You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
aha või muid vahendeid ettemaksuna või tasuna kuriteo toimepanemise eest, või kes soetab,<br />
valmistab, annab, võtab vastu, hoiab, toimetab edasi või käitleb muul moel mürki, lõhkeainet, relvi,<br />
muukrauda, võltsimisvahendit või muud sellist eset, karistatakse vastava erinormi olemasolul kuriteo<br />
ettevalmistamise eest, kui tegu ei ole lõpule viidud või jõudnud katsestaadiumi. Eraldi nimetatud<br />
juhtudel karistatakse samuti kokkuleppe eest panna toime kuritegu. Kokkuleppe all mõeldakse<br />
olukorda, kus isik lepib teise isikuga kokku kuriteo toimepanemises, võtab endale kohustuse panna<br />
toime kuritegu või avaldab valmisolekut selline tegu toime panna või kui keegi üritab kallutada teist<br />
isikut kuritegu toime panema. Kokkuleppe eest kohaldatav karistus peab olema sanktsiooni<br />
ülemmäärast väiksem ning võib olla väiksem sanktsiooni alammäärast. Kui teo eest ei ole ette nähtud<br />
vähemalt 8-aastast vangistust, ei või vangistus ületada kahte aastat. Kui oht, et kuritegu pannakse<br />
toime, oli väike, ei tohi teo eest karistada.<br />
II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs<br />
Eelnõu § 1 sisaldab KarS muudatusi.<br />
Eelnõu § 1 p 1 kohaselt muudetakse KarS § 7 lg 2 p 2 ja seega Eesti karistusõiguse kohaldamisala<br />
laiemaks. Muudatuse kohaselt kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud<br />
pistise, altkäemaksu või mõjuvõimuga kauplemisega seotud kuriteo kohta, mille on toime pannud Eesti<br />
kodanik või ametiisik või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja, või Eestis<br />
registreeritud juriidiline isik.<br />
GRECO III hindamisvooru (2008) vastavusaruande (2010) 58 p 31jj kohaselt soovitas GRECO kaotada<br />
mõlemapoolselt süüteoks tunnistamise nõue (topeltkriminaalsus) välisriigis toimepandud altkäemaksu<br />
ja mõjuvõimuga kauplemise süüteo puhul (VII soovitus), samuti kehtestada jurisdiktsioon välismaal<br />
toimepandud altkäemaksu ja mõjuvõimuga kauplemise süütegude suhtes, mille on toime pannud või<br />
milles on osalenud Eesti ametiisikud ja riigisiseste täiskogude liikmed, kes ei ole Eesti kodanikud (VIII<br />
soovitus). Kehtiva õiguse kohaselt on topeltkriminaalsuse nõue sõnastatud KarS § 7 lõikes 1, mille<br />
kohaselt Eesti karistusseadus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on<br />
Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal<br />
ei kehti ükski karistusõigus ning täidetud on üks järgmiselt loetletud alternatiividest.<br />
Topeltkriminaalsuse nõudest on loobutud 2008. a välisriigi ametiisiku korruptsioonijuhtumite korral (lg 2<br />
p 2). GRECO leidis, et 2008. aasta muudatus ei hõlma kõiki VII soovituses loetletud võimalikke<br />
olukordi. Näiteks altkäemaks erasektoris välisriigis selle mõiste alla ei kuulu. Samuti, korruptsiooni<br />
kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni artikli 17 1.b kohaselt laieneb riiklik jurisdiktsioon<br />
ametiisikutele ja riigisiseste täiskogude liikmetele isegi juhul, kui nad ei ole selle riigi kodanikud, kus<br />
nad ametiisiku ülesandeid täidavad. Avaliku teenistuse regulatsioonis on piiratud kodakondsusnõude<br />
kehtivust. Selline olukord võib tekkida ka näiteks Euroopa Liidu liikmesriigi omavalitsusüksuses. KarS<br />
§ 7 lg 2 kehtiv regulatsioon ei reguleeri taolisi olukordi.<br />
Viidet KarS §-le 8 kui üldisele kõiki juhtumeid hõlmavale põhimõttele käsitleti juba 2008. a<br />
hindamisaruandes ning siis olid kokku tulnud Eesti ametiisikud nimetatud argumendi suhtes üsnagi<br />
ebakindlalt meelestatud, kuna puudus vastav praktika, millele tugineda, ning nad arvasid, et see<br />
seisukoht tõstataks täiendavaid küsimusi, näiteks universaalse jurisdiktsiooni kohaldumine nende<br />
riikide kodanike suhtes, mis ei ole kõnealuse rahvusvahelise leppega ühinenud. GRECO jäi<br />
vastavusaruandes oma varasemale seisukohale, mille kohaselt ei ole tõestatud, nagu tühistaks KarS §<br />
8 mõlemapoolselt süüteoks tunnistamise nõude kõikide VII ja VIII soovituses toodud juhtumite puhul.<br />
Eelnõu § 1 p 2 kohaselt asendatakse KarS § 8 tekstis viide välislepingule viitega rahvusvahelisele<br />
kohustusele. Inimsusevastaste kuritegude karistatavus ei tulene otseselt ühestki Eestile siduvast<br />
lepingust. Ka on selge, et ÜRO mereõiguse konventsioonist ei tulene avamerepiraatluse karistatavus<br />
(artikkel 100 kohustab riike tegema laiaulatuslikku koostööd, et tõkestada piraatlust avamerel või muus<br />
riikide jurisdiktsiooni alt välja jäävas paigas, kuid ei kohusta tegu karistama). Eestil lepinguosalisena<br />
puudub kohustus piraatluse eest karistada. Kui samuti konventsioonis käsitletud narkokaubandus on<br />
kaetud muude lepingutega ning ebaseaduslikku raadiolevi ei tuleks pidada eriti aktuaalseks<br />
probleemiks (artiklid 108 ja 109), siis piraatlust on loetud esimeseks rahvusvaheliseks kuriteoks<br />
tavaõiguse, mitte Eestile siduva lepingu alusel ning just selle kuriteo eeskujul on kujunenud välja<br />
universaaljurisdiktsiooni põhimõte ning hostis humani generis mõiste, mida on hiljem kohaldatud<br />
genotsiidi, sõjakuritegude jne suhtes. Niisiis tuleneb nende tegude karistamiskohustus rahvusvahelise<br />
58 http://www.korruptsioon.ee/34941.<br />
14
Change language