1. ELEKTERVEO NÃÃDISTASE JA ARENGUD
1. ELEKTERVEO NÃÃDISTASE JA ARENGUD
1. ELEKTERVEO NÃÃDISTASE JA ARENGUD
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
omadused ja võimaldab sujuvaid kiirendusrampide kõveraid, kuid mõnedes töörežiimides põhjustab<br />
libisemist võnkumiste tõttu sõiduki erinevate veotelgede vahel. Seetõttu on vajalik kõigi ajami<br />
veotelgede ühtne juhtimine ja kiiruseandurite kasutamine kõigil veotelgedel. Lisaks loetletutele saab<br />
rakendada ka kombineeritud juhtimist erinevates tööpiirkondades ja töörežiimides. Paljudes vanemates<br />
lahendustes kasutatakse keerukama juhtimissüsteemi asemel ühte võimsat muundurit kogu süsteemi<br />
toiteks. Sellise lahenduse puudusteks on jõupooljuhtkomponentide kõrgem hind, libisemisevastase<br />
süsteemi ja reserveerimisvõimaluste puudumine.<br />
<strong>1.</strong>4.3. Magnetvälja või ergutusvoolu juhtimine<br />
Nüüdisaegsetes veoajamites on veomootorite magnetvälja nõrgenduse kasutamise peamiseks põhjuseks<br />
veomuundurite väljundpinge piiratus [CHA03]. Kergrööbassõidukite elekterveoajamites ei kasutata<br />
muudetava ülekandeteguriga veoülekandeid. Seega peavad mootorid talitlema laias kiiruste vahemikus<br />
piiratud võimsusega. Selleks on vaja nii alalisvoolu kui ka vahelduvvoolu induktsioon veomootorite<br />
puhul reguleerida magnetvälja tugevust. Nimikiirustest suurematel kiirustel tuleb piirata mootori<br />
võimsust. Üheks võimsuse piiramise võimaluseks on magnetvälja nõrgendamine. Magnetvälja<br />
nõrgendamine võimaldab suurendada veomootorite kiirust suurendamata mähiste voolusid ja võimsust.<br />
Alalisvoolumootorite korral saab kasutada veomootorite ergutuse mudelipõhist juhtimist ja<br />
vahelduvvoolumootorite korral magnetvoo vektorjuhtimist või pinge-sagedussõltuvuse funktsiooni.<br />
Pingevaheldites ja pinget alandavates alalispinge muundurites puudub pinget kõrgendav lüli ja<br />
veomuunduri väljundpinge maksimaalväärtus on seotud toitepingega. Ajamisüsteemide lihtsustamise<br />
huvides välditakse magnetvälja nõrgendamist kui veomuunduri väljundpinge on piisav veomootorite<br />
kiiruse suurendamiseks üle nimikiiruse. Lühiajalist ülekoormatavust suurtel kiirustel tuleb sel juhul<br />
veomootorite valikul arvestada.<br />
Magnetvälja nõrgendamiseks kasutatakse alalisvoolu veoajamites ergutusmähiste šuntimist kontaktide ja<br />
takistitega, ergutusmähiste šuntimist pooljuhtlülititega, ahelate ümber-rühmitamist nt. rööplülitusest<br />
jadalülituseks ja vastupidi, ergutuse juhtimine impulssmuunduriga, väljanõrgendust magnetite<br />
mehaanilise pööramisega püsimagnetergutusega veomootorites. Keerukuse tõttu on nimetatud meetod<br />
vähelevinud. Ajami ülesergutamise võimalused pingetust olekust veeremisel ja rekuperatiivpidurdus<br />
sõltuvad juhtimissüsteemist ja ajami elektriskeemist.<br />
<strong>1.</strong>4.4. Vahelduvvoolu veomootorite juhtimismeetodid<br />
Vahelduvvoolu veoajamites kasutatakse paindlikku juhtimist võimaldavaid transistorvaheldeid,<br />
mistõttu veojõu ja töörežiimide muutmiseks väljundahelates täiendavaid kontaktoreid üldjuhul ei<br />
kasutata.<br />
Skalaarjuhtimisel (näiteks U f = const ) on siirdeprotsesside ajal mootorites suured kaod. Seega<br />
tuleb vajaliku momendi saavutamiseks sõiduki kiirendamisel ja pidurdamisel valida mootorid<br />
tunduvalt suurema võimsusega võrreldes samade veoomadustega alalisvoolumootoritega.<br />
Skalaarjuhtimine on suhteliselt lihtsalt kasutatav paralleellülituses veomootorite puhul.<br />
Magnetvoo vektorjuhtimine koos mootori momendijuhtimisega võimaldab saavutada väga heade<br />
staatiliste ja dünaamiliste omadustega ning suure kasuteguriga ajami. Samuti saab kasutada skalaar- ja<br />
vektorjuhtimist eri tööpiirkondades kombineeritult. Magnetvoo vektorjuhtimise meetodid on<br />
tänapäeval laialdaselt kasutusel. Peamiselt kasutatakse momendi otsejuhtimist (DTC)<br />
asünkroonmootorite juhtimiseks, kuid vastavad anduriteta momendi otsejuhtimise meetodid on<br />
väljatöötatud ka mõnede teiste mootoritüüpide (nt. reluktantsmootorite) jaoks. Vektorjuhtimise<br />
rakendamine mitmemootorilise ajamiga elektersõidukil osutub väga komplitseeritud probleemiks.<br />
Rataste veomomentide ja kiiruste ühtlustamine mitmemootorilises vektorjuhtimisega ajamis on<br />
keerukas ülesanne, mille lahendamine praktikas pole alati õnnestunud. Tulemuseks on rataste<br />
suurenenud ja ebaühtlane kulumine ning probleemid trammi juhtimisel. Paralleellülituses<br />
veomootorite mudelipõhist juhtimist käsitletakse kirjandusallikates [BOI04]. Mitme vahelduvvoolu<br />
veomootori paindlikuks juhtimiseks on vaja kasutada eraldi toitemuundureid [HEI95].<br />
29
Change language