12/81 07.05.2010 - Paldiski Linnavalitsus
12/81 07.05.2010 - Paldiski Linnavalitsus
12/81 07.05.2010 - Paldiski Linnavalitsus
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Järgmine ajalehe number<br />
ilmub 21. mail<br />
<strong>Paldiski</strong><br />
l i n n a l e h t • n r . <strong>12</strong>/<strong>81</strong> 2010<br />
valimisliit<br />
“ÜHTNE PALDISKI”<br />
SA ÜHTSUSE NIMEL<br />
Tänases<br />
lehes:<br />
<strong>Paldiski</strong> Talgupäev<br />
u<br />
Keskkonna – ja heakorraalastest<br />
tähelepanekutest<br />
<strong>Paldiski</strong> linnas<br />
Kooliaastaist tõuseb tulu<br />
lugeja kiri<br />
1 mai – KEVADPÜHA!<br />
Õnnitleme kõiki meie linna elanikke selle<br />
tähelepanuväärse pidupäeva puhul!<br />
Andku kevadpäike heldelt oma soojust, et koos<br />
looduse tärkamisega sigineks ka meie ja teie<br />
südameisse rohkem valgust ja rõõmu!<br />
<strong>Paldiski</strong> linnavalitsus<br />
pressiteated<br />
Maavanemale teeb muret<br />
ajalooliste jaamahoonete<br />
seisukord Harjumaal<br />
„KEVADTANGO”<br />
kuulutused<br />
lehekülg<br />
lastevanematele<br />
Positiivse kasvatuse<br />
printsiibid
<strong>Paldiski</strong> Talgupäev 2010<br />
Suured tänud kõikidele, kes võtsid osa „<strong>Paldiski</strong><br />
Talgupäevast 2010“. Teie kaasabil koristati<br />
väga palju prügi ning meie kodulinn on<br />
taaskord palju puhtam. Kokku osales “<strong>Paldiski</strong><br />
Talgupäev 2010” 1<strong>12</strong> inimest. Talgute raames<br />
korjati kokku ligikaudu 70 m3 prügi. Koristati<br />
<strong>Paldiski</strong> eesti ja vene kalmistut, Nikolai Triigi<br />
kodukalmistut Leetses, õigeusukiriku aeda,<br />
metsaaluseid ning garaazide ümbrust.<br />
Loodan, et antud üritusest kujuneb <strong>Paldiski</strong>s<br />
ilus traditsioon ning juba järgmisel aastal saame<br />
jätkata selle toreda üritusega.<br />
Veelkord suur aitäh Teile!<br />
<strong>Paldiski</strong> Linnavolikogu sotsiaal – ja humanitaarkomisjon<br />
tänab kõiki osalenud inimesi<br />
ja asutusi:<br />
<strong>Paldiski</strong> <strong>Linnavalitsus</strong><br />
Alexela Terminal AS<br />
<strong>Paldiski</strong> Sadamate AS<br />
<strong>Paldiski</strong> Linnahoolduse OÜ<br />
Restoran „Valge Laev“<br />
<strong>Paldiski</strong> Huvikeskus<br />
AS GreenMarine<br />
Esteve Terminal AS<br />
Kersti Väinsalu<br />
Aljona Villmann<br />
Regina Rass<br />
Helve Mandzolo<br />
Ljudmila Zaitseva<br />
Sergei Kruglov<br />
Valentina Volkova<br />
Nikolai Pitsugov<br />
Jaanus Ilumets<br />
Mare Leiten<br />
Liisi Puntso<br />
Marju Jaanimägi<br />
Mariann Laev<br />
Janno Mägi<br />
Vladislav Tsigin<br />
Sergei Maksimenkov<br />
Viktoria Nikiforova<br />
Viktoria Visbek<br />
Jelena Rudaja<br />
Rita Semjoniva<br />
<strong>Paldiski</strong> Vene Gümnaasiumi õpilased<br />
<strong>Paldiski</strong> Gümnaasiumi õpilased<br />
AÜ Marina elanikud<br />
Mare Välba<br />
Ja kõiki, kes võtsid osa<br />
„<strong>Paldiski</strong> Talgupäevast 2010“<br />
Suur aitäh Teile!<br />
Austatud Teise maailmasõja veteranid, tagalatöölised,<br />
endised fašistlike laagrite vangid!<br />
Õnnitleme Teid südamest Teises maailmasõjas saavutatud võidu 65. aastapäeva puhul!<br />
Teie ennastsalgavus, mehisus ja kangelaslikkus on meie rahva ühtsuse ja kokkuhoidmise sümboliks.<br />
Nende, üle jõu käivalt raske koorma enda õlule võtnud ning sõjaaja nälja- ja külma-aastad üle elanud<br />
naiste, laste ja vanurite vaprus ja sitkus äratab paratamatult vaimustust.<br />
Head tervist ja pikki eluaastaid kõigile neile, kes taplesid vaenlasega rindel, kes võitlesid<br />
partisanisalkades, kes kannatasid fašistlikes koonduslaagrites<br />
või kes töötasid uneks või puhkuseks aega võtmata tagalas!<br />
Soovime teile, teie lähedastele ja pereliikmetele kogu hingest<br />
kõike kõige paremat ning selget sinist taevast teie kohale!<br />
<strong>Paldiski</strong> <strong>Linnavalitsus</strong><br />
(Ajalehe nimetus on registreeritud Eesti Patendiametis ja selle kasutamine muudel väljaannetel on ilma omaniku loata keelatud)<br />
• Väljaandja <strong>Paldiski</strong> <strong>Linnavalitsus</strong> • e-mail: elena.villmann@paldiski.ee ja tel. 534 00 641<br />
• <strong>Paldiski</strong> Linnalehe elektrooniline aadress: www.paldiskilinnaleht.com • Trükk AS Rebellis
l i n n a l e h t • n r . <strong>12</strong>/<strong>81</strong> 2010<br />
Keskkonna – ja heakorraalastest tähelepanekutest<br />
<strong>Paldiski</strong> linnas<br />
Pärast lume sulamist kerkis <strong>Paldiski</strong> linnas<br />
üles väga suur probleem – valge lumevaip oli<br />
kinni katnud lemmikloomade väljaheited,<br />
mis on loomaomaniku poolt koristamata.<br />
Ometigi sätestatakse <strong>Paldiski</strong> linna koerte,<br />
kasside ja muude lemmikloomade pidamise<br />
eeskirja punktis 15.4, et loomapidaja peab<br />
jälgima sanitaar- ja hügieeninõudeid, sealhulgas<br />
koristama oma looma väljaheited.<br />
<strong>Paldiski</strong> linnas on paigaldatud piisaval hulgal<br />
prügikaste. Seega ei tohiks olla probleemiks<br />
ka see, kuhu saaks oma lemmiklooma väljaheite<br />
ära visata. Praegune olukord on aga<br />
selline, et reostatud on rohealad ja isegi kõnniteed.<br />
Lemmiklooma omanikud, pidage<br />
lugu meie kaunist linnast ja täitke lemmikloomade<br />
pidamise eeskirju!<br />
Teiseks suureks murettekitavaks probleemiks<br />
on saanud asjaolu, et paljud linnaelanikud viivad<br />
oma prügikotid <strong>Paldiski</strong> Vene kalmistu<br />
prügikonteineri juurde. Ometigi on ju kõikide<br />
korteriühistute juures vastavad konteinerid<br />
olemas. Tuletame meelde, et selline tegevus<br />
on karistatav kuni 18 000 krooni suuruse rahatrahviga.<br />
Kui selline seadusevastane tegu<br />
on tehtud juriidilise isiku poolt, siis rahatrahvi<br />
suuruseks võib olla kuni 30 000 krooni. Kas<br />
tõesti ei pane selline sanktsioonimäär inimesi<br />
mõtlema, kuhu oma prügi ära visata<br />
Linnas ringi liikudes jäävad silma korteriühistute<br />
juures suurjäätmete hunnikud (mittegabariitne<br />
prügi), kuhu on visatud ka elektroonikaseadmed<br />
ja isegi vanad autorehvid.<br />
Tegemist on ohtlike jäätmetega ja tuletame<br />
meelde, et Alexela tankla terrotooriumile on<br />
paigaldatud kaks selleks otstarbeks ettenähtud<br />
konteinerit, kuhu saab tankla lahtioleku<br />
aegadel (07.00-22.00) viia oma ohtlikud jäätmed,<br />
purunenud elektroonikaseadmed jne.<br />
Konteinerite võti on kõikidele kättesaadav<br />
tankla töötaja käest ja jäätmete ladustamine<br />
on tasuta. Üks konteiner on ette nähtud elektrooniseadmete<br />
ladustamiseks, teine värvide,<br />
õlide, liimide, vaikude, ravimite, päevavalguslampide,<br />
patareide ja akude tarbeks.<br />
Vanad autorehvid võib ladustada konteinerite<br />
vahetusse lähedusse selleks ettenähtud<br />
kohale.<br />
Palun ärge visake endale mittevajalike<br />
kodutarbeid, kulunud autorehve ja ohtlike<br />
jäätmeid metsa alla! Meil on olemas koht,<br />
kuhu saate need tasuta ära anda!<br />
Pakri poolsaar oma kauni loodusega väärib<br />
seda, et temast lugu peetakse!<br />
<strong>Paldiski</strong> linnavalitsus teatab<br />
Pensionärid saavad sõita Keilasse panka<br />
alljärgnevatel kuupäevadel:<br />
<strong>12</strong>.mail, 18. mail, 25. mail ( 8-kohaline buss)<br />
Väljasõit kõikidel päevadel kell 10.00 ja 11.30<br />
<strong>Paldiski</strong> Peetri Pizza juurest.<br />
Eelregistreerimine telefonil 6 790 620, Mare Välba.<br />
PALDISKI LINNA VEETORUSTIKE<br />
HOOLDUSTÖÖDE TEOSTAMINE<br />
<strong>Paldiski</strong> Linnahoolduse OÜ teatab, et alates 10. maist kuni<br />
18. juunini 2010 teostatakse tööpäevadel kella<br />
08.00-st kuni kella 17.00-ni <strong>Paldiski</strong> linna veetorustike<br />
hooldustöid. Sellega seoses esineb veekatkestusi ning vee värvuse<br />
muutusi. Vastavalt tööde käigule hoiatab <strong>Paldiski</strong> Linnahoolduse OÜ<br />
tarbijaid veevarustushäiretest piirkonniti ette vähemalt ühe päeva.<br />
Vabandame tekkivate ebamugavuste pärast ja loodame elanike<br />
mõistvale suhtumisele. Tel. 6391404 53024042<br />
<strong>Paldiski</strong> Linnahoolduse OÜ<br />
PALDISKI GÜMNAASIUMIS<br />
13.mail 2010<br />
Kell 16.30<br />
K E V A D K O N T S E R T<br />
MÕTLEN SULLE<br />
Üles astuvad I – IV klassi õpilased<br />
<strong>Paldiski</strong> Linnaleht nr.<strong>12</strong>/<strong>81</strong>
Kooliaastaist tõuseb tulu<br />
<strong>Paldiski</strong> Vene Gümnaasiumis on lõppemas järjekordne kooliaasta.<br />
Meie kool on rikas oma traditsioonide poolest. Õpilased ja<br />
õpetajad tegelevad aktiivselt õppetöö ja klassivälise huvitegevusega,<br />
osalevad meeleldi mitmesugustes konkurssides, festivalidel,<br />
olümpiaadidel jms.<br />
Septembris toimus Tallinnas Puškini Instituudis vene keele olümpiaad.<br />
Testis osales õpilasi kogu vabariigist. Kaheksa võitja hulgas,<br />
kes sõitsid Moskvasse rahvusvahelisele vene keele olümpiaadile,<br />
oli ka meie gümnaasiumi <strong>12</strong>. klassi õpilane A. Sadovskaja<br />
(õpetaja V. Zaitseva). Olümpiaadi viis läbi M. Lomonossovi nimeline<br />
Moskva Riiklik Ülikool. Osalejateks olid Baltimaade ja SRÜ<br />
riikide võistkonnad. Konkurss koosnes kolmest osast: kirjand,<br />
grammatikaharjutus ning maa ja kultuuri tundmine. Eesti võistkond<br />
esines edukalt. Lisaks konkursile ootas osalisi mitmekesine<br />
kultuuriprogramm.<br />
13. novembril toimus Tallinna Linnamäe Vene Lütseumis juba<br />
traditsiooniks kujunenud vene keele festival. Festivalile kutsuti<br />
9.–<strong>12</strong>. klaaside õpilastest vene kultuuri, keele ja kirjanduse austajaid.<br />
Kokku oli 40 Eesti koolist 215 osalejat: 85 vene õppekeelega<br />
koolidest ja 130 eesti õppekeelega koolidest. Meie gümnaasiumist<br />
osales üheksa õpilast: Julia Kuznetsova, Olesja Rešnjak, Dmitri<br />
Plotnikov, Valeria Sterzljeva, Konstantin Krugljakov, Aleksei<br />
Volkov, Aleksandra Sadovskaja, Mihhail Beljajev ja Vladislav Sahharov.<br />
Osavõtjad jaotati rühmadesse niiviisi, et igas võistkonnas<br />
oleks erineva õppekeelega koolide õpilasi. Festivalil osalejate ees<br />
seisid rasked ülesanded: mõelda välja deviis, esitada kogu võistkonnaga<br />
üks kiirkõneline fraas, viktoriin, helindada multifilm,<br />
laulda laule jne. Festivali lõppedes said kõik osalejad mälestuseks<br />
tänukirja ja kingituse.<br />
19. veebruaril tähistati meie gümnaasiumis emakeele päeva. See<br />
möödus huvitavalt ja mitmekesiselt: esmalt sukeldusime „Talvemuinasjuttu”,<br />
mille kinkisid meile lapsed, kes mõistsid suurepäraselt<br />
lugeda vene poeetide luuletusi võlur Talve kohta; seejärel<br />
kohtusime silmapaistva inimese – kirjastuse KPD juhataja V.<br />
Kašinaga, kellelt saime teada, missuguseid uudisteoseid parajasti<br />
<strong>Paldiski</strong> Linnaleht nr. <strong>12</strong>/<strong>81</strong><br />
trükiks ette valmistatakse ja millised on just äsja ilmunud. Külaline<br />
kinkis meie raamatukogule kaks väärtuslikku raamatut: „Estonija<br />
v litsah” („Eesti isikutes”) ja „Litsa Estonii” („Eesti isikud”),<br />
mis pajatavad meie vabariigi kuulsatest ja tuntud inimestest. Peo<br />
korraldajad olid vene keele ja kirjanduse õpetajad V. Zaitseva ja<br />
S. Tikhonova.<br />
Mitmete kuude vältel korraldasid meie gümnaasiumi õpetajad<br />
ka loodusteadustele – füüsikale, bioloogiale ja keemiale – pühendatud<br />
üritusi ja väljasõite. Keskastmele viidi läbi õppetunnid<br />
„Orhideede imeline maailm”, kus õpilased said selle ebatavalise<br />
ja liigirikka taime kohta nii mõndagi teada. Oktoobris toimus<br />
ekskursioon tervishoiumuuseumisse ja veepuhastusjaama.<br />
Loodusteaduste päevade väärikaks lõppakordiks kujunes konverents<br />
„Roheline energia”, mille valmistasid ette <strong>12</strong>. klasside<br />
õpilased füüsikaõpetaja J. Rumyantseva juhendamisel. Selle teoreetilise<br />
konverentsi teemat ei valitud mitte juhuslikult, kuna maailma<br />
looduskeskkonna seisund on praegusel ajal rahutukstegev.<br />
Konverentsil osalejatel oli kasulik teada saada, kuidas sellised<br />
energiaallikad, nagu tuul, päike ja vesi, inimese poolt kasutust<br />
leiavad. Õpilased esinesid huvitavate ettekannetega läbiviidud<br />
uuringute kohta: J. Rassadinova ja A. Oleinik teemal „Päikeseenergia”,<br />
A. Volkov ja A. Sadovskaja teemal „Roheline energia” ning<br />
D. Plotnikov, V. Županov ja K. Krugljakov teemal „Tuuleenergia”.<br />
A. Šenderjuk ja M. Beljajev esinesid ettekandega „Tooraineallikate<br />
alternatiivne kasutamine”. Konverentsi kokku võtva ettekandega<br />
ja ettekandega veel ühe energiaallika – aatomienergia –kohta<br />
esines füüsikaõpetaja J. Rumyantseva.<br />
20. veebruaril toimus Rahvusraamatukogu väikeses saalis vabariikliku<br />
kooliõpilaste teaduslik-uurimusliku konverentsi „Tähering”<br />
teine voor. Konkursile olid välja valitud 25 Narva, Tartu, <strong>Paldiski</strong>,<br />
Pärnu ja Tallinna koolide õpilase tööd. <strong>Paldiski</strong> Vene Gümnaasiumi<br />
esindas <strong>12</strong>. klassi õpilane A.Volkov tööga „Roheline energia”,<br />
milles ta üldistas ja täpsustas novembris tehtud uurimise tulemusi.<br />
Meie õpilase esinemine oli ülesehituslikult kõigiti kõrgetasemeline<br />
ning vastas komisjoni karmidele nõuetele.<br />
6. novembril külastas 15 meie gümnaasiumi 9.–<strong>12</strong>. klassi õpilast ja<br />
kolm õpetajat integratsiooniprojekti „Harjumaa koolide koostöö”<br />
raames Maardu kooli. See oli vastukülaskäik: Maardu põhikooli<br />
õpilased ja õpetajad väisasid meid möödunud aastal, tutvudes<br />
meie linna ajalooga ning meie gümnaasiumi ja selle õpilastega.<br />
Maardus külastasime koolis üles pandud näitust, osalesime linna<br />
ajaloo tundmise alases võistkondlikus mängus ning ümarlaua<br />
töös. Peamine oli aga meie gümnaasiumide õpilaste vaheline suhtlemine<br />
ja omavaheline tutvumine. Nende kohtumiste algataja ja<br />
korraldaja oli ajalooõpetaja T. Sahharova.<br />
Kohtumised Baškortostani kooliõpilastega on muutunud juba<br />
traditsiooniks. Tänavu 23. veebruaril võõrustasime külalisi: Salavati<br />
linna koolide eriklasside õpilasi. Nad viibisid Eesti iseseisvus-
l i n n a l e h t • n r . <strong>12</strong>/<strong>81</strong> 2010<br />
päevale pühendatud pidulikul aktusel ning kohtusid meie gümnaasiumi<br />
<strong>12</strong>. klassi õpilastega. Oli huvitav ja kasulik kohtumine:<br />
lapsed said teada paljugi uut ning jätkasid oma tutvust ekskursiooni<br />
käigus Pakri poolsaarel. Külalised saabusid meile aktsiooni<br />
„Ei narkootikumidele!” egiidi all ning äsja saime selle aktsiooni<br />
raames Salavatist kasulikke kingitusi.<br />
Sel õppeaastal viidi läbi ka eesti keele ainenädal, mille vältel toimusid<br />
järgmised üritused:<br />
• eesti kirjanduse aineline õppeekskursioon A. H. Tammsaare<br />
majamuuseumisse 10. klassi õpilastele, õpetaja G. Juhanson;<br />
• muusikaline etendus eesti keeles pealkirja all „Martini<br />
seiklused” 1.–4. klasside õpilastele, õpetajad N. Žukova ja T.<br />
Lindeberg;<br />
• joonistusvõistlus „Mina ja Eesti loodus”, õpetaja L. Redko;<br />
• projekti „Reis <strong>Paldiski</strong>st Tallinnasse” esitlus 8. klassi õpilastele,<br />
õpetajad J. Štroman ja S. Šiškova;<br />
• esseekonkurss 10.–<strong>12</strong>. klasside õpilastele, õpetaja J. Štroman;<br />
• luulekonkurss 3.–7. klasside õpilastele, õpetaja L. Redko;<br />
• 10.–<strong>12</strong>. klasside õpilaste vahetus <strong>Paldiski</strong> Gümnaasiumi ja<br />
<strong>Paldiski</strong> Vene Gümnaasiumi vahel.<br />
loodusõpetuse kombineeritud olümpiaad, õpetaja N. Chilimskaya<br />
– 1. koht;<br />
4. 4a. klassi õpilane Arina Makarenko, matemaatika, õpetaja N.<br />
Chilimskaya – 2. koht;<br />
5. 5. klassi õpilane Viktoria Strelnikova, vene keel, õpetaja S. Tikhonova<br />
– 3. koht;<br />
6. 6. klassi õpilane Nikita Volkov, ajalugu, õpetaja S. Tchitcherina<br />
– 2. koht;<br />
7. 7. klassi õpilane Jana Kamoza, bioloogia, õpetaja J. Perova – 3.<br />
koht;<br />
8. 10. klassi õpilane Olesja Rešnjak, bioloogia, õpetaja J. Perova<br />
– 3.–4. koht;<br />
9. 10. klassi õpilane Olesja Rešnjak, eesti keel, õpetaja J. Štroman<br />
– 2. koht;<br />
Igal aastal toimuvad meie koolis aineolümpiaadid matemaatikas,<br />
füüsikas, keemias, loodusõpetuses, bioloogias, ajaloos, vene keeles<br />
ja kirjanduses, eesti keeles ning inglise keeles. Esimese valikvooru<br />
võitjad osalevad maakondlikel olümpiaadidel. Sel õppeaastal kaitses<br />
meie gümnaasiumi au 40 õpilast.<br />
10. 10. klassi õpilane Andrei Šenderjuk, füüsika, õpetaja J. Rumyantseva<br />
– 3. koht;<br />
11. 10. klassi õpilane Andrei Šenderjuk, matemaatika, õpetaja M.<br />
Šenderjuk – 1. koht;<br />
<strong>12</strong>. 10. klassi õpilane Ilja Kazantsev, matemaatika, õpetaja M.<br />
Šenderjuk – 3.–4. koht;<br />
13. <strong>12</strong>. klassi õpilane Mihhail Beljajev, füüsika, õpetaja J. Rumyantseva<br />
– 1. koht;<br />
14. <strong>12</strong>. klassi õpilane Aleksei Volkov, füüsika, õpetaja J. Rumyantseva<br />
– 2. koht.<br />
Auhinnalistele kohtadele tulid:<br />
1. 2. klassi õpilane Arina Jermitšjova, matemaatika, vene keele ja<br />
loodusõpetuse kombineeritud olümpiaad, õpetaja N. Aguškina<br />
– 2. koht;<br />
2. 2. klassi õpilane Kristina Kavelitš, matemaatika, vene keele ja<br />
loodusõpetuse kombineeritud olümpiaad, õpetaja N. Aguškina<br />
– 3. koht;<br />
3. 4.a klassi õpilane Maksim Savinov, matemaatika, vene keele ja<br />
Õnnitleme kõiki õpilasi ja õpetajaid väärika esinemise puhul! Niisuguste<br />
tulemuste saavutamiseks õppetöös on vaja ka perekonna<br />
toetust, mistõttu täname kõigi olümpiaadidel silma paistnud<br />
õpilaste vanemaid ja soovime edu edaspidiseks!<br />
Meie kooli klassivälisest ja sporditööst räägiksime teile meeleldi<br />
ajalehe järgmistes numbrites.<br />
<strong>Paldiski</strong> Linnaleht nr.<strong>12</strong>/<strong>81</strong>
26. aprillil külastas meie linna Baškortostani delegatsioon.<br />
<strong>Paldiski</strong>lasi ja kauge Baškortostani külalisi<br />
seovad ammused sõbralikud suhted. Delegatsiooni<br />
koosseisu kuulusid Baškortostani kultuuriseltsi<br />
AGISEL esindajad ning delegatsiooni juht oli Iglini<br />
rajooni omavalitsuse juht. Just sellel maal sündis ja<br />
mehistus kuulus baškiiri rahva poeg Salavat Julajev.<br />
<strong>Paldiski</strong> Vene Gümnaasiumi saalis toimus asjakohane<br />
kontsert ning enne selle algust tervitas <strong>Paldiski</strong> elanikke<br />
soojade sõnadega baškiiri delegatsiooni juht, kes<br />
andis linnale üle ka mälestuskella. Vastuseks esines<br />
tervituskõnega <strong>Paldiski</strong> linnavolikogu esimees Nikolai<br />
Pitšugov. Ta väljendas lootust, et meie sõbralikud<br />
suhted edaspidi mitte ei katke, vaid ainult tugevnevad,<br />
ning andis külalistele mälestuseks nende külaskäigust<br />
<strong>Paldiski</strong>sse üle pildi meie linna vaatega.<br />
Baškiiri flööditaolise rahvapilli kurai ergastavad<br />
hääled, meloodilised lauluviisid ja sütitavad tantsud<br />
läksid otse vaatajate südameisse. Saal võttis esinejaid<br />
vastu tugevate aplausidega.<br />
Pärast kontserti asetasid külalised koos <strong>Paldiski</strong> linnavalitsuse<br />
liikmetega pidulikult Salavat Julajevi mälestusmärgi<br />
jalamile lilli ja pärgi.<br />
21 aprillil toimus Vene Gümnaasiuumis traditsiooniline ettevalmistatud muusikakooli õpetajate<br />
poolt kevadkontsert. See kord muusikud esitasid programmi filmide muusikast, mis oli meelepärane<br />
igale saalis kohalviibinud kuulajale. Kontsert on läinud suure eduga.<br />
<strong>Paldiski</strong> Linnaleht nr. <strong>12</strong>/<strong>81</strong>
l i n n a l e h t • n r . <strong>12</strong>/<strong>81</strong> 2010<br />
ANSAMBEL KRÜÜSEL VÕITIS PEAPEEMIA<br />
<strong>Paldiski</strong>st pärit ansambel Krüüsel (kõik liikmed seotud <strong>Paldiski</strong> Gümnaasiumiga)<br />
on võitnud peapreemia Moostes peetud XI Eesti rahvamuusikatöötluste festivalil<br />
“Moisekatsi Elohelü 2010”.<br />
<strong>Paldiski</strong> <strong>Linnavalitsus</strong> õnnitleb noori artiste suurepärase esinemise puhul ja soovib<br />
edu loomingus, jätkuvalt austajate ovatsioone ja uusi võite tulevikus.<br />
Infot festivali ja selle väärika zürii kohta ning ansambli kohta leiab all olevatelt<br />
neti-aadressidelt.<br />
http://folkfest.polvamaa.ee<br />
http://www.hot.ee/kruusel01/<br />
http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/rahvamuusikatootluse-festivali-peaauhind-laks-paldiski-ansamblile-kruusel<br />
TÄHELEPANU LAPSEVANEMAD !!!<br />
<strong>Paldiski</strong> Gümnaasiumis (Rae 56) toimub<br />
neljapäeval, 13. mail kell 18.00<br />
(II korrusel IV klassis)<br />
LASTEVANEMATE KOOSOLEK<br />
sügisel 2010 I klassi astuvate laste<br />
vanematele. Kohtumine kooli direktsiooni<br />
ja klassijuhatajaga. On võimalik last kooli<br />
registreerida (vajalik lapse sünnitunnistus<br />
ja vanema ID-kaart või pass).<br />
Lisainfo tööpäeviti kell 8.00 – 16.00 tel<br />
674-1389.<br />
PALDISKI MUUSIKAKOOL<br />
OOTAB UUSI ÕPILASI 2010/2011 õ/a.<br />
ERIALAD:<br />
KLAVER VIIUL<br />
FLÖÖT PLOKKFLÖÖT<br />
KLARNET SAKSOFON<br />
KITARR LÖÖKPILLID<br />
Avaldused tööpäeviti 10.05.-31.05.2010.a kell 10.00- 19.00<br />
Vastuvõtukatsed: 31. mai 18.00. Muusikakooli saalis<br />
Aadress: <strong>Paldiski</strong>, Rae 56 Tel. 6741-0<strong>12</strong>, mob. 53841<strong>81</strong>6<br />
Lugeja kiri<br />
Meie armastatud ema, vanaema ja vanavanaema<br />
Ljudmilla Paveli t Zaitseva sündis 9.<br />
mail 1935.<br />
1942. aastal, kui ta oli 7aastane plikatirts,<br />
tõid fašistid ta koos vanemate ja vendadega<br />
<strong>Paldiski</strong>sse koonduslaagrisse. Sellest peale<br />
elabki ta Eestimaal, mis on saanud tema<br />
kodumaaks.<br />
Meie peres on kogu aeg olnud tugevalt<br />
ühte põimunud kaks suurt tähtpäeva:<br />
võidupüha ja ema sünnipäev. Sel päeval<br />
öeldakse meie pere pidulauas esimene<br />
toost võidu terviseks ja teine – ema terviseks.<br />
Ema on meile jutustanud, kuidas ta<br />
jäi koonduslaagris väga haigeks ning üks<br />
Saksa sõdurist valvur tõi talle maiustusi.<br />
Kui ta juba paranemas oli, ütles sõdur, et<br />
nende omad on lahkumas ja varsti tulevad<br />
teie omad, st venelased. Seejärel oli <strong>Paldiski</strong>s<br />
tugev pommitamine ja vangid jõudsid<br />
hädavaevu linnast põgeneda. Tallinna poolt<br />
tulevaid Nõukogude tanke võeti vastu lilledega.<br />
Üks tank jäi seisma ning tankistid<br />
tõstsid meie ema, heledapäise plikakese,<br />
tanki soomuskattele istuma. Nõndaviisi<br />
sõitis ta meie linna sisse tankiga ja võitjana!<br />
Sellised mälestused siis sõjast...<br />
Hiljem lõpetas ema <strong>Paldiski</strong> kooli, kohtas<br />
oma elu armastust, läks mehele ja sünnitas<br />
kaks last. Ta töötas kogu oma elu kohusetundlikult<br />
meie linna ettevõtetes, teenides<br />
välja mitmeid autasusid ning kõigi, kes<br />
teda tunnevad, austuse ja armastuse. Sõpru<br />
ja sugulasi on meie emal rohkesti. Ka lapselapsed<br />
on juba suureks kasvanud: kokku<br />
seitse poisiklutti. Nüüdseks on ilmavalgust<br />
näinud ka esimene lapselapselaps. See teeb<br />
vanavanaemale eriti rõõmu: on, kelle eest<br />
hoolitseda, ja elu läheb edasi.<br />
Ennast lõdvaks lasta pole meie emal lihtsalt<br />
mahti: küll on vaja nokitseda suvilas, mis<br />
on talle väga armas, küll on tarvis tegelda<br />
lastelaste ja lapselapselapsega. Kuniks aga<br />
inimene tunneb ennast vajaliku ja armastatuna,<br />
on ta ka õnnelik.<br />
Hoidku Sind jumal, meie kallis ema!<br />
Tugevat tervist Sulle ja pikki aastaid!<br />
Sinu lapsed ja lapselapsed<br />
<strong>Paldiski</strong> Linnaleht nr.<strong>12</strong>/<strong>81</strong>
HARJU MAAVALITSUSE PRESSITEAtEd<br />
Maavanemale teeb muret ajalooliste<br />
jaamahoonete seisukord<br />
Harjumaal<br />
Harju maavanem Ülle Rajasalu pole rahul<br />
mitmete maakonna piires asuvate<br />
raudteejaamade seisukorraga. Räämas<br />
raudteejaamad on taagaks omavalitsusele<br />
ning elanikele, kuigi need peaksid olema<br />
kohaliku kogukonna visiitkaardiks.<br />
„Olen maakonnavisiitide käigus muuhulgas<br />
külastanud ka raudteejaamu Sauel<br />
ja Kiisal ning leian, et taolises trööstitus<br />
olukorras hoonetega ei tohiks kumbki<br />
omavalitsus leppida,” lausus Ülle Rajasalu.<br />
„Leian, et endised raudteejaamahooned,<br />
mis on nii arhitektuurselt väärtuslikud kui<br />
ka miljööväärtuslikud, on lubamatus seisus<br />
ning vajavad tõsiseid renoveerimistöid.”<br />
Erinevatele omanikele kuuluvad jaamahooned<br />
(Saue raudteejaama omanikuks on<br />
Eesti Raudtee ning Kiisa jaamahoone kuulub<br />
Edelaraudtee Halduse AS-ile) valmistavad<br />
kohalikele omavalitsustele muret<br />
ning vajavad renoveerimist. Raudtee näol<br />
on tegemist piirkonna tuiksoonega ning<br />
ka tänapäeval tähendab logistiliselt hea<br />
asukoht raudtee ääres lisaväärtust ümbruskonna<br />
elukvaliteedile. Paljud Eesti tuntud<br />
Filmiklubi üritus <strong>Paldiski</strong>s<br />
27 aprillil leidis aset <strong>Paldiski</strong> Gümnaasiumis<br />
üritus mille käigus toimusid filmi „HOME“<br />
esitlus ja arutelud teravatel teemadel mis filmist<br />
kõige enam välja tulid. Kohale olid tulnud<br />
Eestimaa Roheliste erakonna esindajatena Ain<br />
Kabal, Marek Strandberg ja Karine Oganesjan.<br />
Kuigi üritusele oli vaba sissepääs oli osavõtt<br />
küllaltki kesine. Kindlasti oli üheks määravaks<br />
põhjuseks valitud aeg. Enamuse kohalolijatest<br />
moodustasid <strong>Paldiski</strong> Gümnaasiumi õpilased<br />
ja õpetajad. Tore oleks olnud üritusel näha<br />
ka <strong>Paldiski</strong> Vene Gümnaasiumi õpilasi ning<br />
õpetajaid. Oli ju antud üritus suunatud eelkõige<br />
meie noortele, et nad näeksid oma silmaga<br />
millisesse olukorda on viidud meie planeedi<br />
elukeskkond meie endi poolt kes me ise sellel<br />
planeedil elame. Hakkavad ju tänased noored<br />
tulevikus edasi viima meie planeedil toimuva<br />
elu arengut, kuid selleks peab olema neil selge<br />
nägemus sellest millises suunas liikuda.<br />
Me ei saa puukidena istuda meie emakese Maa<br />
turjal ja teda tühjaks imeda. Vastasel juhul<br />
leiame ennast olukorrast kus meil varsti ei ole<br />
enam alles ühtegi loodusressurssi, ei puhast vett,<br />
õhku ega meid ümbritsevat taimkatet. Kõigele<br />
sellele juhibki tähelepanu Prantsuse režissööri<br />
<strong>Paldiski</strong> Linnaleht nr. <strong>12</strong>/<strong>81</strong><br />
linnad ja alevikud on kerkinud just raudteejaamade<br />
ümber ning ajalooline väärtus,<br />
mida jaamahoone kohalikule kogukonnale<br />
annab, on hindamatu.<br />
Maavanem tahab leida lahendusi jaamahoonete<br />
säilitamiseks ning neile uute<br />
funktsioonide leidmiseks. Kohalikud omavalitsused<br />
on huvitatud jaamahoonete<br />
korrastamisest ja paljudel juhtudel valmis<br />
ka sellesse panustama, kuid tihti on takistuseks<br />
omandiküsimused. Kui raudteeoperaatoril<br />
pole enam vajadust jaamahoone<br />
järele, siis tasuks omanikul koostöös omavalitsusega<br />
kaaluda erinevaid võimalusi<br />
hoonete, mis on kohalikud visiitkaardid,<br />
korrastamiseks. Mõnedel juhtudel oleks<br />
lahenduseks jaamahoone ja selle all asuva<br />
maa andmine munitsipaalomandisse või<br />
pikaajalise rendisuhte sisseseadmine.<br />
“Loodan, et omanikud leiavad võimaluse<br />
raudteejaamade renoveerimiseks ning tahan<br />
aidata kaasa lahenduste leidmisele, et<br />
koostöös jaamahooned korda teha,” lausus<br />
Ülle Rajasalu.<br />
Kaarel Kose<br />
Avalike suhete nõuniku kohusetäitja<br />
Harju Maavalitsus<br />
Yann - Arthus Bertrandi film „HOME“<br />
Ise on režissöör oma filmi tutvustuse sõnastanud<br />
nii: Selle filmi idee on minus küpsenud<br />
juba 15 aastat. Need asjad mida olen Maad linnulennult<br />
pildistades näinud ja teada saanud<br />
on mulle suurt mõju avaldanud. Nüüd tahan<br />
jagada neid teadmisi kõigi teistega. /…/ Me ei<br />
peaks keskenduma asjaolule, et 50% metsadest<br />
on hävinud vaid sellele kuidas säilinud metsi<br />
hoida. Oluline on meeles pidada, et siin maa<br />
peal elab 6 miljardit intelligentset olevust, kes<br />
saavad selles osas midagi ette võtta. Inimesed<br />
peavad aru saama, et meil kõigil on kohustus<br />
midagi teha ja me kõik saame anda oma panuse<br />
oma koduplaneedi elukeskkonna säilimiseks.<br />
Heameel oli näha, et paljusid kohaletulnuid ei<br />
jätnud linastunud film ükskõikseks ning inimesed<br />
esitasid huvitavaid teemakohalisi küsimusi,<br />
millele Marek Strandberg andis ka sisukaid<br />
vastuseid.<br />
Omalt poolt tahan korraldada taolisi temaatilisi<br />
kohtumisi ka edaspidi ning loodan, et järjest<br />
rohkem inimesi leiab aega nende ürituste külastamiseks.<br />
Urmas Sepp<br />
Aprillis sündis Harjumaal<br />
183 last<br />
2010 aasta aprillikuus registreeriti Harju<br />
Maavalitsuse kantselei rahvastiku toimingute<br />
talituse andmetel 183 lapse sünd, see on<br />
37 võrra vähem kui 2010 märtsikuus, mil<br />
registreeriti 220 sündi ja 29 võrra enam<br />
kui 2009 aasta märtsis, mil registreeriti 154<br />
sändi.<br />
Poisse sündis 99 ja tütarlapsi 84. Kaksikuid<br />
sündis üks paar, pere neljanda ja viienda<br />
lapsena. Esmasündinuid oli 61, teisi lapsi<br />
75, kolmandaid 29, neljandaid 10, viiendaid<br />
4, kuuendaid 2, seitsmendaid ja kaheksandaid<br />
lapsi üks.<br />
Surmaakte koostati kokku 65, mehi suri 29<br />
ja naisi 36. Lahkunute keskmine vanus oli<br />
71,5 aastat. Mehed elasid keskmiselt 66,5 ja<br />
naised 76,5 aastaseks.<br />
Registreeriti 8 ja lahutati 5 abielu.<br />
Nimemuutmise avaldusi rahuldati üks.<br />
Eevi Alaniit<br />
Rahvastiku toimingute talituse juhataja<br />
OÜ Evelin Reisid kutsub<br />
külastama Sankt-Peterburgi 27<br />
– 30 mai 2010 a.<br />
Reisi hind – 2390 EEK<br />
Reisiprogramm:<br />
• Päevane ja öine linna ekskursioon<br />
• Ekskursioon Puškini ja Pavlovski (Ekaterina lossi<br />
külastamisega)<br />
• Ekskursioon Petergoffi ja Konstantini lossi<br />
Täiendav tasu:<br />
• Eesti kodanikele viisa (650.-)<br />
• Meditsiiniline kindlustus (37.-)<br />
• Muusiomi sissepääsu pilet<br />
Väljasõit 27.05.2010 a. <strong>Paldiski</strong>st,<br />
Kaubamaja eest kell 7.00<br />
Lisa informatsioon tel 5150532 või tavern’is Peetri Toll<br />
Tere tulemast muinasjuttu!<br />
OÜ Evelin Reisid kutsub Teid külastama<br />
Djurgårdeni lõbustusparki, Aquaria<br />
veemuuseumi ja 17. sajandi laeva Vasa.<br />
Tallinn–Stockholm<br />
<strong>12</strong>.–14. mai 2010<br />
Sõidu hind: 1590 krooni.<br />
Väljasõit <strong>Paldiski</strong>st <strong>12</strong>. mail 2010 kell 15.00.<br />
Lisateave telefonil 51 50 532 või<br />
tavernis Petrovskaja Tamožnja.
„KEVADTANGO”<br />
Kevade saabumisest annab meie linnas märku<br />
korteriühistute juhatuseesimeeste aktiivne tegevus<br />
puude ja põõsaste hävitamisel.<br />
Näiteks aprilli keskel lõikas KÜ Rae 44 esimees<br />
L. Skovpnjeva täielikult maha ploomipuude<br />
võrad: maast jäid tolknema vaid pisut kõrgemad<br />
kui meetri pikkused tüved. Vahetult enne<br />
õitsemist on maha lõigatud ja ära nüsitud sirelipõõsad.<br />
Valel ajal tehtud tugeva pügamise<br />
tõttu ei pruugi taim sel aastal õide puhkeda või<br />
võib hoopiski hukkuda. Enne kui haarata kätte<br />
aianuga või oksakäärid, on tavaliselt soovitatav<br />
teatmekirjandusest järele vaadata, millal ja kuidas<br />
konkreetset taime tuleks pügada. Põõsaste<br />
klassifikatsiooni järgi kuulub sirel kauniõieliste<br />
rühma, mistõttu seda aretatakse eranditult<br />
õite, ja mitte lehtede pärast. Kui sirelit on tarvis<br />
pügada, tuleb seda alati teha pärast õitsemise<br />
lõppemist. Kasvatusviiside klassifikatsiooni järgi<br />
kuulub see üksikult kasvavate põõsaste hulka,<br />
mis vajavad üksnes sanitaarpügamist: vanade,<br />
nõrkade, kuivade ja deformeerunud võrsete või<br />
oksade ning juurevõsundite eemaldamist. Sireli<br />
ebaõige pügamise tõttu vahetult enne õitsemist<br />
kaotab sirel oma dekoratiivsuse kolmeks aastaks,<br />
sest õiepungad moodustuvad ainult küpsetel<br />
kolmeaastastel võrsetel.<br />
Millisel juhul peab omanik hekke ja puid<br />
pügama<br />
Siis, kui puud või põõsad kasvavad krundi piiridest<br />
välja, varjavad tehnilisi liikluse reguleerimise<br />
vahendeid või takistavad jalakäijate<br />
või sõidukite liikumist.<br />
Arvestades, et need sirelipõõsad ja ploomipuud<br />
on istutatud ja kasvavad keset haljasala, polnud<br />
mitte mingit vajadust neid maha saagida ja hukkumisele<br />
määrata.<br />
Täpselt samamoodi talitas oma puudega ka KÜ<br />
Rae 46 (juhatuse esimees M. Žukova), ainult et<br />
mullu sügisel.<br />
Rae 44<br />
Mahalõigatud puuvõrad Rае 46 asuva maja ees.<br />
Mida seaduse selle kohta ütleb Kinnisvara<br />
omanikul ei ole õigust puid ega põõsaid vastava<br />
raieloata maha raiuda.<br />
Kõiki neid sandistatud puid vaadates on ilmne,<br />
et raieluba pole neile korteriühistutele keegi<br />
andnud. Kuidas muidu seletada alles jäetud tüvekönte<br />
Tahaksin linnavalitsuselt teada, kui kaua veel<br />
niisugune omavoli kestab. Hoonetealuse maa<br />
erastamisel ei muutu korteriühistud automaatselt<br />
haljastusrajatiste omanikuks. Linna kogu<br />
haljastus kuulub munitsipaalomandisse ja peab<br />
olema linna registris registreeritud.<br />
Kohalik omavalitsus peab lõppude lõpuks välja<br />
töötama haljastusliku ehituse kontseptsiooni.<br />
Ainult omavalitsusel on õigus otsustada, mida ja<br />
kuhu istutada ning missugused puud või põõsad<br />
välja juurida, lähtuvalt loodusesse säästva suhtumise<br />
põhimõttest.<br />
Haljastusalane harimatus on juba viinud selleni,<br />
et <strong>Paldiski</strong> on juba märkimisväärse osa oma rohelusest<br />
kaotanud ning muutunud aedlinnast<br />
hoolitsemata ja täislagastatud tööstustsooniks.<br />
Jalutage vaid läbi meie linna, heitke pilk hoovidesse,<br />
mis paiknevad vaid mõnekümne meetri<br />
kaugusel Rae peatänavast. Mustus, surnud loomad,<br />
ebasanitaarsus. Rae 46 majas mürgitab<br />
keegi kasse. Märtsi- ja aprillikuu jooksul on<br />
kojamees leidnud ja ära koristanud seitse kassikorjust.<br />
Prügihunnikud on alles veel mullukevadistest<br />
koristustalgutest ja need kasvavad aina<br />
suuremaks.<br />
Tuule tänaval vedeleb ikka veel möödunud aastast<br />
jäänud prügi.<br />
On alanud linnade kevadkoristus. Aga kuidas<br />
on meil Kes peab tegema korda Aia ja Tuule<br />
tänava vahelise maa-ala Mahajäetud krundid<br />
on täis risustatud. Mullu kevadel maha põlenud<br />
puumaja jäänused on tänini koristamata. Alates<br />
Sadama tänava ristmikust kuni <strong>Paldiski</strong> gümnaasiumini<br />
avaneb Tuule tänaval vaid väga kurb<br />
pilt: ümberringi prügi, umbrohi kasvab vööni.<br />
Kas see polegi linna territoorium Või teeme endiselt<br />
näo, et sellist tänavat linna kaardil polegi<br />
Linnaelanikud ju ometi kasutavad seda. See tuleb<br />
korda teha just nimelt nüüd, enne kui see on<br />
uut rohtu täis kasvanud. Tuleb ära vedada kogu<br />
prügi ning kõrvaldada haljasaladelt metsakuiv,<br />
et oleks võimalik kas või kaks-kolm korda suvehooaja<br />
jooksul rohtu niita. Kui see tänav korda<br />
teha, saaks linn ja linlased koha, kus jalutamas ja<br />
lõõgastumas käia.<br />
Bioloog Natalja Tselikova<br />
L. Bõstranskaja foto<br />
l i n n a l e h t • n r . <strong>12</strong>/<strong>81</strong> 2010<br />
Korteriühistu Rae 44 juhatuse esimehe Ljudmilla<br />
Skovpnjeva kommentaar<br />
Otsus need põõsad maha võtta võeti vastu möödunudaastasel<br />
korteriühistu üldkoosolekul.<br />
Asi on selles, et need põõsad kasvasid kanalisatsioonitrassi<br />
kohal, mis peab olema istutatud<br />
taimedest vaba. Põõsaste mahavõtmiseks ei ole<br />
luba tarvis.<br />
Enne puude lõikamist teisel pool maja võtsime<br />
linnavalitsusest vastava loa. See on meil olemas.<br />
N. Tselikova, kes tegi oma maja välisukse juurde<br />
peenra, ei hoolitsenud selle eest aga millegipärast<br />
üldse. Pärast seda, kui meie korteriühistu<br />
juhatuse liikmed palusid tal oma peenar<br />
korda teha, hakkas ta meiega skandaalitsema.<br />
Et sellele konfliktile lõpp teha, tuli mul ühistu<br />
juhatuse esimehena vastava avaldusega politseisse<br />
pöörduda.<br />
Inimesed, olge üksteise suhtes lahkemad! Aeg<br />
on praegu niigi raske. Ei maksa oma viha teiste<br />
peale välja valada. Aidake kaasa korteriühistute<br />
töös, kuivõrd need esindavad ju meie ühist<br />
kodu.<br />
Korteriühistu Rae 46 juhatuse esimehe Marina<br />
Žukova (Jefimova) kommentaar<br />
Ühe metsiku kirsipuu pidime tõesti maha saagima,<br />
kuna see puu oli täiesti kuivanud ning istutatud<br />
mitte 3 meetri kaugusele hoonest, nagu<br />
ette nähtud, vaid 10 sentimeetri kaugusele,<br />
mistõttu see murendas maja konstruktsiooni<br />
ja rikkus hoovi välisilmet. Seejuures tahaksin<br />
lisada, et viimase aja jooksul oleme istutanud<br />
maja ümbrusesse üle 100 põõsa. Seega tegeleme<br />
haljastusega vägagi.<br />
<strong>Paldiski</strong> elamu- ja kommunaalmajanduse<br />
aselinnapea Andrei Martõnjaki kommentaar<br />
Vastavalt <strong>Paldiski</strong> Linnavolikogu 27.septembri<br />
2007.a määrusele nr <strong>12</strong> „Puu(de) raiumiseks loa<br />
andmise tingimused ja kord <strong>Paldiski</strong> linnas“ ei<br />
ole vaja raieluba taotleda kuivanud puude ning<br />
alla 8 cm rinnasdiameetriga (mõõdetakse 1,3<br />
meetri kõrguselt juurekaelast) puude, põõsaste<br />
ja viljapuude raiumiseks.<br />
Hoolduslõikusluba ei ole vaja taotleda kuivanud<br />
okste ja vesivõsude kõrvaldamiseks. Hoolduslõikuseks<br />
loetakse puu võra hooldamiseks ja<br />
kujundamiseks ette võetavat lõikust, mille käigus<br />
puid ei likvideerita.<br />
<strong>Paldiski</strong> <strong>Linnavalitsus</strong> ei kirjuta ette territooriumi<br />
valdajale, kuidas hoolduslõikust või puude<br />
raiumist läbi viiakse. Tööde teostamisel eeldame<br />
me raieloa/hoolduslõikusloa taotlejalt vajaliku<br />
kvalifikatsiooni olemasolu tööde teostamise<br />
tellimise asjatundjatelt.<br />
Tuule tänava põlenud maja asub reformimata riigimaal.<br />
Tänavune linna eelarve jäätmekäitluse<br />
osas võrreldes eelmise aastaga on vähenenud<br />
550 000.-lt 180 000-ni ja haljastuse alal 1 200<br />
000-lt 300 000-ni. Praegune linna finantsolukord<br />
võimaldab korras hoida ainult linnaparke<br />
ja peatänavaid, kuid esimesel võimalusel soovime<br />
korrastada ka Tuule tänavat.<br />
<strong>Paldiski</strong> Linnaleht nr.<strong>12</strong>/<strong>81</strong>
2.mail toimusid <strong>Paldiski</strong>s lahtised võistlused lestadega kiirujumises<br />
Võistlused toimusid viies vanusegrupis vastavalt sünniaastatele:<br />
1998, 1999, 2000, 2001 ja 2002 ja nooremad.<br />
<strong>12</strong>0 osaleja hulgas olid noored sportlased nii Maardust, Tallinnast kui<br />
ka meie <strong>Paldiski</strong>st. Noorimas olid kaks 2004.a. sündinud tütarlast Arina<br />
Tšernikova spordiklubist Tul ja Kristina Bibrovskaja spordiklubist Kuldlest.<br />
<strong>Paldiski</strong> spordiklubi Kuldlest ujujad saavutasid suurepäraseid tulemusi.<br />
Iga võistleja unistab ju võidust. Treeningud ja võistlustest osavõtt aitavadki<br />
paljudel oma unistusi täide viia. Meie auhinnasaajad:<br />
Viktoria Strelnikova 1998 1 koht 50м. BF<br />
5 medalit (neiud 3 pronksi ja noormehed 2 kulda).<br />
10 <strong>Paldiski</strong> Linnaleht nr. <strong>12</strong>/<strong>81</strong><br />
2 koht 50м. Lest.<br />
Elina Pozderova 1999 1 koht 50м. BF<br />
1 koht 50м. Lest.<br />
Kristina Morozova 1999 2 koht 50м. BF<br />
Polina Antonjuk 2000 2 koht 50м. BF<br />
Laura Parts 2000 3 koht 50м. Lest.<br />
Svetlana Silitšenko 2001 1 koht 50м. BF<br />
Diana Prudnitšenko 2001 2 koht 50м. BF<br />
Каtrin Mell 2001 3 koht 50м. BF<br />
2 koht 50м. Lest.<br />
Dana Smirnova 2003 1 koht 50м. BF<br />
1 koht 50м. Lest.<br />
Кristina Bobrovskaja 2004 3 koht 50м. BF<br />
3 koht 50м. Lest.<br />
Аleksei Beljajev 1998 1 koht 50м. BF<br />
1 koht 50м. Lest.<br />
Igor Barnatskii 1999 1 koht 50м. BF<br />
1 koht 50м. Lest.<br />
Danila Dotsenko 2000 1 koht 50м. Lest.<br />
3 koht 50м. BF<br />
Arnold Nazarina 2000 2 koht 50м. BF<br />
3 koht 50м. Lest.<br />
Denis Savinov 2001 1 koht 50м. BF<br />
Aleksander Piroženko 2001 3 koht 50м. BF<br />
Daniil Bobrov 2001 3 koht 50м. Lest.<br />
Кlim Balahontsev 2002 3 koht 50м. Lest.<br />
Viimaseks võistluste etapiks oli teatevõistlus 8 x 50m BF. See oli kõige eredam,<br />
närvekõditavam võistlus. Spordiklubi Kuldlest esindas kaks võistkonda.<br />
Meie fännide rõõmuks olid tulemused järgmised:<br />
1.koha - SK Kuldlest meeskond-1 (<strong>Paldiski</strong>)<br />
2.koha - SK Fortuna meeskond (Tallinn)<br />
3.koha –SK Kuldlest-2 meeskond (<strong>Paldiski</strong>)<br />
4.koha –MAK meeskond (Maardu)<br />
5.koha – A. Tulk meeskond (Tallinn)<br />
6.koha – Meduus meeskond (Tallinn)<br />
<strong>Paldiski</strong> <strong>Linnavalitsus</strong> koos Spordikulubiga Kuldlest õnnitleb<br />
kõiki meie sportlasi ja soovib jätkuvalt uusi suuri võite!<br />
17. aprillil toimusid Riias Rahvusvahelise Taekwon-do Föderatsiooni (WTF) Läti<br />
lahtised meistrivõistlused taekwon-do’s.<br />
17. aprillil toimusid Riias Rahvusvahelise Taekwon-do<br />
Föderatsiooni (WTF) Läti lahtised<br />
meistrivõistlused taekwon-do’s. Saali kogunes<br />
ligikaudu 300 osavõtjat kolmest riigist (Läti,<br />
Leedu ja Eesti). Eesti võistkonda kuulusid ka<br />
meie piirkonna sportlased. Võistlus toimus<br />
kahel alal: sparring’us ja Tul’i kompleksharjutustes.<br />
Kõik meie sportlased saavutasid auhinnalised<br />
kohad, näidates vastastele oma võidutahet.<br />
Maksim Plahti ja Jelizaveta Plahti tulid mõlemad<br />
esikohale Tul’i kategoorias, olles kumbki alistanud mitu vastast.<br />
Head tehnikat demonstreerinud Marina Pozdnjakova suutis saavutada<br />
teise koha, Maksim Kitšiginil ja Olga Borissenkol tuli aga seekord leppida<br />
kolmanda kohaga.<br />
Sparring’u kategoorias näitasid meie võitlejad mitmeid häid lööke ja<br />
kombinatsioone, kuid kõiki esikohti ära võtta siiski ei õnnestunud. Kokkuvõttes<br />
jäi Marina Pozdnjakova tulemuseks kolmas koht ning Olga<br />
Borissenko, Jelizaveta Plahti ja Maksim Plahti tulemuseks teine koht.<br />
<strong>Paldiski</strong> võistkonna noorim liige oli Valeri Panov. Need olid tema esimesed<br />
väljasõiduvõistlused ning, kuigi ta suutis vastase tugevatest<br />
löökidest läbi tungida, ei õnnestunud tal ilmselt tugeva närveerimise<br />
tõttu siiski võitu saavutada.<br />
Tul’i kategoorias toimusid võistlused ka võistkondade arvestuses. Sellel<br />
alal said meie neiud läti vastaste järel kolmanda koha. Poisid võitlesid aga<br />
välja esikoha, jätmata teistele võistkondadele mitte mingeid šansse.<br />
Üldkokkuvõttes tõid meie sportlased koju individuaalarvestuses 7 medalit<br />
(3 pronksi, 3 hõbedat ja 1 kulla) ning võistkondlikus Tul’i arvestuses<br />
Meie võistlejad näitasid ennast väga heast küljest. Need võistlused on<br />
möödas, aga lõdvaks lasta ennast veel ei saa. Juba üsna varsti, 15.–16.<br />
mail Tallinnas Kalevi spordihallis, toimuvad järgmised võistlused – Baltimaade<br />
avatud karikavõistlused BaltCup 2010, kus loodame näha võimalikult<br />
palju meile kaasa elajaid.<br />
Uute kohtumiste ja uute võitudeni!
Lehekülg lastevanematele<br />
Positiivse kasvatuse printsiibid<br />
Efektiivne alternatiiv traditsioonilistele<br />
kasvatusmeetoditele<br />
(Artikli algus lugege eelmises ajalehenumbris)<br />
3. Negatiivsete emotsioonide ilmutamine<br />
on normaalne. Lubades lapsel väljendada<br />
negatiivseid tundeid, võimaldavad vanemad<br />
tal õppida oma emotsioone valitsema<br />
ja oma tundeid teadvustama, mis sigitab<br />
temas enesekindlust.<br />
Sellised negatiivsed emotsioonid nagu viha,<br />
kurbus, hirm, kahetsus, pettumus, rahutus,<br />
hämmeldus, kadedus, solvumus, ebakindlus<br />
ja häbi, pole mitte üksnes loomulikud ja<br />
normaalsed, vaid on ka olulised kasvamise<br />
komponendid. Negatiivsed emotsioonid on<br />
normaalsed ja neist tuleb lapsega rääkida.<br />
Negatiivsete emotsioonide väljendamise<br />
aeg, koht ja viis võibki olla kohatu, kuid<br />
need emotsioonid ise on alati normaalsed.<br />
Vihapursked on lapse arengu seisukohast<br />
vajalikud, aga ta peab teadma, et need pole<br />
lubatavad mitte igal pool ja mitte alati.<br />
Teisest küljest pole vaja ka lapsele takka<br />
kiita, et ta annaks vihale voli – muidu<br />
hakkab ta korraldama skandaale just neil<br />
hetkedel, kui teil pole võimalik tekkinud<br />
probleemiga efektiivselt tegelda.<br />
Positiivse kasvatuse vaatepunktist pole<br />
lubatav, et lapsed tunneksid ennast vastutavana<br />
vanemate tuju eest. Kui lapsele<br />
antakse mõista, et tema emotsioonid ja<br />
vajadus olla mõistetud tekitavad täiskasvanuile<br />
ebamugavust, hakkab ta oma tundeid<br />
alla suruma ning kaotab sideme oma<br />
tegeliku minaga ja annetega, mis tärkavad<br />
siis, kui inimene on siiras.<br />
Et aidata lapsel tema emotsioone selgemalt<br />
teadvustada, peavad vanemad ta osavõtlikult<br />
ära kuulama, mitte aga jagama omi<br />
tundeid. Kuulamise kunst on sihitud sellele,<br />
et mõista lapse soove ja vajadusi, ärgitades<br />
teda selleks pealetükkimatult avameelsusele.<br />
Pärast seda, kui laps on õppinud negatiivseid<br />
emotsioone teadvustama ja väljendama,<br />
on tal tunduvalt lihtsam arendada endas<br />
tugevat eneseteadvust ning avada järkjärgult<br />
oma loominguliste võimete, intuitsiooni,<br />
armastuse, enesekindluse, rõõmu,<br />
kaastunde, südametunnistuse ja oma vigade<br />
heastamise võime sisemine varamu.<br />
Kõik need tähelepanuväärsed omadused,<br />
mis aitavad inimesel täiel jõul särada ning<br />
saavutada edu ja ennast teostada, arenevad<br />
siis, kui ta teadvustab oma tundeid ja oskab<br />
negatiivsetest emotsioonidest lahti lasta.<br />
Edukad inimesed reeglina teadvustavad<br />
oma kaotusi, ent peagi teevad nad kaotatu<br />
tasa, sest nad oskavad negatiivsetest<br />
emotsioonidest lahti lasta. Enamik inimesi,<br />
kellel ei õnnestu ennast teostada, on<br />
kas kurdid oma tunnete suhtes ja võtavad<br />
oma otsuseid vastu lähtuvalt negatiivsetest<br />
emotsioonidest või on negatiivsetesse<br />
emotsioonidesse ja suhetesse lihtsalt kinni<br />
jäänud. Miski igatahes takistab neid mõlemal<br />
juhul oma unistusi teoks tegemast.<br />
4. Enamat tahta on normaalne. Lubades<br />
lapsel soovida enamat, võimaldavad vanemad<br />
lapsel enesele teadvustada, et ta on<br />
seda väärt, ning ta õpib oma soovide rahuldamist<br />
edasi lükkama.<br />
Lastele üritatakse väga sageli pähe panna,<br />
et ainult halvad, egoistlikud ja kasvatamatud<br />
lapsed soovivad enamat või on pettunud,<br />
kui nad soovitut ei saa. Lapsevanemad<br />
püüavad kõigest jõust õpetada oma lastele<br />
külge tänulikkuse voorust, selle asemel et<br />
lubada neil soovida enamat.<br />
Lapsed ei tea, kui palju neil on lubatud<br />
küsida, ning kuidas nad võiksidki seda<br />
teada. Isegi täiskasvanul on teinekord raske<br />
määratleda, kui palju võib küsida ilma teist<br />
inimest solvamata ja liialt nõudliku või tänamatuna<br />
tundumata. Kui selliseid raskusi<br />
esineb isegi täiskasvanutel, kuidas neid siis<br />
lastel tekkima ei peaks. Seepärast ei tohi<br />
lapsi nende soovide pärast häbistada. Kui<br />
laps midagi palub, arendab ta kiirelt oma<br />
läbirääkimisoskust. Enamik täiskasvanuid<br />
on väga viletsad diplomaadid. Kui nad ei<br />
eelda positiivset vastust, siis nad ei küsigi<br />
midagi. Kui vastus on eitav, võtavad nad<br />
selle tavaliselt vaikides teadmiseks ja lahkuvad<br />
– olgu siis varjates oma pettumust<br />
leplikkuse maski taha või nähtavalt ärritatult.<br />
l i n n a l e h t • n r . <strong>12</strong>/<strong>81</strong> 2010<br />
Andke lapsele vabadus küsida seda, mida<br />
ta tahab – sel juhul puhkeb tema kaasasündinud<br />
oskus soovitut saavutada täiel<br />
määral õide. Kui ta saab täiskasvanuks, ei<br />
võta ta enam kõiki teiste inimeste eitavaid<br />
vastuseid lõplikena. Ta harjub lapsepõlvest<br />
saadik pidama läbirääkimisi ja nii mõnigi<br />
kord õnnestub tal veenda teid andma talle<br />
seda, mida ta palub. Lasta hiilgaval diplomaadil<br />
ennast veenda pole kaugeltki mitte<br />
seesama kui anda järele kapriissele lapsele.<br />
Positiivset kasvatust rakendavad lapsevanemad<br />
juhivad kindlalt selliste läbirääkimiste<br />
käiku ning kehtestavad rangelt nende<br />
raamid.<br />
Lastes lapsel küsida enamat, annate talle<br />
sellega võimaluse püstitada endale<br />
eesmärke ja püüda elus midagi saavutada.<br />
Paljud naised tunnevad ennast jõuetuna<br />
just selle pärast, et lapsepõlves ei lubatud<br />
neil enamat küsida. Neid õpetati hoolitsema<br />
teiste inimeste vajaduste eest ning<br />
tundma häbi oma tusameele pärast, mis<br />
tekib, kui nad ei saa seda, mida nad tahavad<br />
või mida nad vajavad.<br />
Oskus küsida enamat on üks olulisimaid<br />
vilumusi, mida saab lapses arendada nii<br />
isa kui ema. Enamikule naistest seda<br />
lapsepõlves ei õpetatud. Oskamatuse tõttu<br />
otse küsida ei saa nad tavaliselt seda, mida<br />
nad elult või vastastikustest suhetest tahaksid.<br />
Kui tüdrukud vajavad luba tahta enamat,<br />
siis poisid vajavad erilist toetust sel juhul,<br />
kui nad ei saa enamat. Küllalt sageli püstitavad<br />
poisid enda ette raskesti saavutatavaid<br />
eesmärke. Üritades kaitsta oma poega pettumuste<br />
eest, püüavad vanemad sellistel<br />
puhkudel veenda teda jääma rohkem realistlikkuse<br />
piiresse. Ema ja isa ei mõista<br />
aga, et noormehe jaoks pole sedavõrd<br />
tähtis mitte pelgalt saavutada eesmärk, kui<br />
just õppida tulema toime oma pettumustega<br />
– õppida uuesti püsti tõusma ja oma<br />
eesmärgi poole edasi rühkima.<br />
5. Oma mittenõustumise väljendamine<br />
on normaalne, aga pea meeles, et ema ja<br />
isa on kõige tähtsamad! Lubades lapsel<br />
öelda „ei”, võimaldavad vanemad tal arendada<br />
oma tahet ning tunnetada positiivselt<br />
ja ehedalt oma mina. Omades õigust vanematega<br />
mitte nõustuda, arendab laps oma<br />
<strong>Paldiski</strong> Linnaleht nr.<strong>12</strong>/<strong>81</strong> 11
mõistust ja tahet ning õpib ühtlasi teadvustama<br />
sügavamalt oma soove, tundeid<br />
ja mõtteid. Võimalus jääda autoriteediga<br />
eriarvamusele on positiivse kasvatuse vundament.<br />
Lastel tuleb lubada öelda „ei”, kuid seejuures<br />
on oluline, et nad teaksid, et viimane sõna<br />
jääb ikkagi vanematele. Koos võimalusega<br />
tahta enamat ja pidada läbirääkimisi annab<br />
mittenõustumise luba lapsele hulga õigusi.<br />
Enamik lapsevanemaid pelgab anda lastele<br />
liialt palju õigusi, kartes neid ära hellitada.<br />
Valgustatud lapsevanemad, kes võimaldavad<br />
lastele rohkem õigusi, peavad õppima<br />
jääma olukorra peremeheks. Kui nad ei<br />
kasuta seejuures sellist positiivse kasvatuse<br />
võtet kui aeg-maha-meetod, hakkavad<br />
lapsed nõudma liialt palju ning muutuvad<br />
egoistlikuks ja ärrituvaks. Andes lastele<br />
vabaduse, tuleb jälgida, et olukorra juhtohjad<br />
jääksid ikkagi vanemate kätte.<br />
Lubades lastel endaga mitte nõustuda,<br />
võimaldate neil väljendada vabalt oma tundeid,<br />
määratleda oma soove ning seejärel<br />
pidada läbirääkimisi. See ei tähenda, et<br />
peaksite alati tegema seda, mida laps tahab.<br />
Sellest, et lapsel on lubatud teiega mitte<br />
nõustuda, ei järeldu üldsegi, et kõik saab<br />
olema nii, nagu tema tahab. Samas kuulatakse<br />
aga tema soovid ja tunded ära ning<br />
see iseenesest kallutab lapsi sageli teiega<br />
koostööle. Eriti tähtis on aga see, et lapsed<br />
saavad teha koostööd, ahistamata seejuures<br />
oma tegelikku olemust.<br />
Oma soovide korrigeerimine pole kaugeltki<br />
mitte seesama, mis nendest taganemine.<br />
Oma soovide korrigeerimine tähendab nende<br />
kooskõlla viimist täiskasvanute soovidega.<br />
Taganemine tähendab oma soovide<br />
ja tunnete allasurumist, alludes vanemate<br />
tahtele. Surudes last alla, murendate tema<br />
tahet.<br />
Oskust oma tahet ja soove korrigeerida<br />
nimetatakse koostöövalmiduseks, oma<br />
tahte ja soovide allutamist nimetatakse<br />
aga alandlikkuseks. Positiivse kasvatuse<br />
eesmärk on arendada lastes kalduvust<br />
koostöövalmidusele, mitte aga alandlikkusele.<br />
Mõtlematu vanemate järgimine<br />
ei ole eluterve kalduvus. Tunnistades<br />
laste õigust tunda, et nad ei ole meiega<br />
nõus, ja seda ka välja öelda, soodustame<br />
mitte üksnes nende eneseteadvuse, vaid<br />
ka koostöövalmiduse arengut. Alandlikud<br />
lapsed täidavad lihtsalt käske. Nad ei<br />
mõtle, ei tunne, ei osale aktiivselt protsessis.<br />
Koostööaltid lapsed osalevad mis tahes<br />
vastastikuses interaktsioonis kogu oma<br />
olemusega ning see soodustab väga nende<br />
arenemist.<br />
Niisiis, neist printsiipidest juhindudes<br />
kasvatate vaba ja loova isiksuse, kellel on<br />
tugevalt arenenud iseenda mina tunnetus.<br />
Just niisugust mina evivad kõik suured<br />
inimesed, mõtlejad, teadlased, kunstnikud<br />
ja lihtsalt andekad juhid. Positiivse<br />
kasvatusega kujunevad teie lastest edukad<br />
inimesed, kes on võimelised toime tulema<br />
mis tahes eluraskustega ning on vabad süüja<br />
hirmutundest, teist aga saavad tõeliselt<br />
õnnelikud lapsevanemad.<br />
John Gray raamatu „Lapsed on taevast”<br />
põhjal<br />
Foto: http://images.yandex.ru/<br />
Lp. Lapsevanemad!<br />
Harju Maavalitsuse Sotsiaal – ja tervishoiuosakonna otsusel, eraldati <strong>Paldiski</strong> linnale<br />
35 soodustuusiku kohta kolmes laagris.<br />
Vanemad, kes soovivad oma lapsi laagritesse saata, tuleb esitada avaldus <strong>Paldiski</strong> <strong>Linnavalitsus</strong>e<br />
sotsiaalosakonnale. Avalduse vormi saab <strong>Paldiski</strong> <strong>Linnavalitsus</strong>e sotsiaalosakonnast.<br />
Transpordi laagrisse ja tagasi peab lapsevanem ise organiseerima!<br />
Soodustuusikute saajad otsustab <strong>Paldiski</strong> <strong>Linnavalitsus</strong>e sotsiaalkomisjon.<br />
Laagrite toimumise ajad, kohad ja maksumus!<br />
Remniku Laste- ja Noortelaager – Ida-Virumaa. Vanus 7-14.a. Kokku 15 kohta.<br />
Vahetus 11.07-16.07.10 6 päeva 690.-<br />
Avalduste esitamise tähtaeg on 21. mai 2010 <strong>Paldiski</strong> <strong>Linnavalitsus</strong>e sotsiaalosakonda Rae 30.<br />
Info: Janika Molejus Lastekaitsetöötaja tel 6741 240 janika.molejus@paldiski.ee<br />
<strong>Paldiski</strong> Kaubamaja<br />
annab võimalust digitaalsete fotode<br />
trükkimiseks kvaliteetsel fotopaberil.<br />
Lisainfo saamisel palun pöörduge 2-le korrusele.<br />
<strong>Paldiski</strong> Huvikeskus avaldab sügavat<br />
kaastunnet Vladislav Tsigin`ile<br />
VANAEMA<br />
traagilise surma puhul.<br />
<strong>12</strong> <strong>Paldiski</strong> Linnaleht nr. <strong>12</strong>/<strong>81</strong>
Change language