Lsamp geeni promootorite—1a ja 1b—ekspressiooni kvantitatiivne ...

nukleotiidne signaaljärjestuse esimene osa paikneb 1a eksonil ja teine osa 1b eksoni lõpus.
Kui transkriptsioon algab 1a promootorilt, lisandub 1b eksonist signaalpeptiidi kodeeriv osa
aga ülejäänud 1b eksonist jääb transkriptist välja. Samas 1b promootori poolt kodeeritavas
transkriptis on vaid 1b lõpuosas olev osaline signaaljärjestus.
Närilise geenis paikneb vastavalt 1a ja 1a´, millele järgneb 1b, seejärel eksonid 2 kuni 9.
Inimesel 1a´ puudub ja on seega 10 eksonit. Eksonid 1a ja/või 1b kuni ekson 6 ja 9
kodeerivad Lsamp cDNAd. Esimene Ig domeen asub täielikult eksonis 2, teine Ig domeen
eksonis 3 ja 4 ning viimane kolmas Ig domeen asub eksonis 5 ja 6. Eksonite 3 ja 4 vahele jääb
179 kb intron ning eksonite 5 ja 6 vahele 0,5 kb intron. Eksonid 7 ja 8, vastavalt 12 ja 11
koodonit, alluvad alternatiivsele splassimisele, mistõttu lisandub või puudub 69-nukleotiidne
insert. Eksonis 9 paikneb valgu C-terminust kodeeriv ala ja 3´-UTR koos
polüadenülatsioonisaididga. Ekson 1a´ on oluline ainult närilisel, hiirel signaalpeptiidi
kodeerimisel ja rotil splassimisel. Inimesele on oluline 1a ja 1b eksonid, mis sisaldavad
sarnaselt närilistega mõlemad ühte 5´-UTR saiti ja ühte promootorit.
Joonis 4. Lsamp struktuur hiire (A), inimese (B) ja roti (C) genoomis (Pimenta ja Levitt,
2004).
Lsamp geen on inimese ja närilise vahel evolutsiooniliselt konserveerunud. Omab keerukat
geeni regulatsiooni mehhanismi, kuigi ekspresseeritav valk on sama ning lahustuva isovormi
esinemist pole näidatud. Regulatoorne mehhanism sisaldab kahte promootorit ja alternatiivset
splaissimist, mille käigus tekib teadaolevalt kuni kolm transkripti (1,6; 3,3 ja 8 kb) ning lisaks
omab geen ilmselt koespetsiifilisi regulatoorseid alasid (Pimenta ja Levitt, 2004). Arvestades
LSAMPi rolli neuronite adhesioonis võib paindlik regulatoorne kontroll olla hädavajalik
ekspresseerumisel eri kudedes arenenud kui ka arenevas organismis.
16