6 Neljapäev, 27. november 2008 KOOLI ABC « ALGUS LK 4 Erinevalt Eestist pakuvad USA ülikoolid tudengitele võimalust kooli juures mingit tööd teha, asja konks on aga selles, et USAsse tudengiviisa saamiseks tuleb juba ette ära tõendada, et sul on olemas vajalik raha kõigi kulude katteks. «See tähendab, et tudengiviisat ei saa lihtsalt selle peale, kui ütled, et küll ma kusagil selle raha teenin. Peab olema konkreetne lahendus terveks eelolevaks õpiaastaks.» Kristi soovitab rahaasja väga tõsiselt suhtuda. Isemoodi süsteem Tagantjärele kinnitab Kristi veendunult, et kogu asjaajamine – testid, rahakogumine, taustauuringud, kandideerimised – oli vaeva väärt ja ta on saadud kogemusega väga rahul. George Washingtoni Ülikoolis (GWU) õppis ta kaheaastases magistriprogrammis rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiapoliitika erialal. Õpitöö korraldus erines oluliselt Eesti kõrgkoolide omast – näiteks oli magistriprogramm üles ehitatud nii, et õpitöö algas kell viis õhtul. Tänu sellele sai päeval tööl käia või iseseisvalt koolija teadustööd teha. USA kõrgkoolides ongi Kristi sõnul kombeks hoolitseda selle eest, et tudeng saaks õpingute käigus ka erialatöökogemusi ja leiaks pärast lõpetamist hariduse kohase töökoha: «Eesti ülikoole ei huvita sageli üldse, kuhu tudengid hiljem tööle lähevad, USAs võetakse tudengite karjääri aga väga tõsiselt, sest headel töökohtadel töötavad tudengid on ülikooli kvaliteedimärk.» Ameeriklasi peetakse tihti muu maailma suhtes ignorantseteks, aga vähemasti tudengite puhul see Kristi kogemust mööda küll paika ei pea – USA tudengid on sageli märksa rohkem maailmas ringi rännanud kui enamik nende Eesti eakaaslasi. Kõigile, kes kõhklevad, kas minna välismaale <strong>õppima</strong> või mitte, soovitab Kristi kindlasti vähemasti proovida: «Ma ei näe absoluutselt mitte mingit vabandust, miks üks noor ei peaks vähemalt üritama. See on täiesti ainulaadne kogemus, mis arendab märksa rohkem kui kolm aastat pingsaid õpinguid kodus.» Proovima peab Neil, kes pole kindlad, kas nad suudaksid mitu aastat järjest kodust eemal olla, on võimalik esialgu proovi teha näiteks poole aastaga. «Eestis on praegu enamikul tudengitest võimalus veeta näiteks Erasmuse programmi toel pool aastat mõnes Euroopa ülikoolis,» selgitab Kristi. «Mina näiteks õppisin varem pool aastat Hollandis – ka seal jäin väga rahule.» Koduigatsust pole söaka neiu kinnitusel mõtet peljata, sest nüüdistehnoloogia teeb kõik Kuumus rabas «USAsse <strong>õppima</strong> minnes pidin esmalt osalema viiepäevasel sissejuhataval infoüritusel Fulbrighti tudengitele. Minu koolitus oli Miamis, kus augustis on õhk kuumusest ja niiskusest nii paks, et raske on hinagata,» meenutab Kristi oma esimesi USA-kogemusi. «Eestlane üritab sellises kliimas endale võimalikult vähe selga panna, seepärast üllatas, et kohalikud kandsid kuumusest hoolimata ikka pikkade käistega jakke ja pikki pükse. Kui aga sisenesime koolihoonesse, sai asi kähku selgeks. Nimelt on Miamis ja mujal USA kuuma kliimaga piirkondades kombeks hooned väga jahedaks konditsioneerida – nii 15 kraadi peale. Seepärast ei saagi seal ilma jakita hakkama – õues seda vaja ei lähe, küll aga majas sees.» vahemaad olematuks, nii ei pea suhted sõprade-tuttavatega teises riigis õppimise pärast sugugi kannatama. «Skype’i teel sain pere ja lähedastega vahetut kontakti hoida, käisin mitu korda ka Eestis, sõbrad käisid minu juures külas,» kirjeldab Kristi. «Üldse tasub ka võõras riigis endale kohe võimalikult palju tegevust ja tuttavaid otsida. Kui suhtled kogu aeg inimestega, pole ka koduigatsus nii kiire tekkima.» ≤ ANNA-LIISA MIHKELS Kristi Hakkaja kinnitab, et välismaale <strong>õppima</strong> minekuks on tarvis eelkõige pealehakkamisjulgust ja kohanemisoskust – kellel need omadused on olemas, tuleb kõigega toime. Arno Saar