TÕULOOMAKASVATUS

Tõuloomakasvatus 1-03võrra. Tegemist on söödakomponentide muutusega, sestsuvekuudel langes piima rasvasisaldus isegi farmi keskmisenaallapoole piima valgusisaldust.Söötmisteadlastel on õnnestunud see, mis tõuaretusespikema aja jooksul on olnud edutu. Nimelt piima valgusisaldusesuurendamine, seda isegi üle piima rasvasisaldusetaseme (muidugi koos rasvasisalduse vähenemisega).Suuretoodanguliste lehmade suvine söötmine on probleemiks,karjamaarohu lisandumisel tuleb tagada söödaseguenergia- ja kuivainerikkus. Kolmas (2003. a) suviehk annab siingi lahenduse.Põlula katsefarmi piima tootmiskuludprof Olev Saveli, magistrant Meeli VooreEPMÜ LoomakasvatusinstituutPõlula katsefarm asutati iseseisva majandusüksusenaOÜ Maasikamäe Piimakari juures. Segasööda komponendidsilo ja karjamaarohi ostetakse, katsefarmi hooldus-,ravi-, seemendus- ja remonditööd tellitakse samutinn emaettevõttelt. Raamatupidamises peetakse eraldiarvestust. Käesolevas uuringus on analüüsi aluseks aastalehmade(365 päeva farmis) keskmine arv rühmades, sedaka seemenduskulude arvestamisel.Kõik lehmade ravimiseks tehtavad kulutused registreeritakselehma tervisekaardil. Lisatud on ravimi hind jateenuse maksumus. Seemendused ja kasutatud pullideandmed registreeriti seemenduskaardile. Arvutati rühmaskasutatud spermadoosi keskmine hind, millele lisatiteenuse hind (kokkuleppeliselt 100 kr), ning korrutadesselle seemenduste arvuga rühmas, saadi katserühmaseemenduskulu.Tabel 1. Ravikulud (kr)RühmAastalehmiRavimid Teenus Kokku Lehmakohta2001. aEK 3 2469 480 2949 983EPK 21 5888 1230 7118 339RHF 18 7708 1760 9468 526EHF 17 8466 1880 10 346 609EHFt 17 8137 1490 9627 566Farm 76 32 668 6840 39 508 5202002. a 8 kuudEK 4 1361 330 1691 423EPK 14 4357 950 5307 379RHF 10 4522 860 5382 538EHF 14 4651 1120 5771 412EHFt 9 5436 1190 6626 736Farm 51 20 327 4450 24 777 486Katsefarmi keskmisena on kahel aastal ravikulud peaaegusamal tasemel, 2002. aastal siiski veidi väiksemad(tabel 1). Kui 2001. aastal oli katselehmadel esimenelaktatsioon, siis 2002. aastal valdavalt teine laktatsioon.Teisel laktatsioonil on lehmade ravikulud pisut väiksemadkui esimesel laktatsioonil ja kõiguvad farmi kesk-8misena 500 krooni ümber aastas lehma kohta. Mõlemalaastal on väiksemad ravikulud EPK-rühmas, eriti märgatavalt2001. aastal. Siit võib järeldada, et parema tervisegaon katsefarmi EPK-rühma lehmad.Mõnevõrra suuremad ravikulud olid holsteini rühmades.Eesti maatõugu lehmade väga suured ravikulud 2001.aastal olid tingitud ühe lehma udarapõletiku pikaajalisestravist. Tuleb märkida, et oluliselt vähenesid keskmisedravikulud teisel aastal EK- ja EHF-rühmas, suurenesidkulud aga EHFt-rühmas. Siin ei saa kindlalt väita, etsuurema piimatoodanguga kaasnevad ka suuremad ravikulud.Seemenduste tulemuslikkus on mõlemal aastal vägatagasihoidlik, kuna kordusseemenduste arv on suur. Aastalehmakohta registreeriti 2001. a 3,3 ja 2002. a 2,9seemendust (tabel 2). Seejuures järjestusid katserühmadsarnaselt piimatoodanguga: mida suurem piimatoodang,seda suurem oli seemenduste arv. Järelikult piimatoodangutase mõjutab lehmade sigivust. EK-rühmas seemendatikahte lehma 4 korda ja seetõttu väikse arvuga rühmas onkeskmine näitaja suur. Kõige väiksem oli seemendustearv EPK-rühma lehmadel ja suurem holsteini rühmades.Kasutatud pullide arv oli suhteliselt suur väikese arvulehmade kohta, mistõttu väike seemenduste arv ei võimaldatõestada sperma viljastamisvõime mõju.Tabel 2. Seemenduskulud (kr)RühmAastalehmiSeemend/lehmDoosihindkr2001. aLehma kohta krsperma teenus kokkuEK 3 3,0 29 87 300 387EPK 21 2,5 63 159 252 411RHF 18 3,2 84 266 317 583EHF 17 3,6 121 434 359 793EHFt 17 4,2 129 539 418 956Farm 76 3,3 85 328 330 6582002. a 8 kuudEK 4 2,3 29 65 225 290EPK 14 2,2 51 113 221 334RHF 10 3,6 125 450 360 810EHF 14 2,8 132 368 279 646EHFt 9 3,4 132 455 344 799Farm 51 2,9 94 306 286 592