You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
toimimise […]) ühisnimetajana“. Avalik rahu ei seondu mitte ainult riigi kehtestatud konkreetsete<br />
käitumiseeskirjadega, vaid tuleb arvestada laiemalt ühiskonnas kehtivaid norme, ühiskonna eetika- ja<br />
taluvuspiire ning kõigi ühiskonnagruppide rahulikuks kooseksisteerimiseks vajalikke tingimusi.<br />
Seejuures tuleb arvestada ka väljendusvabaduse printsiipi ja selle olulisust riigi ja ühiskonna<br />
demokraatlikus eksistentsis. 62<br />
Samuti tuleb kontrollida, kas selle tegevusega õhutati kellegi vastast diskrimineerimist, vägivalda või<br />
vihkamist ja kas on reaalne, et kasutatud vahendiga on võimalik vaenu õhutada. Kui valitud vahend on<br />
vaenu õhutamiseks kõlbmatu, ei ole tegu vaenu õhutamisega, nt kui kasutatud sümbol on niivõrd peen<br />
või eriteadmisi eeldav, et ei ole potentsiaalsele adressaadile arusaadav. Samuti võib nt<br />
internetikommentaarides esitatud rahvusgrupivastane sõnavõtt olla avalikku rahu häiriv. Kui asjaolud<br />
võimaldavad seejuures tõendada, et kommentaatori tahe oli üles kutsuda vihkamisele, vägivallale või<br />
diskrimineerimisele, on § 151 lg 1 koosseis täidetud.<br />
Kuritegu eeldab kavatsetust. Rassismi raamotsus nõuab vastava tahtliku teo karistamist, samas<br />
õhutamine (raamotsuses avalik kihutamine, avalik levitamine kihutamise eesmärgil) on mõistetav<br />
üksnes kavatsusliku, eesmärgipärase teona.<br />
Erinevalt kehtivast § 151 lõikest 1 ei ole vaja tuvastada, et üleskutse tõi kaasa ohu kellegi elule,<br />
tervisele või varale. Erinevalt 2006. aasta eelnõust ei ole vastav tagajärg ka kvalifitseeriv tunnus. Kui<br />
vaenu õhutamine leiab positiivset vastuvõttu, on iga vihkamis-, vägivalla- või diskrimineerimisakti<br />
võimalik käsitleda eraldi süüteona (sh vihasüüteona), kuid vaenu õhutaja tahtlus ei pea hõlmama<br />
sellist tagajärge ja ta ei pea seda ka ette nägema. Teisisõnu, õhutamine kui eraldi süütegu ei eelda<br />
mingisugust tagajärge. Tagajärje tingimust ei võimalda ka raamotsus. Samuti tuleb arvestada, et<br />
kehtivas § 151 lg 2 p-s 1 sisalduv kvalifitseeriv tagajärg (isiku surma vm raske tagajärje põhjustamine)<br />
ei saa olla põhjuslikus seoses vaenu õhutamisega, ja regulatsiooni tuleb selles osas muuta. Raske<br />
tagajärje põhjustamine on raskendav asjaolu vastavalt KarS § 58 p-le 8.<br />
Mis puutub muudesse kehtiva § 151 lõikes 2 sisalduvatesse kvalifitseerivatesse tunnustesse, siis on<br />
korduvuse tingimus liigne, kuna juba esmakordne vaenu õhutamine on eelnõu kohaselt karistatav kuni<br />
kolmeaastase vangistusega. Kuriteo toimepanemine grupi poolt on raskendav asjaolu KarS § 58 p 10<br />
kohaselt.<br />
Regulatsiooniga täidetakse rassismi raamotsuse artikli 1 lg 1 p-de a ja b nõuded, mille kohaselt<br />
liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et järgmised tahtlikud teod on karistatavad:<br />
a) vägivallale või vihkamisele avalik kihutamine isikute rühma või rühma liikme vastu, keda<br />
määratletakse rassilise kuuluvuse, nahavärvuse, usutunnistuse, sünnipära või rahvuse või etnilise<br />
päritolu alusel;<br />
b) punktis a nimetatud teo toimepanemine kirjutiste, piltide või muu materjali avaliku levitamise või<br />
jagamise kaudu.<br />
Nagu ette nähtud rassismi raamotsuse artikli 1 lg-s 2, võib lõike 1 kohaldamisel liikmesriik otsustada<br />
karistada üksnes teo eest, mis võib rikkuda avalikku korda või mis on ähvardav, kuritahtlik või solvav.<br />
Eelnõu kohaselt karistatakse üksnes teo eest, mis on toime pandud süstemaatiliselt või avalikku rahu<br />
häirival viisil. Avaliku korra rikkumise mõistele on antud kitsas sisu, seega jääb avarama avaliku rahu<br />
rikkumise kaudu määratletud kitsendav tingimus raamotsusega lubatu piiridesse. Süstemaatilisuses<br />
avaldub vaenu õhutaja tegevuse kuritahtlikkus ja järjekindlus oma eesmärgi taotlemisel. Raamotsuse<br />
artikli 1 lg 3 kohaselt hõlmab lõike 1 kohaldamisel viide usutunnistusele vähemalt neid tegusid, mida<br />
kasutatakse ettekäändena tegudeks, mis on suunatud isikute rühma või rühma liikme vastu, keda<br />
määratletakse rassilise kuuluvuse, nahavärvuse, sünnipära või rahvuse või etnilise päritolu alusel.<br />
Kuna Eestis on usutunnistus eraldi kaitstud grupi tunnus, ei vaja see täpsustamist. Sama puudutab ka<br />
KarS-le lisatavat § 151 1 . Rassismi lisaprotokolli artikli 3 lg 1 kohaselt võtab osalisriik seadusandlikke ja<br />
muid meetmeid, et tunnistada riigisiseses õiguses kuriteoks järgmine tegevus, kui see on toime<br />
pandud tahtlikult ja õigusvastaselt: rassistliku ja ksenofoobse materjali arvutisüsteemide kaudu<br />
avalikkusele esitamine või muul moel kättesaadavaks tegemine. Kuna § 151 lg 1 materjalide<br />
levitamise viisi ei reguleeri, on kaetud ka arvutisüsteemi kaudu materjalide levitamine või jagamine;<br />
samas nähakse muudatuse kohaselt karistus ette üksnes juhul, kui tegu on toime pandud<br />
kihutamisena. 63<br />
62 Vt ka Riigikohtu 30.04.2010 asjas 3-1-1-29-10 tehtud otsust, mille kohaselt teiste isikute rahu rikkumine eeldab<br />
personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning<br />
rahu häirivat tegevust (p 7). Riigikohtu tõlgenduse kohaselt ei tähenda teo toimepanemine avalikus kohas alati seda, et<br />
rikutaks avalikku korda.<br />
63 ECRI viidatud soovituse art 18 kohaselt „The law should penalise the following acts when committed intentionally:<br />
17
Change language