You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
diskrimineerimise keeld tuleneb soolise võrdõiguslikkuse seadusest. 15<br />
KarS eriosa 10. peatüki 1. jao “Süüteod võrdõiguslikkuse vastu” alusel on karistatav vaenu õhutamine,<br />
võrdõiguslikkuse rikkumine ja diskrimineerimine pärilikkusriskide alusel (§-d 151–153). 16 Kui<br />
võrdõiguslikkuse rikkumine (§ 152) on vahetult kellegi õigusvastaselt ebavõrdsesse positsiooni<br />
asetamine, siis paragrahvis 151 sätestatud süütegu seisneb diskrimineerimiskeelu kaudses<br />
rikkumises, kuna süüteokoosseis ei eelda konkreetse inimese tegelikku diskrimineerimist üksikjuhtumil<br />
(nagu §-d 152 ja 153), vaid tegevust, mille oodatav ja realistlik laiem tagajärg on vihkamine, vägivald<br />
või diskrimineerimine sellistel alustel, millele laieneb diskrimineerimise põhiseaduslik keeld.<br />
Kokkuvõtlikult on kehtiva § 151 lihtkoosseisu (lg 1, väärtegu) kohaselt vaja järgmiste elementide<br />
olemasolu:<br />
- avalik üleskutsumine (tegevus);<br />
- sõnum, millele üleskutsuv iseloom omistatakse konteksti ja tähendusvarjundit arvestades;<br />
- suunatud vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele (eesmärk);<br />
- konkreetne sotsiaalne grupp, kelle vastu üleskutse on suunatud (ründe objekt);<br />
- oht isiku elule, tervisele või varale (tagajärg);<br />
- ettevaatamatus kõigi objektiivsete tunnuste suhtes (väärtegu);<br />
- toimepanija on teinud kõik temast oleneva kahjuliku tagajärje saabumiseks.<br />
Kvalifitseeritud koosseisu (lg 2, kuritegu) tunnused on järgmised:<br />
- kõik lihtkoosseisu objektiivsed tunnused;<br />
- raske tagajärg, sh inimese surm või tervisekahjustus;<br />
- ettevaatamatus selle raskendava tunnuse suhtes;<br />
- või varasem karistatus sellise teo eest 17 või toimepanemine kuritegeliku ühenduse poolt (§ 255) 18 ;<br />
- tahtlus ühe suhtes nendest raskendavatest tunnustest.<br />
Paragrahvi 151 on muudetud kahel korral: 19.05.2004 vastu võetud seadusega oli algne vaadeldav<br />
paragrahv muudetud kahelõikeliseks, millest lõikes 1 sätestatud põhikoosseis oli karistatav väärteona<br />
ja lõikes 2 sätestatud kvalifitseerivate tunnuste esinemisel karistatav kuriteona. 14.06.2006 vastu<br />
võetud seadusega muudeti põhikoosseis materiaalseks (varasemalt oli tegemist formaalse<br />
süüteokoosseisuga), määratleti teisiti lõikes 2 sätestatud kvalifikatsioon ning lisati juriidilise isiku<br />
karistatavus nii põhikoosseisu kui ka kvalifitseeritud koosseisu suhtes. See on praegu ainus<br />
vaadeldava KarS jao süütegu, mille eest on kehtestatud juriidilise isiku vastutus.<br />
Riigikohus on kõnealuse süüteo varasemat redaktsiooni (mis nägi ette karistuse tegevuse eest,<br />
millega on avalikult kutsutud üles vihkamisele või vägivallale seoses rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo,<br />
keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundiga) tõlgendanud<br />
Lauris Kaplinski asjas (10.04.2006, 3-1-1-117-05), leides, et üleskutse peab olema reaalne, st selle<br />
adressaatgrupp peab olema tõsiselt võetav nii oma arvukuselt kui sisuliselt ning seepärast on tarvis<br />
tuvastada see grupp, kellele üleskutse on suunatud („meie“). Karistusseadustiku kommenteeritud<br />
väljaande kommentaari autor leiab õigustatult, et selline tõlgendus ei ole põhjendatud. 19 Riigikohtunike<br />
Kivi ja Ilvesti eriarvamuses leitakse samuti, et „sotsiaalse vaenu õhutamiseks piisab täiesti grupi<br />
"nemad" määratlemisest. Õhutamise täideviija võib taotleda kindlat sihtgruppi, kellele oma üleskutse<br />
suunata, kuid sel juhul peab ta seda ka kindlalt väljendama. Vastasel korral kattub mõiste "meie"<br />
mõistega "kõik need, kes ei ole "nemad"". Kui vaenu õhutatakse üldiselt, adressaati valimata, pole<br />
vajadust ka õhutatavate sihtgrupi määratlemiseks. Seega – õhutades vaenu kristlaste vastu,<br />
konkretiseerimata, kes peaksid seda vaenu tundma, pole tähtis, kas adressaadiks on moslemid,<br />
budistid, uus-meremaalased, notarid, korstnapühkijad, alaealised või keegi teine. [..] Meie arvates on<br />
seadusandja mõte olnud märgatavalt laiem – kaitsta võrdsusõigust igasuguste kallalekippumiste<br />
vastu, nii sotsiaalsete gruppide, väiksemate inimkoosluste kui ka üksikindiviidide poolt.“ 20<br />
15<br />
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13100256.<br />
16<br />
Ajavahemikus 2004–2010 ei ole §-de 152 ja 153 alusel menetletud ühtegi kuritegu. § 152 alusel on menetletud ühte<br />
väärtegu aastal 2010.<br />
17<br />
Tähele tuleb panna, et mitte lihtsalt korduvus (teistkordsus), vrd nt § 115 p 4 või § 202 lg 2 p 2.<br />
18<br />
Tähele tuleb panna, et grupi poolt toimepanemine ei ole raskendav tunnus, vrd nt § 200 lg 2 p 7 ja § 199 lg 2 p 7.<br />
19 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2009. lk 432.<br />
20<br />
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222487134.<br />
5
Change language