TÕULOOMAKASVATUS

Tõuloomakasvatus 1-03emaperes, kuna ainult siis saame kindlad olla, et mesilasemaomadused päranduvad täielikult edasi. Ammperevõimaldab kaks korda rohkem emasid üleskasvatada kuiemapere.Emade kasvatamise ajaks sobib nii kevad, suvi kuisügis. Aastaaeg otseselt ise ei mõjuta emadekasvatust,kuid tuleb lähtuda aastaaja sobivatest teguritest. Näiteksleskede kasvatamisega tuleb alustada kevadel, kunanõrgad pered ei suuda siis veel leski kasvatada ja mesaame emade paaritumist suunata meile vajalike leskedega.Suvel algab aga peakorje, mis mõjutab tulevaseema suurust, sest amm-mesilastel on küllaldaselt toitepiima,millega toidetakse külluslikult mesilasema vaklu.Sügisel aga oleks kasulik teha emade vahetust, kuna noorema hakkab kevadel hästi munema ja pere areneb peakorjeajaks tugevaks. Kuid sügisese emadekasvatusegavõib kaasneda see oht, et ema ei paaru ära, tekib nn leskema(ema peab paaruma 12 päeva jooksul pärastkoorumist). Põhjuseks võib olla kas halb ilm või leskedepuudumine. Halvad ilmad võivad ema paarumist segadaka kevadel.Loodusliku korje olemasolu mõjutab tugevasti emadekvaliteeti. Hea loodusliku korje puhul saadakse paremademad, sest siis eritavad amm-mesilased rohkem toitepiimaning vaklu toidetakse rikkalikult. Kui puudub hea korje,siis tingimata anda lisasööta ja alustada söötmiseganädal varem kui emadekasvatusega. Lisasööta tuleks andaka leseperedele ning sellega alustada 8 päeva varem kuiemaperede lisasöötmisega. Lisasöödaks kasutataksesuhkrulahust (1:1).Paarumispere tegemisel peab arvestama pere suuruse jamesilaste vanusega. Peres peab olema vähemalt 200 gnoori mesilasi ja mida rohkem on amm-mesilasi (3…13päeva vanused), seda parem ema saadakse.Mesilasemade saamiseks kasutatakse ka seemendamist.Seemendamisel on ainult see probleem, et sageli ei tahamesilased seemendatud mesilasemasid vastu võtta, kunapuudub nende jaoks oluline looduslik valik. Tõuaretuseseisukohast oleks seemendamine kasulik, siis oleks ülevaade,milliste leskedega ema paarub.Korpustarudes emade kasvatamisel paigutatakse lahtinehaue ülemisse korpusesse, ema jääb alumisse korpusesseja korpuste vahele jääb meekorpus. Alumisse ja meekorpusevahele jääb emalahutusvõre. Sellega tõusevadamm-mesilased üles ja kuna nad on emast eraldatud, siisei saa nad emaainet (ODA-fermooni s.o 9-oksü-2-detseenhape)ning tekib sülemlemise meeleolu. Seetõttuvõetakse emakupud hästi vastu.Lamavtarus emade kasvatamisel paigutatakse ema pesaäärde 3 raami peale ja eraldatakse ta emalahutusvõrega.Pärast 6. päeva võib kaanetatud emakupud paigutada pesaäärepoole või paigutada inkubaatorisse ja anda perele uuskogus emakuppe üleskasvatamiseks.Emakupud puuristatakse 5…6. päeval või 10…11. päeval.Muul ajal puuristamisel on emakupus olevad emadtundlikud liigutamisele ja raputamisele. Samal ajal peakstoimuma ka esimene väljapraakimine, võetakse ära teistestväiksemad emakupud. Enne emade paarumisperedessepaigutamist kontrollitakse emade välimikku ja suurust.Välimiku puhul vaadatakse emade jalgu, tiibu ja värvust.Ema munemisest emakuppu kuni munemisvõimelise emasaamiseni kulub ligikaudu 1 kuu. Kui soovitakse emasidsaada 1. juulil, tuleks alustada emadekasvatusega 1. juunil.Leskede kasvatamisega tuleb alustada aga varem,kuna nende areng on ema omast 8 päeva pikem.Loodame, et tulevikus käivitub kontroll mesilasemadekasvatajate üle ja hakkab toimima mesilapass. Sellegasaaks tõuaretust riiklikult reguleerida, kuna praegu tuuaksevalimatult sisse mesialasemasid, kelle aretusväärtus onväga küsitav. Seejärel paljundatakse neid kohapeal, tegematakindlaks nende väärtust ja sobivust Eesti kliimasse.Samuti patustatakse sellega, et paljundatakse edasi F1põlvkonna emasid, kuna arvatakse sageli, et kui oli heaema, siis tulevad ka järglased head. Nii see aga kindlasti eiole. Hoolimatu emadekasvatusega rikutakse ära nii endamesilased kui ka naabrite omad. Kuid tuleb loota, etmesinike arusaam emadekasvatusest muutub ning riikkarmistab ka sellealast kontrolli.T A A S T O O T M I N EEesti piimalehmade sigimise analüüs jastrateegiad selle parandamiseksloomaarstiteaduste dr Andres ValdmannEPMÜ loomaarstiteaduskondEesti loodetava kiire liitumise järel Euroopa Liidugapeab meie piimatootja hakkama konkureerima piimatootmisepikaajalisi traditsioone omavate liikmesriikidega.Vastavalt Eesti Põllumajandusministeeriumi poolttellitud uuringule “Põllumajandustootjate infovajadus”(Põllumajandustootjate infovajaduse uuringu aruanne20juuni 2002, Saar Poll) hindavad oma praegustkonkurentsivõimet kõige madalamaks just piimakarjakasvatusegategelevad talud/ettevõtted. Järelikulteksisteerib tungiv vajadus piimakarjakasvatusegategelevate ettevõtete konkurentsivõime tõstmise järele.Viimastel aastatel on Eesti piimalehmade produktiivsuskiiresti kasvanud, ületades 2001. aastal esmakordseltvabariigi keskmisena 5000 kg piiri. Piimatoodangu kasvugavastupidiselt on aga vähenenud lehmade sigivus, ja