You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
omakorda andnud leebe õigusena soovitusi õiguspoliitika alal. 12 Samuti seirab riikide vihakuritegude ja<br />
diskrimineerimise vastu suunatud tegevust ODIHR, mille värskele juhisele on viidatud eespool. Eesti<br />
on ÜRO 1991. aastast rahvusvahelise konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide<br />
likvideerimise kohta liige ning esitab regulaarseid aruandeid konventsiooni täitmise kohta, kohustudes<br />
arvestama konventsiooni kohaldamise komitee soovitusi. Sarnane on olukord ka muude ÜRO<br />
konventsioonidega, nt vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooniga, konventsiooniga naiste<br />
diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, ning inimõiguste alaste paktidega. 13<br />
Diskrimineerimisvastane hoiak on ka üks Euroopa Liidu põhitunnuseid. Realiseerides seda<br />
õiguspoliitilist suunda, mis muu hulgas väljendub asutamislepingu artiklis 13, on Euroopa Liidu lepingu<br />
artiklite 29 ja 31 ning artikli 34 lõike 2 punkti b alusel vastu võetud rassismi raamotsus. Raamotsusest<br />
(art 1 lg 1) tuleneb kohustus võtta vajalikud meetmed tagamaks, et järgmised tahtlikud teod on<br />
karistatavad:<br />
a) vägivallale või vihkamisele avalik kihutamine isikute rühma või rühma liikme vastu, keda<br />
määratletakse rassilise kuuluvuse, nahavärvuse, usutunnistuse, sünnipära või rahvuse või etnilise<br />
päritolu alusel;<br />
b) punktis a nimetatud teole toimepanemine kirjutiste, piltide või muu materjali avaliku levitamise või<br />
jagamise kaudu;<br />
c) Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuudi artiklites 6, 7 ja 8 määratletud genotsiidi, inimsusevastaste<br />
kuritegude ja sõjakuritegude, mis on suunatud isikute rühma või rühma liikme vastu, keda<br />
määratletakse rassilise kuuluvuse, nahavärvuse, usutunnistuse, sünnipära või rahvuse või etnilise<br />
päritolu alusel, avalik õigustamine, eitamine või mitteoluliseks tunnistamine juhul, kui teoga võidakse<br />
kihutada vägivallale või vihkamisele isikute rühma või rühma liikme vastu;<br />
d) 8. augusti 1945. aasta Londoni lepingule lisatud rahvusvahelise sõjatribunali harta artiklis 6<br />
määratletud kuritegude, mis on suunatud isikute rühma või rühma liikme vastu, keda määratletakse<br />
rassilise kuuluvuse, nahavärvuse, usutunnistuse, sünnipära või rahvuse või etnilise päritolu alusel,<br />
avalik õigustamine, eitamine või mitteoluliseks tunnistamine juhul, kui teoga võidakse kihutada<br />
vägivallale või vihkamisele isikute rühma või rühma liikme vastu.<br />
Samuti nõuab rassismi raamotsus, et süüteole peab järgnema vastav karistus (art 3), et rassistlikku ja<br />
ksenofoobilist motiivi loetakse raskendavaks asjaoluks või et sellist motiivi võib kohtus karistuse<br />
määramisel arvesse võtta (art 4) ja et tagatud on juriidilise isiku efektiivne vastutus vastavate tegude<br />
eest (art-d 5 ja 6).<br />
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi<br />
diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude<br />
veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise,<br />
usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja<br />
karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja<br />
diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. Diskrimineerimise vastu kaitstud gruppide loetelu<br />
põhiseaduse § 12 lõikes 1 on seega avatud ja see asetab samasuguse nõude ka muudele seadustele,<br />
mis tegelevad diskrimineerimiskeelu konkreetsema realiseerimisega. Lõikes 2 sätestatu kohaselt on<br />
vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamise vastu kaitstud gruppide loetelu piiratum, kuid see<br />
ei tähenda iseenesest, et põhiseadusest madalama aktiga ei võidaks kaitsta muid gruppe vaenu<br />
õhutamise vastu – sel juhul tuleb tasakaalustada sõnavabaduse ja ühinemisvabaduse võimalik riive<br />
ning vaenu õhutamise poolt kõnelevad vähemuse kaitse ning avaliku korra ja rahu kaitse kaalutlused.<br />
Võrdse kohtlemise seaduse 14 § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada isikute kaitse<br />
diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või<br />
veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Seejuures eristatakse valdkondi,<br />
milles teatud grupid on diskrimineerimise eest kaitstud. Nii on § 2 lõike 1 kohaselt keelatud isikute<br />
diskrimineerimine nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse tõttu; lõike 2 kohaselt on<br />
keelatud isikute diskrimineerimine nende usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või<br />
seksuaalse sättumuse tõttu. Lõike 3 kohaselt ei välista seadus võrdse kohtlemise nõudeid töösuhetes<br />
§ 1 lõikes 1 nimetamata tunnuste alusel, eelkõige perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse<br />
seisundi ja töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse kuulumise, keeleoskuse või<br />
kaitseväeteenistuse kohustuse tõttu. Diskrimineerimise mõiste sisu avab seaduse § 3. Soolise<br />
12<br />
General Policy Recommendations, http://www.coe.int/t/dghl/monitoring/ecri/library/publications_en.asp.<br />
13 Vt aruandeid ja soovitusi http://www.vm.ee/?q=node/10128.<br />
14<br />
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13147946.<br />
4
Change language