TÕULOOMAKASVATUS

1-03 Tõuloomakasvatuseksport, siga800007000060000500004000030000200001000001990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002*Import 23 45 0 31 22 103 20 34 30Eksport 11227 4514 1125 1645 790 7012 5671 3227867200Sigade arv 1080 959,9 798,6 541,1 424,3 459,8 448,8 306,3 326,4 285,7 300,2 340,1 345,4Joonis 2. Sigade arv, elussigade eksport-import Eestis.Allikas: ESA, *- esialgsed andmedHindu enam mõjutavatest riikidest odavnes sealiha2002. a detsembris Taanis 2,4% ja Saksamaal 2,3%.Soomes ja Rootsis püsis see novembrikuu hinnatasemel.Keskmine impordihind püsis 19 kr/kg juures ning stabiilsedolid hinnad ka Taanist ja Soomest pärit sealihal (vastavalt20.26 kr/kg ja 15.68 kr/kg, osakaal impordis 25,3%ja 32,8% (allikad: Maamajandus, Toiduinfo Lihainfo).Keskmised impordihinnad on võrreldes 2001. aastasama perioodiga langenud 4 krooni (18%).Liha ja lihasaaduste, sh sealiha väliskaubandusbilansson negatiivne alates 1995. aastast. 2002. aastal toodisealiha Eestisse sisse 4700 tonni võrra rohkem kui väljaviidi.Sisetarbimine ja isevarustatusSealiha tarbitakse teiste lihaliikidega võrreldes kõigerohkem. Tarbimine inimese kohta aastas kasvab väikesteletagasilöökidele vaatamata pidevalt ning aastast 1999on jäänud stabiilseks (joonis 4). Sealiha tootmine jatarbimine sõltub ka sellest, milliseks kujunevad elanikkonnasissetulekud. Kui 1990. a oli Eestis lihatarbimineinimese kohta 78 kg aastas, millest sealiha tarbimiseosatähtsus moodustas 61,5%, siis viimastel aastatel onsealiha osakaal kogu liha tarbimises 45…50% ringis.120010008006004002000tuhat sigaKilogrammi504540353025201510463443,541,4 40,9 40,8 41,5 41,62820222525199019911992199319941995199644,2 44,7 44,9 44,743,4Sealiha tarbimine langes 1990. aasta keskmiselt, 46 kgtasemelt ühe elaniku kohta 20 kg-le 1993. aastal. Alates1994 aastast on sealiha tarbimine kasvanud. 1999. a ulatussee 30 kilogrammile elaniku kohta aastas ning on jäänudpaaril viimasel aastal peaaegu samaks. Eesti näitajad onolnud väga muutlikud ja hüppelised, Euroopa Liidus onviimase üheksa aasta jooksul olnud sealiha tarbiminevõrdlemisi stabiilne, mis lihtsustab prognooside tegemist.Sellest järeldub, et Eestis peame sealiha tarbimiseprognoosimisel lähima 5…10 aasta jaoks arvestama, et kameil ei toimu lähitulevikus mingit imelist hüpet sealihatarbimise tõusu suunas.Seoses tootmise langusega on kahanenud ka Eesti sealihaturuvõime kindlustada kodumaist tarbijat kohalikutoodanguga. Alates 1994. aastast ei kata Eestimaa sealihatoodangenam sisetarbe vajadusi ning viimased 8 aastatme tarbime sealiha rohkem, kui suudame ise toota(joonis 5). Eestis on võimalik toota kõike lihaliikerohkem, kui siseturg vajab, kuid millal selline tase lihatootmisessaavutatakse, sõltub suuresti maailmaturusituatsioonist.2625Euroopa Liit-154430199719981999200031Eesti292931314520012002200320042005Joonis 4. Sealiha tarbimine ühe elaniku kohta aastasEuroopa Liidus-15 ja Eestis.Allikas: PM, kaubandusbüroo ja EL prognoos “Prospects forAgricultural Markets 2001-2008/ July 2001321400012000100008000tonni60004000200001993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002*Import 1144 3446 2018 5929 6443 6770 12835 12230 11776 11900Eksport 146 256 91 1184 2891 3397 5483 5700 6600Sealihatoodang, tuhat tonni10090807060504030201001990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002*Sisetarbimine 72,7 53,4 43,7 30,6 33,2 36,5 37,6 38 36,8 43,4 43,5 42,7 43Sealihatoodang (tuh t) 95,1 75,2 50,1 34,7 30,4 35,4 31,7 29,5 32,4 31,3 30,3 33,6 34Isevarustatus % 130,8 140,8 114,6 113,4 91,6 96,9 84,3 77,6 88 72,1 69,6 78 79160140120100806040200Isevarustus, %Joonis 3. Sealiha eksport-import Eestis 1993…2002(kaubakood 0203 sealiha).Allikas: PM Kaubandusbüroo, ESA andmete alusel; * –esialgsed andmedJoonis 5. Sealiha sisetarbimine ja isevarustatusAllikas: PM kaubandusbüroo, * – esialgsed andmed15