TÕULOOMAKASVATUS

Tõuloomakasvatus 1-03seerub juba kahe-kolme nädala jooksul pärast poegimist.Somaatiliste rakkude arvu suurenemine vahetult ennelehma kinnijätmist on loomulik füsioloogiline protsess,sest ta valmistub poegimiseks ja sellele järgnevakslaktatsiooniks.On uuritud ka poegimiskuu mõju piima somaatilisterakkude arvule, kuid statistiliselt olulist osa ei oletäheldatud. Seega on lehmade aastaringne poegiminetäiesti sobiv, eelkõige farmerile piimatootmise korraldamisel.Uuringutega on kindlaks tehtud, et ka aastaaegadel võibolla mingi mõju piima somaatiliste rakkude arvu suurenemisele.Suvekuudel, eelkõige palavate ja niiskete ilmadekorral, täheldatakse piima somaatiliste rakkude arvusuurenemist. Kõrged temperatuurid ja ülemäärane niiskussuvekuudel põhjustavad loomadel stressi, mis on omakordaeelduseks, et loomad on vastuvõtlikud infektsioonidele.Lehmadel on täheldatud piima somaatiliste rakkudearvu tõusu stressist, mille on põhjustanud vasika isoleerimineema lähedusest või vasika ümberpaigutamine teiselauta. Mõnedel lehmadel, eriti just esimesel laktatsioonilolevatel, on täheldatud stressi nende üleviimisel poegimislaudasttavalisse tootmislauta. Samuti on täheldatudjärsku somaatiliste rakkude arvu tõusu nende lehmadepiimas, kes on paigutatud ühest karjast teise. Farmer onostnud heade jõudlusnäitajatega lehma, kelle kohanemineuue keskkonnaga võib kulgeda teinekord vaevaliselt.Samuti on täheldatud somaatiliste rakkude arvu suurenemistpiimas lehmade indlemise ajal.Piima somaatiliste rakkude arvu suurenemist kutsuvadesile ka eksimused masinlüpsil. Lüpsmisel võib haigusetekitajaidnakatunud lehmadelt tervetele kanda. Sedatehakse lüpsimasinatega, ühe udaralapiga kõiki loomilüpsiks ette valmistades jne. Defektsed lüpsiaparaadidvõivad põhjustada udarakoe vigastusi ja udaraveeranditepuudulikku tühjenemist.Küllaltki olulist osa etendab lüpsja piima somaatilisterakkude arvu kujunemisel. Masin kergendab küll lüpsmist,kuid samas peab lüpsja arvestama masinlüpsile esitatavatenõuetega. Tehniliselt korras ja hügieeninõuetelevastavalt hooldatud lüpsiaparaat täidab oma ülesandeainult siis, kui lüpsja korraldab lüpsiprotsessi teadlikult jaoskuslikult. See eeldab iga üksiku lehma tundmist. Onvaja teada udara ehituse ja talitluse põhilisi iseärasusi ningrakendada nendel iseärasustel põhinevat lüpsitehnikat.Üleminek masinlüpsile tingis ka kindlate reeglitekehtestamist, et mitte kahjustada lehma tervist. Headlüpsmisoskust saab kõige paremini omandada praktilisetööga. Pealtvaatamisega meistriks ei saa.Sõõrdumine ehk piima väljutamine udarast on kaasasündinudehk tingimatu refleks. Udara ettevalmistamiselTabel. Nõuded somaatiliste rakkude arvule ja bakterite üldarvule toorpiimas12tekkinud erutus kantakse närvide kaudu seljaajju ja sealtpeaajuga vahetult seotud sisenõrenäärmesse – ajuripatsisse.Selle tagasagarast eritatakse vastusena vereringesseoksütotsiini – ajuripatsi sisenõret. Oksütotsiin kandubvereringega udarasse ning põhjustab piimanäärme alveooleümbritsevate korvrakkude kokkutõmbumise.Et piimaejektsiooni peamiseks stimuleerijaks on udaramehaaniline ärritamine, siis on ratsionaalne udara ettevalmistamisesisse arvata nisade ja udara puhastamiseks,kuivatamiseks ning esimeste piimajugade eemaldamisekskuluv aeg. Udara ettevalmistamine kahekordsel lüpsilpeaks kestma keskmiselt 30 sekundit. Laktatsiooni algusesolevatel lehmadel võib udara ettevalmistus olla ajaliseltlühem kui laktatsiooni lõpetavatel lehmadel. Udaraettevalmistamisel on soovitav kasutada individuaalseidlappe. Võib tarvitada ka ühekordseks kasutamiseks mõeldudpaberrätikuid: jääb ära võimalus patogeensete mikroobidekandumiseks haigetelt loomadelt tervetele. Udaraettevalmistust lüpsiks ei ole soovitav teha katkestustega,sest selliselt toimides väheneb lüpsiaparaadi kasulik allolekuaeg. Udara ettevalmistuse hulka kuulub kindlastieellüps, kus igast udaraveerandist lüpstakse mõned piimajoadeellüpsinõusse. Selliselt* eemaldatakse kõige enam mikroobidega saastunudpiim;* avastatakse silmaga nähtavad muutused piimas;* ühtlasi valmistatakse udarat ette lüpsiks.Eellüps on endastmõistetav lüpsitehnika koostisosa,mis aitab kaasa udara piisavale sõõrdumisele.Oluline on lüpsimasina õigeaegne allapanek. Midaenam hilinetakse aparaatide allapanekuga, seda lühemaksjääb piima väljutamisega kattuv lüpsmise aeg. Lüpsmisegaviivitamisel väheneb väljalüpstava piima kogus ningsuureneb jääkpiima kogus. Kuna sõõrdumise kestus on3...7 minutit, ei tohi nisakannude nisadele asetamisegahilineda. Soovitav on nisakannud asetada vahetult pärastudara ettevalmistust. Kui lehma udar jõutakse ette valmistadaenne eelmiselt lehmalt aparaadi alt võtmist, siis peabarvestama, et minuti jooksul pärast udara ettevalmistusttoimuks aparaadi allapanek. Et sõõrdumisaega mittemööda lasta, ei või järjest mitut lehma ette valmistada.Soovitav on enne nisakannude allaasetamist veenduda, etudar on piisavalt sõõrdunud. Aparaatide allapanekugahilinemisel eraldub piim aeglaselt, udar ei tühjene jajärellüps kestab ebanormaalselt kaua. Väidetakse, et nisakannudeasetamise järjekord nisadele ei ole toodangulemäärav. Küll aga aitab allapaneku otstarbekas järjekordkokku hoida lüpsja tööaega ja muuta aparaadi käsitsemistmugavaks. Lüpsiaparaat võtta käe peale, avada kollektoripiimakraan ning asetada nisakannud ilma susinata lehmanisadele. Selleks võetakse nisakannu suudmeosast kinniKvaliteediklass Kirjeldus Bakterite üldarv ml-s Somaatiliste rakkude arv ml-sEliit väga hea kvaliteet kuni 50 000 kuni 300 000Kõrgem hea kvaliteet 50 000...100 000 300 000...400 000I rahuldav kvaliteet 100 000...200 000 400 000...600 000II mitterahuldav kvaliteet üle 200 000 üle 600 000