tegelaskujud

Sõnamängu kõrval on iidne naljavõimalus

kentsakad tegelaskujud. Lasteraamatus

on nad esitatud tihti pildi

ja teksti koosmõjus. 20. sajandi alguseks

kujunes oluliseks aineks inimtaoliste

loomade ning mänguloomade/mänguasjade

ja haldjate ning päkapikkude

eluolu. Rõõmu pakub

kummastus, et karud, jänesed ja

Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC

muud elukad käituvad ja räägivad

nagu inimesed tüüpilistes inimelu

olukordades. Kui küsida, miks on

just karupoeg Puhh ja tema sõpruskond

kujunenud juba vaat et sajandi

vältel üheks tuntumaks raamatuseltskonnaks,

siis pole põhjus ilmselt

niivõrd selles, et nad on loomad – keda

on ju lasteraamatuis vägagi palju

–, vaid selles, et nad on väga äratuntavalt

inimlikud tüübid.

Muide olgugi Puhhi raamat

tunnustatud kui huumoriklassika

tippteos, mõjub raamatu algusosa nii

mõnelegi igavalt.

Tähtis on äratundmisrõõm

Tänapäeva soome kirjandusest on

meie lasteni jõudnud härra Huu askeldused

Hannu Mäkela sulest. Kuna

teos tõotab nalja, tegelesime sellega

mõnes algklassis pikema aja jooksul.

Huu on äraspidine tegelane ses mõttes,

et oma iidse rolli poolest peaks ta

olema lastele hirmus, neile kolli tegema,

paraku on aga nüüdislapsed nii

kalgid ja küünilised, et härra Huu satub

ise nende naljatuste ohvriks. Niiviisi

kujutab asja Mäkela.

Küsisime lastelt, kuidas neile

härra Huu tundub: kas on ta nende

meelest tore ja naljakas; kas ta kutsub

esile haletsust või hoopis veel teravamaid

negatiivseid tundeid. Selgus,

et laste hulgas tekkis neli eri seisukohtadega

rühma: need, kelle meelest

Huu on lahe sell ja kes tahaksid

isegi sellised olla; need, kes tahtnuks

härra Huu sõbraks saada, et aidata

tal toime tulla; need, kel oli temast

üsna ükskõik ja need, kelle meelest

härra Huu on lubamatult tobe.

Laste tõlgendusi uurides on leitud,

et lastele on omane selline esteetiline

kategooria nagu lõbus. See ei

tähenda sama, mis naljakas. Lõbus ja

tore on raamatus ära tunda asju ja

jooni igapäevaelust, mille puhul saab

öelda – ma tean seda, mul on ka nii

olnud. Seega ei peaks autorid tingimata

üritama lastele nalja teha, ega

peaks ka raamatute soovitajad ilmtingimata

otsima teoseid, mis võiksid

mõjuda naljakalt. Tähtis on tüüpilisus

ja võimalus oma elukogemust ära

tunda.

Lastega koos lugemist võib aga

alati võtta kui huvitavat seiklust: kunagi

ei tea ette, mis ja kuidas toimib.

≤ MARE MÜÜRSEPP

lastekirjanduse dotsent Tallinna ülikoolis


PUIDUÕPPESUUND

Kutsekeskharidusõpe põhihariduse

baasil, õppeaeg 3 aastat

TISLER

MÖÖBLIRESTAURAATOR

EHITUSPUUSEPP

Kutseõpe keskhariduse baasil,

õppeaeg 2 aastat

TISLER

MÖÖBLIRESTAURAATOR

EHITUSPUUSEPP

UUS ÕPPEVORM!

TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE

ehk

30% koolis 70% ettevõttes,

sõlmitakse kolmepoolne õppeleping

MAALER-PLAATIJA

MÜÜRSEPP



Pärnu mnt.162, Tallinn 11317

e-mail: ehituskool@ehituskool.ee

http:// www.ehituskool.ee/

õppesekretär 651 9044

teabekeskus 651 9012

EHITUSÕPPESUUND

Kutsekeskharidusõpe põhihariduse baasil,

õppeaeg 3 aastat


RESTAURAATOR


(eesti ja vene)

(eesti ja vene)

(eesti ja vene)

Kutseõpe keskhariduse baasil,

õppeaeg 1 aasta

(maaler,

plaatija) (eesti ja vene)

Kutseõpe (keskhariduse baasil),

õppeaeg 2 aastat


RESTAURAATOR





Õppetöö toimub riiklike õppekavade alusel.

TALLINNA EHITUSKOOLI LÕPETAJAID HINNATAKSE TÖÖTURUL.

Igale lapsele jõuluks

oma Lumivalgeke!

Tore muusikaline kuuldemäng

vendade Grimmide muinasjutu järgi.

Nimiosas Hele Kõre

NÜÜD POES

MÜÜGIL!

Tellimist vaata

http://lumivalgeke.lkkk.ee



TALLINNA POLÜTEHNIKUM

tehnikaõpe aastast 1915

Päevaõpe põhikooli baasil, õppeaeg 3 aastat ja 10 kuud:

Elektriseadmed ja -süsteemid (eesti ja vene k.);

Tööstus- ja soojusautomaatika süsteemid (eesti ja vene k.);

Telekommunikatsiooniseadmed (eesti k.);

Arvutid ja arvutivõrgud (eesti ja vene k.).

Päevaõpe põhikooli baasil, õppeaeg 3 aastat:

Trükitehnoloogia (eesti k.);

Telefoniside ja signalisatsioon (eesti k.).

Päevaõpe keskkooli baasil, õppeaeg 2 aastat:

Arvutid ja arvutivõrgud (eesti k.);

Trükitehnoloogia (eesti k.);

Fotograafia (eesti k.) NB! Järgmine vastuvõtt sügisel 2010.

Sessiooniõpe keskkooli baasil, õppeaeg 2 aastat:

Elektriseadmed ja -süsteemid (eesti ja vene k.);

Arvutid ja arvutivõrgud (eesti ja vene k.).

Kontakt ja lisainfo:

Pärnu mnt. 57, Tallinn, tel. 610 3601,

www.tpt.edu.ee; info@tpt.edu.ee


TELLIGE

KOMÖÖDIATEATER

FIRMA- ja KOOLIPEOLE!

28.11 JÜRI Rae Kultuurikeskus kl 19

08.12 TARTU Athena Keskus kl 19

09.12 PÕLVA Kultuurikeskus kl 19

14.12 TALLINN

Rahvusraamatukogu suur saal kl 16

27.12 PÄRNU Endla Küün kl 19

27.01 PAIDE Kultuurikeskus kl 19

02.12, 22.12 TALLINN

Rahvusraamatukogu suur saal kl 19

03.12 OISU Rahvamaja kl 19

05.12 PÄRNU Kuursaal kl 19

08.12 IISAKU Rahvamaja kl 19

16.12 KARKSI valla Kultuurikeskus kl 19

20.12 VÕRU Kannel kl 19

23.12 RAKVERE Teater kl 19

29.12 TARTU Athena Keskus kl 19

22.01 JÕGEVA Kultuurikeskus kl 19

More magazines by this user
Similar magazines