Lsamp geeni promootorite—1a ja 1b—ekspressiooni kvantitatiivne ...

SISSEJUHATUS
Kõiki inimkeha varieeruvaid rakke hoiavad koos rakk-rakk vahendatud interaktsioonid.
Seejuures omavad põgusad ühendused funktsionaalset rolli ja pidevad stabiilsed ühendused
fikseerivat. Koed koosnevad rakkudest, mis on adhesioonimolekulide poolt kleepuvalt seotud.
Rakk-rakk interaktsioonidele lisanduvad veel rakk-ekstratsellulaarne maatriks ehk ECM
vahendatud interaktsioonid. Paljud ECMi komponendid on sekreteeritavad makromolekulid,
mis reguleerivad koos rakk-rakk vahendatud interaktsioonidega rakkude elutegevust
(Strachan ja Read, 2011).
Käesolevas töös on vaatluse all üks rakk-rakk vahendatud adhesioonimolekul limbilise
süsteemiga seotud membraanvalk (LSAMP). Kuigi LSAMPi on suhteliselt palju uuritud, pole
antud adhesioonimolekuli täpne bioloogiline funktsioon veel teada. Mitmed tööd on näidanud
molekuli esinemist limbilise süsteemi kortikaalses ja subkortikaalses regioonis (Levitt, 1984;
Pimenta jt., 1996a), kuid selle molekuli ekspressioon ei piirdu ainult limbilise süsteemiga
(Cote jt., 1995; Reinoso jt., 1996). Ekspressioon on tuvastatud ka neerus, kus LSAMP
ekspressiooni vähenemine seostus neeruvähiga (Chen jt., 2003).
Lsamp geenil oli algselt teada üks promootor kuni Pimenta ja Levitt (2004) avastasid
alternatiivse promootori, mistõttu on praeguse seisuga Lsamp geenil teadaolevalt kaks
promootorit. Seoses alternatiivse promootori avastamisega tuntakse esimesi eksoneid
vastavalt 1a ja 1b (Pimenta ja Levitt, 2004). Käesolev töö püüab kvantitatiivselt eristada kahe
promootori 1a ja 1b transkriptsioonilist aktiivsust, nii metsiktüüpi hiire ajus kui ka organites.
Täpsemalt vaadeldakse töös Lsamp promootorite 1a ja 1b ekspressiooni erinevusi metsiktüüpi
hiire ventraalses striaatumis ja temporaalsagaras. Töös tuuakse välja ka loomkatses selgunud
Lsamp promootorite ekspressiooni ja käitumuslike eripärade seosed või nende puudumised.
Antud töö koostati Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna füsioloogia instituudis.
4