TÕULOOMAKASVATUS

Tõuloomakasvatus 1-03Lähimaks 6…8 aastaks on seatud sealihatootmiseseesmärk – ühtlustada sisetarbimise ja Eesti sealihatoodangutasemed.TõuaretusTõuaretusinspektsiooni hinnangul on sigade tõuparandussaavutanud hea taseme. Enamus kasvatatavatestnuumsigadest on ristandsead, mille tulemusena on sealihakvaliteet viimaste aastatega paranenud. Eesti TõusigadeAretusühistu järgib nuumpõrsaste tootmiseks ristandaretusprogrammi“Marmorliha”, kasutades landrassi,jorkðiri, pjeträäni ja hämpðiri tõugu sigu.Kui veel 1995. aastal oli nuumsigade rümpade tailihasisaldus50,1%, siis praeguseks on tailiha osatähtsus tõusnud56%-le. Enamus nuumsigade rümpadest kuuluskvaliteediklassi E ja U. ESA andmetel on searümbakeskmine mass 76 kg.TootjadLihatootmise seisukohalt olid 2001. ja 2002. aastaledukamad sea- ja linnukasvatajad. Maad kasutati sedatüüpi ettevõtetes väga vähe, keskmiselt 31,5 ha (2000. a17,1 ha) ettevõtte kohta. Ostusööt moodustas söödakulustkeskmiselt 98,2%.Võrreldes muud tüüpi tootmisega olid sea- ja linnukasvatusettevõttedkogutoodangu poolest suurimad.Põhiline hulk sigu toodetakse suuremates ettevõtetes.ESA andmetel oli meil 2001. aasta lõpul ettevõtetes82,8% ning taludes ja perefarmides 17,2% sigadest.Sigade arv suurenes peamiselt suurfarmide arvel. Prognoosikohaselt jäävad konkurentsis püsima seakasvatused,kus on vähemalt 1000 siga.Sigade jaotumine maakonniti31. detsembri 2002. a seisuga jaotus sigade arv,345 400, maakonniti erinevalt. Suur osa sigu on Viljandimaatootmisettevõtetes/majapidamistes (89,6 tuh) –24,5%. Järgmised suured seakarjad asuvad Lääne-Viru(15,2%), Rapla (8,3%), Järva (8,2%), Jõgeva (8,5%),Tartu (6,8%) ja Harju (6,3%) maakonnas.Baasaretusfarmide noorkultide rümpadekvaliteetpm-knd Aarne PõldvereEesti Tõusigade AretusühistuSeakasvatajate eduka aretustöö tulemusena on searümpadetailihasisaldus Eestis viimastel aastatel suurenenud.1994. aastal, mil võeti Eesti lihatööstustes kasutuseletailihamõõtur Ultra FOM 100 ja alustati tapasigade klassifitseerimistSEUROP-süsteemis, oli searümpade keskminetailihasisaldus 51%. Praeguseks on see näitaja tõusnud6...7%. 2000. a läbiviidud analüüsi põhjal oli ViruLihaühistu liikmete farmidest pärit lihatööstustesse viidud18 200 nuumiku rümpade keskmine tailihasisaldus56,5%.Üheks searümpade kvaliteedi parandamise abinõuks onimporttõumaterjali kasutamine. Viimastel aastatel onEesti Tõusigade Aretusühistu importinud sigade tõumaterjaliNorrast, Soomest, Rootsist ja Austriast, kusjuuressuunaks on olnud tuua välisriikidest head tõumaterjali,eelistatult kuldispermat. See on tervishoiuriskearvestades kasulikum, kui importida elusaid kulte. Aretusühistusuunab imporditud tõumaterjali puhasaretusfarmidesse(nn baasaretusfarmid). Puhtatõulisi sigutuuakse ja puhasaretusega tegeleb 6 baasaretusfarmi.Landrassi tõugu sigade puhasaretusega tegeldakse KehtnaMõisa OÜs, AS Kaubi Ettevõtetes, OÜ Estonias ja KaiuLTs, jorkðiri tõugu sigade aretusega tegeleb Saimre Taluja OÜ Pihlaka Farm. OÜ Pihlaka Farmis on ka ainukepuhtatõuliste pjeträäni tõugu sigade populatsioon.Baasaretusfarmid müüvad aretusühistu aretusspetsialistiloal tõukulte Tartu Seemendusjaama ja teistelearetus- ja ristandaretusfarmidele. Seemendusjaama suunatavkult peab olema kõrge aretusväärtusega ja on tähtis,et ta oma häid omadusi järglastele edasi pärandaks.Kirjanduse andmeil on kuldi osa seakarja geneetilisel16parandamisel 80...85%. Paljud ettevõtted on järjekindlavaliku ja kunstliku seemenduse abil tailihasisaldust searümbassuurendanud. Kasutades Tartu Seemendusjaamaväärtuslike kultide spermat, on farmeril võimalik lühikeseaja jooksul saavutada aretusedu ka oma farmis. Et spermaimport on farmerile kallis, saab farmer tuua importkultidehäid omadusi oma karja eelkõige tipparetusfarmideskasvatatud ja seemendusjaama valitud järglaste spermakasutamisel.2002. a alguses käivitus Eesti Tõusigade Aretusühistuskvaliteetse sealiha tootmise programmi “Marmorliha”raames uus searümpade hindamise süsteem. Eeltoodustlähtudes hinnatakse baasaretusfarmidest praagitud testitudtõutuumiku emiste üleskasvatatud noorkulte lihatööstuses.Sellega saadakse lihajõudlusnäitajad seemendusjaamakultide ja farmidesse müüdud kultide vendadekohta.Sead tapetakse ASis Valga Lihatööstus, rümbad poolitatakseläbisaagimisega piki selgroolülisid. Tapasoojadrümbad kaalutakse tapatsehhis vähemalt 45 minutijooksul sea veretustamise alustamisest arvates vahetultenne jahutuskambrisse saatmist 0,1 kilogrammisetäpsusega ja määratakse rümba tailihasisaldus taimõõturigaUltra FOM 100. Rümbad jaotatakse tailihasisaldusealusel SEUROP-süsteemi järgi. Sigade lihajõudlusnäitajadhinnatakse 24 (+/-4) tundi pärast sea tapmist. Lihakvaliteedinäitajana määratakse pH väärtus portatiivsepH-meetriga 24 (+/-4) tundi pärast sea tapmist jahutuskambrisrippuva jahtunud rümba paremalt poolküljelt13...14. roide vahekohalt selja pikimast lihasest (m.longissimus dorsi). Tuginedes lihaskoe pH väärtusele onPSE-liha (hele, pehme, vesine) pH 6,30(Talonen, 1977). Kogutud andmed saadetakse jõudlus-