1. ELEKTERVEO NÃÃDISTASE JA ARENGUD
1. ELEKTERVEO NÃÃDISTASE JA ARENGUD
1. ELEKTERVEO NÃÃDISTASE JA ARENGUD
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
kõrgemal alalis-toitepingel), et vähendada impulsspinge amplituudväätust ja fronti veomootorite<br />
mähistel (joonis <strong>1.</strong>7, a).<br />
3000 V<br />
1500 V<br />
M<br />
3~<br />
3000 V<br />
M<br />
3~<br />
a) Keskpunkti ja kolmetasemeliste<br />
väljundimpulssidega veomuundur Onix 3000,<br />
Alstom 1998<br />
b) Topelt-tähtühenduses mootori toitemuundurite<br />
jadalülitus rongil Škoda Electric Multiple Unit<br />
471<br />
Joonis <strong>1.</strong>7 Kõrgematel toitepingetel rakendatavaid transistorvaheldeid<br />
Mitmetasemelise väljund-pingega muundurid (joonis <strong>1.</strong>7, a) võimaldavad lülitamisega moodustada<br />
enam kui kahte väljundpinge taset ning seega paremat väljundpinge kvaliteeti (väiksem dU/dt). Topelt<br />
tähtühenduses mootoris on mitu isoleeritud staatorimähist (joonis <strong>1.</strong>7, b), see võimaldab vähendada<br />
mähistele antavate toitepingeimpulsside amplituudväärtust. Toodud lülituste juhtimine eeldab<br />
spetsiaalseid juhtimisahelaid ja ühtset juhtimissüsteemi (ühist modulaatorit) kõigile jadalülituses<br />
muunduritele koos alalispinge juhtimisega sõidul ja pidurdusel. Edasist uurimist vajavateks<br />
probleemideks (mida selles töös ei käsitleta) on mitmetasemeliste muundurite juhtimine, pingete<br />
aktiivne piiramine ja ühtlustamine muundurite alalisvoolulülides ja sujuva ning jäiga<br />
kommutatsiooniga muundurite optimaalse kasutusala määratlemine. Sujuva kommutatsiooniga<br />
muundurid võimaldavad kõrgeid lülitussagedusi. Nende puuduseks on keerukus ja võimalikud kaod<br />
lisaahelates.<br />
<strong>1.</strong>2. Veoajamite toitesüsteemid<br />
Eri tüüpi sõidukite toitesüsteemide kohta kehtivad erinevad standardid. Nüüdisaegsete rööbassõidukite<br />
elekterveoajamite toiteks kasutatakse kolme põhilist tüüpi toitesüsteemi: vahelduvvoolu-võrgutoide<br />
kontaktliini kaudu, alalisvoolu-võrgutoide kontaktliini kaudu või toide sõidukil paiknevast<br />
diiselgeneraatorist. Joonisel <strong>1.</strong>8 on toodud veoajami toiteahelad erinevate toitesüsteemide korral.<br />
Vahelduvvoolu<br />
toitesüsteem<br />
1 faasiline<br />
vahelduvpinge<br />
Kontaktliin<br />
Alalisvoolu<br />
toitesüsteem<br />
Alalispinge<br />
Kontaktliin<br />
Diisel-elektriline<br />
süsteem<br />
M 3~<br />
Topelttäht<br />
Diiselmootor<br />
Generaator<br />
Reguleeritav<br />
sisendalaldi<br />
Sisendlülitid,<br />
laadimistakisti<br />
Alaldi<br />
Juhtimissüsteem<br />
Etteandesignaalid<br />
Tagasisided<br />
Veomuundur<br />
Alalisvoolulüli<br />
Sõiduki<br />
andmesidesiin<br />
Veomuundur<br />
Salvesti<br />
Abisüsteemide<br />
juhtimisahelad<br />
Veomootor<br />
Veomootor<br />
Veomootor<br />
Veomootor<br />
Joonis <strong>1.</strong>8 Veomuunduritega veoajami toiteahelad erinevates toitesüsteemides<br />
Veomuunduri tüüp sõltub nii kasutatavast toitesüsteemist kui ka mootori tüübist. Nüüdisaegsed<br />
veomuundurid on valdavalt pingemuundurid (voltage source converters), milles kasutatakse<br />
alalisvoolulüli. Kõigil kolmel juhul on kasutusel alaldid, alalisvoolutoite korral paiknevad alaldid<br />
21
Change language