3/104 20.03.2012 - Paldiski Linnavalitsus
3/104 20.03.2012 - Paldiski Linnavalitsus
3/104 20.03.2012 - Paldiski Linnavalitsus
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Põhjaranniku tuul aitab muuta Eesti energiatootmise keskkonnasõbralikumaks<br />
Martin Kruus, Nelja Energia juht<br />
Kas teate, mis on ühist Läänemaa rannikuala pärlitel<br />
Hanilal ja Noa-Rootsil ning põhjaranniku paikadel<br />
<strong>Paldiski</strong>l, Viru-Nigulal ja Aseril Tänu nendele katab<br />
tuuleenergia juba täna 5% Eesti elektritarbimisest<br />
ning koos teistest taastuvenergia allikatest toodetava<br />
elektriga muutub meie energiatootmine päev-päevalt<br />
keskkonnasõbralikumaks.<br />
Lisaks tuuleenergia keskkonnaalastele eelistele ei vaja<br />
elektrituulikud erinevalt fossiilkütustel töötavatest<br />
jaamadest kütust ega ka saastelubasid, mis on seotud<br />
kulutustega. Seega on tuuleenergia pikas perspektiivis<br />
odavaim ja keskkonda säästvam energia tootmise viis,<br />
sest vajab kolmest kuluelemendist vaid ühte - seadmete<br />
soetamiseks vajaminevat. Tuuleenergia osakaalu<br />
tõus annab võimaluse tõrjuda turult välja kulukamad<br />
ja saastavamad elektritootmise tehnoloogiad.<br />
12 <strong>Paldiski</strong> Linnaleht nr. 3/<strong>104</strong><br />
Taastuvenergeetika katab juba 15% kogu Eesti elektri<br />
tarbimisest<br />
Võttes kokku tuuleenergia, biogaasi, biomassi ning<br />
hüdroenergia moodustab Eestis taastuvenergia täna<br />
ligi 15% kogu elektri tarbimisest, sellest 5% katab<br />
tuuleenergia. Läänemere tuultele avatud pika rannajoonega<br />
Eesti teeb õigesti, kui püüab senisest rohkem<br />
tuult elektritootmise tarbeks kinni. Juba mullu jõudis<br />
tuulest toodetud elekter Eestis ligikaudu 100 000 kodusse<br />
ja selle tootmisest teenitud raha mitmel pool ka<br />
kohaliku elu edendamisesse. Virumaal ja Läänemaal<br />
loodud mittetulundusühingud toetasid 2011. aastal<br />
kohaliku tuulepargi poolt toodetud elektrienergia tuludest<br />
näiteks nii Hanila vallas kohalikku kultuuri kui<br />
ka Viru-Nigula vallas veemajanduse parandamist.<br />
Nelja Energia, mis toodab kaks kolmandikku kogu<br />
Eesti tuuleenergiast, plaanib samasugust koostööd jätkata,<br />
ehitades lõpuni pooleliolevad maismaa tuulepargid<br />
Aseris, <strong>Paldiski</strong>s, Kundas ja Hanilas ning meretuulepargi<br />
Loode-Eestis. Lisaks keskkonda säästvale energiatootmisele<br />
on tegemist täna siiski veel innovatiivse<br />
valdkonnaga, mis loob baasi kohaliku energiatööstuse<br />
tekkeks. Selle kinnituseks on Eestis juba mõned aastad<br />
tagasi loodud tööstusettevõtete võrgustik ehk klaster,<br />
mis pakub tuuleenergia töötusesse erinevaid seadmeid<br />
ja teenuseid.<br />
Kaks medalit korraga – hõbedane ja kuldne!<br />
Eesti Traalpüügi Ühistu pakub tööd:<br />
• Autojuhile<br />
Nõutav kategooria - CE.<br />
Tööaeg – graafiku alusel.<br />
Tähtajaline tööleping, perioodiks aprill-juuni 2012, 3 kuud, hiljem<br />
võimalik tähtajatu leping.<br />
Töötasu – tunnitasu.<br />
• Kalatoodete tsehhi meistrile<br />
Tööaeg – graafiku alusel.<br />
Tähtajatu tööleping mai-august 2012, sobivuse korral hiljem võimalik<br />
tähtajatu leping.<br />
Töötasu – tulemuspalk vastavlt toodangu väljatulekule.<br />
Nõutav vähemalt keskharidus, algtasemel arvutikasutusosku (excel,<br />
word, e-mail).<br />
Taastuvenergeetika väljakutsed - investeeringud ja<br />
koostöö<br />
Hiljuti jõudis avalikkusesse uudis, et Eesti suurimad<br />
tuulepargiettevõtted Freenergy, Vardar Eurus ning<br />
Nelja Energia koonduvad Nelja Energia OÜ alla ning<br />
ühinemise tulemusel tekib traditsioonilise juhtimise<br />
ja omandistruktuuriga Eesti, Läti ja Leedu tuuleparke<br />
100% omav energiaettevõte. Mida see muutus kaasa<br />
toob Partnerite jaoks kohaliku omavalitsuse tasandil<br />
mitte midagi, sest uues organisatsioonis jätkub senine<br />
tegevus ning ka personal jääb samaks.<br />
Vajadus ühinemise järele tuleneb Nelja Energia kiirest<br />
arengust ning laienemisest viimase viie aasta<br />
jooksul. Algselt vaid mõnest projektist alguse saanud<br />
ja tänaseks suureks organisatsiooniks kasvanud ettevõtet<br />
pole enam otstarbekas hallata juhtimislepingute<br />
kaudu. Uus struktuur annab uut jõudu pooleliolevate<br />
elektrijaamade valmimiseks kolmes Balti riigis ning<br />
arvestades taastuvenergeetika ressursimahukust on<br />
ühinenud ettevõte kindlasti elujõulisem investor.<br />
Lisaks sellele, et lõpetame Eestis pooleliolevad maismaa<br />
tuulepargid ja kaks biogaasijaama, vaatame ka<br />
piiri taha. Plaanime ehitada kaks tuuleparki Leedus<br />
ja ühe Lätis. See tähendab lähiaastatel vähemalt 150<br />
miljoni eurost investeeringut Baltikumi taastuvenergeetikasse,<br />
millele lisandub hiljem veel meretuulepargi<br />
maksumus. Leedu turu muudab perspektiivseks fakt,<br />
et Ignalina tuumajaam suleti 2010. aastal ja see on<br />
muutnud Leedu elektrienergiat importivaks maaks,<br />
kus kodumaiste elektrivõimsuste arendamine on hetkel<br />
prioriteet. Lätis on täna tuuleenergia koguvõimsus<br />
Eestist kuus korda väiksem, mistõttu on väljavaated<br />
taastuvenergeetika valdkonnas head. Täiendavalt<br />
plaanime laieneda ka teistesse taastuvenergia valdkondadesse,<br />
eeskätt biomassist energia tootmisesse,<br />
mis on väga perspektiivne taastuvenergia liik. Biogaasi<br />
potentsiaal pole kaugeltki nii suur kui tuuleenergial,<br />
kuid selle muudab energeetika mõistes efektiivseks<br />
tehnoloogia, kus koos biogaasimootoritega saavutatakse<br />
elektriline kasutegur üle 40%. Erinevalt elektrituulikutest<br />
töötavad biogaasijaamad pidevalt, aastas<br />
ligikaudu 8000 tundi. Lisaks saab elektritootmise<br />
protsessis vabaneva heitsoojusega varustada kohalikku<br />
kaugküttevõrku, aidates nii piirkonna soojuskulud<br />
kontrolli alla saada.<br />
Vaadates tulevikku arvan, et taastuvenergia, sealhulgas<br />
tuuleenergia, katab juba varsti arvestatava osa Eesti<br />
elektritarbimisest. Kütuse ja saastevaba tuuleenergia<br />
on siinjuures kõige soodsam lahendus. Näiteks tähistavad<br />
Nelja Energia kõige esimesed tuulikud Virtsu I<br />
tuulepargis tänavu kümnenda tegevusaasta juubelit,<br />
mis tähendab, et juba kahe aasta pärast lõppeb nendele<br />
tuulikutele taastuvenergia toetuse maksmine.<br />
Me kõik vajame igapäevaeluks elektrit – küsimus on<br />
selles, mis hinnaga me seda toodame keskkonnale ja<br />
iseenda rahakotile. Arvan, et võime üheskoos uhkust<br />
tunda tuuleenergia targa kasutamise üle Eesti Lääneja<br />
Põhjarannikul.<br />
Sõbrapäeval toimus Kiilis Harjumaa spordiliidu korraldusel ning Eesti Koolispordiliidu ja<br />
Võrkpalliföderatsiooni toel põhikoolide Pere Võrkpalli Kooliliiga turniir.<br />
Sisuliselt peeti kaks turniiri korraga, sellest ka kahe medalikomplekti jagamine: Harjumaa põhikoolide<br />
meistrivõistlused ning Pere Võrkpalli Kooliliiga Harjumaa tsooniturniir. Kooliliigas<br />
tohivad osaleda EVF litsentsi mitteomavad mängijad, koolide MV-l aga koolide võistkonnad.<br />
<strong>Paldiski</strong> Gümnaasiumi meeskond, koosseisus Robin Kinnunen, Joonas Tammeaid, Sten Oimandi,<br />
Robin Kinnunen, Daniil Rezanov, Reio Rebane, Georg Andres Veskioja ja Vjatšeslav Andrejev,<br />
õpetaja Jüri E. Below, saavutas Kooliliiga arvestuses I ja Harjumaa põhikoolide arvestuse<br />
II koha. Harjumaa võitja, Oru põhikooli meeskond, kelle rivistuses on võrkpalliföderatsiooni<br />
litsentseeritud mängijad (osalevad Eesti võrkpalli MV-l), Kooliiga arvestuses kohta ei saanud.<br />
Kooliliiga tsooniturniiri võit annab meie kooli meeskonnale õiguse mängida Viljandis, 16.03.<br />
toimuval vabariiklikul finaalturniiril, kus osalevad maakondade ja 5 linna parimad koolid!<br />
Meie kooli võrkpallimeeskond pääses vabariiklikule finaalturniirile esmakordselt! Seni on olnud<br />
meie parimad kohad miniliigas (kuni VI klass) II ja III ning Harjumaa noorte MV- l III koht!<br />
Kasuks tuleb eelnev töökogemus kalanduses, eesti keele oskus.<br />
• Luksepp-seadistajale<br />
Tööaeg reeglina tööpäeviti, erandkordadel ka muudel päevadel.<br />
Tähtajatu tööleping.<br />
Töötasu – tunnitasu.<br />
Nõutav erialane haridus (luksepp, treial, puusepp vms.) ja töökogemus<br />
lukksepp-seadistajana.<br />
Peamised tööülesanded – ettevõtte seadmete korrashoid ja<br />
ettevõttesisesed igapäevased remonditööd.<br />
Töö tegemise koht – Eesti Traalpüügi Ühistu tootmishoone, <strong>Paldiski</strong>,<br />
Jaama 6C.<br />
CV koos palgasooviga palume saata aadressile info@traalpyyk.ee<br />
Info: +372 600 29 29
Change language