1. ELEKTERVEO NÃÃDISTASE JA ARENGUD
1. ELEKTERVEO NÃÃDISTASE JA ARENGUD
1. ELEKTERVEO NÃÃDISTASE JA ARENGUD
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Aastal 1995 valmis Helsingis ABB katse-trammivagun nr. 11, milles kasutatakse kiiruseanduriteta<br />
momendi otsejuhtimist [HEI95]. Tramm on läbivate veotelgedega ja heade dünaamiliste omadustega.<br />
Madalapõrandaline ja seega läbivate veotelgedeta ja rataste sõltumatu juhtimisega (Adtrans<br />
Variotram) vagunid saadeti juhtimissüsteemi probleemide tõttu pärast katsekäitu tehasesse<br />
täiustamiseks tagasi. Veoratastega sõltumatu juhtimisega seonduvate probleemide analüüsi võib leida<br />
kirjandusest [CHE02].<br />
Mõnedes mitmesüsteemilise toitega vahelduvvoolu veoajamis [KET97] kasutatakse veomuunduri<br />
väljundis kontaktoreid veomootorite täht-kolmnurk ümberlülituseks [FUC99]. Sõltumatult toimivaid<br />
kaitseahelaid vajatakse juhul kui ühest veomuundurist toidetakse mitut vahelduvvoolumootorit ja<br />
veomootorite sõltumatu reserveeritava juhtimise tagamiseks rikete korral. Lüliteid ja kontaktoreid<br />
väljundahelates vajatakse ka mitmesuguste hooldusfunktsioonide täitmiseks nagu näiteks veorataste<br />
lihvimine. Paindlik veomuundur peaks olema kasutatav erinevate väljundahelate ja mootoritüüpidega.<br />
<strong>1.</strong>5. Energiasäästumeetodid<br />
Elekterveoajam on elektersõidukis suurima võimsuse ja energiatarbega süsteemiks ja võib olla ka<br />
elektrienergia allikaks pidurdusel. Elekterveoajami töörežiimid määravad energia suuna ajami ja võrgu<br />
vahel. Sõidukeid ja nende ajamisüsteeme võib energia juhtimise järgi liigitada<br />
Elektersõiduki veoajam<br />
Juhitamatu<br />
ühesuunalise<br />
energiavooga<br />
T arbitava võimsuse<br />
ja püsi-sõidukiiruse<br />
piiranguga<br />
Regenereeritava<br />
võimsuse<br />
juhtimisega<br />
Energiahaldus<br />
elektrienergia<br />
salvestamiseta<br />
Energiahaldus<br />
energiasalvestite<br />
juhtimisega<br />
Joonis <strong>1.</strong>11 Veoajamite energia juhtimisvõimaluste liigitus<br />
Vanemad trammide ja trollibusside veoajamid on valdavalt ilma püsikiiruseta ja juhitamatu<br />
ühesuunalise energiavooga. Piiratud on vaid sõidukite maksimaalne tarbitav võimsus. Sõidukite<br />
poolt tarbitava võimsuse kooskõlastatud piiramine on vajalik kui alajaama väljundvõimsusest ei piisa<br />
kõigi sõidukite üheaegseks kiirendamiseks. See on vajalik näiteks liiklusseisakute puhul paljude<br />
sõidukite sõidu alustamiseks ühe veoalajaama toitepiirkonnast. Automaatses energiahaldussüsteemis<br />
on võimalik rakendada nii ajalist kui ka prioriteedipõhist juhtimist. Ühtlast sõidukiirust võimaldavate<br />
veoajamitega süsteemis saab prioriteedi- ja ajapõhist võimsuse ja sõidukiiruse piiramist kasutada<br />
elektrienergia kokkuhoiuks ja pingekvaliteedi parandamiseks. Pidurdusenergiat on võimalik tagastada<br />
kontaktvõrku. Vajadus tagastatavat võimsust juhtida tuleneb pingekvaliteedi nõuetest.<br />
Rekuperatiivpidurdus pole tehnilistel põhjustel rakendatav ka kõigil sõidukiirustel, mistõttu<br />
rakendatakse erinevaid kombineeritud pidurisüsteeme.<br />
Elektrienergia salvestamiseta energiahaldus kasutab sõiduki erinevate süsteemide salvestusvõimalusi,<br />
nt. võrku tagastatava võimsuse ja abiseadmete nt. kütteahelate poolt tarbitava võimsuse juhtimist<br />
rekuperatiivpidurduse ajal. Elektrienergia salvestite olemasolul on võimalik energiavoogude paindlik<br />
juhtimine vähendamaks energiakadusid kontaktvõrgus. Energiavoo juhtimine ja sõiduki energiahaldus<br />
sõidukis või transpordiettevõttes on energiatehnikas oluliseks arengusuunaks.<br />
Kasutatavate meetodite valik ning tasuvus sõltub kiirendus- ja pidurdusprotsesside kestusest<br />
liiklusoludes ja neile esitatud nõuetest. Veoajami rekonstrueerimise tasuvus-uuringul tuleb arvestada<br />
valitava töörežiimiga, sest töörežiimist sõltub süsteemi maksumus. Näiteks tihedama liikluse korral on<br />
ka võimaliku rekuperatiivpidurduse osakaal suurem. Selleks tehakse sõidutsüklite mõõtmisi reaalsetes<br />
liiklusoludes ja vastaval koormusel. Saadud tulemusi kasutatakse tasuvus-uuringus ja tehniliste<br />
lahenduste valikul.<br />
<strong>1.</strong>5.<strong>1.</strong> Pidurdusenergia kasutamise ja edastamise juhtimine<br />
Elektrilise pidurduse kasutamisel tuleb pidurdusenergia suunata kas pidurdustakistisse<br />
(elektrodünaamiline pidurdus), tagasi kontaktvõrku või energiasalvestisse (rekuperatiivpidurdus).<br />
Enamik nüüdisaegseid veoajameid on kombineeritud elektrilise pidurdusega, mis võimaldab<br />
samaaegselt paindlikult juhtida nii elektrodünaamilist kui ka rekuperatiivpidurdust. Elektrist pidurdust<br />
pole võimalik füüsiliselt eraldada kui kiirenduse ja eri pidurdusrežiimide jaoks kasutatakse samu<br />
30
Change language